Täpselt nädal aega tagasi oli meie stuudiokülaline orientalist Martti Kalda. Me rääkisime India elu erinevatest tahkudest ja me täna jätkame seda temaatikat partigalda. Kõigepealt me räägime võib-olla niisugusest asjast nagu perekond Indias naise roll perekonnas. Abiellumine. Me oleme kuulnud sellest, et on lehtedes kuulutused kulutuste alusel. Suuresti toimub abiellumine, väga tähtis on, et oleks horoskoop sobiv ja kas ikka on veel niimoodi, et vanemad määravad, kes kellega abielluvad, nemad omavahel lepivad kokku. No väga suuresti Indias tõepoolest abielud on korraldatud või kokkuleppe alusel tehtud loomulikult tänapäevases ühiskonnas me ei saa välistada seda, et kaks noort inimest saavad kokku ja tutvuvad ja abielluvad. Pärast seda aga vanemate arvamus, vanemate nõusolek, eriti isa nõusolek on äärmiselt tähtis. Ja tõepoolest ka see, millisesse ühiskonnakihti, tütarlaps ja noormees kuuluvad. Aga kas nende sünnihoroskoobid ka ka sobivad. Seetõttu tõepoolest indie ajalehtedes, eelkõige India ajalehtede võrguväljaannetes on spetsiaalne osakond, kus saab siis otsida endale sobivat kaasat ja sinna tuleb siis sisestada mitmeid erinevaid näitajaid, nagu näiteks. Kui kastisüsteem endiselt ei kehti siis see ühiskonnakiht, kuhu sa kuulud, religioon, vanus sest näiteks Indias on hulk ideaale. Kui vanamees peab olema, kui vana peab olema naine mõttes traditsiooniline hindu komme ütleb, et oleks hea, kui mees oleks tegelikult naisest kaks kolmandikku vanem. See on selline üldine hindu ideaalne. Te ütlesite ei, see on kaks kolmandikku naise vanusest. Aha naise vanusest. Aga nüüd on ka niisuguseid kulutusi süütu naine, kahe lapse ema soovib abielule. Jah, on ka selliseid, sellepärast et see süütuse küsimus mitte ainult Indias vaid idamaadel on, on äärmiselt oluline ja eriti hindu istlikus religioonis, kus üks naine peab kuuluma just nagu ainult ühele mehele sest hindu ideaal ütleb, et, et naine on selle mehega koos ja ainult seda meest teenides nagu jumalat. Nii selles elus kui ka teispoolsuses saab pääseda paradiisi. Väga tähtis moment on kaasavara, see võib olla probleem, perekonnale makstakse võlgu. Kõigepealt tuleb teha muidugi uhked pulmad. Materiaalne koormus perekonnal on suur. Materiaalne koormus on suur ja materiaalne koormus lasub eelkõige tütre vanematel. Kuigi Indian üritanud mitmete seadustega takistada kaasavarra nõudmist just nimelt nõudmist siis see traditsioon väga kõva ka selles osas, et tütre vanemad peavad tegema noorpaarile välja mitte ainult pulmad vaid ka hankima neile korteri elukoha auto. Ja juhul, kui noormees ei leia tööd, siis ka seda noorpaari üleval pidama. Kui meil on kolm tütart, siis ma olen ikka raskes seisus. Ja tütarde omamine võib olla majanduslikult väga kulukas. Siit järeldub, et püütakse tütre saamist vältida, parem oleks ikka poeg ja tagajärjed on väga drastilised. Olen kuskilt lugenud, et Hiinas ja Indias on 80 miljonit üleliigset meest. Tõepoolest, meeste arv on suurem või meeste protsent on suurem ja lisaks sellele Vanas-India ühiskonnas veel kuni 19. sajandi lõpuni oli ka väga paljudes kogukondades kombeks näiteks sündinud tütarlapsi matta liiva alla et neist lihtsalt lahti saada, et need ei ei kujuneks majanduslikuks raskuseks perekonnale. Aga emainstinkt vanema instinkt isendit toimima. See oli isade ülesanne lisaks sellele ja see on peamiselt Lääne-India ja ratastel. Nonii komme. Nonii, naine on saanud siis mehele ja siis tuleb välja, et väga palju on ootamatuid õnnetusi. Naine on saanud surma toiduõliga pliidi juures tegutsedes, mis see tähendab? Tihti juhtub niimoodi, et sellest kaasa pärast lihtsalt ei piisa selle naise omale võtnud mehele ja tema perekonnale sest noh, töö saamine on, on raske ja selleks, et pressida naise perekonnalt tihti rohkem raha välja. On toimunud juhtumeid, kus näiteks naisterahvad on aheldatud kuumale