Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad, 90.-te muusikaelu erinevaid tahke. Saatesarja aeg peatub, on jõudnud oma 13. osani, mina olen Taavi Libe. Ebaõnne arvu 13 vari kedagi ei kohutaks, läheme täna eriti lõbusale lainele. Levimuusika on eelkõige ikkagi meelelahutus, nagu ka huumor ja Eesti muusika. Ajaloost leiab hulgaliselt artiste, kes on need kaks meelelahutusvormi edukalt ühendanud. Nagu näiteks 1972. aastal alustanud kuldne Trio. Talibani. Kuldse Trio jõuame õige pea, aga seekord mitte Jüri Vlassov ja Mihkel Meljanski vaid hoopis mehe kaudu, tänu kellele on Eesti muusikaloos ansambel, maniana eestyosbrini futu, bänd ja lugu. Tei. Haigisju. Kui ma teatrikoolis õppisin, ma klimberdasin klaveri peal mõned lood väga primitiivsed, kuna käisime erinevate inimestega läbi näiteks Villu Veski, Hardi Volmer, Olavi Kõrre ja mul tekkis mõte, et teeme bändi. Viis lugu on ja minu kirjutatud. Meil oli vist viis kuus esinemist, üks uhkemaid oli Epp-Maria kokamäe näituse avamine Pärnu teatris, siis oli mingi konsi pidu, kus me tegime rokkhotellile aasta oli siis 84 kolmlil tegime sooja, et täiesti täiesti esinesime ja meil oli isegi lindistatud kõik need lood ETV stuudios aga keegi teadvusse liita ja üks siis üks siis läks sinna saatesse pildiga koos. Meil olid sellised kitlid olid, aga siis meil oli ka arsti rohelised tunked, värvitud oli ka kuidagi niimoodi, et oleks ikkagi selline jõuvein, futuristlik teema ikkagi, ikkagi imago kaablis asjale muidugi, see oli väga valus. Saade oli mõistagi ülipopulaarne kitsas king kusjuures just üks teleesinemine oli ka põhjus, miks Mati Murumaa asemele. Kuldsesse Triosse uut liiget otsinud Lassoviasmilianski oja poole pöördusid. Ma tegin ühes saates paroodiat, mänginud saksi mida ma ei oska tegelikult mänginud ja siis ju jäin sealt ma neil silma ka ja ja noh, kitsas king oli enne juba teada. Ja siis nad võtsid mind algul poolnaljatamisi, et noh, et võtame saksimentega. Aga see muidugi sai kohe kiirelt selgeks, et saksimängijat ei ole. Seda nüüd oli 89 ja niimoodi sinna sinna sattusin. Algul oli trio, oli rohkem selline lavašõubänd, eks ole. Naturaalkitarrid, aga meil oli oma programm. Ja, ja siis me käisime, külaklubid, saalid, 200 inimest niimoodi mingi, ma ei tea, kui pikk see programm meil oli, mingi pooleteisttunnine tund veerand helistati otse, kas siis flossovile või lepiti kokku ja ja kellelgi meil oli auto, siis sõideti kohale ehisenite ära ja ja nii oli. Aga siis, kui hiljem Tuli see nii-öelda disko, see oli, see oli hoopis teine, siis läksid pillid tihtilugu nurka. Ja siis oli see tünn, mis missis, juhtis. Aga kas sa seda ei tunneta seal kuskil nagu jäi hõredamaks selle praktiliselt lihtsalt rahval polnud raha. See oli ka veider inimene, kulutab väga kummalisel moel, ma mäletan, meil oli mingi, see oli 89, üks tuur, kaks etendust oli päevasid. Laupäev pühapäev-pühapäevane päev rakkes mäe otsas kell kaksteistpidi olema suur suu ja me jõudsime kuskil kell 11 sinna, mõtlesin issand jumal, kes siia tuleb. Ja kui kell sai 12 puupüsti täis. Ja naljakas oli asja juures see pilet maksis kolm rubla ja šašlõkivarras oli kolm rubla. Inimesed pahandasid selle peale, et pilet on kallis, aga see seal varda peal oli mingi kolm-neli sellist rasvast liha selle peale inimene ei pahandanud, seda võitis. Üheksakümnendad olid Kuldse Trio jaoks ülimalt aktiivsed tänu bändi Manageerinud Margus turule oli just Rio Seegele ümber pandi toona kokku meeletult populaarseid suvetuure. Nii õnnestus lavalt ära näha ka see, kuidas Eesti elu vaikselt edenes. Noh, ma mäletan 94. aastal, kuidas näiteks Pärnus, kuidas kõiklex elama, kõik läks äkki värviliseks või vähemalt tundus, et kõik on värviline ja kõik oli saada ja väga veider aeg praegult vaadates dokfilmi rodeo tuleb õue peale, et sa oled selles olevas viib aga siis oli kuidagi nagu selles valdkonnas kõik, justkui kui kõik vabamis ja seda ma mäletan ka, kui me see oligi, 94 31. august, kui väed välja läksid, siis oli kontsert, oli Vabaduse platsil, Kuldse Trio olime, see oli vägev. See hetk oli vägev. Aga noh, suures plaanis, kui sa muidugi, noh, ma ütlen, et sellel filmil on hea hea toetuda niimoodi, kui sa vaatad, et