Kallis Kadriorg. Tere algab kolmas saade Kadrioru 300.-le sünnipäevale pühendatud sarjast, kallis Kadriorg. Mina olen Peeter Helme vikerraadio Tallinna stuudios ning Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudios on minuga kirjandusteadlane Maarja Vaino. Tere Maarja. Tervist. Nagu asja kuulda, võisime Pärnus veel palavam kui Tallinnas, aga loodetavasti see tunnike nüüd siin stuudios on pigem selliseks meeldivaks jahutavaks vahelduseks olla. No ja me siin just arutasime, et vähemalt minu seisukoht on see, et parem soe kui külm Väga hea aga tänane saade on pühendatud kadriorule ja kultuuriinimestele. Teadupärast on Kadriorg tõmmanud juba pikemat aega kirjanike ja kunstnike huvi. Kui nüüd ajas päris tagasi minna, siis algaski ju kõik lossi ehitamisega, mis tähendas tegelikult sedagi, et lossi kallal ametis olnud meistrimehed asusid Kadriorgu teritesse. Aga päris loomeinimeste kolooniaks seda vist veel lugeda ei saa. Kuid kahes varasemas saates oleme juba kuulnud. Kadriorg on oma kahe esimese sajandi jooksul olnud heitliku aja loojaga heitliku elanikkonnaga kant väga erinevaid inimesi on sinna tõmmanud ja mitte kodu, mitte kogu aeg ei ole Kadriorg olnud ligitõmbav ja selline romantiline koht. Ja seetõttu ma küsingi kohe alustuseks, et miks ja millal üldse tekkis kirjanikel ja kunstnikel suurem huvi Kadrioru vastu, kas see on seotud Kadrioru kui kuurorti kujunemisega 19. sajandil, kui tulenes üldisemast soovist olla veidi eemal linnakärast ja lähemal loodusele? No päris nagu algust kui sellist, ma ei oska ju isenesest dateerida, küll aga on teada, et juba kuskil seal 20 sajandi alguses oli Kadriorg väga armastatud koht, kus käidi ikkagi oma sellist puhkeaega veetmas ja, ja üldiselt, kui ka vaadata seda, et missugusena Kadriorg esineb ilukirjandusest üldisemalt, siis ta ikkagi kipub olema seotud selliste romantiliste teemadega, nii et see park tegelikult Ta oli sobilik koht ka kohtamiseks kohtumiseks ja selliste armunute natuke varjatud olemiseks, aga no see on rohkem selline jalutamisega seotud tegevus, mis on lihtsalt jõudnud juba ka 20. sajandi alguse ilukirjandusse, näiteks näiteks siin Eduard Vilde loomingus, kui Anija mehed Tallinnas käisid Eduard Bornhöhe ja loomingusse ja nii edasi, mis näitab, et need kirjanikud ikkagi juba ka siis seda Kadriorgu teadvustasid ja pidasid mingisugusestki oluliseks paigaks, mille nad on oma loomingusse jäädvustanud. Aga võib-olla kõige sellise maksa huvitavamaks või ütleme, selliseks Kunstnike asumiks või väikseks kolooniaks võib pidada seda, kui 25. aastal Peet Aren, August Jansen ja Karl Burman otsustasid Peeter Esimese vasta maja vastas olevat hobutallid ja tõllakuurid ehitada selliseks noh, just nimelt nagu väikeks väikeseks kunstnike asulaks, kus asusid nende ateljeed ja kus siis tõesti töötasid erinevatel või läbi aja seal erinevad kunstnikud ja ka mitmed kunstnikud, näiteks Jaan Koort, jõudis seal olla sajandi alguses, tema ateljee võttis siis hiljem oma kasutusse hoopis Sanna mees, nii et ühesõnaga see, seda võib-olla ma arvan, et võiks pidada kõige selgemaks niisuguseks, nagu kunstnik koloonia laadseks asjaks Kadriorus. Ja enam-vähem samal ajal sa mainisid juba, kirjanikud ka jäädvustasid Kadriorgu, mis muidugi tähendab seda ka, et pidi olema mingi isiklik sidemed, ei jäädvusta ju kohti, millest sa midagi ei tea, ehk siis need kirjanikud käisid seal ja ja osa neist juba