Kaelakee hääl ja sellel loo nii-öelda lugu oli see, et helistas Pajusaar ja ütles, et kuule, ma jätsin Sulevi Fila valvelauda ühe kasseti. Mine kuulas üle seal kaks noort inimest laulavad ühte lugu, mõtlesin pakkuda eurovisioonile. Ja ma läksingi sinna, ei, ma sain selle kasseti, kuulasin selle autos läbi ja see lugu ei jätnud mulle absoluutselt mitte mingisugust muljet. Aga Pajusaar, uss, pressis muidugi peale, saime kokku ja, ja niimoodi ja ta tegelikult nagu moosis mind ikkagi ära tuleb see Maarja-Liis Maarja-Liisi, ma tunnen ju titest peale väga sümpaatne inimene ja kõik. Ja siis, kui tuli kätte lindistamise aega, see oli detsember, siis 95 siis tabas mind mingisugune tohutu tuv bronhiit ja mul tuju läks paremaks. Sest ma helistasin siis pajusaarel üldse tuleb. Ma olen täiesti läbi, et võta keegi teine. Pajusaar ütleb. Kuule, kõik on haiged. Me lükkame lindistuse edasi ja reipalt lõkkaski edasi ja ma panin sunnitud seda mängu kaasa tegema. Ja siis, kui lindistasin seda siinsamas raadiomajas. Simmul tegelikult see lugu hakkas kummitama, hakkas meeldima, fonogramm oli korralik, tehtud, kõik oli tore. Ja me laulsime selle linti. Mina juba mõtlesin siis, et ma olen puruvanake, eks ole, 47 saamas. Kuulge, tulge nüüd ikka mõistusele. Ja siis, kui oli see Eurovisiooni nii-öelda eelvoor siin Tallinnas siis mina ei saanud sinna tulla. Siis võeti mind video peale, üles pandi Maarja-Liisi selja taha tohutute ekraanid, mis tol ajal juba olid ikkagi kuidagimoodi olemas. Ja minu nägu oli siis suured seal Maarja-Liisi taga ja selgus, et Kadri, hundi lugu ja meie lugu sai täpselt sama palju punkte, aga meil oli neid kümneid rohkem. Ja tänu sellele me saame eurovisioonile aastakümneid hiljem või noh, ikka palju. Kui Eurovisiooni 50.-ks aastaks anti välja kogumik, siis DVD-sid kus peal olid igast lood läbi aegade. Ja siis selgus, et seal ei olegi mitte ainult võitjad lood, vaid ka muid ja kaelakee hääl oli seal peal. Siis ma sain aru, et ma oleks teinud vea. Aga kas sinu maga aru see on sinu elu ei muutnud. Kui oli see kuues, vahtista 505., see muutus ju sinu elu mitte kuidagi. Ons küll tööd sai rohkem liivale muuta, sul seda mõtet ei tekkinud, nüüd lähen välismaale läbi, ei, seal oli, tegelikult oli see kui tõsiselt rääkida, et nad ju rabasid Maarja-Liisi varris tegi ju mingite plaadifirma, müüs Jaapanis, ma ei tea, mingi 300000 plaati või mis tal seal oli. Nii et noh, nad ikkagi see tehas, muusikatööstus, see valib ju nooremaid, kellest võib-olla saaks asja, mis sa siuksest vanast kännust enam Ta enam tahad. Nii et see, see ei tulnud üldse mõttessegi, ei tulnud kõne alla ka. Nii et mingis mõttes võis olla küll sulle ju nagu Eesti vabariigis uus algus või sooviljunud ja seal oli üks algus, oli kindlasti 88. aasta, need lood. Ja kaelakee oli täpselt nagu moodsas keeles ütlevad märgilise tähtsusega laud ja on siiamaani ja ikka küsitakse. Siis tuleb rahva hulgast sõnal juhtunud üks kümmekond korda. Rahva hulgast tuleb. Ja ütleb, et kas ma tohiksin teiega kaelakee häält laulda? Pole vaja, laulame, Maarja-Liis järjekordne. Ja kas sa proovisid, proovisid Maarja-Liisi jogurtit, Ifi keefiri ka, mispärast? Joo? Jah, täitsa täitsa söödavad. Kui et. Ta on Käes.