issand küll ei ole võimalik sellises ajas elanud. Aga inimesed, need, kes käisid, jah. Väljas oli ju, päike paistis, kõike, müüdi muusika, käi seal polnudki midagi teist sellist ja kõik oli korraga. Juba varemgi korra kuldsest Riiast aastaks lahkunud Peeter Oja ütles bändile lõplikult Aid a 1995. aastal. Rutiin oli tema jaoks selleks hetkeks lõbu tapnud. Aga uus projekt ei lasknud end kaua oodata. Mulle helistas Peeter Kaljuste ütles, et kuule, et mul on üks lugu, et just sinu lugu tavaliselt pöördutakse ju niimoodi täpselt sinu lugu. Nii, ja siis ma läksingi stuudiosse, ta tegi koostööd siis Priit Pajusaare ja Glen Pilvega ja, ja ma kuulasin, loarad. Täitsa tore lugu, aga sõnad, kes teeks? Villu Kangur on imeline sõnade järgi ja siis sündiski laul viitja ja Nikita või oli ta teistpidi Nigida video, eks ole? Seal on kõik Minu sisse kiikasin. Tekkis mõte, et teeks kohe plaadi, aga see on nime vaja ja vilksamisi kuskilt mulje meelde, et et Jüri Vlassov mingi müstika kuldsest riius, kutsuse must rakett lendab lavale nagu must rakett. Mõtlesin, et aga miks mitte black rokik? Muutsin natuke kirjapilt ja teatrist mängisin parajasti Eesti Draamateatris oli üks üks etendus laenake tenorit tuli kiirelt vahetada, siis seal oli selline, kuna tuli neegrit mängida, siis nägu sai muidugi kiirelt mustaks, aga terve keha oli vaja, et oleks must, sealt olid mul retuusid kusse müts tuli, seda ma ei mäleta juuga kuskilt teatrist. Ja need prillid ka, no tähendab kuidagi ta tekkis selline must rakett ja siis oli ju hea veel, et ma ei mäleta seda Mäedki, mida. Et kes selle välja mõtles, et plaadi pealkiri võiks olla, et esimene mees, kes ise lendab mustrakit neljale lõbus tari, hästi lõbus, kusjuures selle esimese paadi pealkirjas oli veel moll kolm, see oli taotluslik. Esimene jah, oli Voll kolm ja teine plaat veel poll üks. Ja ja seal sellega oli veel, oli tore asi oli see, et Villu Kangur, noh, tal oli nii suur koor, koormus kogu aeg selline paljuski viimase hetkemees ja mul oli vaja sõnu, sõnu, sõnu ja ja maalin, lihtsalt jännis, mõtlesin. Ah, tühja tuleb ise ikka võtta ja teha. Ja nii sündisidki need, vaata mind ja. Konkreetsed inimesed olid silme ees kõvad tegijad, nii-öelda. Vaata mind, vennike tuleb iga asjaga toime. On ainult Moden, kõik pole mitte midagi. Ja seda ma kirjutasin. Stuudios itsitasin, kirjutasin ja teisel pool oli, siis istus Glenn ja Pajusaar lennud itsitas ikka. Ja me saime selle loo nii-öelda purki ja jõuan mina koju. Helistab õhtul veel Glenn ütleb, et pagana pihta, panin selle loo kokku, jõle hea lugu on küll, aga tead. Ühte salm oleks veel vaja. Et siis homme hakkame tegema. Ja seda viimast salmi sedamat, seda me järgmine päev tegin küll pool päeva ei tulnud enam mitte midagi, siis esimesed kolm salmi, need tulid, ütleme 10 minutiga. Eile tellin väikse katse parim pirukas, muna maitse oli nagu pirukas pandud muna tulevikuks olnud plaan teha võimas firma. Seal mul töötab neli töölist, mina olen rahul, kuna nii mul pole igav, kuna olen huvitav, isegi kui mul on igav. Mul tuleb välja. Traja tekstid läksid rahvale südamesse. Eesti popmuusika lakmuspaber, raadio kahe aastahitti küsitlus paljastab 1996. aasta tabelis oli, vaata mind 16. ja mu hobune on tilluke, 24.. Aasta hiljem maandus itimees samuti tabeli Kuueteistkümnendal reale. Räägin neile seda lugu Kesolifi mehega hoiti Medel lahedaga, kõigile ta meeldib, aga iga õigemini oma ideelt ongi itimees ja ei ole asiumite. Ei saa teha etteheide, on palju vaja, tal vinge meel, aina ICT vihkab sõiduvees kala, tihti mees, lahe säga. Kõigile ta meeldib. Pane imestama. Kala, kui nalja ei lase välja, eriti just hommikuti. Tuleb ühte jutti teetoole Pioneeti mehe moe, kuidas tõesti siis ei tule, aga üks nali kive. Hiti mees, ma mäletan väga hästi. Oh jumal küll, kus ma nägi vaeva. See oli küll ma mäletan, istusin kodus, vaatasin aknast õue. Öösel it ei tule. Ei tule sõnu, no ei, tule ei tule. Aga lõpuks ta tuli, jah. Mõni asi tõesti lihtsalt ei hakka tööle. Oja meenutab, et oli lugusid ja ideid, mis jäidki vedelema sest polnud naljakas või lihtsalt tore. Kuigi pläkrokit esineb episoodiliselt tänaseni, oli intensiivne periood 1997. aastani. Kahte aastasse