plekk-katusele endia kuumuses või ka mehe ema on ennast poja heaolu nimel ohvriks toonud ja näiteks minia ära tapnud või ka toimub selliseid, nagu te ütlesite, nii-öelda õnnetusi. Tavaliselt selliseid juhtumeid väga harva, Indias jõuavad politsei ja prokuröri huviorbiiti. Ja siis see, et naine ka ise vabasurma läheb, siis see on küllaltki loogiline siit tuletada. Naiste eneseohverdus mehe heaolu nimel on endises alati olnud väga kõvasti traditsioonis sees ilmselt selle kõige võikamaks või kõige jubedamaks avaldumisvormiks. Nii moslemite kui ka inglaste arvates, kes Indiat valitsesid, oli just nimelt see, et mõningatel aadli naistel praktiliselt peeti kohustuseks viskuda oma mehe matusetuleriidale. Sellel on spetsiaalne nimi, selle nimi on satii. Iseenesest tähendab voorusliku naist ja tavaliselt Ta oli siis ettemääratud, mitu naist ka mehega kaasa pidi minema. Teatavasti kuningatele oli neid naisiga mitu, nii et seal ei pruukinud olla ühe naisega tegu, vaid vaid mitmega. See on suur ettevõtmine, koguse valitseja, aadliku põletamine. Tavaliselt naine saab mingisugust rahustavat narkootilist ainet ja kõikide satiide toimumise koht. Ta on Indias olemas ka selliseid spetsiaalseid satiinkivid, kus on ära märgitud, milline naine, kellega koos surma läks. Ja väga paljude India Maharaatsade kindlustes on spetsiaalne värav. Kust see naine siis protsessiooni alustas, paljajalu, sinna matusepaigale mitu kilomeetrit eemal. Ja seda väravate vaheliselt tähistavad siis punased käejäljed, mille naisterahvas sealt väravast viimast korda väljudes on sellele väravale. No te olete õppejõud Tallinna Ülikoolis, meie jaoks terite Germalo giid ja me nägime koos teiega ka ühte niisugust käe jäljendid seina peal, mida see tähendas seoses nüüd nende põletusmatustega, see oli hennaga tehtud käejäljend. Kõigepealt Henno on selline aine, mida naisterahvad kasutavad oma käte jalgade vahel ka teiste kehaosade kaunistamiseks lihtsalt selleks, et mehele meeldida. See saabub eelkõige koos Kesk-Aasiast tulevate moslemitega. Aga nagu ma ütlesin, sellised punased käejäljed, seda võib teha kinno veriga. Seda võib teha Turme Rickiga, seda võib teha hennaga. Tavaliselt tähistavad naise vabasurma minekut mehega koos või näiteks ka selliseid vabasurmaminekuid on olnud situatsioonis, kus kindlused on sisse piiratud või vaenlane ründab ja naisterahvad teevad ühise kollektiivse enesetapu koos oma lastega ja mehed surevad siis vastavalt lahingus. Nüüd, kui me rääkisime perekonnast ja seal esinevatest Jurmustest hinduismi noh, niisuguse rahumeelse põhimõttelaadiga ei lange kokku, seletage meile natukene neid probleeme lahti. Loomulikult sellised juhtumid on väga võikad, aga see ei tähenda, et see oleks kõikides perekondades nõnda või et see oleks üldine tava. See on mõningates piirkondades ja mõningates perekondades selline selline tendents. Aga tõesti, india ühiskonna aluseks on perekond ja sellest edasi siis külaühiskond. Väga oluline on see perekonna koospüsimine ja India on üks nendest maailma riikidest, kus näiteks lahutamiste arv on, on protsentuaalselt nii väike, et, et ei ole põhjust isegi isegi protsentidest rääkida, vaid vaid räägitakse komakohtadest nulli järel. Näiteks samamoodi arvatakse, et üks naine peab ühe mehega koos olema mitte ainult siinpoolsuses, vaid ka, vaid ka teispoolsuses. Selles mõttes on on Indias perekond väga suur ja tervikühendus ja samamoodi ka need erinevat põlvkonda. Nad elavad koos, ei ole mitte mingisugust probleemi vanavanematel või lausa vanavanavanematel elada koos oma lapselapselastega. Neli, viis põlvkonda koos sellistes hiigelperekondades on Indias äärmiselt tavaline ja see tegelikult annab sellise teatud sotsiaalse turvalisuse mida võib-olla lääne ühiskonnas ei ole, et sa peaksid just nagu ise hakkama saama. No laanes tekitaks ja Eestis ka see tekitaks pingeid majas. Kas