Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad. Algab 90.-te Eesti muusikaelust rääkiva saatesarja aeg peatub 12. osa, mina olen Taavi Libe. Tänase saate peategelast tuleks ebaõiglane piiritleda 90.-tega. Onu Bella, kodanikunimega Igor Maasik, tegutses loomevaldkonnas enne ja pärast läinud sajandi lõpukümnendite. Kuid tema suurim panus Eesti kultuuriruumi jääb siiski ilmselt 90.-te esimesse poolde, kus tema nihestatud sõnumiga popmuusika ja pöörased lavashow tavasid Eesti meelelahutusmaastikul täiesti uued. Lorilaule tule varuta. Muutvad sõbrad, Vasalemma, sponsorid, Jeruusalemma. Looming loominguks aga 1961. aastal sündinud Igor maksiimobil hilisema nimega maastikul oli kõvasti Nutiga reaalteadustes. Ta lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna ning oli põgusalt nii keemiaõpetaja kui Tartu konservitehase hinnatud töötaja. Alustuseks läheme aga veel varasemasse aega Tartu Miina Härma Gümnaasiumi toonase nimega teise keskkooli, kus kooliteed alustanud Igor kohtus hilisema bändikaaslase hea sõbra praeguse kaplani Tarmo linnasega. Esimesel koolipäeval, Igor kogu aeg on seda nagu meelde tuletanud mingitel hetkedel, et kuidas me jooksime seal esimese korruse fuajees olid sellised sambad ümbersammaste. Et sellest ajast nagu sai meie sõprus alguse. Ega, ega ei olnud mul ka mingit muusikalisi ambitsioone või ega temalgi pigem koos hoidsime kõrvale näiteks laulukoorist, et kui oli laulukoori katsed olid, siis me tegime sihukest koledat häält, et ei peaks laulukoori laulma minema. Aga noh, siis juba hiljem ütleme selline muusika kuulamise huvi, oli meil ühine muusikat, lääne muusikat, Ta liikus üpris vähe ja käis siuke vinüülivahetus, tegevus, vanakraamilaadad või täikat. Kas laupäeviti, pühapäeviti, kui kogunesid ka vinüülivahetajad, ostjad, müüjad kokku, et siis me tavaliselt koos käisime seal pärast õnnestunud selliseid tehinguid läksime kesklinna taara šašlõkibaari, kus, kus meil oli tuttav baaridaam juba sisse, see oli keskkooli ajal ja, ja siis hea meelega pani grammofoni peale siis meil meie nii-öelda värsket saaki, mida käikalt saanud. See oli aastal 77, kui meile sattus kätte esimene Sex Pistolsi LP Nõvem ainsa pollaks panime plaadi peale. See, mis sealt tuli, oli esiteks endale oli väga selline noh, vau-efekt või pigem isegi nagu puuga pähe. Selline muss, sihukest ei ole küll veel ennem kuulnud. Ja sellest võib öelda, et sai siis alguse selline. 1981. aastal. Panin Tarmo linnas koos sõpradega kokku Tartu ühe esimese punkbändi punktiirsõprade jaoks ootamatult luulehuvi avastanud Igor kirjutas suure osa punktiir laulutekstidest muuhulgas teksti loole, kuulsus. Igor hakkas tegelema minu meelest ülikooli ajal näitlemisega aga noh, sellised vokaalset võimetel minu minu meelest kuidagi nagu ei avaldunud kuskilt. Aga siis mingi hetk ka see oli aastal 88, hakkasin panema kokku mingit järjekordset bändi, meil ei olnud nagu fokalisti või lauljat. Ja ma läksin, ühel päeval ma mäletan oma sõbra juurde, kes oli ka kitarrist Andres lass ja kurtsin talle Kuleta, et ega sa ei tea mõnda lauljat. Ma rääkisin talle ka kontseptsioonist. Ei tea aga kunagi see punase peaga vend, kellega sa ükskord minu juures käisid, et Igor või nojah. Aga, aga tal ei ole nagu vokaalselt võimekate mingisuguseid. Andres ütles, et see ei olegi üldse oluline, et tal on hea imidž ja alustasime siis punktiiri omaaegsest loost pommi ja mis oli ka Igori teksti pealegi loodud. Esimene proov ja raske, ütleme ausalt, ega Igor-il ei olnud ka nagu selle rütmitajuga korras asjad ja, ja siis nägime päris suurt vaeva esiteks, et ta panna ja kas või noh, retsiteerima seda teksti nagu rütmi järgi, siis ma mäletan, mul ei olnud nagu mingit muud eset. Ma ütlesin kuskilt, leidsin haamri, siis tagusin haamriga vastu lauda. Enamasti. Ei tahtnud minuga ruumina, näeb. Nulli kukkuda. Uud meenutada. Aga see tuli selle päevaga tulijat, ütleme Igor ikkagi väga andekas inimene. Me olime hulka aega Kuidist koos teinud, me tegime proove Igori juures, tema toas ta eramaja, kus nad emaga kahekesi elasid, ema oli esimesel korrusel. Teisel korrusel oli siis nii-öelda Igor, Igor apartemendid, särali kinnine veranda, suveköögi või sauna peal seamisest, proove tegime