siis vist lausa elas seal. Ja no ma arvan, et elukohana on see mingil määral seotud olnud ikka sellega, et tol ajal oli Kadriorg küllaltki eemal ikkagi sellest linnasüdamest ja ta oli reaalselt ka natukene odavam paiku tol ajal, et, et meie jaoks ta praegu on ikkagi niisugune väga prestiižikas elukoht inimeste jaoks, aga tol ajal ta ikkagi võimaldas ka neid kulusid inimestel elu elukulusid nii-öelda kokku hoida. Nii et, et ma arvan, et nagu kunstnikud ikka, nad ju üldjuhul elavad oma kunstile, eriti tol ajal, kui see oli veelgi rohkem, oli vaja ennast kuidagi kunstile pühendada ja mitte nii palju mõelda nendele majanduslikele võimalustele, et siis see Kadrioru kant lihtsalt võimaldas. Ühest küljest jah, väga inspireeriva keskkonna teisest küljest natukene nende jaoks võimalikumad, elamiskohti või kulusid. Samal ajal kui nüüd tormata kohe kahe kõige kuulsama Kadriorus elanud kirjaniku Vilde ja Tammsaare juurde siis see, kuidas nad elasid ju märgib ka päris hästi kogu nende stiili erinevust Tammsaare üürikorteris ja Vilde elas siis talle kingitud kastellaanimaja, kas talle kingiti terve maja või kuidas see oli ka üks segane lugu, talle taheti algul kinkide kangesti midagi, siis ei saanud riik selle kinkimisega hakkama. Jah, see Vilde, Vilde ja Tammsaare on selles mõttes huvitavana Vilde sisuliselt kolis ju samal ajal kui see kunstnike kunstnike asum, asula, kuidas seda nüüd öeldagi. Ühesõnaga see kunstnike koht hakkas tekkima, Vilde kolis lõpuks sinna oma tegelikult esimesse korralikku koju. Samamoodi 25. aastal ja sellele eelnes tõesti tema saabumine pagulusest, teda tervitati kui tõelist kuulsust, väga tähtsat isikut ja, ja tema nii-öelda teenete eest otsustaski riik talle kinkida maja algselt aga siis selle maja leidmisega jäädi kuidagi jänni ja, ja seda nagu ei leitud ja Vildel hakkas juba piinlik. Nii ajakirjanikud kui sõbrad, kui inimesed küsisid, et kus see maja siis on ja kas sa oled juba sisse kolinud ja lõpuks juba joonistati lehtedes karikatuuregi ja, ja lihtsalt asi päädis lõpuks sellega, et riik tõepoolest kinkis Vildele mitte maja, vaid ühe korteri kastellaanimajas asuvast kahest korterist ja seda ta ei kinkinud talle ka lõplikult, vaid tegelikult eluajaks. Nii et kui Eduard Vilde 1933 suri, siis tema lesk Linda Vilde pidi sellest korterist välja kolima. Üsna inetu lugu tegelikult? Jah, ja Linda Vilde auks tuleb lihtsalt öelda seda, et ta ikkagi väga hästi tajus oma lahkunud abikaasa tähendust sellepärast kolinud siis ka sinnasamasse Köleri tänavale Kadriorgu ta võttis kaasa praktiliselt kogu selle korteri sisustuse, mis on valdavalt kõik Lutheri mööblivabriku toodang ja, ja väga sihuke ilusa, stiilne. Ta võttis selle kõik kui sinna uude korterisse kaasa koos käsikirjade, kõige muuga. Nii et see on võimaldanud selle Vilde omaaegse korteri praegu ikkagi praktiliselt originaali originaalselt kujul taastada. Nii et, et selles mõttes on, on näha tõesti kuna Vilde sai kasutada ka, ütleme siis riigi poolt antud vahendeid oma korterit sisustada, siis see tema kaunis parkettpõrandaga korter on, on tõesti väga kvaliteetse mööbliga ja näeb välja isenesest stiilsem kui Tammsaare korter, kus oli mööbel sageli ostetud nii-öelda odavast väljamüügist. Vot sinna ma tahtsingi alguses kohe jõuda, et Vilde ja Tammsaare, kes ka elasid väga erinevates stiilides, Tammsaare selline tagasihoidlik ja ja üldse mitte rahaga laialt ümber