Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad. See on Eesti 90.-te muusikaelust pajatava sarja aeg peatub 14-st saade, mina olen Taavi Libe. Otsige mälust üles pilt kolm hõbedastes särkides ja pisut liiga suurtes ülikondades noormeest. Kas tuleb meelde 90.-te Eesti stiilipuhtaim poistebänd Black Velvet? Üheksakümnendatel andsid kogu maailma popmuusikale tooni poiste ja tüdrukutebändid Teik That spaiskarls Back Street Boys. Loetelu võiks jätkata veel pikalt, aga poistebändid pole muidugi sajandi lõpunähtus. Esimeseks tõeliseks edulooks võiks pidada legendaarseid, biitleid endid ja eesti poistebändide ajastu algab sel juhul täpselt samal perioodil. Küsiti, kellega loomulikult Eesti raadio meeskvartetiga. Vähem kui 10 aastat pärast meeskvarteti tegevuse lõppu sündis tänase saate peategelane Sven Lõhmus ja ei läinudki sugugi kaua aega, kui Türil sündis Sveni esimene bänd koos venna Suleviga. Ma arvan, muusika juurde sattusin ikka kuskil varases lapse eas teadlikul valikul juba siis sellepärast. Mulle meeldis muusikat kuulata, mulle meeldis vaadata, mida bändid teevad, kuidas need musitseerivad. Mu isa oli suur melomaan ja muusika nii-öelda kuulaja. Ja selles mõttes kuidagi nagu Me vennaga sattusime koos sinna, nii et me hakkasime esimest bändi tegema, kui me oleme mina viis ja tema kolm. Kuna Sännil juba olid nii-öelda ema poolt kunagi kunagi ostetud akordion, mille peal ta siis üritas seal mingeid armoonidega koostada, siis mina hakkasin vaikselt lindi pealt kuuldud lääne lääne muusika järgi tagumigasest võimalik kastroleid ja pappkarpe siis nagu põhimõtteliselt oli, oli see nagu eelkäija mingi mingi trummi sätile, aga aga sellest kasvas välja sihuke huvitav, huvitav tuua trumme akordionit. Et ta endale akordioni peal ja mina olen trummiga ja, ja meil oli noh ütleme nalja poolest esimese päris palju, sest sugulaste peod ja ja meie endi sünnipäevad möödusid paratamatult siis nagu meie perekondi kutsuda. Noh, see oli küllaltki närvesööv ikka naabritele, kui kui üks mängib trumme, teine tõmbab lõõtsa kõrval, et viiendal korrusel, et korrusmajas, et see, see, see elati kiirelt ülesest aegamisi ikka tekkis juba oskused ja tahtmine midagi teha ja läks nagu asi sujuvamalt. Meil oli selline bänd nagu ennes põrgu. Ja, ja siis meil oli üks pungi bänd, mida sellel ei olnudki nagu nime, aga, aga sealt sai alguse nagu senini päris tõsine tegemine, peedipõllul töötatud raha eest ostetud süntesaator, mis oli ikka noh, ütleme tollal, tollal veneaegsel perioodil juba suur saavutus, et seda üldse kätte saada ja tekkiski huvi juba juba hakata vaikselt midagi salvestama, aga kuna noh, said alles lapsekingades, siis siis tegelikult, et kui ma praegu meelde tuleb, sai laenata veel ühte trummimasinat ka, mis oli hästi-hästi, originaalne ja huvitav ja ja esimene lugu läkski meil linti, võtsime oma kaks kotti ja läksime Tartusse stuudiosse. Lasime suver lindi peale, millest mul on kahju, ma tõesti tõesti enam ei tea, kus kohta on kadunud lint, mille me kaaslaselt saime ja tõsisemalt läksime lavale siis paides asuva kuma raadio sünnipäeval ja see oli natuke natuke naljakas üritusest ennem ennem seda oli meil üks väike teiste esinemine koolis ja koolipidu oli pilgeni rahvast täis ja ikka noh, bänd ja kõik Türiideri poisid ja vägev. Ja siis mul oli seal üks hästi pikk nagu räpiosa inglisekeelne ja, ja tollal muidugi harjutasin seda kõvasti. Aga laval läksid totaalselt sõnad segamini. Et ma panin täiesti peast, et ma ei mäletagi enam seda, mis tõlkes võiks olla, aga lavanärv tuli sisse ja aga raba sots hästi vastu ja ei olnud nagu selles mõttes enam enam nagu küsimust, vaid siit läks nagu asja ainult edasi, poeg. Mille esinemises tuleb, rääkis, kandis nime piitpoi, aga praegu kõlas kollektiiv FM vaja vett, kus 90.-te alguses Tallinnasse orkestrijuhtimist õppima tulnud Sven Lõhmus samuti põgusalt kaasa tegid. Aga siis aastal 1995 tulistas Sven Lõhmus nii 10-sse kui üleüldse võimalik. Italo euro Dance muusika vallutas euroopat ja kuidagi nagu sellises võtmes sai esimene lugu teha, kuigi tegelikult sellest, las mina proovin siis ka loost on olemas algupärane variant, mis oli pigem isegi kitarri Bobbyga sarnanev asi, aga sellest hoolimata me tegime sellise moodsa variandi ja, ja, ja see väga hästi toimis ja kuna ma olin veel siin algaja produtsent, ega ma siis ei osanud väga šamplereid elektroonikat käsitseda ja, ja see oli nagu esimesed katsetused, aga mis on põhiline asi, mida üldse 90.