sellise tehnikaga, mis seal üpris juhuslik ja algeline, noh loomulikult bändil peab mingi nimi olema. Tambet trummar pakkus välja siis öörahu. Paate ja läheb. Ja läheb. Ja läheb ja moodne ja. Ja. Ja taotlejapoolne ja ja, ja ka meie. Meie ala on reaalne ja Elada kätte. Aga onu Bella juba tollel ajal ta tahtis nagu eristuda. Ja siis pakkus välja, et onu Bella ja öörahu ja, ja see onu Bella Kust see on tulnud, see on tulnud sellest, et Igori vennatütar siis väiksena kutsus teda Soonu Bellaks päris hea nimi, mäletan, et me ei kopeerinud nagu sellist mainstream pank imidžit tollel ajal, et meie imidž oli selline, kui kirjeldada, siis noh, mingite välja venitsemprit velvetpüksid siis olid mingid aksessuaarid, näiteks kuivatatud Ta vobla haaknõelaga rinnas. Siis me lõhnastasime ennast vedeldajaga SR kaks, see oli mingi värvi värvi lahustiga, selline siis läbipaistvad kilekotid, näiteks laste mänguasjade komplekt oli Igoril kus pidi sees olema õllepudel, mis oli ka selline aksessuaar ja suitsu tallinna suitsu. Onu Bella ja öörahu võitis oma arrogantse oleku tõttu kiiresti rahva poolehoiu. 1989. aastal võitis bänd Tartu kevade festivalil publikupreemia. Sellele järgnes kutse teisele rock summerile. Kutserock summerile oli väga kõrvust tõstev, et kuigi me mängisime bee lavaline siis ikkagi hinnanguliselt võis seal olla 10000 inimest, me esitasime võib-olla esmakordselt, ma arvan, mis sellise nagu radikaalsema show, kus olid siis juba nii-öelda showtüdrukud mängus, mis muutis meie live üpriski andis sellise skandaalse maigu. Plaan oligi ja kuidagi tuua mingit liikuvust lavale rohkem. Sest me tegime kästingu, ma, ma ei mäleta, kuidas seda käestingut promosime või aga siis tuli jah, mingil päeval, kui oli see casting'u nii-öelda toimumine, oli välja kuulutatud, tuli mingi mingi hulk tüdrukuid, kelle, kelle hulgast Me valisime ja siis kaks tüdrukut. No räägitakse ju sellest ja kirjutati ka toimus justkui suguakt, mis, mis noh, tegelikult mida võib-olla soovite näha, aga mis siiski ei toimunud, kõik oli sõu ja. Skandaalsem punkbändile õnnestus samal aastal murda ka tele-eetrisse abimeheks ei keegi muu kui Vahur Kersna. No ma olin noortele toimetaja, kellel ei olnud kaotada mitte midagi, võita aga terve maailm. Ja siis me tegime sellist saadet nagu Eesti ande ground. See oli 1989. aastal. No väga julge omas ajas, et kutsuda stuudiosse selliseid luuletajaid, kirjanikke, kunstnikke, kes ei ole olnud senimaani saanud mitte mingisugust sellist Pablissitit või isegi ajalehtedes, ajakirjades, rääkimata televisioonist. Kuna mul oli seal tartu taust, ma olin ülikoolist tulnud mõned aastad tagasi ja teadsin seal inimesi, siis oli see saade üsna selline kada Tartusse suunata suunatud ja ma teadsin, et on olemas selline artist nagu Bella jube tüütu, mitte keegi teine poleks teda tema lähedalegi lasknud, aga mina ta sinna kutsusin. Tegite kaks laulu, üks nendest oli liputaja ja salvestasime ära. Minu meelest oli režissöör Toomas Lepp kes oli ka selline noor, vihane mees ja valmis kõigeks, saaks ainult seal nõukogude võimule molli anda. Ma imestan, et mind lahti arstid sest kõik need teised tegelased seal saates olid kanalkab väga karvase, väga-väga karvased ja sellised, mis kindlasti väga-väga paljudele ei meeldinud, eelkõige toonase nomenklatuuril, aga. Kole aeg oli selline, et igaüks tegeles oma nii-öelda identiteedi otsingutega, et mitte öelda naha päästmisega. Saade läks niimoodi mööda, et lihtsalt järgmine hommik tuldi ja kustutati lint ära ja sellega lugu lõppes. Ma ei saanud isegi vist mitte käskkirja. Tänapäeval ei kujutame ette, et tuleb mingisugune bänd ETV stuudiosse ja laulab. Liputaja näita riista ja tema taustal skandeerib lastekoor ja tol ajal ma arvan, et see andis nagu Bellale mingit sellist enesekindlust või usku endasse. Et nii kole, nii halvasti, nagu ta laulab, ta ei osanud seal laulda. Selles maailmas võib midagi saavutada ja me jäime kuidagi suhtlema. Ta oli tol ajal päris tööl Tartu konservivabrikus varustusosakonna juhataja, minu meelest mäletamist mööda ja alati, kui ta tuli Tallinnasse, siis oli tal suur kott konserve kaasas oma vabriku toodangut, mille ta mulle siis häbeliku naeratuse saatel ulatas. Vaesel ajal oli abiks