käiv ja Vilde, kes armastas esineda, üks elas siis Tammsaare nimelt üürikorteris ja Vilde siis selles kingitud korteris, et see näitab, et ikkagi kadriorul pidi tol ajal juba ka prestiiži olema, et ühelt poolt leidus soodsamaid kort Neid, mida Tammsaare vist otsis ja teiselt poolt oli see Vilde jaoks kindlasti ka ikkagi selline väärikas ja ilus ja uhke koht, kus elada. Ja me peame natuke, kujutame ette ka seda, et mingil määral oli ju see ümbrus ka teistsugune, et et noh, nüüd on kohvikud hakanud Kadriorgu tagasi tulema. Aga vahepeal oli ju pikk aeg, kui Kadriorus praktiliselt kohvikud ei olnud, aga ennem sõda oli ju mitmeid, nii rannasalonge kui erinevaid kohvikuid ja Poska tänaval oli olnud ka üks kohvikusse, Eduard Vilde oli väga armastanud istumas käia ühe ühe austerlase kohvik El Dorado. Jaa jaa. Kuidagi see, see meeleolu, mis seal valitses, ilmselt oligi ikkagi nagu selline noh, selline tegelikult nagu meie ette kujutame seda ilusat Eesti aega, et tõesti sellised ranna rannatoolid ja ilusad kohvikud ja kui need omaksed pilte vaadata, siis tõesti ei suuda uskuda, et peab ikka fantaasia tööle panema, et kuidas see seal kõik tol ajal oli. Nii et, et kahtlemata see oli, see oli, sellel oli oma prestiiž. Aga kas seal siis lihtsalt elasid need kirjanikud Vilde ja Tammsaare kõrval mõnede veel, või toimus seal ka mingi selline elavam seltsielu, noh, üks asi on kohvikud, aga kas siis peeti ka midagi, mida võib nimetada kirjanduslikuks salongiks? Näiteks? No ma arvan, et mingil määral võib Vilde kodu pidada kohaks vot kirjelduslikuks salongiks ma seda ei nimetaks, siiski sellepärast, et et see võib olla, eeldaks nagu natuke regulaarsemalt kooskäimist. Et Vilde juures käisid paljud erinevad kirjanikud, Tammsaare on tema juures kodus käinud, Tuglas on seal käinud Mait Metsanurk, Johannes Vares-Barbarus, kunstnikest Jaan Koort, serdis, anne Hanna mees ja, ja Paul Pinna Andres saarel teatriinimestest, nii et, et tal oli selline, noh, ütleme kultuuriinimeste seltskond, kes seal tema juures koos käis küll aga Nad mitte ei käinud koosaid, käis tema juures olgem täpsed, aga võib-olla isegi. Ma ei tea, kas on õige nimetada, et võib-olla rohkem salongile võiks nimetada Debora Vaarandi kodu kuristiku tänaval kus nõukogude ajal ikkagi toimus ka selline üsna vilgas kultuurielu, sinna viidi kohale kõikvõimalikud Eestit külastavad välismaalased ja, ja ka ütleme tähtsamad kirjanikud käisid seal koos, et, et võib-olla isegi seal oli rohkem sellise kirjandusliku salongihõngu. Aga ma saan aru, et ega Tammsaare ju ka päris erakliku elu ei elanud, et temalgi käisid omad sõbrad külas ikka vahel ja, ja see oli ka selline tuntud koht, et nagu ma olen ka lugenud ka kirja kirjandushuvilised või üldse inimesed hakkasid nii-öelda Kiilitsemas käima seal aia taga, et kas vaatamas, kuidas siis suur kirjanik elab. Ja no Tammsaare see kolimine Kadriorgu on tegelikult tema abikaasa otsus, et nad elasid ennem seda Toom-Kuninga tänaval, olid nende tollane Kotokoli, oli Kaarli kiriku vastas, ütleme siis ühe selle nurga peal, kus praegu asub Rahvusraamatukogu ja, ja sealt mingil hetkel nad otsustasid, et nad soovivad ära kolida ja Tammsaare siis palus oma abikaasal keetel leida neile uusi üürikorter. Ja kuna keete oli lapsena Kadriorus jalutamas käies nagu võimegi näha, et tal oli lapsena perekonnal kombeks Kadriorus jalutamas käia oli talle jäänud siis silma see