niisuguseid olmepingeid üldse esineb perekonnas? Kindlasti esineb pingeid, aga traditsioon on ikkagi selles, et noor naine, kes tuleb sellesse perekonda, on oma vanemate nais sugulaste võimu all käsutada. Lisaks sellele naine on nii, nagu traditsiooniline hindu seadus ütleb. Kui ta on tütarlaps, siis ta on isa, kui ta naine, siis ta mehe. Kui ta on lesk, siis ta on poja kontrollija. Nii et see naine, kes otsustab mässama hakata, perekonnast ära minna, lahutada see peab ikka kange naine olema. See peab olema kange naine, kuigi tänapäeval on Indias ka ka selliseid naisterahvaid, on, on täiesti olemas feministlik liikumine Manoushi mis siis naiste õiguste eest seisab ja vaatab ka seaduste tasandil ja nõuab ka hingelt rohkem. Naisi kaitstakse. No kui me nüüd perekonna asjadest räägime, siis toit võiks olla huvitav teema. Liha, söömine, liha mittesöömine, me teame, et on pühad lehmad, eks ole, loomaliha ei sööda. Ei söödaga sealiha, miks. Sealiha ei söö, hind ja elanikud sellepärast et moslemite tava ütleb, et, et siga on räpane loom ja kuivõrd moslemid ei söö siis vastu tulles nende usu tunnetele ka valdav osa hindusid ei, ei söö sealiha ja veiseliha tõepoolest siis hindud ise ei söö ja taas moslemid tulevad meile vastu ja India moslemid Nei tarvita enamasti veiseliha, kuigi mingit keeldu otseselt neil selleks ei ole. Nüüd, kui siga on roojale loom ja teda ei sööda sellepärast siis veiseliha ei sööda just nimelt sellepärast, et veis on püha. Tõsi küll, sugugi mitte kõik veised ei ole pühad, vaid pühad on ainult need veised, kes piima ei anna. Nad on just nagu veised, askeedid. See tähendab seda, et veiseid küll peetakse, aga mitte lihaloomadena, vaid selleks, et saada piima ja piima, saada. Aga kui tänaval nendes prügihunnikutes sõbralikult nosivad koossiga ja veis siis täidavad nad ka mingisugust, ma ei tea prükkari või sanitari rolli. Ja sead on Indias eelkõige trühvlid otsimiseks peetakse neid ja väga paljuski tänavakoristuseks, sest sead eelkõige söövad ära. Omniva kooridel on väga suure hulga sellest just nimelt söödavast prahist, mis vedeleb tänavatele, mis vedeleb ka linnade ja külade vahel. No tundub mõnikord, et ka mitte söödavast prahist mõtlen ajalehed ja tapja ja kargama. Karmi ja tänapäeval tõesti veised ja sead on õppinud ka sööma pappi ajale. Kas kilekotid on järjekorras? No kilekottidega on tõepoolest Indias suurt probleeme üldse, prügi on nendes väga suur probleem. Vanal ajal teatavasti ei olnud sellist mitte looduses hävivad prahti olemas ja seetõttu endi lastel oli lihtsalt kombeks visata see kuhugi külade taha või nagu te ütlesite ka linnatänavatele laiali ja tänapäeval on see kile ja plastmassi majandus tekitamas teatud ökoloogilisi probleeme. Veel ei ole päris täpselt läbi mõeldud see prügi mägede küsimus. Kuigi suuremate india linnade läheduses on prügimäed, sellised spetsiaalsed väljad aga sellest prügist lahtisaamine või selle põletamine või selle matmine, nii nagu Läänes on spetsiaalset tehnoloogiat välja töötatud, ei ole Indias veel hästi levinud. See prahi maha loopimine on turisti jaoks probleem. Hindu enda jaoks. Ärge saage valesti aru, hindud on äärmiselt puhtad inimesed, aga Nende puhtus ja nende korraarmastus lõpeb paljuski nende oma nii-öelda kodu uksega. Tähtis on see, mis on seespool kodu, see, mis väljaspool on selline kollektiivne maastik seal nagu kõikide ühiseks kasutuseks, mis tähendab seda, et see ei ole mitte kellelegi oma. Samamoodi on ka näiteks põldude ja kõige muuga, nendes on väga tugev kollektivism, neid hallatakse koos, see tähendab seda, et, et ka huvi nende heaolu vastu on selle võrra nagu väiksem. Nüüd põldudel võis mõnikord näha saris töötavaid naisi. See pikk, ebapraktiline riietus füüsilise töö jaoks. Olete te püüdnud selgeks teha, see traditsioon on ikka nii kõva, et nad ei tule selle pealegi, et peaks mingisugustes