-test tuua välja tänapäevaga võrreldes on see, et stuudioid ei olnud elektroonikat, ei olnud võimalik sellist stuudiotehnikut omale koju osta, mis on tänapäeval muidugi täitsa arusaamatud. Eestis oli võib-olla üks kaks stuudiot, kus sai midagi teha ja las mina proovin siis ka ja mister Happyman on tehtud puhtalt siinsamas raadiomaja lähedal, Jakobsoni tänaval, orbitaal Vacci stuudios. Meie mees elab Indias kui linnad aga ta ja leia, et, Mis seal ma ei usu ja nüüd klapid peas, seisan toas, luuran by. Saime nüüd maigu suhu, mis tähendab, tähendab tõeline stuudium mis sealt välja tuli, see oli, see oli selline, et me kuulasime selle põhimõttelisele loo ribadeks, olid sellele juba tollal oli tunda, et sellest tuleb midagi. Ja paraku tuligi, et ega taotlus oli lihtsalt Svenil Svenil katsetel, aga ta fenomen juba sees välja ja ütleme, ükski pidu ei möödunud ilma selle loota. Seda, seda võin kindlalt väita. Kuidas mister Happyman i ülejäänud koosseis paika sai, et kuidas need neiust sinna leiti, kuna tegu oli nagu inglise keeles nagu ühe isikuga ütleme, mister Happyman, et see on nagu üks inimene, kes seal väga õnnelik. Aga kuna meid oli laval neli, siis noh, keegi ei saanud nagu aru, et kuidas, kuidas seostub nagu sellega paratamatult see feimi osaks vennale. Ja mis ei olnud ka vale, et see, mina, mina taotlenud teiega püüelnud selle poole, et nii kuulsust saavutada, vaid et kuna see oli lihtsalt niivõrd huvitav. Aga meiega kaasnesid tollel ajal väga palju erinevaid tütarlapsi, kuna kuna meie eesmärk oligi kaks poissi ja kaks tüdrukut eks mikrovalisime selle järgi, kes kes laulis ja kes oskas tantsu saame paremini ja nii edasi. Okkalistide valik oli küll puht puht juhuslik, sel ajal minu Wen see, mis selle tüdrukuga, kes meil laulma hakkas ja nii nii siis nii öeldagi, pandi oma pruut laulma ja minul päris nii ei olnud, aga samamoodi ma kutsusin sinna oma sõbrannasid laulma ja tantsima, nii et ütleme, see oli niisugune puht juhuslik ja kuidagi selline hästi-hästi, selline spontaanne, kui tänapäeval tehakse meeletult palju kästinguid ja nähtakse vaeva sellega kes ja kuidas peab laval olema ja mis persoon ta täpselt peab olema, siis sel ajal kõik see täiesti suvaline, selles mõttes nüüd tänaseks on, on taas ütleme 80 protsenti originaalkoosseisu laval. Mina, Sven Lõhmus, minul ainult Sulev Lõhmus kadi tammoja, originaallaulja aastast 95. Ja hetkel on grupiga liitunud Liilumist. Me saime selle, las mina proovin siis ka laulu valmis ja see läks Eesti, et mingi 195. aasta eesti hitt kolme peale äkki. Ja selle muusika kogumiku esitluspidu oli Pärnu vallikäärus ja see oli umbes paar nädalat peale selle loo valmimist stuudiost sisuliselt laulu Bond raadios veel keegi väga-väga mängida, et noh, alles läks just. Ja kui me läksime lavale, siis terve Pärnu Vallikäär röökis laulu kaasa ja siis oli kõigil meil suu lahti, et mis asja, mis ei ole võimalik. Ja nii ta läks või noh, see tagasiside oli nii nii rajult kiire ja nii võimas ja kuidagi nagu ei saanudki arvud, mis, mis siis sel hetkel nagu toimub. Ja siis, kui me nägime seda rahvamassi seal Pärnu vallikäärus oli, see oli tohutu seal olnud ühtegi ühtegi kohta enam, kuhu üks kihimaks mahtunud siis siis nägid, et mida tähendab popmuusika või, või anda inimestele mingit endapoolset mingit sisendit, väikest väikest impulsse ja see, see, mis tagasi tuleb nende poolt, noh, see oli, see oli vapustav, aga lihtsalt kuna tollal oli meile ainult hetkel kolm lugu, siis noh, ei, ei olnud meil nagu päravik kavaga, aga las ma proovin, oli vaieldamatult selline asi, mis. Mis tõmbas rahva väga kiiresti käima, et meedia, meedia tuntud keegi, sest keegi polnud neid ju nägupidi neegriga, ega teadjad mehed kuskilt Kesk-Eestist, aga kes me oleme ja siis noh, eks teine kuulus bänd tollal lõi ukse lahti. Tõmmake siit nagu minema meie tulema, et noh ja pärast muidugi tulid vabandama. Ma loodan, ära käinud. Sven Lõhmus meenutab, et las mina proovin siis ka oli 95. aastal raadio kahe enim mängitud lugude tabelis Skatmann Johnis kätt mans Worldi järel teine. On loogiline, et äsja õitsele löönud Eesti muusikaäris kanda kinnitanud tegelastele oli arusaamatu ja vastumeelne suvalised Türi nolgid tulid ja ähvardasid laua puhtaks lüüa. Tekkis meile kohe momentaalselt manager kosilasi selle bändi ümber ja, ja tekkisid sellised olukorrad, kus nagu meile andi mõtteliselt valida, et kas ta nüüd liitute meie nii-öelda management'i tiimiga võime keeramadel kõik stuudiouksed kinni. Ja nii tehtigi keeratagi ära ukselt kinnimehest ja põhimõtteliselt kuna meil ei olnud mingeid sidemeid, ütleme siis nagu ei saanud me kuskil Eestis rohkem tegutseda kuskile normaalsesse stuudios me peale ei saanud. Aga see, meie, meie püha üritust ei morjendanud. Me läksime, Läksime Jötebori Rootsimaale ja stuudiotes salvestasime ülejäänud materjali. Aga seal oli väga