ikka tol ajal poodides ei olnud mitte midagi saada. Ja siis ma sõin neid porgandikuubikuid ja suvesaateid jälle natukene aega. Onu Bella ja öörahu nautisid kümnendi vahetusel edu laineharja. Koos vennaskonnaga tehti ühistuur kuldhambaajastu, mis sai nime oma korraldaja mänedžeri Jaan vaagi ehk kuldhamba järgi. Tarmo linnas räägib, et väliselt võis kõik tunduda ilus, kuid tegelikult tähendas koostöö kuldhambaga bändi lõppu. Kuldhammas oli tal, pakkus meile lepinguid, mäletaks viis aastat, võib-olla mis juba tundus meile selline üpriski utoopiline ja et see leping nagu ei meeldinud meile, aga me sõitsime sealt, mingi kontsert oli Tallinnas. Me sõitsime, läksime laiali. Siis onu Bella jäi veel Tallinnasse. Ja õieti siis mingiaeg koos seal selle kontsertorganisatsiooni mänedžer iga ja helistas mulle minu meelest öösel veel kuule, et ma kirjutasin alla, kirjutage teiega bändi muusikute kirjutanud ükski lepingule alla, nii et noh, sätakas nagu lahkuminek sai alguse. Kas tal oli ambitsioon siis midagi muud teha või ambitsioon saada kuulsamaks, mis võis olla rahaline? Kuna me olime ka deklareerinud, et me oleme nii-öelda Independent Indy bänd, et me oleme väga-väga-väga sõltumatud ja siis võib-olla onu Bella tahtis jah mingit sellist konkreetsemat tuge või kindlustada turvalisust, et kas see tähendas ka, et isiklik kontakt jäi sul vähemaks? No mingi aeg? Jah, kuna päris suur hulk onu Bella ja öörahu lugudest siis kas ka minu tekstile või, või siis minu tekste viis siis ma nagu ütlesin, et, et noh, ma, ma ei luba sul neid esitada, ütleme seda siis repertuaari siis põhiliselt tal jäidki siis kaverit sellega ta siis nagu edasi läks. Onu Bella uue tulemise üheks arhitektiks oli meelelahutustööstur Aarne Valmis, kes oli kontserdikorraldusega tegelenud juba sügaval nõukogude ajal. Aga üheksakümnendatel oligi onu Bella esimene, Aarne Valmis. Onu Bella aga oli suhteliselt lihtne, ta juba midagi valmistas ette. Ja siis võtsin ise kätte, otsisin onu Bella ülesse ja siis oli vist esimese kasseti nagu faas, kus osa asju juba tehtud, see kassett välja tuli, siis ma arvan, et esinemisi. Nüüd oli ikka metsik, metsik kogus, mis tuli tollel hetkel mobiili ei olnud. Ma panin meeltesegaduses oma kodutelefonis kasseti peale. Reede laupäeva, kui mind ennast kodus ei olnud, oli mul automaatvastaja. Seal tuli pool tundi kutseid, kuule bella, kus oled, kuule, me saadame takso järgi, tule siia, teeme sulle kõik värgid välja, aga muidugi tuli aeg-ajalt selle kasseti peale ka mingeid ettepanekuid, et kas saaks tulla esinema siia-sinna ja ja ma arvan, et töötasime siukseid tambiga alguses, et see oli meie järgi tehti restorani vabaks, et noh, näiteks kui pühapäeval mingit edu restoran ma mäletan tahtis saada nii-öelda seda show'd, eks ju. Ja ma ütlesin, ei, lähema kolme-nelja kuu jooksul elaga mingid päevidelanevad saanume on siin paar pühapäeva veel jäänud, eks heas vaadaga lahedam, eks, aga siis ühtegi restoran lahti pühapäeval ja see oli puupüsti täis. Miks onu Bella ikkagi toona nii-öelda bändimehe karjääri asemel tahtis teha sellist asja, nagu tõi mingi asi, teda tüütas ära ja, ja ka, kui me koos tegime asju, siis, siis mingi hetkel mingi asi teda tema jaoks ammendus ja see tema oli ka selline inimene, kes ei suutnud, poleks suutnud ühte asja teha, nii nagu et seal laulad 40 aastat ühtelugu, eks. No ta lihtsalt noh, ta ei suutnud, seal ei tahtnud ja igav oli. Produtseeritud põhjadega popmuusika oli hoopis teine tera kui taotluslikult robustne punk. Kuid üks asi ei muutunud viisi onu Bella pidama ei hakanud. Ei ta ei saa. Aidaa meile külla tuuleta. Ütleme nii, et tegelikult ta ikka parema meelega oleks laulnud, aga ta seda eriti osanud, eks, et, et see ei olnud nagu nimelt ja esimese kasseti peale sai ekstra tehtud üks lugu aisakell. Mõtlesin, et näed, et võiks olla üks mingisugune, kuna ka sektori just vahetult enne jõule välja, et see võiks olla üks mingisugune jõulukas ka. Ta laulis, ta oli selles mõttes fenomen. Ta suutis laulda näiteks neli korda täpselt ühtemoodi valesti kadunud Gunnar riiki siis päris stuudios juhuslikult Tartus, et minu jaoks on peaaegu ülim musikaalsuse tase, et seal suudad täpselt valesti laulda. Veerand Downing täpselt