tunkedes töötama näiteks. India on tõepoolest üks maailma viimaseid piirkondi, kus väga mitmed traditsioonilised rõivad sõltuvalt siis piirkonnast, sari valdavalt on jäänud endiselt põhiliseks riietusesemeks. Samas kui mehed on on vahetanud oma traditsioonilised kottpüksid ja pika särgi väga sageli läänelike riiete vastu, siis naisterahvad kannavad endiselt sari. Põhjas on see terviklikum ja katab tavaliselt naisterahva selja ja kõhu, ka lõunapiirkondades on sisse selge kõht paljas soojemates troopilistes piirkondades. Ebapraktiline võib ta olla, aga nad on ilmselt sellega sellega harjunud ja tunneksid ennast läänelikus riietes jällegi enesetunde poolest kõvasti kehvemini. Seda võib oletada ja aga nüüd need mehed, eriti vanemad mehed, need kandsid mingisuguseid veidraid püksi, nad nagu päris püksid ei olnudki eriti saba alla küll ei uurinud, aga või ei vaadanud, aga, aga need riided on erinevad, need alati püksid. Traditsiooniline hindu rõivastus algab niudevööst. See on neljameetrine riide palakas, mis keeratakse jalgevahe ümber ja meestel tähendab meesterahvastel ja sellest moodustuvad sellised püksid. Koos moslemitega saabusid ka siis sellised alt kinnitatavad ja vöökohalt kinnitatavad kottpüksid. Ja indudel endal on olemas selline pikk kahelt küljelt lõhikuga särk, mida nad kannavad. Lisaks sellele väga paljud traditsioonilised hindud on hakanud India iseseisvusvõitluse kangelaste ja ja esimese peaministri chachalal neeru eeskujul kandma sellist spetsiaalselt vesti ja tihti ka sellist spetsiaalset mütsi ja sellist spetsiaalset pikka pintsakut teatavasti alal neeru ei lahkunud ilma selleta kuhugi ja alati oli tal roosiõis ka seal nööpaugus. See on väga paljuski hindude ja inglaste omavahelise riietuse kujunemise või modifitseerumise inglise riietuse modifitseerumise küsimus, mitte väga vanast ajast. See vana kultuuriga riik on tõesti väga võimsate traditsioonidega ja, ja kui paljud on nende kütkes, kui palju ta on nende üle rõõmus selle üle võib kindlasti vaielda. Aga kuidas teile tundub, kas need kombed hakkavad ahistama juba riigi arengut tänapäeval? Kui nagu üldist Aasia riikide olukorda vaadata, siis võib-olla mitte mitte nii väga on, on kindlasti kõvasti traditsioonilisemaid riike, kus ka näiteks riigivõim hoiab nendest traditsioonidest väga tugevasti kinni ja väga paljude traditsioonide, kas siis murdmiseks või muutmiseks ei piisa lihtsalt et seadustest, vaid on vaja teha pikka tööd ja on vaja oodata veel võib-olla sadakond aastat. Ja kahtlemata on traditsioone, mida ei olegi vaja indotraditsiooni, mida ei olegi vaja muuta. No pikka meelt, seal rahvaid jätkub 100 aastat oodata ei ole vist palju. Aga mis on teie ennustus, missugune riik on järgmine maailma üliriik kas Hiina või India? Te tunnete mõlemad, mis on teie ennustus? Hiina ja India vahel minu jaoks on, see on see küsimus eelkõige mitte selles majanduslikus tugevuses, sellepärast et näib, et majanduslikult on nad peaaegu võrdsed, vaid küsimus on selles, kumb nendest riikidest käitub oma elanikkonnaga eetilisemalt. Kas see majanduskasv saabub oma elanikkonna arvelt? Nii nagu ma väga paljuski olen Hiinas näinud teatud lõunapiirkonnad, rannikuäärsed piirkonnad arenevad sisema arvelt. Shanghai, Peking Hongkong on täis pilvelõhkujaid. Kõik on isegi paremal järjel, kui me oleme harjunud läänes nägema samas sisemaal inimesed elavad väga kehvades tingimustes, tihti mullast tonnides hütides. Samas kui Indias me võime näha seda, et tõepoolest kõiki piirkondi üritatakse nagu võrdselt arendada ja üritatakse näiteks ka vaesematele inimestele viia kohale toitu tasuta nende nimesidki ei panda, kirja üritatakse tagada nende turvalisus kõikides piirkondades. Nii et pigem on küsimus selles, millele see majanduslik edukus, majanduslik jõukus kulutatakse. No nagu ma aru sain, teie paneksite siis oma panuse Indiale Ma arvan, et