väga ilus valge puitpitsiga puumaja, mis meenutas talle piparkoogimaja, nagu ta on kuskil mälestustes öelnud ja ta oli väga rõõmus, kui ta siis avastas, et selle maja teisel korrusel on üks noh, ütleme siis kas viie või kuuetoaline, kuidas kui, kui seda terrassi verandalt lugeda ka toaks. Selline üsna suur korter ja, ja alguses isegi Tammsaare oli olnud tema peale pisut pahane, et öelnud, et see on natukene liiga kaugel linnast ja ja Ta ei ole mugav asjaajamiseks. Aga hiljem olid hakanud muidugi väga-väga hindama, eriti seda, et see aed tol ajal oli märksa rohkem kinni kasvanud ja, ja Tal oli võimalik kuidagiviisi sinna, oma majja ja, või sellesse korterisse ja sinna nende põõsaste ja puude vahele ära kaduda. Nii et, aga tõsi ta on, kuigi Tamsar elas ainult ühes korteris, majas oli neli korterit ja tema elas ainult ühes hakati kogu seda maja varsti nimetama Tammsaaremajaks, kuigi majaomanik oli iseenesest üks kaugsõidulaeva kapten Herman Soone ja, ja inimesed tõepoolest ei käinud mitte ainult värava taga, vaid vahel tulid lausa Tammsaarele ukse taha ja lasid kella ja soovisid teda tänada nende raamatute eest, mis ta on kirjutanud. Mis meie mõistes ta tänapäeval tundub juba väga julge käitumisega, et et ma ei kujuta nagu ette, et tänapäeva eestlane väga kergelt mõne kirjaniku ukse taha läheks lihtsalt kätt suruma. Aga mis siis toimus, kas Tamsar siseukse peale või läks tema naine ukse peale või kas kas need nii-öelda murdsid temani läbi või mitte? Üldiselt ei murdnud, tal oli neil, nendel oli kodus teenija kes ühesõnaga lapsehoidja teenia ühes isikus ja temal oli tööülesandeks juba lausa antud see, et kui keegi tuleb ukse taha, siis öelda kirjanikku pole kodus ka juhul, kui ta on kodus ja ainult tänu sellele, et alati polnud kadeemia ise kodus õnnestus siis mõnel ajakirjanikul vahel läbi murda, sest ka ajakirjanikud käisid ukse taga. Tammsaare kolis Kadriorgu aastal 1932. Nii et sel ajal oli ta ikkagi juba elav klassik, tal oli tõe ja õiguse esimene osa oli 1926 ilmunud, mis tegi ta siis nagu nii-öelda üleöö kuulsaks. Ja, ja seejärel tõesti tunti tema kui avalik, kui elu tegelase vastu samamoodi huvi, nagu tänapäeval seda tehakse. Aga oskad sa ka seda öelda, kas Tammsaare viibimine elamine Kadriorus mõjutas kuidagi ka Kadrioru kinnisvara hindu selles mõttes, et kas see tekitas mingisuguse tulva või uue huvi Kadriorgu elama asumise vastu? Seda selles ma küll kahtlen, et ma, ma arvan, et tol ajal need asjad niimoodi käinud, esiteks inimesed olid üleüldiselt harjunud rohkem elama üürikorterites võib-olla kolmekümnendatel 20.-te lõpus kolmekümnendatel hakkas vaikselt moodi minema, see taheti endale oma maju ehitada. Aga neid maju kindlasti ei tahetud ehitada tingimata ka. Just noh, ühesõnaga see kinnisvara tundus ikkagi parem kuskil kuskil võib olla kas natukene siis veel kaugemal linnast, et ollakse juba selline suvekoht ka või siis ikkagi päris kesklinnas, et ma kardan, et ma pean möönma, et Tammsaare ei mõjuta kinnisvara hindu. Aga räägime veel Tammsaare elust seal Kadriorus, et ma saan aru, et tal oli iseäranis meeldinud suvel, kui perekondade puhkama läinud. Ja talle meeldis, talle meeldisid tegelikult seal Kadrioru luures tohutu hulk erinevaid asju talle ka, kui lapsed olid kodus ütleme seal varakevadel või varasuvel. Talle meeldis lastega väga käia Kadrioru pargis jalutamas, et nii kui ööbikud hakkasid laulma, ta tõusis