tore salvestada, sest just oli seal saanud valmis doktor halb on üks plaat ja valmis SBS-i teine plaate bridž. Et väga lõbus oli sellise seltskonnaga hoopis tööd teha, selle asemel, et siin Eestis noh, kuskil nurgataguses stuudios proovida teha. Ühesõnaga Eesti manager siis kartsid konkurentsile, ei oska öelda, eks sellel ajal oli selline nii-öelda see kauboikapitalism oliga muusikaturul ja, ja eks eks need mõjutusi oli tunda siis ka päris paljud vehiti tühja. Ütleme nii. No te olete tegelikult väga noored, et kuidas te südame kõvana hoidsite, et ei läinud. Kellegagi kaasa ütleme nii, et ega see lihtne ei olnud, tuli nagu oma käel neid asju teha, aga aga see, et oma käel teha ja väga palju selle eest raha maksta ja raha kokku laenata. See, see õpetas nii mõndagi ja see kasvataski natuke paksemat nahka. Et mitte lasta ennast kohe petta, sest et see oli selline aeg, kus olid nagu noor tegija, siis nagu tõmmati kohe müts pähe kiirelt, sest neid vanasid, sullerid oli küll siin turul. Ja Boriss on, oli asi lihtne kontakti sebis, üks tütarlaps välja, kuigi seda polnud üldse väga raske sebida ja rahapakiga tuli lihtsalt lüüa uimaseks. Need inimesed sealsest, rootslased ei viitsinud kuulata üldse mingisugust juttu, et mingi vaene bänd Eestist või midagi ja neid absoluutselt see noh, loomulikult see on kapitalism ja seal tuleb sellest töö eest tuleb tasuda. Muidugi ütleme nii, et me olime tõenäoliselt ühed esimesed, kes, kes seal sinnakanti sattusid, sellepärast et ega Eestis siis ei teadnud keegi mitte midagi suurt ja ja meie käest küsiti kohe, et a 1000 Eestist otse Riiast. Te olete ikka kindlad, et see läheb väga hästi, et ei ole niimoodi, et ta seal plaadi ära suure raha eest ja pärast võib-olla seda muusikat tahabki. Jah, noh, õhku, õhus oli oht ohumärke küll, et ega võib, võib nii hästi mitte minna ja, ja kõik, see aga, aga kas niisugune puhas naivism või mitte naivism, ma ütleks, pigem puhas selline võib-olla nii-öelda siiras lootus, et, et hästi ikka läheb ja küll ikka läheb ja küll toimib noh, lihtsalt selle pealt nagu mindigi, et noh, täna on muidugi nii, enam ei julgeks teha. Lõvisüda raadio kahe aastahitti küsitluse 95. aasta 11. koha lugu sai tehtud justkui Paris. Krister häbimanni tegutsemine oli kümnendile iseloomulikult pööraselt intensiivne. Sulev Lõhmus jaanipäev 96 midagi ja meil oli põhimõtteliselt pandude ühte õhtusse kolm esinemist ja pandud niimoodi, et esimene oli Viitna kõrtsis maadest kohta mäletagi ja kolmas oli Pirita jõekäärus. Ja siis järsku tekkis momentaanselt probleem, meil ei olnud transporti ja mõtlesin, et mida me teeme. Ja siis meil oli, isal oli tollal Žiguli, mille, millal ta parajasti roostetõrjet tegi ja siis kuna seal auto pukkide peal, siis läksime isa juurde, et kuule, nüüd on niisugune asi, et rattad alla ja lähme minekut. Põhimõttelist sõitsime lapiline Žiguliga, kõik need kohad läbi. Ja viimane koht, kuhu me jõudsime Pirita jõe ääres, oli pool neli hommikul, kui me peale läksime, et rahvas rahvas ootas sinnamaani lihtsalt mister Happyman i ja midagi, nad nägid seda autot muidugi noh, kas nüüd huumoriga võeti asja, aga, aga noh, see oli, see oli omaette sihuke, nalja naljakas kogemus, et noh, mille millega iganes sõita ka mitte. Et mõtlen selliseid versioonile, et seal osaliselt juba värvi tilkus. Sulab jääb sees on hetkega, kuigi tean, et seiklus alguse. Oskama sellest kõigest, arvas tüdruk, paneb plehku, isegi helista ajus, tirime, leiad mulle. Kuigi mister Happyman annab kontserdi, aga praegu jäi toonane tegutsemine üürikeseks. 96. aastal pandi pillid kotti, aga Sven Lõhmus tegutses kõrgetel pööretel edasi, kusjuures abiliseks ei keegi muu kui Eesti meelelahutustööstuse üks alusepanija Margus Turu. Margus turuga sai räägitud, üks kollektiiv tahab, tahab luua seal bändi ja neil on ka tema olemas. Ja siis Margus teoreetiliselt miks mitte, et saame Tallinnas olümpia kohvikus kokku ja siis noh, kuule, kuulame siis vaatame ja räägime. Ja tollal siis oli kasseti peal meil see samet siid. Esimene lugu. Ja seega Margusele antud ja ja järgmine hommik, helistada disainer üldse, nüüd on poisid nii, et tulete, tulete Pärnu, räägime asjad läbi, stuudio hakkame tõsiselt tööd tegema, ent Margus kohe momentaanselt aru, et et sealt sealt võib midagi tulla. Tal oli noh, ütleme hea nina lihtsalt popmuusika peale ja ta nägi kohe selles potentsiaali, et. Black Velvet idee tekkis tegelikult sellest, et et jällegi ei kujutanud ma täpselt ette, milliseks bänd kujuneb või mis sest üldse saama hakkab, aga mõte oli selles, et teha seal isegi algul ma ei mõelnud seda poistebändile teha, aga see pigem tuli nii-öelda nagu juba teiste mõjutuste