Järgmine lugu on sama temaatika vana vaksali raudteeteemalised laulud ja Rannapi lugu ja see on aastast 73. Ja Rannap, keda ma nimepidi teadsin juba agaa meiega kokku puutunud olid olnud, väga Arnakesed, annab, otsis mu kuidagi üles, sest meil ei olnud kellelgi telefoni. Põhiline staap oli filharmoonia ja puhvet, kus kõik see seltskond iga päev levivooris ja vennapsaimu kätte ütles, et homme, homme, homme on mingisugune tähtaeg lauluvõistlus, teil on vaja ruttu, andis mulle noodi. Ja siis tulimegi klaveri juurde raadiomajja minu meelest õpetas mulle selle loo ära. Järgmine päev pidi olema lindistus ja lindistus toimus. Aga alati, kui ma seda lugu kuulen, mul tulevad õudusvärinad peale seda noorukast, Ivo Linnat polegi nii väga hull lindistus. Aga sellel öösel ennem hakkas mul valutama hammas üks purihammas meeletult. Ja ma elasin Koidu tänaval sellel ajal ja jooksin siis mitt suureni traumapunkti, seal oli niisugune koht. Ja ma mõtlesin, no tehku midagigi, eks ole. Ja seal oli ukse peal oli venekeelne silt. Natuke vahet sa otsesse. Kell 14, null panin üle Kaarli kirikumäe raadiosse sest lindistusaeg ootas, pisar jooksis hambaid kokku panna ei saanud ana Saksa all, siis ta on vana jaam. Ja, ja mul on hea meel, et Peeter Ilus, minu kursusekaaslane ja E3 mainib Maarja-Liisi onu ilusa pika tegi seal need sõnad. Ja tema mõtles konkreetselt Tartu raudteejaama selle maja all ja Tartu raudteejaama selles mõttes minule väga kallis. Kuna esimese kursuse ühikas meile Elvas, et ma sõitsin iga päev eeldasida, aga see rongi ega, ja nii, et Tartu jaama mul väga väga häälutav koht ja noh, nagu Vetter oma poeetilises meeleolus, eks ole, tõde ei pruugi olla ainult Tartu raudteejaam, seal võib olla ka mõni metsavälu või ranna äärde niuke püha koht, lähen vana vaksali ja siiamaani nutan ja naeran seal sööb, et ranna peal see komme, et kui ta hakkas klaverit mängima. Seal on ju kõik selge selle villija siis silmad kinni ja ta passaažid käivad üles-alla ja pea käib niimoodi. Ja siis mina panin jää sinna kuradi klaverinurgale, sest ma mõtlesin, et ta paneb oma kolba seal kupli pealt ära. Need ranna palju väga-väga-väga sisenes oma muusikasse, ristandid olid ju, mida sa üldse tegid, mina? Valm, mina laulsin paralleelselt Astoria ja Tallinn baari varietees. Siis hooti olin Olav Ehala ansambel oli ja siis me tegime mitu tiiru ümber Eesti, seal oli Marju Kuut. Tähendab ansambel, mis tekkis Merli rusudele, oli vahepeal, oli ansambel Mir. Marju, Ivo ja Reet. Siis oli seal kadunud Nikolai samofaalo, kes seal kõik veel oli? Minu meelest Mäks, tegi seal kaasa. Noh, nagu segane seltskond, keda võtta, oli ka seal torudega bänd ja sellega oli hea teha. Lehtlane Worka muidugi oli seal ka meil nik. Ja meil uuritsime mööda Eestit ja siis oligi niuke segane seis, kuni muutus stabiilseks 17. Juuli 1974 mõni päev lihtsalt meelde, kui kui must sai kõrtsilaulik Viru teise korruse restoranis. See hakkas põhiline leivatöö. Ja läks veel aasta kui 70 viisakas. Lutajate ja ennast valmis sest vorste peavad Tubro vanas vaksalis. Moos miski ärkab ta veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Mis teada? Kas ta toone elva või kui on vanas vaksalis? Ja millest hästi