valesti. Belatsete õpetamine, kuidas saaks õieti laulda? Ära küsi mu käest. Onu Bella edutsementeeris 1992. aasta albumi nimilugu. Ma võtsin, viinastuudioaeg oli veel üle, noh, kuidas ütelda, suuda ära, eks ju, kui veel lood olid juba koos, eks ta siis peaks tegema ühe looja. Bellas tegi ühes ruumis, kirjutas sõnu ja kullerkupp, kirjutatud teises toos tegema sündiga neid asju sisse mängis, nii et tegelikult see lugu ei olnud nagu sellel kasseti peal algselt nagu mõeldud kõige kõvemaks, näiteks seal oli pink Floydi lugu. Belal oli ta õpime puskarit ajama ja siuksed lood olid need, mis pidid olema võidulood. Aga läks ja läks kohe või no Vaidze viina läks nagu paugusteks. Öö televisioon kui Urmas Ott ütles, et see on väga kihvt, siis oli selline kvaliteedimärk, et noh, ongi kihvt, tegelikult oligi kift väga suured teened, olid siin Vahur Kersna kindlasti, kes seal öötelevisiooni jaoks asja tegija. Ja ma arvan, et Vahur oli selle esimese Nii-öelda bella tuleku kõvasti abiks, sellepärast et mitmed videod olid, oli, temal, oli nagu tegi saadete jaoks ei tea, ilma nendeta ma arvan, oleks võib-olla läinud elulugu natuke teistmoodi. Siis, kui Aarne Valmis bella mänedžer tõimulisele, kus kasseti muga Lasnamäe ühetoalises korteris panin selle maki sisse. Ja esimese kolmandiku jooksul oli mul selge, mõtlesin aadele. Sellest laulust tuleb hitt, aga etas nii suureks kasvab, et sellest on saamas tol hetkel midagi, mis inimestele väga korda läheb. Kust ma saingi tajuda? Oi? Ma käisin sünnipäeval on liigne keha lihtsalt märg. Aga praegu istun ma oma mersu tagaistmel ja diiselmootor laulab mulle vaikset laulukest. Hea, et sain kupatada rooli taha eide, kellega ma ka vahekorras olin. Ma kiikan õhtupimeduses tähti taevas. Ning nüüd teel koju. Video tegemine oli, oli selline seikluslik, kas ütleme niimoodi hommikul, kui me läksime salvestama telemaja vana stuudiost, sõitsime välja, siis selgus, et operaatorit ei ole ja siis hakkas režissööre läbi helistama, võttis väga külmalt märkmiku lahti ja hakkas läbi helistama tema kõiki teadaolevaid pruute. Et kelle poolt ta võis selle öö veeta esimesele teisele, kolmandale, neljandale ja kui ta oli jõudnud umbes seitsmenda nimeni, siis läkas A-tüüp on seal bussiga järele, toodi kohale. Ta oli sellises pohmakas, et tal olid silmad pahupidi peas. Ma olen töötanud ka operaatoritega tol ajal, noh, aeg oli absoluutselt teine kus tuli kaamera lukku keerata, sest ta oli võtta nii purjus, et siis ta lihtsalt hoidis nendest lõngadest kinni. Aga see, meie poiss koguse lastuks tunni pooleteise ka hämmastavalt ära. Ja siis me ühes suvilas salvestasime ning sama päeva õhtul veel selle Mersuga tegime Pirital veel Need mersu võtted, kus bella siis lebad, ruuges positsioonis seal tagaistmel. Ja mina olin siis esiistme niimoodi niimoodi kägaris kägaras maas ja keerasin rooli. Vaatasin umbes, et kust puuladvad lähevad, sest ma ei näinud ju välja, et, et sõidaks kraavi. Me ei pannud liiklust kinni ega midagi midagi, kõik toimus hea õnne peale, et keegi ei tule vastu ja tuled vilkusid loomulikult sel ajal sõitsime aeglaselt, seda on näha ka videost, et see ei olnud mingi kihutamine. Kui Vahing seal tagurpidi Bellale silma vaatab ja laulab. See oli päris päris raju, aga ühe päevaga tegime kogu selle töö ära ja ühe ööga see monteeriti. Hendrik Rein Laali veel montaažirežissöör ja ma mäletan, et noh, tore ja ei olnud mingit tehnikat selleks, et seal mingisuguseid Pedja võttistama püksirihma ja ja selle püksirihmaga videomaki peale tekib mingisugust sikad sähka, et ma mäletan, et kui see eetris käis, siis tunni aja pärast, kui ma hakkasin koju minema öösel, siis oli fuajee rahvast täis. Neil olid videokassetid hambus, hambus ja näpu vahel versus rahanumbrid. Ja ütlesid ükskõik mis, me tahame seda laulu saada endale. Ja ma olen üsna veendunud, et meie videomontaažipoisid järgmiste päevade öödega teenisid endale mitme aasta palga ja sissetuleku sest need masinad huugasid selle lauluga ja kassettidega kõik järgmised. Aktiivne tegevus läks sauna ruunis lahti, tahab istuda seal vaevalt küll kellelgi oli. Nii. Bella tegevus oli tol perioodil erakordselt intensiivne ja mitmekülgne. Muuhulgas tegi ta näitlejana kaasa Vanemuise