ajendil, aga aga algul tahtsin teha sellist sellist lihtsalt nagu popbändi ja, ja, ja noh, mõtlesin, et okei, et kui see võiks olla nagu natuke nagu selles stiilis, et võiks olla selline boybändi meenutav, siis ma ei mõelnud päris nagu sellist, et seal peaksid olema selline koreograafia või et ütleme ka täna on võib-olla siis nagu Black Velvet selline, nagu ma tahtsin teda kunagi teha, et see on ikkagi nagu nii-öelda rokkbänd laval ja ja teeme nagu sellist muusikat, aga aga tol ajal jah, siis ta nagu lõpuks sellisena formeerus. Jaa, jaa. Ja minu arust on hästi tore, et ta selline oli. Kuidas Lauri liiv sattus seltskonnas lauriliiv, sattus seltskonda niipidi, et mina hakkasin tegema esimesi demosid, palusin appi appi Margus Turu kuidagi nagu tema kaudu sain tuttavaks paari inimesega, kes nagu ütlesite, et kuule, et niisugune inimene nagu Lauri liiv on olemas, et otsa kooli tüüp ja laulab normaalselt. Kuula. No ma olingi tegelikult oma muusikalise karjääriga täiesti nullis. Selles mõttes, et, et ma olin otsaga, oli esimese kursuse lõpus suure lava kogemust mul selleks hetkeks ei olnud veel mitte mingisugust. Aga, aga noh, see kogemus oli, et koolilaval oli juba natuke aega nagu esinetud ja, ja aastakooliga käidud. Jah, kevadel 97 tulid kooli otsima siis bändile kolmandat liiget ja solisti sellised mehed nagu Ivar Männik, Boltovski, kes ma nüüd ma nüüd enam tagantjärgi ei oskagi öelda, mis nende täpne funktsioon seal bändis oli, aga aga põhimõtteliselt nemad nagu aitasid siis alguses seda kuidagimoodi seda produktsiooni poolega tegeleda ja olid nagu siis ütleme, vahelüliks Margus Turu ja Sveni ja bändi vahel, aga igal juhul minu peale nad pidama jäid ja ja ma käisin vist mingisugusel madin ettelaulmisel, aga midagi me sellel mingi proovisalvestusi, mida me nagu tegime. Ja ega ausalt öeldes kohe läks nagu lindistamiseks diiliks, et ega seal väga pikka juttu ei olnud. Tollel hetkel ma ei oska ahvad. See oli, aga ega mind väga palju ära rääkima ei pidanud, sest sa oled niukene, noor ja roheline vasikas, et siis ega sa, sa nagu hüppab pea ees vette ja et miks mitte bändi teha äge ja, ja kusjuures ma ei mäleta, kas esimene lugu oli vist nagu samet siid. Esimene singel, et ma arvan, et seda lugu mulle lasid ka. Ja lugu mulle nagu meeldis. Jaa, poistega tekkis kohe hea klapp, et selles mõttes kuidagi see see periood, selle esimese sammu ja ütleme juba esimese siis niimoodi öelda väikese mingi minikontserdi vahel oli ju kõigest mingi paar kuud, nii et see läks nii nagu kuidagi kiiresti ja, ja loomulikult, et ega ma väga palju jõudnud seal mõelda, et mis mulle meeldib või ei meeldi, et et lihtsalt kuidagi läksin kaaslasele tuulega ja tundus, et oli õige asi. Kas Black Velvet nimi oli selleks hetkeks olemas, kui sa litsid? Minu meelest ei olnud minu meelest ei, see ei olnud olemas jah, sellepärast et me, me ju tegelikult see nimi tuli paljuski sellest kombinatsioonist, et kui me olime lõpuks leidnud esinemisriided, mida tol ajal ei olnudki nii lihtne leida, sest Tallinnas oli paar sellist suuremat poodi, kus müüdi selliseid vähe ägedamaid riideid, siis Sogosest sai, tõstad sellised pintsakud, miks nad nii suured olid, oli väga lihtne põhjus, et esinumbrid ei olnud. Ja siis need tuli võtta ja ja mingid särgid õmmeldi sinna alla ja siis kuidagi sellest nagu mustast ülikonnast ja kuna esimene singel oli samet siid ja, ja üldse, et see oli selline kuidagi sametine muusika meie meelest tol ajal, et siis sealt see nimi vist nagu välja kasvaski, et see oli ikkagi kuidagi ühiselt tuletatud, kes selle esimesena välja ütles, seda ma enam ei mäleta, ega me nagu väga snitiivist ei osanud tol ajal võttagi, tundus, et pintsakud võiks olla teema või ülikonnad mis puudutas neid hõbedasi, äke siis need õmbles meile keegi stilist, minu meelest suli sedasama Ivar Männik kui naine, tolleaegne, kui ma õigesti mäletan. Ma tean, et juuste peale, nagu sellega oli natukene rohkem mässamist, Katrin Kruusmaa, tolleaegne Eesti juuksur ja siiamaani siis tema, tema kuidagi salongi me sattusime ja, ja kuna meil olid kõigil ju tegelikult lühikesed juuksed, aga värvida neid tuli tihti, sest ta muidugi kasvasid välja, siis see oli siuke lõputu protsess, et iga kahe nädala tagant, kui ma õigesti mäletan, pidi seal istuma plandeerima, mis oli üsna kurnav, sest ma hiljem ei ole ei varem ega hiljem pole kunagi enam värvinud juukseid ristiga kuidagi tekkis seal nagu nende juuksuritega koostöös, et võiks olla midagi teistsugust silmatorkavamad, et aga aga mis puudutab riideid, siis oligi nii, et läksime Sogosesse ja see, mis oli selleks Sven Lõhmuse Anne oli selleks ajaks igatahes lõplikult õide puhkenud. Kui