mahtusid taas suvetuurid ja arvukad muudki esinemised, kuni sädelevad mõtted said otsa ja osapooled läksid teiste tegemiste juurde. Huumorisektor Eesti muusikast tühjaks jäänud. Samal 1997. aastal ilmus lavale bänd, keda sajandi vahetuseni tegelikult ei märgatudki. Meie mees, meenutab Aivar Riisalu, kelle enda muusikaline taust piirdub paljuski sellega, et ta mängis Anne Veski esimese abikaasa Jaak Veskiga samas muusikakoolirühmas klarnetit. Meie mees sündis sellistel kummalistel asjaoludel nagu täiesti tavalised kavalis rahalised suhted. Tollel ajal oli turul selline muusikakooperatiiv nagu peegeeemm mänedžer ment, mida siis vedas Emil Oja ja kelle põhibänd oli Bergras. Lisaks sellele võimlemine ojast, et ju veel meenutada seda, et tema on ka Ott Leplandi kuulsaks tegija nimel esimesed Oti plaadid, kassetid ilmusid koostades Bergressiga kui kümneaastane ja siis aastal 97 juhtus selline lugu, et ta tuli minu juurde, ütles, et anna natukene raha, et oleks vaja nagu kola osta. Ja mina ütlesin, et ma võin sulle raha ju anda. Küsimus ei ole selles, raha tuleks nagu ikkagi paigutada asjadesse kust see võiks ka lõpuks kunagi tagasi tulla ja siis ma tegin talle selgeks, et vaata, et bluugress on asi, mis sulle meeldib aga inimestele see ei meeldi. Ehk tegelikult muusikat tuleb teha sellist, mis inimestele meeldib ja siis ma selgitasin talle, et et proovime nagu sellise lihtsa lihtsa, kõigile arusaadava noh, ütleme folkloorile põhineva Eesti üliõpilaste ehitusmaleva folklooriga peale lennata. Et usu mind, et kui vennad võtavad õlut ja siis nad saavad sellest aru, sest et reeglina eue lood sündisid ka kõik õlleklaasi taga ja mõeldud, tehtud ja siis ta ütles mulle, et aga kuule, et sa päris ise ka ju mingi niukene üli musikaalne vend ei ole, et tule ka. Ja siis, ja siis ma ütlesin, et, aga miks ka mitte. Ja siis ma mäletan, et aastal jah, märts 97. Me läksime ehituskooli keldrisse. Võtsime portatiivse salvestusjaama kaasa, olime kaks päeva keldris, tulime välja esimese meie mehe kassetiga ja ma arvan, et selle nime mõtlesin järsku ka siiski mina välja. Kuigi selle üle me oleme ka vaielnud, et kust see tuli. Kuna me tahtsime teha või noh, ütleme mu ettepanek oli teha lihtsalt muusikat, siis pidi nimigalistest No. Me ei. Ela. Kella. Ja siis, umbes paaril aastal nägi see asi välja niimoodi, pool õhtut esines Berglasse, teisel pool õhtut esines meie mees ja paralleelbändidega siis absoluutne rekord oli, ma mäletan mingil Jõgeva õllepeol, kus siis neli Ta mängis Beer-klass ja pärast neli ploki otsa mängis meie mees. Ehk seda kõike oli nagu väga palju, aga see oli väga naljakas. Tiksusime üks, kolm aastat ja põhikoht, mis aitas meil ellu ärgata, oli muuseas kitarr, safari ja vanameister Jaak Joala siin talle nagu Sügav kummardus, ehk keda kutsus meid iga kuu sinna mängima. Ta ise pani seal bände peale, ta alati istus taga vaikselt nurgas barret silmil, aga mitte kunagi ei läinud enne lõppu ära. Ehk ehk selles mõttes ütleme niimoodi, et et oli suur inimene, noh, muusikas ka. Ja kas ta nägi mees midagi, seda ma ei oska kirjeldada, aga ütleme tänu temale. Ja tänu sellele kitarr safarile hakkas publik meid leidma ja me nägime kolm aastat vaeva, et siis kellekski saada. Meie mehe kaubamärgiks kujunes kiiresti törleppi robustne vokaal, mis meenutab kohati külapoetaguste tegelaste jauramist. Sellise stiili tõttu teenis meie meeskond pahaseid reaktsioon. Noh, me justkui olimegi nagu niisugune nagu Eesti nagu Uno turbapuru või Vesa-Matti Loirina ja et võib-olla see oli viga ja siis ma mäletan, et me töötlesime sellist lugu nagu ära näe, vaeva ja ka Auris Rätsep saatis meile mingi kurja kirja mis on meil siiamaani raamitud, kuidas täiesti lubamatu, et joodiku väljanägemisega, joodiku käriseva häälega laulev ansambel lörtsib Kuu levimuusikasse töövrit, et et nüüd on kogu maailm on kokku kukkunud selle tagajärjel. Me ei osanud nagu midagi selle peale teha. Tagantjärgi mõtlen, et võib-olla oleks pidanud, meil oli tegelikult olemas tohutu potentsiaal, et võib-olla oleks pidanud natuke teistmoodi seda üles ehitama. Iseküsimus on jälle see, et nagu ma alguses ütlesin, et muusikast tuleb ikkagi teha seda, mida inimesed tahavad, mitte