Järgmine luu on lugu pealkirjaga küsimus, mida ma olen laulnud. See lugu on 65. aastal tehtud loo minu viis ja Eino mäelt on see, kes tegi sõnad Heino mäelt tuntud klaasikunstnik. Ja see oli ansamblilt peoleo repertuaaris. Kas selliseid küsis minult keegi, mis on, ei tee, kes, ütle mulle, kes seda A mehistule aasa saksa. Ja kui peoleo käis esimest korda 66. aastal saaremannil neid Tallinnas ka kuulnud, aga siis nad laulsid nii kui pikut, seda lugu. Ja kuskilt see ilmselt jäi mulle siis see lugu. Ja kui me hakkasime 84. aastal, oli seal vist rock hotelliga plaate tegema. Meie kokkulepe oli omavaheline selline. Et igaüks valib neid lugusid, mis ta tahab sinna plaadi peale tuligi niuke pudru. Ja siis mul järsku tuli meelde. Times kirjutas nihukese loo. Otsisin selle Eesti Raadio fonoteegist üles. Kapell tegi selle seade saaresalu, mängis saksi pihlapi Tartsiga kahekesi laulsime hääled peale. Ja see lugu sai niisugune. Seda kuulad naha meerika Slouni sihuke gospel või ma ei tea, kuidas seda peaks ütlema. Ja ma mõtlesin, et teeks siis nagu testi ka. Endale mul tollal uuel tänaval jalutasime linna. Ma ütlesin, et nii loon valmistuva luua. Ja peab ütlema, et ega meil minu enda jaoks ka kiitusega ta kitsi ta ta pigem oli mulle niukse range ento õiglase isa eest. Ta pigem soinatult kui ei ole vaja. Ja tagantjärele ma saan aru, et ta sõimas õigete asjadest linna stuudiosse, siis kuulas loo ära. Ja ta ei öelnud mitte ühtegi sõna. Surus kätt käitlejad ees.