Blackwell veti esimene singel oli tõesti nagu samet ja siid, siis kohe tuliga bändi suurim hitt 17. Sõitsin autoga sellises vihmases ilmas ja ja läksin tüdruk tüdruksõbra juurde külla õhtul ja autol autos makk ei olnud ja, ja mina ei tea, lihtsalt tuli selline. Niisugune Hukt oli kohe nagu kuidagi hakkas, hakkasin ümisema seda, seda meloodiat, refrääni, meloodiat ja siis nagu see sõna ka see 17 kuidagi nagu mätsis ja ja sel ajal ei olnud ju ei nutitelefone ka ega muud mingisugust salvestavat meediat, mida inimesel võis olla kaasas autoroolis. Pöörasin tuimalt ja läksin koju, kirjutasin loo üles ja, ja nii sündiski, et tegelikult on ta sündinud väga paljud teised lood, aga noh, kuna see lihtsalt oli selline võib-olla esimene pääsuke, siis siis Luutu kuule, sõin, Billy on või? Aga ei saa jaa jaa. Tere, Pärnu suvi, siis tolleaegne üritusi ka aasta suvealguspidu Pärnu vallikäärus ja seal me esimest korda üles astusime, ega me neid lugusid oleks hetkeks rohkem ei olnud võib-olla kui mingisugune neli, äkki. Aga 17 oli ja, aga jõudnud juba nagu tuntust koguda raadiotes. Aga noh, kuna me ei olnud publikuga kohtunud, siis meil nagu see reaalne tajuga arusaamine ju puudus, mis, mis sellest loost on saanud, ütleme, internetti või tol ajal ei jälginud ja nii edasi. Et või olnudki veel käepärast seda, et siis siis see esimene kontakt või see kohtumine publikuga, see oli ühtaegu väga hirmutav, minu sellist suure platsi või lavakogemust oleks hetkeks ei olnud, kui sa ikkagi nagu pannakse sind lavale ja ja seal vastas sul 10000 inimest ja nad kõik laulavad seda lugu kaasa, siis korraks sõidab katusele. Hea küll. Et sa mõtled, et mis mõttes, et kuidas, kuidas seda, kui praegu juhtub siin ja praegu ja minuga. Ja ma mäletan, et meil oli ka väga selline püüdlik koreograafiline kavasina lavastatud mingite tüdrukute poolt ja need sammud teel sinnasamma kontserdile ja me olime neid harjutanud, aga ütleme nii, et ega me kõik ju teavad videote põhjal, et meil mingid tantsulõvid väga just ei olnud, et see oli niisugune üsna selline algeline, algeline, selline aeroobiline kava tagantjärgi vaadata. Aga vaatamata sellele me väga püüdlikult seda ülesannet koreograafiat ülesannet üritasime täita ja teel sinna ma mäletan Sveni vana Žiguliga kuskil tee pealmetsale Läheme, panime kasseti, panime nagu autost peale ja siis kuskil põllu peal, siis tegime neid liigutusi. Aga kui me lavale jõudsime lõpuks, siis emotsioon oli kuidagi nii nii ülev või nii võimas, et siis pooled sammud ununesid. Ma mäletan ära. Sest meil Ei ole. Käega hauas ja laad. Ja. Ma arvan, et et selleks hetkeks oli nagu natukese tunne juba teada, et mis nagu juhtub ja mis hakkab olema ja, aga noh, muidugi selles mõttes, et Black Velvet Briti menu ja edu oli ikka ikkagi hoopis teine, kui, kui nagu selles mõttes võrrelda nagu mister Happyman, kuna me saime nagu natuke pikemalt tegutseda ka. Ja me olime kained of boybänd, et siis nagu noh, ütleme nii, et need fänne ja need fännikirju ja nänni ja selliseid autogramme ja noh, see oli natukene selline selline aeg, kus neil tuli ikka nagu nii palju anda, tuli lausa nende Nende andmisest nagu eemale hoida või põgeneda, ütleme nii, et üldse jõuaks ühest, ühest kohast teise esinema. Et siis ma sain nagu aru, mida, nagu võivad siis mingid lääne artistid tunda ütleme praegu kusagil küpsemas eas artiste Eestis eriti ega inimesed on tegelikult selles mõttes, hoiavad väga mõnusalt distantsi ja annavad sulle nagu võimaluse olla marsruumis. Aga kui sa oled nagu konkreetselt ütleme, selliste väikeste tüdrukute lemmik siis nemad armu ei anna. Ma olen alati nagu imestanud ja imetlenud, kus, nagu see volüüm tuleb neil, kui nad nagu kontserdil karjuvad, et see on mingi täitsa mingid siuksed noodid, mida tegelikult tipplauljad. Et see on, see on nagu omaette teema, et niisuguste väikeste tüdrukute mass, et kui see ike sulle nagu peale lendab ja kõik nad tahavad saada autogrammi ja pilti ja ja tähelepanu ja, ja kallistada ja mida iganes, et see on niisugune päris omaette kogemus ja ja seda üheksakümnendatel me saime ikka tunda ja mul oli näiteks väikestele tüdrukutele ju meeldib kinkida igasuguseid karvaseid loomi. Ja siis mul oligi mingi periood seal 90.