varahommikul üles ja läks ta hüpiku laulu kuulma, võttis tihtipeale lapsed ka kaasa ja alles hiljuti tihti oli juttu Fred Jüssiga sellest, et ta ütles, et enam Kadrioru pargis ööbikud ei laula, nii et see on niisugune muudatus, mis on siis selle ajaga toimunud kahjuks kui Tammsaare seal elas. Aga, aga üldiselt see tema argielu sa ennem küsisid, et noh, et tal käisid ka külalised. Tegelikult kui tal keegi külas käis, siis ikkagi valdavalt kutse põhjal. Noh, et kui, kui Tamsar ise oli kukule õppinud ja, ja tema kabinet oli siis see koht, kus ta need inimesed vastu võttis, et see oli ikkagi üsna privaatne, et me kõik jaa, jaa, kahjuks peab möönma, et, et nende laste elu ei olnud selles mõttes sugugi lõbus. Et kui nemad tahtsid endale sõpru külla kutsuda, siis valdavalt nad võtsid neid vastu nii-öelda hoopis selle maja aias. Et Tamsar, tütar Ta olevat seal korraldanud mitmeid selliseid mahla joomispidusid ja, ja Tamsar poeg Eerik oli samuti mängukaaslastega seal mänginud, aga üldiselt oli teada, et papa tuppa nagu lapsi ei oodata. Ja isegi on meenutatud, et kui Tamsar, siis ise näiteks nendest mängijatest lastest mööda oleks, et ega ta neile kuigivõrd tähelepanu ei pööranud, et ta kõndis ja oli oma mõtetes. Nii et selles mõttes nende, nende kodu oli ikkagi üsna privaatne koht, et ega sinna nagu naljalt tõesti keegi keegi sisse ei pääsenud. Aga need suved olid jah, Tammsaarel seal sellised vaiksed üksildased, et perekonna ta siis viis kuhugi suvitama ja jäi ise linna kirjutama. Samas on mul jäänud mingitest kirjeldustest teha fotodest ka siiski silma, see hästi sümpaatne joon, mida sa oled ise ka ju rõhutanud, et Meil on sageli ette, kujutas Tammsaarest kui sellisest väga eraklikuste, lausa süngest mehest, kes muudkui vihub kirjutada, aga aga paljudes kirjeldustes on teda näidatud just sellise seltskonna hinge ja väga lõbusa inimesena, kes mõistis ka nalja teha. Ja selles mõttes see on paradoks, et see, et tema kodu polnud niisugune salong või läbisõiduhoov, ei tähenda üldse seda, et ta ise oleks olnud kuri inimene. Et, et tal olid lihtsalt natuke teistsugune, teistsugused sõbrad või teistsugune suhtlusringkond, et tema lähimad sõbrad oma lähimad sõbrad leidis ta siis, kui ta õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja nad olid valdavalt juristid, üks oli ka loomaarst ja kirjandusinimestest suhtles ta kõige lähemalt sellise tegelasega nagu Bernhard Linde, kes oli kirjandusringkondades jälle omajagu skandaalse kuulsusega, et temaga olid seotud, et kõikvõimalikud probleemid tihtipeale ja, ja Tammsaarel oli ta muidugi hästi kasulik sõber seetõttu, et käimata ise kõikvõimalikes seltskondlikke üritustel tõi Bernhard Linde talle kõik selle info ja ütleme ka klatši siis koju kätte, nii et ta oli väga hästi kursis sellega, mis toimub kirjandusringkondades, ilma et ta ise oleks tingimata oma nina nina kuhugile pistnud. Ja, ja ta oli tõepoolest nende oma lähemate sõpradega ikkagi väga väga niisugune oodatud külaline, kelle puhul teati, et kui ta tuleb, siis saab alati nalja, siis saab, alati läheb vestlus huvitavaks. Nii et ta jah, kindlasti oli, oli võimeline olema väga seltskondlik Tammsaare suvedest Kadriorus on teada veel ka üks selline huvitav pisike leid, mis lubab mõelda, et võib-olla Tammsaare oli ka natuke spordilembene. Ja meil on arhiivis olemas niisugune tore säilinud väike arhivaar nagu jalgpallipääse jalgpalli võistlusele ja vaat nüüd ma praegu täpselt ei mäleta, mis aastast see on, minu meelest oli see jah, vat igaks juhuks ei ütle praegu. Aga igal juhul on teada, et ta käis samas ka kergejõustikuvõistlusi sealsamas Kadrioru staadionil ja palli vaatamas, nii et selles mõttes ta muide ju tõlkinud ka 20.