lavastuses Salomee, mille peaosalise Merle Jääger iga tekkis. Bellal viljakas loominguline koostöö. No see oli see aeg, kui meil oli Vanemuise teatrit juhatas hear intendent. Ehk siis Linnar Priimägi, kõigepealt Ta tegi tekki tükki selle Fausti tegi, kus mina mängisin kreedženit ja siis ta ikka leidis, et oo, et et Merca oleks täiesti eesti teatri suurt agendi Jenn. Ja selle peale ta otsustas teha tüki nimega Salomeel ja siis otsustas ta sinna seda Johan Naani ehk siis nagu ristija Johannest piibli järgi kutsuda mängima onu Vello. Tegelikult eks Linnaril oligi nagu teatud mõttes taotlus. Et see Johannes või noh, Johan Naan olekski nagu natuke teistmoodi kui, kui, kui nagu muud inimesed. Minu meelest täitis oma ülesande nagu päris hästi. Merca, aga me käisime ka rock summeril tehtud kava niimoodi, et kaks tütarlast pidid minema täiesti porgandpaljalt, kell neli hakkas kontsert ja esimene lugu tulevad täiesti paljalt, isegi mitte midagi ei ole ümber. Ja siis Merca oli muidugi esimene, kes seal kohe nõus ei ole probleemi. Teise tütarlaps otsimisega, meil oli probleeme, aga selle lahendusena sa kuulad. No eks siis eksis see kuidagi peetud ka mingeid ühiseid pidusid kuidagi seal noh, selle käigus kuidagi vormusse, et kuule, kas sa, kas sa ei tahaks nagu tulla laval? Davai, tulenenud ära ei ole. Lahk kuidagi nii, ta läks. Oi võtlema sain ikka rock summeri koodi, läks teisi sulle. Praegu muidugi päris naljakas. Kuidas siis publik selle vastu võtab? Ah, kuule, mis ta seal vastu võttis, arvestada sellega, et me olime, me olime seal suurel laval, eks ole, distants sellega, et ma oleksin, ma oleksin võinud seal täiesti südamerahuga mingisuguses roosas trikoos ka ringi kepseldajaga, seal poleks nagu vahet olnud publikule ikka piisavalt kaugel. Aga muidugi, eks see, eks see neid kuulda oli, et vist olid istuli nagu šokeerinud ka, noh. Ma tean seda, et siis jälle soome helitehnika oli, Arnold, kui oli nii-öelda selles Wochi telgis seal ees, eks mina olin siis lava kõrvaga aitasin peale. Soomlased muidugi ehmatasid surnuks ära, issand jumal, kui see hakkab juba sellega, et kaks paljast naist tulevad lavale, et millega see kava lõpeb. Ja, ja ideed tulid ikka selle põhjal, et kui teeme niimoodi, kas me üllatame sellega näiteks onu Bella paradiis, noh, seda videot ta oli ikka videona, aga kõik kaameraga võetud mingi noortesaate jaoks sai tehtud ja siis nad olid seal botaanikaaiast. Tartus noh, porgand, paljadeks onu Bella põlema, panime viisakusest sündi ette, eks, aga Merca oli ju nii nagu Aadama Aadama ja Eeva, tähendab et tal ei julge ja teda ei pidanud veemäeks ega noh, ütleme 93. aastal tulla noorte saatesse esinevad täiesti porgandpaljalt. Selleks peab julgelane klaasides viina. Viru kanget äär leiba, tükike praetult, kala, seksi, aplad, tüdrukud. Me läheme sinna. Muide, tegelikult n minu meelest, kui ma õieti mäletan, siis enne Wella paradiisi siis oli ta vist ikkagi ajakiri Maarja, tegime onu Bella ka sinna, noh, mingid tähendab tegelikult nagu jumala ilusad, hästi kunstipärased pildid Vanemuises laenasin mingisuguse niisuguse noh, peaaegu kannine siukse, imelise blondi paruka ja, ja siis. Ja üles sai see võetud Tarmeko ja Tarmeko Talmekul suveaed seal all siis seal Tarmeko suveaias sai öösel öösel pildistatud. Ja vot sealt ilmselt vist kusagilt see idee, nagu tekkiski selle bella paradiisi osas. Kas Vanemuises ei ole kunagi tekkinud probleemi, et sa sellist pulli teinud? Nagu ei ole, see on nagu tööväline aeg, eks ole, ja noh, seda võib ka eraeluks nimetada. Aga, aga õnneks õnneks ma olen suutnud endale endale juba aegade algusest peale teadlikult tekitada sellise imidži, et kõik, mis ma noh, enamus asju, mis ma nagu teen ikka ikka nagu rahvast enam väga šokeeri noh, võibolla võibolla nüüd juba mingisugune teine põlvkond peale kasvanud aga mõtlen omal ajal. Aga, aga see oli, see oli muide täiesti täiesti teadlik. Pigem šokeerida ja siis selle varjus saan, ma saan rahulikult elada nii nagu nii nagu mulle meeldib. Võib-olla ma tegelikult ei olegi nii hull Kuidas sulle tundub, kas Bellal oli samasugune idee vä? Jah tundub küll üsnagi üsnagi sarnane see mõttelaad ja kõik see, sest ega ta, sest ega ta nagu reaalselt selline eraelus ei