-te lõpus, kus mul oli mitte väga suur korter ka tollel ajal ja ja need loomad olid kõik seal niimoodi magamistuppa niimoodi pressitud, kogub neid, oli nii palju, et noh, tõesti sihuke tunne oli vahepeal, et ise ei mahu sinna enam hästi ära, siis ma ühel hetkel ikkagi hoidsin neid nagu püüdlikult inimesed on kinkinud, aga siis ma leidsin ei ole nagu rakenduse, et kuna mu ema töötab lasteaias viisin need sinna, jätsin endale paar tükki nagu mälestuseks, mis on siiamaani kodusid, ülejäänud nagu said nagu kasutusse ehitud kirju tuli ju palju ja tol ajal oli veel see käsitsi kirjutamise võlu, et need kirjad on mul siiamaani alles ja noh, seal oli igasuguseid storised. Et mõned nagu rõõmsamad ja mõned kurvemad, et mõni süda oli ikka murtud ja, ja ma mäletan, et üks tüdruk vist tol ajal kirjutaski kirja ja kirja sisu nüüd täpselt ei ole, mees, aga ma mäletan seatoni saatnud nagu pooliku südame hõbeketi otsas ja teine pool oli siis jäetud talle endale. Et selliseid dramaatilisi žeste nagu tegid nad küll jah. Selle külma kõhuga või kuidagi emotsionaalselt mõjutas ka. Emotsionaalses mõttes mõjutab võib-olla nii palju, et jaa, mingiks hetkeks noore artistina, sul võib tekkida niisugune illusioon, et vau, on ju, et noh et et ma olen nagu nüüd, ma ei tea, kas nüüd nagu maailma naba või et noh, et see kõik ongi nii loomulik. Aga tegelikult ju noh, sa saad aru, emotsionaalsetest saad aru, et tegelikult see ei ole üldse nii loomulik, et nüüd käivadki nagu lainetena ja ütleme, sellist sellist asja ei tule sul kunagi hiljem enam artistina tagasi elus, kus juba vanem oled, sest vanemad inimesed käituvad hoopis teistmoodi. Kuidas sa selle bänditegemisel nagu soovitasid ülejäänud eluga või, või kui sa olid nagu läinud sisse, tõmbas sind tollel perioodil täiesti Enda sisse, no selles mõttes, et eks ma käisin otsa koolis edasi, ikkagi kui suvi oli ära olnud, siis ma tegin kõik koolitööd korralikult ära ja ühtlasi hakkasin tegema ka sealt juba sügis edasi teatrit ja muusikali, kuhu ma sattusin ka paljuski ikkagi võib-olla tänu bändile, aga selge see, et mingisugusel hetkel see võis olla seal kuskil 99 või jäi kuidagi see kool nagu tahaplaanile, et, et nii kaua ma ikka üritasin nagu sadulas püsida, aga siis siis tuli nagu ütleme tegevmuusiku elu nagunii tugevalt juba peale, et siis siis jäi see kool ka tahaplaanile. Oli oli üks kontsert Pärnus, mis on nagu planeeritud ette vaid helistati nagu hommikul, et kuulge, poisid, et õhtul on õhtul kontserte kähku kohale ja ja kuna meil Tolloid ülikonnad, nende mitte mittehingavad hõbedaste särkidega, siis mina millegipärast unustasin oma oma komplekti üldse maha, nii et siis ei olnudki muud varianti, kui avastasime ennem ennem kontserdi üks, üks pool tundi, et mul ei ole mitte midagi jalga panna ja siis ei olnudki midagi muud, kui Margus Turu oma püksid jalast ära. Eestlase Eestis kontserdiaeg siis tagaruumis, seega kui me valmis saime oma asjadega, siis saime saime tagasi anda või noh, see on üks kõige absurdsem kogemus üldse. Et need tuurid on kindlasti meil just nagu selliseid suure platsi kontserdi Tallinna lauluväljaku esimene tuuri kontsert ja siis mingisugused soendus, esinemised nagu skuutri soojendamine tol ajal lauluväljakul kull ja ja teistpidi nagu omamoodi siukse negatiivsema kogemusena võib-olla meelde jäänud ka modern dokingi soojendamine, sest seal oli valdavalt ka lauluväljakul ja meie olime soojendusbänd ja noh, ilmselgelt publik tuleb kuulama modern dokingut, mitte meid. Aga valdavas osas oli kuidagi nii, et seal oli ikka väga suur arv, oli just nagu venekeelset publikut. Ja loomulikult meie bänd ei öelnud neile midagi ja siis terve selle meie haigla ja põhimõtteliselt niukene paras ports nagu dopingufänne. Skandeerisid, et tiiter poolenit, meiena üritasime püüdlikult siis enda nagu selle selle osa ikkagi nagu lõpuni teha ja ja välja vedada, et ei üritanud sellele liialt tähelepanu juhtida, aga see oli selline tunne, et sa saad aru, et okei, okei, see ei ole nagu päris meiega. Meri ja muud tapsi ja tuules kuuletan laulu. Need päevad, kui ta Seal. Aga meil on ka kontserdil, kus esines London biit, kes oli meiega koos Pärnus ja läksime siis kuldne Lõvi, selline trahter-Pärnu liinidel London pliidi meestega, nemad ütlesid neile 17, ikka niivõrd meeldis, et tehke veel seda seal. Ja siis me tegime koos London pidiga, tegime seda lava peale ja noh, tollal juba London Peeteli minule minule noh, kasseti peal ribadeks kuulatud, onju ja noh, kuna ma tegin ka tegutsesin diskorina, siis ma mängisin seda lugu ikka väga tihti. See i tingiga oli, oli nende niukse suurenitislast. Eks teenistust muidugi oli, aga minul endal oli küll see, et ega üsnagi see, mis tuli kuidagi nagu läks ka väga kergelt. Et, et kuna nagu tuli kogu aeg peale ja ei tulnud vähe, siis midagi tollel ajal mina isiklikult küll ei suutnud väga säästa või mõelda, et see teadmine, et tuleks nagu säästate, jõudis minule palju hiljem kohale, et selles mõttes see jõudis siis kohale, kui tööd ei olnud enam nii palju, aga tolles ajas minul oli küll üsnagi nii, et see, mis tuli, seega läks ja, ja ma