-te aastate alguses sellise väikese raamatu nagu poiste spordiõpetust soome keelest. Nii et jah, selline fakt ka. Nii et päris selline eraklik ta ikkagi ei olnud või, või oli see äkki lihtsalt mingi kirjanduslik huvi, et ta tahtis kõike täpselt kirjeldada ja selleks tahtis siis ka ise kohal olla, et ta mingit jama paberile ei paneks? Ei, ma arvan, et see oli lihtsalt puhas inimlik uudishimu, et, et ta käis, käis ju ka laulupeol, näiteks sealsamas käis loomaaias, mis oli 30.-te aasta lõpus ju kadri-kadriorul või seal Lasnamäe algus. Lõppu vastavalt vaatepunktile juures avati ja, ja ta tegelikult näiteks kolmekümnendatel aastatel armastas väga käia kinos selle põhjendusega ta seal oma aju puhata, nii et ma arvan, et eks ta oli ka inimene, ta tahtis ka lihtsalt vahel midagi muud teha, ega ta siis hommikust õhtuni nagu robot ei jaksanud kirjutada. Muidugi mitte, aga minnes nüüd edasi veel ühe võiks öelda kurikuulsa kirjaniku juurde, kes on Kadriorus elanud kellast, oli küll eile ka tooma siia ka juba natukene juttu, aga üsna põgusalt pean silmas siis poeet Johannes Vares-Barbarus ja tema oli ju ka kirjanik, kes isiklikult tundis nii Vildet kui Tammsaaret, kellest juba juttu oli, aga ega mina nüüd ei teagi, kui tihedalt nad omavahel suhtlesid. Barbarusele oli iseenesest väga lai tutvusringkond ja ta katsusest läbi käia enam-vähem kõigi eesti kirjanikega. Ja nad kahtlemata tundsid omavahel ja mul minu meelest nad käisid natukene tihedamini läbi Vildega kui Tammsaarega, aga Tamsar, aga nad olid vähemalt teretuttavad. Et Pärnu stuudiost on väga tore meenutada Ki aastat 1925, kui Tammsaare suvitas Pärnus ja kohtus siin Pärnu rannas siin töötanud ja elanud Johannes Vares-Barbarus, aga ja nendel oli olnud juttu sellest, et et rahvas ootab suurt romaani. Ja, ja meil on väga ju tagantjärgi tore mõelda, et Tammsaare peas kuskil Pärnu rannas 25. aastal küpses juba tõde ja õigus. Ja, ja Barbarus on ühes oma kirjas maininud seda minu meelest Semperi saadetud kirjas. Et ta kohtus Tammsaaret rannas ja neil oli juttu sellest, et tuleks üks suur romaan kirjutada. Oot, kas seda võib siis nii mõista, et Vares Barbarus panigi selle mõtte Tammsaare pähe idanema? Ei, ei, selle juttu oli ikkagi algatanud Tammsaaret, et rahvas ootab suurt romaani. Gustav Suitsu mälestuste kohaselt oli Tammsaare talle seda juba aastal 1902 rääkinud, nii et see küpsemise aeg oli väga pikk. Selge, aga Vares-Barbaruse aeg Kadriorus pean siis silmas neljakümnendat aastat ja hiljem sõjajärgset paari aastat. Ega see nüüd kirjanduslikus mõttes väga oluline periood ju tema jaoks polnud, võib vist võib vist nii öelda, kui hästi neutraalselt väljendanud. Jah, see on tõsi küll, et ju ka isegi tema arstipraksis läks ju allamäge pärast seda, kui ta kolis 39. aastal Tallinnasse sissepraksis, oli seal mõnda aega avatud roosikrantsi tänaval ja tegelikult arvataksegi, et see oli nii-öelda suitsukate. Et tal oli juba, oli juba kokkulepped sõlmitud. Ja lihtsalt talle öeldi, et õigel hetkel tuleb Tallinnas juba olemas olla. Ja, ja pärast seda, kui Barbarus sinna Kadrioru lossi läks ma arvan, et ta