see, mis sulle meeldib, siis ma arvan, et inimesed tahtsid siukest lollust. Et võib-olla oleks kõik läinud teisiti, oleks kohe muutunud üliakadeemilise. Rahva armastus tuli siiski oodata, tegelikult saabus alles. Bändi viienda kauamängivaga 2000. aastal ilmunud albumiga teen tapeeti. Tekkis esimene frustratsioon, et noh, kas me jäämegi siis nagu selle mõnesaja krooni eest nagu per nägu töötavaks bändiks võime, proovime nagu kellekski saada. Meid juba palju kutsuti, meil oli palju esinemisi, aga sellist läbimurret Ta ei olnud, et noh, ütleme, tuuribändiks me veel ei olnud saanud. Sest ma mäletan, et esimene tuur meil oli 99. aastal oli topeltlöök. Ja siis kõikide teiste pillimeeste sügav põlgus meie suhtes oli nii selgelt väljapaistev. Näiteks mis meid hoidis, on päris hea purjetamiskaaslane ja päris hea kamraad. Jaagup Kreem näiteks 99. aastal mulle veel tere ei öelnud, ehk pööras näo kõrvale, kui, kui nägi hilisemalt saades teada, et, et ka minul seal olemas midagi muud. Siis meil on täitsa normaalsed suhted ja me oleme väga rahul. Aga seal me olime selgelt statisti rollis. Ja siis. Ma käisin välja idee, et me peame kuidagi riisi kaasama naisi ehk ilma naisteta, nagu mingid mehed täna elus läbi ei löö. Ja meil tekkis nagu täielik nagu hullumeelne idee, et võtaks naiskoori, ainus naiskoor, mis kohe meelde tuli, oli Tallinna tehnikaülikooli naiskoor Colomolissasele kooli lõpetaja vilistlane. Läksimegi kohale ja naised, kellel ka väga paljudel üliõpilasmaleva taust ja meil oli seal palju palju tuttavaid juba varasemast laulmas ju veel niiviisi, et nad enam üliõpilased ei olnud. See pole tähtis. Ja kõik olid nõus õhinal. Ainus, kes ei olnud nõus dirigent, sööd sina ära. Ja aastal 2000, siis ma mäletan, et Aarne valmis oli siis see julge mees, kes siis kutsus meid koos selle naiskooriprojektiga tuurile ja augustis oli siis esimene Maie ja Valdur järsku noh, ütleme siis, siis oli kõik noh, siis siis oli Kutuna siis, siis oli selge, et läks tööle ehk sealt edasi algas niukene, tohutult intensiivne. See oli siis teie kõigi jaoks ikka absoluutselt põhikohtadega midagigi sealt kõrvalt vist ei andnud teha. Ei noh, eks ikka pidi tegema, noh ehk suur osa, mina olin tollel ajal Alexela Oili nõukogu liige, mingisugune hankedirektor, ehk pidin kütuse sisseostmisega tegelema mingil vahepealsel jupil oma elus ma juhtisin ühte suurt kirjastust ja ikka käisin tööl nagu iga päev ka. Ehk see oligi nagu päris rõve. Lisaks sellele ma veel samal ajal 2003. aastal õppisin sõjakoolis ohvitseride kursustel. Pidin alati küsima nädala lõpuks ennast hüppesse. Et see kõik oli väga intensiivne, aga samas noor inimene mul polnud isegi õiget pere, tollel ajal. Ehk oli küll mingi elukaaslane, kellega meil otseselt nagu koos ei elanudki mina muuseas, hästi palju. Tollel ajal olin veel oma tütrega nagu kahekesi, ehk ehk peaaegu mängisin üksikisa rolli siin mingitel perioodidel. Ehk kui keegi ütleks, kas ma seda aega tagasi tahan, siis ta ei taha. Et see oli ikka väga raske. Meie mees nautis pöörast populaarsust Eesti popmuusika aastaauhindade Kuldse plaadi jagamisel võitis ansambel aastatel 2000 kuni 2007 10 auhinda. Kriitikud olid pisut teist meelt ekspertžürii-le välja antud. Eesti muusikaauhindadel oli meie mees vaeslapse rollis ning Riisalu meenutab vaenulikku suhtumist ka raadiojaamade poolt. Näiteks ükskord meil oli nagu ostetud tuuri reklaam, läksime salleriga ühte raadiojaama hommikuintervjuud andma, mis siis nagu toimuma hakkab ja siis seal olid asjaolukord, et, et vups, et Eestigi, meie mehe lugu playlist'is ei olnud okei. Me oleme nagu raha maksnud mänginud Saller oli mingi uus lugu välja, seda ka ei olnud, siis oli ikka juba nagu kurikarjad. Siis ma sain nagu aru sellest raadiojaamade ideoloogiast, et et seal on tegelikult ka ikkagi täpselt nii toimub teatud mõtlesid tsenseerimine ehk siis niinimetatud kultuurihuvilised peatoimetajad päris palju otsustavad, mis raadio playlistis on. Aga meie arengule aitas kaasa muuseas maksumaksja raha ehk raadio kaks. Ja väga kurb, et tol raadio kaks täna on muutunud selliseks stabiilseks. Tollel ajal olid seal sellised vabameelsed tegijad nagu rannamäe roosileht ja, ja, ja aitasid väga