Võtame nüüd supernoova lood ja üks on siis lugu pealkirjaga mees ja mind supernoova punt. Ta meelitas ühte plaati tegema ja mõtlesin, et tahet. Kui niuksed noorel jumbud kutsuvad, noor läheme ja teeme siis kokkuvõttes plaat, mina ei teagi, mis tast hai selles mõttes, kui hea või halb ta sai. Aga mõned lood tuletasid mulle meelde sellist ehedat, et 60.-te värki, armooniad, tekstid olid paremad kui võib-olla mõnelgi bändil kuuekümnendatel. Ja see lugu nimega mees teksti kirjutanud Urmas Yarman, kes mängib salleri pundis massi. Selge Tore. Kokkuvõte ühest minu meelest tavasuhtest. Mees üritab olla rind kummis ees, eks ole, muskel Kavonnis. Tegelikult naine ikkagi otsustab, mis, mis toimub. Kuidagi sealt lööb see välja. Ilus armas lauluq, kuidas, no nad on sinust poole vähemalt poole. Nonii. Õnneks kuidas te nendega läbisaamine olid, kes oli selline? Sinu kindlasti mitte, aga neil oli selline, et tuleb Ivo Linna ja et mis nüüd saab? Ei, tegelikult ei olnud, sellepärast et ma olen tähele pannud seda üle üle ilma reisides. Sa võid kohtuda ükskõik kui vana või noore muusikuga. Kui sul on millestki omavahel rääkida. See aja vanus, vahe kaob kohe ära. Ja muusikute seltskonnast on omad kindlad naljad. Tore oli see, et nad küsisid väga palju, et noh, kuidas siis oli minu nooruses ütleme siis vestlus areneb ja ja läks nii, et see suhe, see suhe läks väga kuidagi loksus paika vägagi, kas teil ei tooda midagi säärast? Nägemiseni? Ei olnud, kogu see koostöö lõppes selleks hetkeks. Mõne esinemisega kõige varanedest oli Tartus Genialistide klubis kus oli kohal ka Tartu vaim Aleksander Müller kes oli juba siis üsna üsna tõbine, ütleme. Aga ma tean Müllerit jõu 67.-st aastast ja ma tean, et ega ta ilmaasjata mitte kedagi kiitma ei kukkunud ka siis, kui me koos ülikoolis käisime, laske omaette frukt ja vaimusuurust. Ja Müller kiitis, ma saan aru, et kõik on korras, liivakene, sa võid rahulikult. No näed, pill, sul järgi. Kartell. Lahtein tõlgina. Te ei. Katsu pato hennat neurov käituda. Sooniga päike. Heinaloos.