Hiina jõuab majanduslikult ettepoole just nimelt seetõttu, et ta jätab teatud sotsiaalsfääri tähelepanu. Rääkisime põgusalt ka moslemite ja hindovistide vastuoludest, on olemas niisugune ajalooline nähtus nagu BIG kalt kata Killing, mis oli pikalt kata killing, võeti ette moslemite liiga. Jaa, Bengaalia mosleminatsionalistide eestvõttel põhimõtteliselt oli see ette võetud selleks, et inglastele koht kätte näidata ja saavutada siis Pakistani tekkimine sisuliselt moslemijõugud, kes olid kalkutas enamuses, läksid tänavale ühel päeval pärast teist maailmasõda ja mõrvasid hindusid niipalju kui jõudsid, niipalju kui jõudsid ja samal ajal nii-öelda tavapärane linna elu voolas sealt mööda trammid sõitsid, autod sõitsid, bussid sõitsid ja kuskil nurga peal peksis moslemijõuk mõnda hindu. Surnuks on ka olemas vastupidine nähtus. Kui hindud ei salli moslemite pühakodasid, võetakse ette aktsioon. Kuidas niisugune pühakoja hävitamine käib. Tänapäeval näeb see põhiliselt välja siis nõnda, et mõni radikaalne hindu organisatsioon kuulutab välja, et ühes või teises kohas, kus tavaliselt siis asub mõni mošee, mis on ehitatud, kas lammutatud hindu templi kohale tuleb maha võtta tuues põhjenduseks näiteks selle, et siinkohal on olnud kunagi ramaajana peategelase raama sünnipaiku tempel või mõne jumaluse sünnipaik tavaliselt siis radikaalsed hindud üle kogu India sõidavad rongidega kohale, neil on endal kaasas tööriistad ja tihti paari päeva või siis ka ühe öö jooksul lammutatakse see mošee maha tihti ka selle linna moslemi elanikkonda, mõrvatakse, suundutakse edasiselt templi mošee juurest moslemimajadesse põletatakse inimesi elusalt ja sõjavägi või politsei kas üldse ei sekku või sekkub ainult minimaalsel määral, sest nad tihti ise toetavad selliseid aktsioone. Siin on teatud vastuollu hinduismi niisugust rahumeelselt ja põhimõtetega. Jah, kindlasti, aga see on selline ajalooline kättemaks selle eest, et moslemid juba sealt 11.-st sajandist alates on väga mitmeid hindu templeid lammutanud ka suhteliselt selliselt, et ütleme juriidiliselt kehvade põhjendustega, kes olid Ari sultanid, teeli ori, sultanid on siis esimesed, telli sultanaadi, valitsejad tellis ultanaadi, loojaks on Afganistanist pärit vallutaja Muhammad kuri. Ja nii nagu türklastel islamimaailmas üldse kõik tema sõjaväelased, kõik tema alluvad olid tema orjad. Seetõttu siis ka need väepealikud, kellega ta India vallutuse toime pani. Kui 1206. aastal Muhammad kuri mõrvati siis Indiat jäidki valitsema tema sõjapealikud. Sõjapealikud isekeskis jagasid India alad ära ja valisid ühe enda seast teeli sultanics kupu linna ei pekki. Ori Sultoniteks nimetatakse neid seetõttu, et järgneva 80 aasta jooksul kõik üksteisele järgnevad sultanid ei olnud mitte üksteise sugulased vaid lihtsalt eelmise sultani kõige võimekamad väepealikud. Ja kuivõrd väepealikud kõik olid orjad, siis ka oli sultanid. Me peame kinni, on väga suurriike, ükski reisija või turist seda läbi käia ei jõua. Aga kes liigub Põhja-Indias seega? Kindlasti vaatamas ka seda kõige kuulsamat mälestusmärki Touch mahhaali. See on tõesti eriline, teiste mälestusmärkide seas julgen ma öelda. Aga selle tekesele sünni ja selle saatuse kohta on ka väga head lood. Alates sellest, et oli kahe noore inimese väga suur armastus üks, 15, teine 16 aastat vana. Tegu on siis ühe kõige kõige huvitavama legendiga seal surma kurite ajaloos. Kuidas noor kuningapoeg, tulevane keiser, šahh Haan armub sellisel õukondlikul üritusel heategevusüritusel kus maguli ülikunaised müüsid õukonnas vääriskive, mis tegelikult ei olnudki päris vääriskivid, kus klaasikillud olid lihvitud vääriskivide kujuliseks ja kus moguli ülikud maksid nende eest tohutuid summasid tegelikult, saades vastu klaasi ja kogu see raha suunas siis vaestele mošeede kaudu. Ja tõepoolest, kui šasse Haan või tulevane šahhaan tollal