palju kaasa nagu massikultuuri, ma nimetaksin seda ikkagi niimoodi levimisele, laiadele massidele ja loomulikult tänaseni. Meie väga hea koostööpartner on raadio Elmar seal listis täiesti olemas. Noh, kas meie oleme süüdi või, või eksid, inimesed natuke rohkem mõelda, aga näiteks meie üks tuntumaid lugusid, tütreke, second händ on sisuliselt üks-ühele tõlge alla Pugatšova loost. Ja et alla Pugatšova ei ole nüüd süvakultuur, selles mul on nagu põhjust vähe kahelda, ma arvan, et siiski on nagu Anne Veski Eestis ja Venemaal on alla Pugatšova venemaal ja võib-olla isegi Eestis ja see on tema lugu, ta laulab sellest otseselt, sügav sotsiaalne sõnum, med tõlkisime selle ära täiesti legaalselt. Ja, ja, ja see oli ülipopulaarne inimeste hulgas, sest lugu ongi lennukas. Ja nüüd ma küsin, kas see on nagu käpp või, või mis see siis on, kui sellini sellisel maailmaklassistaaril see lugu kõlbab ja meie mehe puhul see nagu. Aga see oli näiteks üks põhilisi põhjuseid, et mis meile nagu verbaalselt välja toodi, et vaadake, et kui ema tellib oma viieaastasele tütrele sünnipäevaks la tütreke second hand, siis meie raadio mentaalsusega see kuidagi kokku ei lähe. Ja siis ma mõtlesin, et okei, et võib-olla teil on isegi õigus. Võib-olla see ema käitub valesti, aga kas meie oleme midagi valesti teinud, see mul nagu lõpuni kohale jõudnud, mulle tundus, et, et lihtsalt ei olnud ja üks asi, mis ma veel tahaks hinge pealt siin ära öelda, on üleüldse kaverite teema, ehk näiteks Ivo Linna rock Hotell kõik ütlevad, et see on nagu tohutu klassik ja vaieldamatult ongi Ivo Linna on nagu super inimene ja tal on nagu superbänd. Ja rock, hotelli lood on kõik kaverid, ehk ehk me oleme mingi mõttetu kaveribänd. Aga neid mõtletud kaveribänd on Eestis nagu super palju. Ja kaverid on üks osa kultuurist. Ehk see on nagu see võib olla, mis on aastate jooksul vähe hinge peale jäänud aga mitte niimoodi, et see kuidagiviisi mind nagu füüsiliselt või psühholoogiliselt mõjutama. Nii mõnigi meie mehe kaver on meisterliku seadega näiteks lugu kõnnin katusel, kus on kokku pandud Eesti oma Smilersi ja vene estraadilegendi Juri Antonovil. Kui me seda tegema tahtsime hakata, siis me kirjutasime Juri Antonovil, et, et kas me võime tema lugu kaverdada nagu eesti keeles ja siis ta kirjutas meile vastumusest, et ma olen üle 70 ja et poisid mul tuli pisar silma. Esimest korda elus pakub mulle keegi minu muusika eest ka nagu sellist, nagu ametlikku töötluse luba küsib ja pakub nagu raha, et noh, läbi autorikaitse võiks nagu mingit raha saada, et see oli nagu hästi-hästi. Naljakas on siin aastaid tagasi, ilmselt Venemaal see süsteem ei olnud siis veel sugugi nii levinud. Täna ma ei tea, mis seal toimub, aga aga see oli nagu hästi emotsionaalne. 2006. aastal otsustas meie mees ootamatult laiali minna bändile kohaselt suure pauguga. Ei, no esimese hiilgeajapunkt 2006 august oli ikka super, noh ma arvan, et nii Tartus kui Tallinnas, meie selle lõputuuril publik võis olla 17 18000, see oli nagu ikka ikka vägev, noh, lähedase, astud sinna lavale ja publiku lööklaine, mis nagu näkku lööb, et noh, need on hetked, mille nimel võiks nagu öeldakse, surra ja mis mulle veel meelde jääb siis ükskord õllesummeri pealava. Ma arvan, see võis olla umbes 2003. Seal oli nii tohutult rahvast ja, ja ma mäletan, et meil oli nagu mingi vanajumal ütles, et seda asja poisid, te peate tegema nagu hästi-hästi korralikult, sest me oleme, et meil oli selline välja ulatuv keel oli veel lavalt nagu siis publikusse tehtud. Tollel ajal oli siis niimoodi, et Tarvi Jaagojad toomas paevaid õlle lõi nagu kahe trummikomplektiga ja siis müksi mängis klahvi. Ja mina ise olin ennast eelmisel päeval motikaga sodiks sõitnud ehk nii katki, kui ma siis olin, ei ole ma kunagi varem olnud, ehk ainus, mida ma mäletan, oli tohutu valu. Iga liigutus tegi valu, aga sul on, saad aru, lavakeel on nagu publikus. Läbi udu sai see ära tehtud ja väga võimas, et, et oli hetki, oli hetki kindlasti ja 2006 siis ju esmakordselt. Otsustasime lõpetada see üsna selline traagiline. See, see intsident meil sisemiselt toimus umbes pool aastat enne lõpetamist ehk ütleme siis niimoodi, et edu toob endaga kaasa teatud