hakkas üsna varsti aru saama, et et ta on ikkagi tõesti reaalselt käpiknukk, et ega tema mitte midagi ei otsusta. Jaa, jaa. Ma arvan, et võib-olla kõige selgemalt sai ta sellest aru 41. aastal, kui toimus küüditamine ja, ja kui tema õed Taron on rääkinud väga sellised südamlikud mälestused sellest, kuidas tema oli tookord siis sinnasamasse Kadrioru lossi sõitnud kohale ja palunud siis poisi ja siutsi, nagu nad ise kutsusid vastastikkuselt Barbarus ja tema abikaasa 11. Et, et nende, nende vastuvõtu ja, ja Barbarus oli ta vastu võtnud ja, ja see õetütar oli niimoodi natuke lihtsameelselt küsinud, et mis siis juhtus, et kuhu need inimesed viidi ja millal nad tagasi tuuakse. Ja nagu ta oma mälestustes siis meenutab olevat nii Barbarus kui, kui Siuts hakanud nutma selle peale ja öelnud, et nemad olid palunud küll, et meie rahvast nii kaugele ei viidaks ja et nad viidaks vähem külma kohta, aga keegi ei olnud neid kuulanud. Nii et see näitab teatud lihtsameelsuse taset. Ma ütleksin, et et ma arvan, et neil tõesti tõesti olid mingid naiivsed ettekujutused sellest, et nad, et nad muudavad maailma paremaks, sest kui, kui Barbaruse luulet vaadata varasemast ajast, siis ta, ta tõesti elab sellises futuristlikus globalistlikus idealistliku vaimus. Nii see vist tõesti on, aga kuulame vahepeal muusikat ja Maarja sinu palvel mängime ühte lugu, mis vast kõigile inimestele kõige enam seostub kadrioruga, selleks on pühapäev Kadriorus ja valisin välja selle loo Uno Loobi esituses. Nii kaunis, et KV meis Sest. Ta on vait kus viibin, nüüd ma jäär needa. Kesko natamins kaunil pühapäeval söögi lasti või ta Kadriorus, nii köide, mida te seal, kus baari jalutamas käivad pingil, mis on p. Rohelus. Argipäeva askeldus hetki reelt meelest, näevad pühapäeval looduses ma oli. Et mind soovi. Ja päeval seegi tõesti võimlee ta kaadri. Ma pingile istus kordne nii armas, kui puuk. Keesi, millal näen jälle ma d? Jaa. Pühapäeval seegi plasti lõi ta käed. Ei, mitte seal, kus paarinud jalutamas käivad vaid bee keelt, mis on p. Traadeelus. Argipäeva askeldus hetki kiirelt meelest läevad pühapäeval looduses päevana. Et me soovime. Ja päeval seegi plasti, võib ta kaadri. Jätkub Kadrioru 300.-le sünnipäevale pühendatud saatesarja kallis Kadriorg, kolmas osa mina olen Peeter Helme vikerraadio Tallinna stuudios ning minu tänaseks vestluskaaslaseks. Eesti rahvusringhäälingu Pärnu stuudios on kirjandusteadlane Maarja Vaino kellega rääkisime sellest, kuidas kadriorust kujunes kirjanike asupaik, elupaiku ja ka inspiratsiooni. Kas nende loomingule peatusime pikemalt Eduard Vildel ja Anton Hansen Tammsaarel ning jõudsime nüüd ka Johannes Vares-Barbaruse kaudu nii-öelda sõjajärgsesse aega. Ja ma ei teagi neid kirjanikke, kes on seal elanud viimase viie-kuuekümne aasta jooksul on ju päris palju, et ei oskagi kuskilt otseselt alustada, aga mõtlesin, et võib-olla üks nimi, keda kindlasti peaks mainima seoses kadrioruga, keda ikka mainivad ka need kirjanikud, kes seal praegugi elavad kui sellise Kadrioru kirjanik konna hinge selleks on ju tõlkija nüüdseks meie seast lahkunud Enn Soosaar. Ja Enn Soosaar tõesti on selline. Ma väga loodan, et ühel ilusal päeval tuleb sinna tema kunagise ukse kõrvale ka ikkagi väike mälestustahvel. Et selline inimene neile neil aastatel on seal elanud, kuna esiteks oli juba tolle aja kohta ju märgiline see, et, et kui hakati ehitama oma üheksakümnendat aastat tegelikult 80.