veel kuningapoeg Kurm kohtus seal kauni noore tütarlapsega, siis ta armus temasse kohe ja nõudis, et isaga selle tütarlapse talle hangiks. Isa lasi tütarlapse eelmise mehe salamõrva abil kõrvaldada. Aga naisterahva, kes siis sai kandma uhket hüüdnime mumm Tasma all palee väljavalitu näib, et Tshaan mitte ainult selle naise eluajal, vaid ka hiljem, kui naisterahvas oli juba surnud, mõtles tihti selle peale, mida Munctas hall oleks tahtnud teda tegevat ja on lausa legende, et olevat tema vaimuga vestelnud näiteks kristlaste minema peksmine, Bengaaliast tapatalgud, et nende seas ja umbes 10000 kristlase ristilöömine olevat ette võetud just nimelt seetõttu, et Tšažaanil oli meeles Montasma hall vihkab kristlasi. Ja nad tuleks Indiast välja ajada. See naine sünnitab Šažaanile 14 last ja sureb viimase 14. lapse sünnitusel. Põhjuseks see, et ta käis mehega kaasas kõikjal ja viimane sünnitus toimus lahinguväljal telklaagris ebahügieenilistes oludes. Ja armastusest Tasma halli vastu, laseb siis Sahhaan talle ehitada selle maailma kõige kuulsama ehitise tõenäoliselt üldse Touch mahli. Tornid on ehk siis mina, Retid selle muuseumi ümber on ehitatud teadlikult kõveratena kaldustena ET tunduksid optiliselt selle mausoleumi suhtes sirged üldse Touchi haavli puhul. See sümmeetria taotlus on viidud moguli arhitektuuris oma kõige suuremate Finessideni. Samamoodi ei ole selle ehitise puhul kokku hoitud. Ei vääriskive, ei marmorit. Koguse marmorsein on ju täis istutatud poolvääriskive, mis nii päikeses säravad kui ka annavad sellele valgele marmori teatud sellise aktsendi juurde. Ja kindlasti on valge marmor ka seepärast huvitav, et ta erinevatel aastaaegadel erinevatel päeva hetkedel muudab värvi. Hommikul võib ta olla roosa, õhtul läheb ta oranžiks ja punakaks. Hämaruses on juba ta täiesti must või hallpäeval särab läikiv valgena. Nii et kindlasti see on üks üks põhjus, miks tahhaaljon on nõnda palju austatud ja nõnda palju imetletud. Nii et see, kes vaatab mingit pilti või fotot ja arvab, et need joonised on sinna lihtsalt peale maalitud, see on sügavalt eksiteel, seal on tehtud ränka tööd, need kanalid tan toksitud sisse, eks ole ju sellesse marmorisse ja siis sama täpselt annad täidetud siis nende poolvääriskividega just nimelt niimoodi on, see on see tehtud, rääkimata sellest. Seda moosilemi, ennast ümbritsev kompleks punasest liivakivist on ju täis ka sisse istutatud marmorit, aga selle tahhaali lugu ei lõpe sellega, kui hoone valmis sai, ehitati vist 12 või 17 aastat, noh, suurusjärk on umbes niisugune. Mis sai siis selle maja ainitsiaatorist, hooneynitsaatorist, šašani saatus ise on kurb, mõnes mõttes meenutab isegi seebiooperit kõik need pojad, kes ta on saanud sellelt abikaasalt, kes siis Touch maalis sees lebab isa haiguse ajal alustavad kodusõda ja sellest võitlusest väljub kõige robustse kõige usklikum poegadest aurang, seebinimeline mees, ülejäänud vennad aetakse kas siis eksiili mõrvatakse, hukatakse, tehakse hulluks ja šasse. Haan ise peab veetma viimased kaheksa eluaastat omaenda Agra Punase kindluse vangina kohas, kus ta saab ainult sedasama tohhaali jälgida. Idamaiselt ei tapeta nii lihtsalt võetakse kõri maha või seal on rafineeritamad piinamis ja tapmisvaat, et mis tähendab, tegi hulluks. Orang seep oli äärmiselt ettevaatlik ja ta üritas kõiges olla juriidiliselt korrektne. Kuigi ta võitis oma oma vendi ei toimunud nende hukkamine või kõrvaldamine sellisel robustsel moel näiteks oma vanema venna, kes siis tema vangina langes. Tema kõrvaldamiseks leidis ta ühe moslemi, kes esitas vennale pretensioone, et vend oli tapnud tema isa. Ja teatavasti moslemi seaduste järgi on õigus õigeusklikud moslemid kättemaksule. Üx vend hukatakse sellel ettekäändel, teine aetakse põgenema, on sunnitud põgenema Birma džunglites, kus ta kaob. Kolmas vend suletakse vanglasse ja talle