olnud kui ta ennast ennast nagu laval välja näitas, ma arvan ja loomulikult ka see oli kas oli täiesti teadlik ja teiseks, arvestades seda, et et, et noh, ta tulija täitiski tegelikult üheksakümnendatel ära ohe nishi mida, noh veel ei olnud, muide ka ema oli tal väga sümpaatne. Eraelus kasvatas ta maitsetaimi ja kasse tegi väga head veini ja igasuguseid konserve, no ma mõtlen taimedest mingisuguseid seoseid ja ma ei mäleta, mis asja. Väga maitsvad olid siini muide marineeris ime tabaselt. Ütleme eraelus oli jah, täiesti teistsugune inimene. Aga, aga, aga mis tal, mis tal ikka kogu aeg oli, oli see, et et ta oli omamoodi selline mõnusalt terav tüüp, et hästi hästi sellise kihvti kihvti mõttelaadi ja mis oli talle nagu nagu veel loomuomane. Et tundus, et ta nagu kuidagi oma oma nende jaburate tegude pärast üldse nagu ei põe või, või noh, see et oh et heakene küll, et võib-olla mu laulusõnad nagu tunduvadki natuke sellised Maivistlikud, aga, aga, aga, aga see oligi taotluslik. Bella esitas ka Merca loomingut. 93. aastal tuuritas ta mööda Eestit tükiga, mille teksti oli kirjutanud just Merle Jääger. Bella klooni muusikalis oli lavaroll Aarne Valmis Endal. Ta mängis draakulat ja muidugi laulis, tabades noote pisut paremini kui tema suurim artist Bell. Lõpp saabus tegelikult üsna järsku. Onu Bella viimane album. Kui jätame kõrvale hittide kogumikud, ilmus 1900. 94. aastal, eks ta väsis ära. Ta otsis uut tegevust ja tema jaoks oli, oli uus tegevus, seda hakkas poliitikasse minema ja see oli vat see kohtumine kohta ma ütlen, et ma ei saanud lõpuni aru, et kas ta tahtis pulli teha või ta tahtis tõsiselt minna. Sai Talleks Otepäält, kutsus ta oma tuleviku Eesti programmi tegema, meil oli isegi tollel hetkel uue kasseti nii-öelda lindistamise ideed käigus. Ja me suutsime sinna vist isegi neli lugu ära teha. Aga siis poliitika kajastada nii taha taga, et ta ei saanud see nädal ja järgmine nädal ei saanud, siis üle-eelmine nädal ei saanud ja siis jäidki need neli lugu ripakile, mille me panime onu kellaga, siis kui tegime tema kullafondi neli lugu, siis oota siis põhimõtteliselt pea 20 aastat. Kuidas tema poliitiku pere läks? Noh, ütleme ta ju kuhugi volikogusse saanud ja see tuleviku Eesti ikka nagu jäi pildi pealt välja, nii et see karjäär oli ikka väga ei sobinud. Aga mis siis edasi sai, siis ta ei plaaninud kohe nagu tagasi tulla või tervitanud ja me tegime mingi mingi vana materjali, lindistasime natuke mõnda asja ringi, millel onu Bella, kõik need lauluread olid eraldi olemas. Ja siis 98. aastal tegime sinna nagu ägedamad põhjad taha, aga kuigi pärast tundus, et sellel ei olnud väga mõtet, sellepärast et need veidike. Mõned mõned. Lugude lapsikud sellised põhjatu kõlasid nagu paremini, tehnilises mõttes oli palju parem, aga sisulises mõttes. Ajalootäpsuse huvides öeldud, et tuleviku Eesti Erakonna kandidaat number 862, Igor Maasik sai 1995. aasta riigikogu valimistel 281 häält ja parlamenti ei pääsenud nagu ükski teine tuleviku. Eesti kandidaat. Aga Bella jaoks? Puhusid tol hetkel juba igal juhul uued tuuled. Ta tundis huvi raadio töö vastu, meenutab toonane kolleeg ülipopulaarsest Tartu raadiost Meelis Michelson. Eks seal oli ka sellist suhtumist, et noh, onu Bella ja, ja kõik see tema imidž juba, mis seal eelnevalt seotud, selle natukene allapoole vööd naljadega suhtuti eelarvamusega, aga tegelikult tema nägemus raadiotööst oli hoopis erinev sellega, millega ta tegeles seal lava peal ja, ja kõigi selle showga ning ja ta pakkus välja paar projekti Tartu raadiole, kus ta suhtles tuntud inimestega ja mitte ka niivõrd tuntud inimestega, ka need olidki Bellalikult hoopis teistmoodi raadiosaated kui teised inimesed. Selle saatesarja nimeks sai faasinihe. Minu nimi on onu Bella. Saade kannab pealkirja faasinihe ning kell on stuudios. On kätte saabunud aeg, mil meie toimetus, kus töötab 31 töötajat otsustas tähistada ja pidada jõulupühi. Otsustasin stuudiosse külaliseks kutsuda ehtsa jõuluvana, kelle nimi on Meinhard pomm. Kust pärinevad need lugematud kingitused, mida sina ja su kolleegid aastast aastasse aastasadu olete inimestele jaganud? Kulunud küsimus ja sellele on päris igav vastata, kurnab, pärinevad poest loomulikult. Nii