probleeme. Ja kui sa ikka sõna otseses mõttes ühel hetkel tunnen, et teatud inimestega ühte tuppa ei mahu. Ja siis, kui tekib küsimus, et kas mina või keegi teine täielt otsustati, et ei ole, ei, mina ei jää keegi teine, ma ise pakkusin selle välja, et vennad, teeme niimoodi, et mulle tundub, et me ei suuda seda enam nagu hoida. Liiga intensiivne oli see praktiliselt viisa, sest et 200 185 kuni 200 kontserti aastas. Toet lähme laiali ja keegi muga eriti vaielda ei julgenud ka selle intsidendi lõpuks ma lihtsalt ütlesin, et mulle aitab, seda, ma julgen enda kontosse kirjutada ja nii läks. Ühesõnaga läksite tülli? Võib nii öelda küll, et teatud asjadest sai kõrini ja siis leppisid ära pärast selles edasi või ega siis noh, mina nagu astusin kõrvale, läksin oma eluga edasi. Tuli järgmine projekt, pealased, tantsusaade juba valiti parlamenti ja, aga samal ajal siis nagu öeldakse, mingi väike jupp mahajääjaid eesotsas mänedžer Emil ojaga, siis otsustasid, et tegid ansambli mees. Aga see ansambel mees kuidagi toimima ei läinud ehk selle baasilt välja, et mina nagu nina püsti ajada, öelda, et Eestis on lauluoskusega inimesele väga palju. Aga kui sul on nagu null karismat ehk Sa ei kõneta publikut, siis sa teda kätte ei saa. Ja, ja ja see mees toimisest mingi seitse või kaheksa kuud ja kustus vaikselt ära. Siis tehti veel mingi selline naljakas projekt nagu väikemees. Kus siis oli jälle mingi osa bändist on ju, ehk ehk tegelikult nagu kõik proovisid selle surnud hobusetükke nagu süües ikkagi noh, kuidas ma ütlen seda endist head elu nagu edasi nautida. Ja siis lõpuks, kui 2008. aasta hiliskevadel tuli Emil Oja uuesti minu juurde, ütles, et kuule Aivar tule tagasi ja ma tänaseni, kui nüüd sellest on 10 aastat möödas, ma ei suuda nagu otsustada, kas see oli õige või vale otsus. Ma pigem ütlen, et see oli vale otsus sest peale seda me oleme võitnud ainult ühe kuldplaadi aastal 2009 ja igasuguseid tiitleid enam peale seda saanud ei ole. Meie mees võis mõjuda rämeda ja pöörasena, aga hullumeelselt jäid nad alla kollektiivile, kus kolm värvitud nägude ja püstiste juustega noormeest. Kui laevalt puudutu külla kutsuda? Riieldud on. Ja sul on õige küllatud. Muidugi on jutt 1999. aastal sündinud n eurost, kelle edu lükkas alguses tagant ei keegi muu kui Viljandi produtsent Gunnar Loho kelle tegemistest oli põhjalikumalt juttu sarja üheksandas saates. Enneuroidi. Tore on siiski Marek Sadam, kuna ma ei teadnud tol hetkel mitte ühtegi teist Eesti muusikaprodutsenti ja me õppisime siis Viljandi kultuurikolledžis toonases mina, tõsi küll, õppisin siis juba Pedas aga, aga ma teadsin sander rusikat Kalev tilka Viljandi kultuurikolledžist, nad olid muidugi tunduvalt vanemad kui mina. Mina olin üpriski poisike, aga see enneuro idee kui selline tekkis hoopiski Lapimaal. Sellepärast et mul oli kombeks teha järgi teiste inimeste hääli. Ja siis toonane elukaaslane, kellega ma koos elasin, ütles, et kuule, et sa teed siukest asja, et äkki mingi bändi või midagi sellist ja siis kuidagi iseeneslikult tekkis siis sarvi kokku lohuga. Ja siis siis niimodi enneure tekkis, aga, aga N-Euro puhul tuleb selgeks teha algusest peale see, et me tegime seda esialgu ainult selliseks, nagu naljaviluks. Esinesin paar korda Viljandi kultuurikolledži peol ja ja meil ei olnud plaanis, et vähemalt minu mäletamist mööda, et tuleks nagu meeletu mingi Siuke melu bänd, tegime nalja ja kogu see edevus ja kõik see, mis oli siis sellise üksel nalja osa, sest me kõik tegime tegelikult absoluutselt teistsugust muusikat. Mina omas mõttes nagu naersin sellise hetkesituatsiooni üle, aga, aga teistele paistis see nagu tõsine asi ja ja see, see plahvatus, et me nagu tuntuks saime. See tuli nagu üllatusena ja teiseks oli see, et selle N-Euro vähemalt need alguses kolm-neli aastat, et mina ei saanud aru, et me oleksime olnud populaarsed maainimene ja sa ei saa aru, kuidas tuli näiteks N-Euronimi ja kuidas see imagoloogiline pool tekkis imagoloogilise poole pealt see, et ega enne eurole ei olnud kohe juuksed püsti, juuksed püsti, oli ta alles mingi võibolla mingi kolmas, neljas kontsert või midagi sellist ja, ja ma arvan, et see tekkis minul hoopiski sellest. Kuna mulle