joodetakse oopiumileotist, mis muudab Orang sebi venna selliseks elavaks surnuks ja sellisel moel. Aleksejevi vend moraad hingitseb Kvaaliori kindluses üle aasta, peab vastu, kuni siis lõpuks tema ihu lihtsalt alla annab, sellele narkootilise lainele. Kuidas tab isa saksa on, sureb Agra punases kindluses olles saanud kuulda kõikide oma poegade surmast, lõpetab väga väikses ruumis vangina ja ta jääb elu lõpul tasapisi ka pimedaks, nii et ta on sunnitud seda Touch maali mis asub paar kilomeetrit eemal, jälgima läbi läbi kristalli. Nii et istud siis aknal ja vaatad oma meistriteost ja vaatad oma meistriteost ja saad hiljem ka ise maetud selle meistriteose sisse, sest statsionaaris on plasma all, šašan on seal kõrvuti. No aga teda Emmardasid teenindas üks tema tütardest, kelle suhtes täna meie arusaamade järgi ei olnud ju väga ilusasti käitunud. Tõepoolest saksa Haani, tema tütar viimasel kaheksal eluaastal isa eest hoolitses, on süüdistatud Šažaaniga ka selles Euroopa rändurid ütlevad, et see tütar oli tema haaremi kõige kaunim õis. See, et šamaan ehitas ühele oma naistest sellise uhke mausoleumi ja austas ja armastas teda ka pärast oma surma ei tähendanud seda. Chachaan ei oleks olnud näiteks naistemaias mees või et temal ei oleks olnud ühte suurimat haariumit, mis surma. Üks eriline mälestusmärk arhitektuuri ja kultuurimälestusmärk kannab nime kardioraha. Ka sellega on erilised lood seotud. Sellesse kompleksi kuulus üle 80 templi ja siis ta aegamööda hääbus. Ta vajus nagu dzhunglisse. Kas tõepoolest on Põhja-India keskosade pärl, kindlasti on ta üks hindu templiarhitektuuripärl suhteliselt lühiaegse riigi ja dünastia Chandeela dünastia templikompleks kunagi ilmselt ka pealinn, mis tänapäeval jääb siis keset et metsa ja see mets ongi siis seda templikompleksi kaitsnud. Sest enamus nendest templitest ehitataksegi siis vahetult enne moslemite sissetungi Põhja-Indiasse või vahetult pärast seda, aga ta jääb moslemitest puutumata ta eelkõige seetõttu, et unustatakse džungel, matab ta enda alla ja sinna ta jääb, enne, kui siis 19. sajandil inglased, ta taasavastavad tõepoolest kunagi rahus eksis Takli linnas, nii nagu see tõlkes võiks olla asus või oli ehitatud üle 80 85 hindu templit, tänapäeval on neist kas siis osaliselt või tervikuna taastatud 24 ja muidugi on ka rahu mainele eelkõige siis läänemaailmas aidanud kaasa see, et väga mitmete templite reljeefidel on kujutatud lisaks sõja õukonna tavaelusündmustele ka seda, mis kuulub tavalise inimtegevuse juurde, ehk siis arvukaid seksuaalakte rohkemgi seksuaalakte oli seal kas siis poolpaljaid naisi või nagu ütleme siis nagu eelmingisugused seisundid ja aga oli ka suhe hobusega. Ja kaunite naiste puhul ei pruugi alati tegu olla nii-öelda maiste inimestega. Sest sellised taevased nööbid ja ka taevased meessoost muusikud on India mütoloogias äärmiselt tavalised. Taevaste nümfide eesmärgiks on näiteks hindu jumalusi ohustavate pühameeste Askiisilt kõrvale võrgutamine. Kuivõrd Indias usutakse, et askees annab inimesele nõnda suure vaimse, aga ka füüsilise jõu ja imevõimed, siis selliseid lugusid on India mütoloogias väga palju kus jumalas lähetasid mõne ühe või teise taevase lümfi või tihti ka maise prostituudi seda askeeti meditatsioonist välja kiskuma, teda maisele teele tagasi tooma. Et selle mehe vaimsed võimed ei muutuks neile ohtlikuks. Üks võimas. See templikompleks on seotud ka Krišna nimega väidetavalt hali selles kohas Krishna sünnipaik ja seal tuleb ka väga reljeefselt väljase uskudevaheline sõda, leppimatusi, sallimatus. Tegu jah, siis Mathura suure Krišna templiga, mis alles kaheksakümnendatel aastatel ehitatud hindu ärimeeste ettevõttel ja selle kõrval seisab suur mogulite aegadest. Mošee vahel on okastraat, mitmed müürid, sõjavägi valvab, kontroll oli tõenäoliselt kõige rangem. Üldse seda võib rahulikult võrrelda