poest või turult ostame, noh, kas sa pead, tähendab sina kui jõuluvana pead ise käima ostmas või on, sellel ei ole lapsevanemad, annavad raha ja me käime poes, ostan ära. Aga tegelikult on niimoodi, et väga tihtipeale lapsevanemad ise ostavad poest need asjad ära ja, ja koti ukse taha. Me saame koti kätega, me ei teagi, mis seal sees on. Siis anname koti, kuuleme luuletuse ära ja tegelikult enamus aega on niimoodi. Meie kuulajad tahavadki seda teada. Sellesse küsimus ongi. No ega küsimus võib tunduda nagu igavapoolne, aga paljudel saavad, midagi, ei ole teha avalik seal linnas tegelikult paljud joon seda juba aimanud ka. Nüüd ma ütlen selle lihtsalt otse välja esimest korda ja. Päkapikk ei ole ka tegelikult olemas, haige fantaasia vili rohkem. Loomulikult. Ja, ja miks nad just päkapikud peavad olema, tähendab, noh, pöidlapikkused, pöialpoisid, pöial, kellel neid vaja oleks, noh, see, see, see on ju ei jaksa midagi ega pöialpoiss, see on see kinki pakkidega. Mõelge nüüd loogiliselt, loomulikult. Meie kohtume ilmselt kindlasti. Kohe päris kindlasti teiega, head raadiokuulajad. Saadet jäävad lõpetama esiteks jõulusaate helisignatuur, saatepea, signatuur, saate kurbust väljendav signatuur ja lõpulaul, elage hästi. Tšau by. Kes. Kas sel ajal, kui bella tegeles seal raadidega, kas sulle tundus, et ta natuke sellest kuvandist väsinud ka, mis oli tekkinud seal 90.-te esimesel poolel? Nüüd tagantjärgi vaadata. Seal on palju asju parem analüüsida kui tol momendil, siis mulle endale tundus selline tunne, et ta pigem nautis kõike seda ja ta isegi võib-olla oli natukene kurb see nii-öelda pulliperiood nagu suhteliselt lühikeseks jäi või, või niimoodi. Kuigi ta ise nagu ütles ka, et aitab küll ja et ta nagu otseselt enam live-esinemisi idee, siiski oli ta sellist tüüpi inimene, et ma arvan, et lava peal säras ta ikka väga hästi ja iga selline inimene, kes tegeleb meelelahutustööga, mingil määral vajab seda innovatsiooni, inimeste publiku tagasisidet ja ja ka seda tunnustust, sest üks moment, kui seda nagu ei ole, siis on selline tühi tunne suhteliselt. Ja eks see raadiotöö oligi võib-olla kompensatsiooniks selle eest. Et tal seda lavatööd oli vähem. Just meelis nihelsoni ehk tiitšei Mike soni kaudu sattus Bellaga diskuri töö juurde, mida ta tegi hea meelega oma elupäevade lõpuni, kusjuures enda loomingut eiras ta diskurina täielikult. Tema valik oli see, et inimesed ootasid ka, et vaat nüüd me kutsume bella nagu diskot tegema, et äkki ta laseb seal oma lugusid ka. Et Fiati ja nii edasi, noh, mida ikka kõik inimesed teadsid ja, ja ma võitsin viinaga konkreetselt tai, mängin üldse oma lugusid. Isegi kui ma meenutan, äkki tal oli palvega minule kui me koos tegime, ma ei mängiks neid asju. Et ta ei tahtnud nagu inimesi üles keerata, et siis tuleb noh, 10 jorss, nagu ta ütles alati, kes küsivad igasuguseid lugusid ja käivad peale nagu tüütud putukad ja ega talle väga ei meeldinud sellised noh, ütleme natukene rohkem kui 100 grammi olnud inimesed ja nii edasi, sest ta tahtis olla artist ja talle ei meeldinud, et teda kuidagi lihtsalt kasutati ära. Eriti talle ei meeldinud niuksed nagu ikka artistil tavaliselt. Do, onu Bella, tule siia, võtame viina ja noh, see nõme. Tema jaoks oli see kindlasti väga nõme. Aga Bella naasis siiski ka lauljana lavale. 2009. aastal tegi õllesummeril ühekordse tagasituleku punkbänd onu Bella ja öörahu mis 17 aastat varem oli mitte kõige sõbralikumalt lahku läinud Tarmo linnas, meenutab. Ega ega meie suhted nagu ikkagi normaliseerused või, või mingi aja pärast mäletan, et me nagu selles suhtes leppisime kokku, et ta võib siis endisest repertuaarist esitada lugusid mingi aja pärast, et mul ei olnud nagu mingit ambitsioone selle loomingu peale ja suhtlesime heade sõpradena edasi. Igoril tuli see idee, et, et tal on 20 aastat sai täis. Just rock summeri Livest Igori poolt oli kogu siis mänedžer vend. Mäletan seda loomulikult. Vihma 100. päris meeletult kusagil tund aega ennem meie peale minekut juba mingilt andunud fännid kohal. Paljud neist teadsid ka meie meie omaaegseid laule peast ja, ja laulsid kaasa. Noh, minu meelest oli kontsert väga äge. Omaaegsetele bändi lugudele tuli õllesummeril esimest korda koos