olen muidugi üldse olnud alati selline lahke välja tegija ka veel kõigele lisaks ja et see käis nagu nagu, nagu asja juurde, et, et ma ei saa öelda, et ma oleks midagi väga-väga palju säästnud sellest ajast, kuigi jah, numbriliselt ei mäleta neid sissetulekud enam, isegi kui mäletaks, ma arvan, et seal on raadioeetris välja ei paiskaks. Aga noh, läks ikka siis Pummeldumise peale mingisugust sellist bling kultuur ei olnud vä? No ikka. Karol buumeldamise peale läks ja siis läks mingi nänni peale, kes seda enam mäletab, mille peale läks noh et võib-olla ostsin mingisuguse muusikakeskusega tol ajal ja noh, mingid siuksed asjad vist on meeles, aga aga, aga millegi asjaliku peale need väga asjaliku peale. Kuule läinud. Meil tublid Ja ka. Sel aastal jäi mulle küll. Oli tol ajal palju lapsi. Ma kõige. Rohkem näete, vaipa, laadad. Selge, selge see, et, et eks see oli korralik Pummeldamis aega, ega meie selles mõttes ei olnud seal erandid, et pidu sai päris kõvasti pandud ja ja tol ajal ikkagi kontserdid lõppesid tihtilugu kuskil ööklubis, kui me Pärnus seal oli ju, ütleme nagu bändi management, et siis Pärnu vallikäärus oli diskoklubi väikene seal Pärnu vallikäärus üleval, et seal lõppesid enamus enamus tolleaegseid üritusi ja pidusid ja, ja loomulikult, ega me selles mõttes pitsi lihtsalt et alkoholi sai tarbitud ikka rohkem kui, kui tarvis. Aga see reegel meil bändil küll oli, et me saime oma vitsad kätte ühel mingisugusel esinemisel ka Pärnu vallikäärus ja siis kuidagi poistega terve päeva olime tiksunud seal Pärnus ja, ja hakkasime päeval juba nagu napsu, noh ja muidugi selleks hetkeks, kui, kui siis lavale mineku hetk kätte jõudis õhtul, et siis ei olnud seal meist enam nagu suurt midagi. Väga niisugust loomingulist järele. Aga lavale Me läksime ja endale tundus kuidagi jube äge, sest 1000 alkohol annab sulle tunde, et kõik on võimalik, aga aga õnneks Margus Turu mänedžer oli niivõrd nagu tark inimene, et ta filmis selle ülesse ja näitas meile järgmine päev. Ja, ja siis me saime aru, et asi oli nagu, väga kaugel, sellest kutsutakse nagu kvaliteetseks esinemiseks, rohkem me purjuspeaga lavale ei läinudki, ei ole siiamaani läinud, et kui keegi mõnikord tahtnud pärast kontserti midagi teha, see on tema enda asi, aga aga seda reeglit ei ole murdnud, et, et lavale minna ja publiku ette. Black Velvet jaoks kulges kõik suurepäraselt, 17 võitis aastal 1997 raadio kahe aastahitti mäekõrguselt, edestades lähemaid konkurente pea kahekordselt. Järsk tagasilöök saabus aga veel enne, kui ilmus Black Velvet i samanimeline debüütalbum. 1998. aasta 21. juulil. Bändi mänedžer Margus Turu ootamatult suri vaid 30 kuueaastaselt. No ta oli väga selline egotsentriline tüüp igas mõttes persoonina väga selline värvikas. Tolles ajas kindlasti Eesti tipp nagu muusikamänedžer, kes väga hästi taipas, millistele nuppudele vajutada, milliseid artiste nagu endaga kaasa haarata ja võib-olla mõnele, kes seda niimoodi lähemalt ei tulnud, jättis ta mulje, võis jätta sellise lihtsalt mingi siuke nokamütsiga tiitšei kuskilt Pärnus, kes kannab rahapakke taskus on ju. Et, et see, see kuvand võistlusest võib-olla eemalt jääda mõnele selline, aga tegelikult oli ta väga nutikas ja ühtlasi ka väga südamlik inimene. Et ta väga oma oma bände ja mulle kuidagi tundus, ma nüüd ei julge öelda, et teisi mitte, aga kuidagi tundeliselt helvetita võib-olla isegi hoidis vaatajat, et veel rohkem kui mõnda teist pidasime temast väga lugu ja mulle tundub, et et tema vist ka, kuidas tema surm mõjutas, Blackwell mõjutas väga otseselt selles mõttes, et me jäime ja täiesti ühtäkki ja niimoodi keset tegelikult kõigi oma paremaid aegu nagu mõnes mõttes üksinda. Ja nüüd need inimesed, kes tol ajal seal tema siis selles kontoris nii-öelda veel töötasid ja kes neid bände siis nagu üle võtsid, et need ei olnud noh, kindlasti mitte Marguse kaliibriga tegelased ja kindlasti mitte ka ei valdanud absoluutselt seda maailma ja neid nagu tingimusi ei saanud muusikast aru sellisel moel, et me jäime tegelikult ripakile ja ma arvan, et seda pausi, mis meil esinemistes tekkis mitte nüüd küll vahetult peale Marguse surma, sest et me ikkagi tegutsesime veel edasi paar aastat uutes tingimustes aga ilmselgelt, et noh, see mõjutas esinemisgraafikut, see mõjutas mingit uute lugude produtseerimise. Plaat sai ju ka välja antud tegelikult juba siis, kui, kui Margus oli surnud, et isegi plaadiesitlus ma mäletan, ei olnud täpselt selline, nagu ma ei oleks seda ise ette näinud ja ma arvan, et pargus oleks teinud selle kindlasti hoopis teistmoodi. Alles hiljem saime aru, kui, kui palju Margus oli teinud tööd ja, ja vaeva selle kallal, et teha