meeldis Kiur, siis ma arvan, et sellest kuidagi inspireerituna juuksed ise kant püsti ei olnud mitte mingisuguseid sarvi. Sarvede tuleku hetkel ma mäletan täpselt, see oli enne ühte esinemist olime kalamaja köögis ja siis mulle öeldi, et kuule, et äkki proovis arvet teha, siis tegin sarved ja sarnaselt üpriski algelised, muidugi ei olnud selline meistriteos nagu aastate pärast. Aga, aga jah, niimoodi tekkisid siis nagu sarved ja, ja kogu see muu imagoloogiline pool oli ikkagi see, et meeletult edev meeletu edevuse peale nagu, nagu nagu mängida. Ja nime pool oli see, et sel hetkel olid hästi populaarsed igasugused sellised ansamblid, mille Leesilmidki üks täht ja siis selline bändi nimi ja siis oldi N-Sync vist oli siis juba olemas ja siis Iidaypja mingis mõttes kindlasti Euroopa liit ja et aga üldjoontes ta peaks moodustama siis kokku sõna nagu neuromärkima, seda tegu ei ole nagu normaalsusega hakkamist. Esimene lugu minu meelest kui ma hästi mäletan, oli Koit Toome poolt Eurovisiooni esitatud Euro tema oli merelapsel, me tegime nagu eurolapsed, tegime selle viis põhisi õlekõrs sõnadega. Ja minu meelest oli see nagu esimene. Laste arv. Oli. Seal. Ja oligi nagu enneuro põhimõte oligi see, et teha nagu tolligi kaverbänd. Me oleme küll natuke küll ajaga muutusime, esialgu meil oli veel edevuse juures see, et need värvisime enda nägu ka alateadlikult, mitte mitte teadlikult. Aga kui ma nüüd püüan nagu. Seletada kuidagi siiski jurissoeng siis meikisime ennast väga palju, värvisime nägusid, iga kord oldi erinevad, mingid näo joonised, need seal, ma arvan ta mingi siuksed eesti versioon Kissist. Et hästi palju erinevaid asju, et väga eklektiline ja väga selline selline huvitav. Gunnar Loho managementi alt andis N-Eurovälja kaks esimest albumit. Just loo pakkus bändile välja ka nende ilmselt tuntuima loo Chaka Chaka idee muide sarnaselt Aivar Riisaluga ja ka Marek Sadam kiidusõnu toonastele. Raadio kahe tegijatele. Mina olen absoluutselt veendunud, et kui. Eks toona töötanud raadio kahes Märt Rannamäe ja Allan roosilehte, me ei oleks üldse kuhugi pääsenud. Aga nii Märt kui Allan ilmselt mingid tajusid ära või, või vaatasid, mis, nagu parasjagu vajalik on, et, et enne euroedu kui sellist, siis mina ikkagi pean seda väga paljuski. Nii märtsi kui Allani teeneks. Toonane raadio kaks tegelikult tegi nagu enneuro. Me tegime enneuroga ühe jõuluplaadi olidki ainult jõululaulud, aga enneurolikult jällegi nagu ärapööratud võtmes täiendav biidi plaat muidugi ära pööratud sõnad, aga siis üks üks selline tõsine jõululaul meil tekkis, ma kirjutasin teksti ja, ja siis Kalev Tilk tegi selle selle viisi ja tekkis selline selline vaikne laul, nii et ma arvan, et keegi ei arvaks ka seda, et seal nagu n euro n Eurolaul ja siis aastaid hiljem mulle helistati ja küsiti, et kas me võime panna laululasteõpikusse, see on minu jaoks on see väga suur au, kui sinu laule pannakse lasteõpikusse ja ma andsin selle loa, Kalevanssellua. Kalev, küll hiljem vaatasin noodikirja vist üle, kui lõplik oli juba välja tulnud, et nad olid selle natuke teistmoodi kuidagi noodistanud, kui tema oleks tahtnud, aga see laul ilmus neljanda klassi õpikus. Samas selle laulu mõte on nagu väga kurb, kui neljandas klassis sa pead selliseid laule laulma, et see, ma loodan, et neljanda klassi lapsed mitte kunagi seda laulu ei peaks laulma. Lumi kantaat maas suures jõulusaginas kaduma läinud saama. Nüüd siis allmees, avan end kingitust, kuid jah, mõtleja sinna kuus näinud saanud. Loodan, et on samas. Vaikus tunnis. Selle üle võivad inimesed vaielda, aga kindlasti enne euro tõi teatava vabama suhtluse inimest. Ja ja artisti vahel töötasime selle nimel, et publik üles tõsta või meeltesta meelelahutusele õige sõna, vaid just et oleks selliste et inimene läheks kontserdilt ära, tunneks, et ta on saanud kontserdi hoolimata sellest, mis muusikat sa teed. Kõikide paroodia bändidega võib juhtuda see asi, et sa mingil hetkel paroodiabänd muutub iseenda paroodiaks ja see on selles mõttes väga lahe, lahe protsess, mis see tähendab, et see, mille üle sa nagunii-öelda nagu naerad, võib tihtipeale sulle nagu bumerangina, nagu sa ise muutud võib-olla ka selliseks nagu Kopendiks