Aga 77. aasta esimesel aprillil esitasime Vanemuise laval täiesti uut lugu. Ja selle loo taimele Olav Osolin. Selle loo originaalis esitas Hollandi ansambel, diisin bänd. Ja Henno Käo olen sugugi raske sellest loost teha eestikeelne variant, sest et lugu kannab nime Me armastame ooperit ja ja siis tegime selle loo proovis selgeks. Ja meil oli ooperilaulja nii-öelda ooperilaulja varrast võtta Mati Nuude kaaluga 152 kilo ja sealt seda häält oli oi kuidas tuli. Ja ta pektis väga paljud ära selle oma oma lauljaldusega. Küll nad arvasid, kas teil siin käis Hendrik Krumm, Mati Palm või kõik ooperile? Mulle loeti ette. Muude pani see, see lugu oli stuudios põhimõtteliselt ühe variandiga. Temal vähemalt. Ja ainuke tehniline, mis Laidra tegi, tema viimane pikk noot natuke pikendatud, kui ta tegelikult oli. Kui see on tehniliselt võimalik, paneme siis nii, et kõik ahetakse, ahetasin vadki. Ja me tulnud selle looga ennem välja kui Tartus. Esimesel aprillil 77 kontsert. Lava oli dekoreeritud Vanemuise teatri mingi butafooria ja seal oli üks täpiline lehm oli seal lava peal. Mina panin siis esimest korda omal praki selga ja mängisin dirigenti ise lauldes salmi osi. Ja miks mul see kuupäev on meelde jäänud? Tundub hoopis teise valdkonda. Samal päeval teatas. Teate, elu läheb meil iga päevaga paremaks, mistõttu siidipesu ja pesupulbrihinnad langesid, ma ei tea, 30 protsenti. Aga ta jättis mainimata, et kõik muu tõusis 100 protsenti taksohinnad, mistõttu Tartu Raekoja plats oli paksult taksosid täis. See on lihtsalt mälupilt ja ooperiga edasi see lugu. See sai pööraselt populaarseks ja kui me käisime Venemaareisidel, siis iga lugu areneb, lava peal, elasid, kes mida teeb. Mis kostüümid siis, no tal oli suur kuningakroon peas tohutud hõlstid ümber ja me vedasime seda butafooriat üle terve Venemaa kaasa. Ja laulsime siis viimast kolme korda küll eesti keeles, inglise keeles ja vene keeles, otsin operu ja kõikkalit kulmude päev. Sest meie kontsertidel Mei laulnud vene keeles lugusid, Me jäime truuks, tegime eesti keeles, seletasime neid laulate. Mina tulin siis väga räbaldunud vrakist välja ja mul olid jalas Mati Nuude kingad, suured, kaks numbrit suuremad. Ja kui viimane kord käib ja ma loen selle akordi siis kinni siis ma ühe kinga viskasin avate õhku. See kink kukkus ma, ma sain teile ikka niimoodi visatud, et ta ei kukkunud kuskile pillide peale. Ja Omski linna filharmoonia saalis. Viskan kinga üles-alla ei kuku, rahvas kangestus Arsaalisele haudvaikus, hakkas meeletu naer, sest see jäi kuskile stange taha, ütles vend, roomas sellepärast üles ja viskas selle alla. No seal seal kõige kõige parem ooperi või käia niukse kihvtima vastuvõtu Cooperi laulmine. Ja see oli noh, nagu venelased, ütlevad Caromenoomer kõik, mis me tegime seal ees. Me tegime muidugi paroodiaid ja vahetasime kostüüme ja kõik läks väga hästi. Aga ooper lõpetas, see oli siis nii, et kas see oli teie lõpu vas Õunap lõpulaarseli absoluutselt viimane number. Ja kui läks kordama seal, siis me selle korraldasime ka, noh, me neid vigureid enam siis ei teinud. Laulsime lihtsalt ühte refrääni ja ja, ja siis mingis vahes lõpp käib silma veel. Olin nagu noor ja kondinalit paremas korras, eks ole, siis siis ma kukkusin veel maha, külili, umbes neljandad luud-kondid puruks. Aga see oli kõik selle show seemned. Need, nipid tulid ka ja tegime mingeid rock n roll'i popuriid. Siis oli ikka kehani painduv, et ma sain, noh, ütleme peaaegu spagaat tõenäoliselt, las ta siis teatud hetkel silda visata ja kuna ma mikrofonistatiive oli väga kergelt laulsin silla, seal elavad, oli ka sillas, on, võib öelda, kui eputada, et need nipid tekkisid seal kontsertide ajal. Ooperini. Valeks Laatritaanilise linnas think. Märg, aga. Seal terve aja. Ja ta südames vere ja. Korralik saar. Kuid poole targad stuudio lava peale torgata.