No võtame siis igaks juhuks selle. Eestlane olen, nojah, just nimelt, ja tegelikult asi hakkas pihta 87, sügisel. Me olime küll kevadel laulnud, seda ei ole üksi ükski maa Tartu päevadel. Ja 87 sügisel helistab mulle Alo Mattiisen ütleb, et oma oma äärmiselt leebel moel. Kuule, ma mõtlesin, et järgmise aasta tead Tartu rockifestivalil ma mõtlesin, et teeks viis isamaalist laulu, tead, praegu aeg on selline, et peab tegema ja niimoodi ja mina küsin, et no mis, jumala pärast, miks ette? Ega mul pole veel valmis, et ma hakkan, siis näitasin ta tuppa, papa esimene lugu, mille, mille ta valmis sai, oli see. Minge üles mägedele. Ja selle teksti kirjutas tegelikult Henno Käo. Ja tulime siia raadiomajja, see oli 88, alguses oli esimene lugu, mis tal valmis sai ja veinmäega veel. Laulsime selle loo siin linti ja no ise aukusime, kuigi ajad olid muutunud juba tuntavalt, noad küll nüüd kong ootab ja kohe-kohe. Me pannakse meid seal kambris, hakatakse piinama, väelasi käsa väänama midagi juhtunud, sillaks törtsa mööda. Ja tollal see poliitiline olukord muutus nii kuramuse kiiresti, et kohe tuli jälle üks loomeliitude ja ma ei tea, mis asjad, kõik tulid koosolekut siin konsult, seal järgmine linnahall. Ja Alo siis ütleb, et kuule, ma võtan selle lindi kaasa. Et seal ikka bändiga tehtud lugu, et nagu rahva võitlus mõju tugevdamiseks, markeerime seda lugu ja kõik on õnnelikud. Ja siis ta tuleb sinna linnahalli taharuumi, kus oli ka pianiino ja ütleb, et kuule, niikaua kui need seal oma kõnesid peavad ja meil on siinpool tunnikest aega, tead et ma, ma sain teise looga valmis. Tekst oli seal peal, tal noodikene ka, või eestlane, olen eestlaseks ja hakkasime seda seal tagaruumis siis õppima. Ja õppisime ärana viis kergelt meelde ja puha. Aga ma loll ja mõtlesin, et no oleme, oleme kõvad vennad, õpime teksti ka vähe. Mis ka jäi mulle pähe, aga muidugi, kui sa lähed ühtelugu täiesti toore tekstiga esimest korda lavale, Ivo Linna lähevad sassi. Läksin sellega, vahetasin seal mingid read ära ja minu meelest raadioarhiivis on see kuskil olemas see koosolek ja seda on mingis vahes aastaid hiljem ka mängitud. Ja läksime siis ja see oli siis esimene kord, kus selle loo peale terve saal rahvast tõusis püsti. Ja selle, see mina ütleks, et see lugu nendest viiest oli see 88. aasta täielik, sest et see, mis toimus nende kontsertide ajal igal pool üle Eesti mehel oli tuur. See oli seal ikka Piplomaania rahvas oli täitsa pöörane. Me mõtlesin Viljandis, ei olnudki mingeid lavasid, kui, kui ütleme kohaliku laululava polnd, Viljandis oli lihtsalt üks plate neli tokki present peale vihma ei 100-ks. Ja kui säravas, siis tuli. Minul oli hirm ja Alo ütles, et siia me jääme. Ja rahvas laulis nii valjusti laule kaasa. Vaheaplausi ja kisa oli nii suur. Me absoluutselt ei kuulnud, mis me seal lava peal tegin. Ja muidugi Tartus, kui me 14 mai 208 esimest korda laulsime, siis uhke tunne oli esimesed arad sinimustvalged. Ja siis üks joodik tuli mulle ennem, kui ma sinnapoole lauluväljaku poole jalutasin tuli juurde rünna, millal see piison oma ooperiga välja tuleb, siis ta seal on? Tuleb, tuleb. Nii et, et rahvas oli, see erutas dollale rahast kogu, sealhulgas värk ja. Me saime seal sakist isu täis iga igal õhtul meile letti välja, seda kyll küll naat praeguses praegusel ajal lauldakse mingitel erilistel puhkudel ta ei ole kontsertrepertuaari lugu. No tähendab, kui on vabariigi tähtsad sündmused, siis me oleme ka, näiteks kui me teeme kontserte, me oleme ikka laulma. Ja mis selgus? 10 aastat pärast läinud põletavaid 98. aastal. Noh, vabariigi aastapäeval konkreetselt ühes kohas mängisime. Vallavanem tuleb, ütleb, et noh, võiks ikka selle looga loomulikult, noh, Eesti vabariik, 10 uus aeg. Hakkasime selle looga pihta, rahvas läks rahulikult, tantsime kõik see lugu ei nii-öelda kõnetanud, enam mitte käinud jah. Niisiis läks mööda veel 10 aastat, kui oli see ö ärkamise aeg ja mis need olid. Niisiis hakkas jälle minema ja ma ütleksin, nüüd on meelsus väga hea. Seal see lugu tõstab jälle rahva püsti ja et kuidagi niimoodi käib, käib see asi. Jaa.