kunagi. Mis, mis enneuroga juhtus siis, kui toimus kõik see saksamaa möll ja kõik see, et et siis see oli nagu tõsine diskobänd. Tõepoolest, eelmise kümnendi keskel murdis N-Euro välisturgudele. Selleks hetkeks oli kolmeliikmelisest bändist saanud küll Marek Sadam soologa. Renee Meriste kuidagi nägi seda, et võiks nagu Saksamaal proovida. Sander oli juba käinud enne orust ära ja mängis juba VLÜ. Kalevil, teised teised asjad peale ja siis ma läksingi nagu üksinda Saksamaale seal puhtalt Renee Meriste teele ja tema ajas ja tema tema tegi ja seal minu osa on, ainult see on see, et ma olen okei artisti ja ja see ongi Saksamaal, me käisime nagu üle Saksamaa Austrias ka ja lindistasime siis Klay koordiga Inglismaal ja siis mingi aja pärast oli aga usas klubid. Ma olen näiteks enne euroga esinenud isegi sellises legendaarses kohas nagu Ausoft pluus, hiljem on seal esinenud veel Nintsadest maarjakui, ta tegi sooloprojekti ja on esinenud seal ka hiljem veel metsadel. Ja siis paljudes erinevates klubides, mingi USA sai, kõige kummalisem klubi oli, kus ma esinesin, oli Palm Springsis hispaaniakeelne klubi ja mina läksin oma sellise euromuusikaga, aga kõik oli väga ikka oli väga tore kõik, aga, aga see, mida ma rääkisin või mida ma tegin, ega seal keegi ikkagi nagu keeleliselt aru ei saanud, lihtsalt oli aru saada, et raju milline sinu enda idee oli, kui sa läksid välismaale, et kas idee oli see ajutiselt minna ja vaadata, mida õnnestub ära teha või mingit suurt läbilööki teha või? Kõik võiksid ju rääkinud niimoodi, vähemalt läksin korraks nagu proovima ja tegema e seal ju ausalt, kui inimene tahab kuskil väljaspool minihkade, loodab, nagu edu, teatri tantsumuusika edetabelit. Edu on, meil ka, oli noh, see nii nii briti mingist tantsumuusika asjadest kui siis eriti Saksamaal. 10 nädalat vist olime, oli siuke telekana nagu Viva, ma ei tea, kas tänapäeval on alles enam vist on seal mis tantsumuusika edetabeli number üks, mis 10 nädalat üle, et see on nagu teatav, nagu selline siin edu, aga isegi selles hetkes nägu, kui ma mõtlen tagasi, ma ikka ei saanud aru, et me oleksime nagu mingi nagu populaarsetes ministritega esinesin, ma lihtsalt elasin seda elu. Tundsin pigem rõõmu sellest, kui sa nagu ärkad hommikul Berliinis ja võtad kohvi ja siis kuidagi oli nagu äge et või sööd kuskil mingis toredas, toredas kohas või näed igasuguseid Hurkaid ja see võib-olla oli nagu see, see osa, mida, mis mul on nagu meelde jäänud, oli tulus ka? Kindlasti mitte. Sest te kõikide nagu nende selliste asjadega on see alguses sinna ikka nagu pannakse nagu raha sisse. Midagi muidugi saime tagasi, aga kindlasti mitte niimoodi, et, et ma olen tänapäeval sõidan nagu Maserati, kana või mingit Gailiti autodega, nii nagu enamus Eesti Eesti artiste. Aga millest tuleneb see, et sa toonase N-Eurostiiliga ei jäänud tiirlema maailmas, mis ka olnud võimalik ja mida väga paljud teevadki taga? Natuke jäi puudu ja natuke üks üks suur tegur oli, oligi nagu ka raha, sest popmuusikas sul peab, kui seda popmuusikas alustada, siis sul? Muidugi on vaja tänapäeval kindlasti head lugu, aga selles ajahetkes jäi natuke sellest sellest rahast nagu puudu. Kuigi Marek Sadam viljeleb sadamasilla nime all praegu tunduvalt rahulikumat muusikat, ütleb ta, et ei häbene tehtud põrmugi ning ajab hea meelega juuksed püsti ning esineb enneurona, kui kutsutakse. Eelarvamused on Narva ette probleem on nii tema kui ka teiste tänase saatekangelaste seisukoht. Ühekorraga kahele mehele küll ei tohigi vastane. Mina olen küll seda meelt, et nalja puhul on selline projekti tegemine küllaltki raske, risti kalkuleeritud ja et niimoodi tihtilugu sai saavuta tulemust. Esimene asi on ikkagi see alge, see, see ühine keemia ja see, see miski, mis käivitab sellise kollektiivi. Et selle seondub ühte nalja, võib teha ju ühe laulu Win naljakalt teha, aga aga kui sul on vaja ikkagi terve kava kokku panna, siis tihtilugu ei vea välja. Räni valju viigeva ja sonar lugejaskond kokku sai ülesaaja, tulen koju ja jumala jälle riigi küsida, ma teen mõned uued. Aitäh kuulamast. See oli sarja aeg, peatub 13-st osa. Saate pani kokku Taavi Libe. Ja siis ma jään vahele iga korraga, mitmele Me pooli ainult.