Ja siis on 84. aasta oli 204. oli see aasta, kus Toomas Lepp ja televisioon ja teeme nüüd Ivo Linnast ühe sellise laulu saatel. Ma laulsin seal igasuguseid lugusid. Aega oli endiselt väga stagnantlik. Isegi Leningradi heliloojalt Viktor Resnikovilt telliti lugu, mis meie keeli sai nimeks, varjata head ei saa. Laulsin koos Reedaga arved Augi, Rahu hällilaulu, mis oli pühendatud minu üheaastasele pojale, eks ole. Ja nii edasi ja nii edasi. Priit Pihlap minu meelest kirjutas selle lugusid ja kuna ma olin tutvunud ju aastaid juba varem Mikko alatalaga, kes tõi alati kingituseks oma järjekordse plaadi, eks ole. Siis tõi ta ka lastelaulude plaadi ele Soomalaismet sisse. Seal olid igasuguseid lugusid, väga naljakas laste lugude plaat ja seal oli iga lugu taida tulla kese millega tegelikult Mikko käis kuskil sopoti lauluvõistlusel, isegi nii, et ta ei ole täiesti lastelaule. Aga siis reetegi teksti põhimõtteliselt tõlge kätte on jõudnud suvi ja Linnahalli lava peal oli see filmimine. Minul on mingisugune seene kübar peas ja mingilt tolava seal mängin, aga televisiooni laululapsed on seal kõik ümber. Ja see oli jällegi nii värske värk, et ma mak kramplikult õppisin seda pähe, aga see lauldobeli otse sest seda lugu lindis ei olnud. Huh, ema, mul läksin seal, lõhnab, mitte kohapeal, see on seal sellest filmist näha. Ma panin küll selle teksti eelseisva tüdruku selja peale, mis ma seal tegin. Jää soperdasin seal päris korralikult, nii et ma ikka sulgesin häbi pärast silmad, kui ma seda saadet pärast nägin siis mõtlesin, huh, see karikas on need tühjaks joodud ja sinna lugu jääb. Läks mööda, mingisugune kuu kätte jõudiski suvi. Ja tulevad väiksed lapsed, Vano käes, seda lugu ei ole sõnuna. Ma ei kirjutanud neid üles. Kuskil kodusse tekst vedelas. Ja ma olin sunnitud selle ära laulma. See on nüüd ütleme üks üks kolmest kõige rohkem laulnud, aita mööda saata on see teine mäe poole ja kõige kihvtim on see, et umbes neli-viis korda on õnnestunud tänu pidude korraldajate tahtele. On õnnestunud seda lugu alustada täpselt sekundi pealt sellel kellaajal, kui suvi algab. Oli karbamiidi ja juba ammuilma Ivooladojana saapad. Selja pillad olid paukus põlvili. Katki, kui merdatati täieliku. Yorki andmeil vingerpussi mängis ahju, ta ajas kõi ooper palli keeli ja olime kuiva koolitunnid ära. Panime. Meie ei aidanud vaeva tänale.