noortest kogenematutedes poistest mingit popbändi, et küll oli meil neid kosilasi ukse taga külges pakkusid. Tulge jälle hakkame tegema, aga pigem me kogusime ise raha ja tegime omad lood ise stuudios ja olime nagu Fi Frilentserid selles mõttes, et otseselt kellegi all ei olnud, et suuremas osas nagu hakkas juba fännil koitma see plaan, et oleks vaja teha oma stuudio vähemalt tehasest selline produktsiooni firma, et kus, kus oleks võimalik ka teistele artistidele nagu saada tuge ja professionaalset nõu ja abi ja, ja ja siis nagu jah, see tegevus vaikselt vaikselt nagu käis, me tegime siin isegi 2000 kuus-seitse mingeid esinemisi ka, aga need ei tundnud enam sellisena, et siin oli sänilised nii palju tööd, juba siis hakkasid need eurolootel juba tulema ja noh, seal on selles mõttes väga põhjalik ja väga täpne, et kui ta tahab mingit, et asja teha, mis on tema enda bänd, näiteks black Vellati Räpimens tahab seda võimalikult hästi teha, et ta võib seda teha ka kuus kuud või rohkemgi, aga tollel hetkel oli see puhtalt provokatsiooni taga kinni ja ta sai nüüd teha lõpuks oma stuudios ka teistele lugusid kirjutada ja ja neid aidata siis siis nagu oma tasa teinud nagu natukene võib-olla hääbusid ära, et. Täiesti Sven Lõhmus jõudis läinud sajandi lõpus ja käimasoleva alguses teha koostööd paljude artistidega, tema käe all alustas tegevust hiljem Saksamaal läbi murdnud Vanilla Ninja. Ta on isegi Anne veskile loo kirjutanud ning aidanud Eesti tantsumuusika tippu kaatorit, kelle ühe kuulsaima loo kuinov näit üks autoreid on just tema. Aga Sven Lõhmuse esimene tõeline oma artist oli ikkagi Laura põldvere kellele 2005. aasta eurolauluks kirjutatud pala muun vokk järgi ristiti ka Lõhmuse ja mänedžeri Tambet Mumma produktsioonifirmaga. Svenil on see mingisugune imetabane anne, mis ma arvan, popmuusika produtsendil peabki olemas olema, et ta kirjutab lihtsalt meloodiaid, mis jäävad kummitama vennan ise kohutavalt enesekriitiline ja üldse tema ühe loo valmimise protsess võib olla tohutult pikk, nii et kõikidel ümbritsevatel on nagu totaalne kopp ees, et kuule, vormistame ära, teeme ära, laseme eetrisse. Aga ei, Sven Nicole nikerdab ja ei ole päris see ja sinna juurde muidugi see, et ta teeb väga kaasaegsete, et produktsiooni, et Eestis ei ole väga palju minu meelest nii häid muusikaprodutsente või popmuusikaprodutsent, ütleme siis nii just siukest nagu peavoolu pop bee tegevaid põõs seinte, kes kes produktsiooni poolt nii hästi valdaks, sellepärast Sven kogu aeg mulle tuletab meelde, et et sa pead kuulama, sa pead kuulama sellepärast, et noh, et see siis hoiad nagu kätt pulsil ja saad aru, et mida me ise teeme. Ja mõnes mõttes on tal õigus, aga, aga ma arvan, et teda ennast just jälgides tema seda teeb kogu aeg ja ta tõesti kogu aeg nagu uurib ja kuulab ja saab mingeid ideid. Noh, sellest, mis ümberringi toimub ja ma arvan, et see on ka tema edu saladus, et ta ei jää nagu kinni. Muidugi tal on oma käekiri, et Sveni lood võivad olla väga äratuntavad ja, ja see on noh asja nagu heas mõttes paratamatu pool ja muidugi omadused ka ta on ikka hästi jäärapäine. Vanasti ma mäletan, kui üldse rääkida võib-olla mingitest probleemidest, siis mina tundsin mingitel hetkedel küll, et ma oleks tahtnud rohkem kaasa rääkida stuudios, et ega ta väga ei kuula. Et tal on väga kindel nägemus, kuidas ta nagu oma asju teeb ja üldjuhul ega, ega tegelikult see nägemus ka ja peab paika. Aga mingit kaasarääkimisvõimaluste vanasti oleks tahtnud rohkem, nüüd ta laseb rohkem rääkida, et selles mõttes tal on ikka mingisugune niisugune usalduskrediit on tekkinud aastatega. Vahepeal mitmeks aastaks tegevusest loobunud Black Velvet naasis aastal 2015 muusikalilavadel kõvasti ilma teinud Lauri Liiv pikalt riigiametis töötanud merenduse magister Sulev Lõhmus ja popikuningas Sven Lõhmus esinevad nüüd koos live-bändiga, naudivad seda ja teevad vaikselt uut. Muusikat läheb jõudnud see ka siis, kui mu väike poeg palli staadionil. A, B. Ja B talve Ateena ja see Bassein on omad vead. Toorelt jah, ta talve pooleks. Ruumilise kriisel tekib kogu aeg, kui sa kirjutad iseenda käekirjaga muusikat, siis ikka mõtled kogu aeg, et kas, kas nüüd on õige mõte, aga kas, kas nii peaks olema või kas peaks olema, aga, aga sellest tuleb üle saada, sest tegelikult ma ei mõtle selle peale, mis ma olen teinud, ma mõtlen selle peale, mis ma tegema hakkan. Ma ei taha elada nagu minevikus, selles mõttes, et minu jaoks ei ole tähtis, mis ma olen teinud. Minu jaoks on tähtis see, mida ma praegu teen ja mida me tegema hakkan. Sellest sõltub minu tulevik. Te kuulasite sarja aeg peatub 14 kümnendat saadet. Aitäh. Saate pani kokku Taavi Libe.