öörahuga esitusele ka bella soolokarjääri pärl. Ma võtsin viina. Neljapäeva ja. Ja ta ära ela, ela aas lavale. Leena. Veena. Me kohtusime eelmisel suvel Toilas muinastulede päeval, temal oli see idee, et siis 30 aasta möödumist see aasta tähistada siis onu Bella ja öörahu kokkutulekust. Aga kuna ta oli juba aastaid siis põdenud seda jah, rasket haigust, siis ta ütles, et ta, ta ise nagu noh, ta ei julgeks seda koormust enda peale võtta, et tal tuli siis selline idee. Et teeks siis tädi Bella, jaa, jaa. Öörahu otsisime, meil oli, kummalgi oli kandidaate nii-öelda tädi tädi Bella kohapeal olemas ja kuni siiski ikkagi selle aasta algusest juba läks tervis nii halvaks, et ta ütles, et ta ei jõua enam mitte midagi teha ja idee jäi nagu kõrvale, mis muidugi nii üks kui teine, kellele ma olen rääkinud nagu sellest mõttest on nagu julgustanud ta seda teostama. Et mine tea. Igor Maasik ehk onu Bella suri 2018. aasta esimesel mail vähki. Üks, kellega ta oma viimastel eluaastatel tihedamalt suhtles, oligi diskor ja raadiomees Meelis Michelson. Ja ta oli väga otsekohene, ta ei, ta ei varjanud mitte midagi, ta ütles, et vot minuga nüüd sellised halvad lood ja siis nagu ise püüdsid olla nagu selline tagasihoidlik ja mitte sellel alal, siis ta ütles ei, ei küsi julgelt, ma räägin sulle ja, ja noh, võib-olla see oli raske nagu kuulata ja, aga ta pakatas tohutust optimismist. Ja sellepärast ongi nagu raske viimase momendini mõelda, kui see minu jaoks sõnum tema abikaasalt tuli sel õhtul, et, et sellega on nüüd niimoodi, ma nägin teda viimati enne aastavahetust 2017 ja 18. Ja leppisime veel kokku, et meil jätkub edasi rahvusringhäälingu ERR kahe kahesilmsed arvatavasti tema saadet jada. Aga noh, et see jäigi kõik nagu lahtiseks, et suhtleme uuel aastal. Paraku läksid asjad teistmoodi. Ikkagi temast säilis elurõõm ja soov teha asju, kuigi oli see olukord, oli nii raske. Jah, ta võttis täiesti reaalselt, et, et ega, ega, ega variante ei ole, et peabki võtma niimoodi selle pärast, nagu ma ütlengi, et ta viimased paar aastat käis, nautis ka kõik reisid, kontserdid eriti nüüd viimase aasta jooksul 2017, ta käis väga paljudel kontserditel Londonis, Amsterdamis, ega ma ütlen ka otse tagada viimased kuud nagu natukene põletas ka ennast. Et noh, juude tundis. Et nii tulebki olla ja ma kujutan ette, kui, kui raske on võib-olla abikaasa, nagu ma mõtlen tema kõrval olla, kui sa näed, et su kaaslasel on nii raske öelda, aga sa mitte millegagi aidata ei saa, sama tunneli tegelikult sõbrana. Et oleks tahtnud nagu öelda, aga siis siis mõtlesidki, et ju see ongi tema väljend ja, ja ja soov olla selline, nagu ta on momendil mis oli vahest ka minule tööd tehes siin natukene arusaamatu ja. Aga noh, nii see oli, aga tööta tegi tõesti perfektse täpsusega alati kolid saated ta pigem tulid, kuna alati varem, mitte kunagi hiljem, kui ta pidi ka hiljemaks jääma paar minutit, siis ta juba vabandaks 100 korda ette ja taha, mille pärast tal oli see ja see oma temapärane vaatevinkel üldse maailma asjadele huumoriprisma exceli osadele arusaamatu, aga samal ajal oli seal palju ka sellist sügavust ja ja ta võttiski kõiki nagu sellise huumoriprisma läbi või, või kuidagi niimoodi kõrvaltvaataja rollis proovis rääkida ka nendest oma reisisaadetest ja reisielamustest. Noh, siin Tartus on veel väga hea tema tuttav ja sõber, jääksin, paljud teavad, on Üllar Jörberg, kellega ka väga tihti need saated kõik koos olid siis saates võib-olla tuleb välja, et ta natukene nagu sügav ja nii edasi, aga tegelikult noh, see oli kõik heasoovlikult mitte sellepärast ta tahtiski natukene sellest saatest ka peale selle, et see oleks lihtsalt mingi reisimine teha nagu naljasaated, seal saaks nalja ka, et inimestel oleks lõbus. Minna nii, noh, mitte minna. Mis puudutas nüüd avalikke sõnavõtte esinema, siis, siis Igor oli näitleja, aga lihasõber tali vahetu, lahtine mingit sellist moneerlikust ei olnud, ta muidugi valis loomulikult, kelle, kellega, mis, mis kombel või mis moel või mis maneeri suhtleme. Aga noh, minuga ei olnud mõtet lollitada. Teadsime 11 nii ammusest ajast. Aitäh, onu Bella. Ja aitäh teile, kuuled. See oli sarja aeg, peatub 12. osa. Saate pani kokku Taavi Libe. Polegi? Punane.