Jeruusalemma templimäe ja, ja nutumüürivahelise situatsiooniga, kus kõrvuti väga selgelt on tõmmatud joon vahele, siin on üks religioon, siin on teine religioon. Legendi kohaselt Krišna jumal Krišna seal siis sündis. Kas me usume sellesse või mitte, et jumala üldse sündida saab, on, on eraldi küsimus. Aga see on jah, koht, kus on väga selgelt neid vastuolusid märgata. Sest ajalooline vana Krišna tempel jääb tänapäeval sisuliselt selle mošee müüride alla. Tähendab kõigepealt moslemid, hävitasid selle vana Krishna templi ja siis omakorda mis siis saavad teha eksale kindostid, nad hakkavad siis omakorda templit rajama, aga nad rajavad selle kõrvale. Nad rajavad selle kõrvale ja toovad ka nii palju, kui siis võimalik nähtavale selle vana templi alusmüüre ja ruume kaevudes sisuliselt selle mošee alusmüür. Nii rikka ajaloo ja kultuuritraditsiooniga riigis nagu India on ka surm ja, ja inimeste matmine eriline ja seal on väga erinevaid variante. Me teame, et kõige põhilisem on põletamine ja kuidas põletatakse tavalist Inimeste tavaline vaene inimene kantakse tavaliselt spetsiaalsesse paika, kui võimalik, siis on tegu jõe kaldaga ja kogutakse kokku hunnik kuiva puitu, need laotakse riita inimene siis alastan, pestud, asetatakse selle matusetuleriida peale. Tavaliselt kaetakse oranžiga või kollaka riidega, juhul kui see on võimalik ja süüdatakse põlema. Inimene teatavasti ju vabas õhus ei põle tervikuna ära ja see põlemisprotsess ei ole ka noh, liiga kiire. Selline surnukeha võib rahulikult põleda kolm-neli tundi. Selle surnukeha põlemise hõlbustamiseks on siis mitmeid meetmeid. Tihti on selle matuse tulerida ümber kas siis osaline või tervikmüür on selliseid spetsiaalseid kohti, et see tuli paremini põleks ja kuumem, oleks see tõmbaks sammu Naudi hindu riitustes on sees tava, et poeg peab sellise spetsiaalse nuiaga kas siis oma isa või ema pealuu säärekondid purustama. Selleks et seda põlemisprotsessi hoogustada. Rikkamate isikute puhul tuntumate isikute puhul kasutatakse siis sandlipuitu mis ise lõhnab meeldivalt ja lämmatab siis seda inimliha kõrbemise ebameeldivat lõhna ja pärast seda, kui see selline surnukeha on, siis ära põlenud jõe äärsetel matustel pühitakse kõik need kondid, kõik, ka kõik see, mis kamatuse tule riidest järgi jääb sinnasamasse jõkke. Sest hindud usuvad, et isegi siis, kui ei ole tegu mõne kangelase või mõne pühajõe lisajõega siis kuidagi maagilisel moel need jõed kõik saavad ühte ja see inimese põrm jõuab varem või hiljem pühasse kangisesse, missugused meel, matmise ja, ja elu lõpetamise võimalused võib ka nii-öelda vanas Indias oli üks kõige markantsemaid kombeid ka matmine nii-öelda taeva alla. Tavaliselt olid selleks müüriga piiratud tud erilised alad linnadest-asulatest eemal puudesalud, kus surnu jäeti lihtsalt vedelema ja ta sai siis osaks loodust, nõnda et linnud-loomad sõita ära. Tänapäeval eksisteerib seda ka põhiliselt siis Himaalajas on mitmeid selliseid matmispaiku, tänapäeval tuuakse surnu sinna spetsiaalseid surnu tükeldajad, kes siis sisuliselt liha raiujatena raiuvad selle ihu tükkideks ja valdavalt siis raisakotkad söövad selle ära. Vanal ajal ka kõiksuguseid, raipesööjad, loomad. Lisaks sellele väga mitmetele india Askiitidele oli siis tavaks sellistel matusepaikades mediteerida, et vahetult näha erinevas faasis lagunevaid inimkehi ja mõelda nii-öelda maise kaduvuse järgi. Kas on midagi, mis te tahaksite lühidalt nüüd lisada sellele meie jutule, mis on teie jaoks tähtis? India ei ole ainult vaesus, räpasus, mida seal kohapeal nähakse, India ei ole ainult tahhaaljendi, ei ole ainult ka raha ja kõik need teised uhked kohad ja ka india enda sees ringi vaadates ringi liikudes märgata seda, et Indias on tegelikult sees tuhandeid erinevaid tuuri religioone võimalusi seda seda maad näha. India ei ole asi, mida oleks võimalik ühe hetkega ammendada.