Niisiis räägime, võtame Läti looga ja lätiluga nõukat. Käisin ma Riias esinemas koos suure orkestriga. Kas selle nimi on nüüd mingi Vikerkaar või midagi taolist, aga vana Riia estraadiorkester? Nii. See oli ühe ühe instituudi juubel ja kuna seal mängib ka üks üks eesti poiss, siis kutsuti mind sinna laulma, laulsin üsna mitu lugu. Seal olid koorid, seal olid läti lauljad ja niuke suur kontsert seal Skonto hallis või mis ta on. Ja siis laulis iigo Fominson üks laule, nädal laulab ühtelugu. Ja no mis seal saatega oma mingisugune padu hevirokk karbale ilusad viisid meeldivad ikka. Ja laulab ühte lugu kuidagi viiselt proovidest hakkas mulle meeldima ja siis ma küsisin, mis lugu see on. Loo seal analoo, seal Paulsi lugu, ma võitsin sellega, ma ei tea, 25 aastat, nüüd on 30 aastat möödas selle Jurmala laulufestivali. Ja siis ta saatis mulle selle plaadi. Kuulasin seda, meeldis endiselt. Panin siis saba saba liputada leelo juurde. Velo küsib, et mis Läti kuradi sõnum on sisse. Kuna tuttavat sõna saldejums'i sealt lausa kuuldavalt. Mina Arevole andeks ei tea. Kurat, minu läti keel on sama, sama nagu sul ka ei tea. Ja siis ta tegi loo, mille pealkirjaks päike sõbra aknas. Ja kuna me olime Lältsiga olnud ju koos ülikoolis ka teatud perioodi, sõbrunesime minu suure austuse ja ihalduse objekt, on ta terve elu olnud. Ja leelo tegi teksti absoluutselt, mis, mis nägu läks, tead, rusikas silmaauku, mistõttu ka see plaat, mis ilmus, sai nimeks päike, sõbra aknas pausile poeg, pausi lugu ja ja peab ütlema, et teatud kontingent, kellele meloodiline muusika meeldib, seda kuulab, seda lugu tahab kuulata ja raadio soovikontsertidest ja sünnipäeva õnnitlused, see lugu pole ka kuskil kadunud. Vaatad selle viimase plaadi pealt kõige popim lugu. Läks üles küll, ilus lugu, ilus mõte. Sõprus, nostalgiat natuke, eks ole, tema mõtles sellega, et keegi mind on ootamas vana kellal ülikoolikell ja ja kus me seal üksteisel külas käisime, lahika tuluke vilgub ja täitsa isiklik nostalgia ka. Kuid ta ka siis ei tundu. Tundu. Ta küljest hinge jälg. Oma soo, tagasikõlbulike. Piisakuid praam. Ka. Hea sõber siis. Meid oma juurde. Kuid aeti ta Kasvõi, kes? Siis päike loivab.