-te lõpus-ist juba kirjanik Poska tänava ja Koidula tänava nurgale, siis sellist sarnast väike maja nagu on Harju tänav üks siis planeeriti Henn Soosaarele esimesele korrusele, kus oli siis juba eraldi ligipääs ratastoolile, mis ütleme, nõukogude ajal ei olnud esimene asi, mille peale mõeldi nagu tänapäeval on see nagu iseenesestmõistetav, et mõeldakse ka selliste asjade peale. Ja selle kaldtee järgi võib ka praegu huviline siis sealt Poska tänavalt, et selle kunagise Enn Soosaare sissekäigu ja aknad ära tunda. Ja, ja Enn Soosaare kodu on olnud ju niisugune tõeline, tõeline selline keskus, ma arvan, et nii intellektuaalne kui ka poliitik, selline keskus tema juures, vaat tema juures võib öelda, et olid teatud salong, et tema juurest käisidki läbi kõik tähtsamad kõik tähtsamad vaimuinimesed, poliitikud, peaministrit, et, et ma arvan, et tema, tema, see korter on tõesti Eesti Eesti ajaloo seisukohalt üks huvitav koht olnud oluline koht. Samuti üks teine oluline tor ja teatrimees ja mida kõike ta teha ei jõudnud keskel Kadriorus on väga pikalt elanud, aga siiski Mati Unt, tema kolis sinnasamma kirjanike majja 1995. aastal. Ja Mati Undi Mati Unt on muidugi Tallinnas elanud väga paljudes kohtades ja võib öelda, et kõik need kohad on kuidagi teda mõjutanud. Tänud ja, ja teistpidi ka kõiki neid kohti on justkui iseenesest mõistetav, temaga seostada, aga kindlasti ka Kadriorgu. Ja no eks Mati Unt on kõige rohkem seotud olnud või teda seostatakse kõige rohkem loomulikult mustamäega tänu tema tõenäoliselt ikkagi kõige tuntumale romaanile sügisball. Aga tõsi on see, et ega Kadriorus ta siiski elas küllalt pikalt umbes 10 aastat, et see jäi tema viimaseks koduks ja minu teada on see hetkel ikkagi jätkuvalt veel perekonna valduses, et see korter kui selline on, on alles, et ta ei ole võõraste kätte läinud. Aga Mati Undi raamat kokku on kolitud juba kirjandusmuuseumisse, tõenäoliselt huvilised võivad siis sellele seal seal ligi pääseda. Ja, ja Kadriorg meeldis minu meelest hundile väga sellepärast et ei maksa ikkagi unustada seda, et kuigi hunt ise manifesteerisid ennast võib-olla liigagi palju, kui sellist linnainimest või linnaliku tüüpi siis isenesest oli ta ikkagi maapoiss, maal sündinud ja, ja tegelikult meeldis looduslähedus ja, ja tal olid ju alati kodus kassid sealsamas Kadriorus kestab Te söötmas. Ja need on väga linnalikud loomadel seal. Ei no seda küll, jah, noh, ega ta ju ta polekski saanud kitse pidada ja kuskil maksma. Et et selles mõttes ma arvan, et ükskõik, mida ta väitis talle tegelikult tegelikult oli see Kadrioru looduslähedus oli talle meeldiv ja, ja kogu see sügis, pallilik, linna poeetika, mida ta kirjeldab ja mis meie seisukohalt on, on tõeline uus modernistlik lähenemine linnaruumile eesti kirjanduses. Et see tuleneb ju mõnes mõttes sellest, et, et kogu seda kivilinna, seda urbanistliku keskkonda tunnetas hunt, et loomupäraselt kui midagi totaalselt võõrast või teistsugust, sellele, mis on tema jaoks tuttav maailm. Ja see, seetõttu pakkusin talle loomulikult ka suurt huvi. Aga, aga jah, et selles mõttes ma arvan, et, et koduna Kadriorg talle meeldis. Mati hundiga seoses sa tahtsid midagi ette lugeda, eks? Ja selles mõttes, et kui ma ütlesin, et, et Kadriorg on ilukirjanduses seotud sageli sellise romantiliste meeleoludega, siis üks niisugune, võib-olla natuke teistsuguse meeleoluga, väike katkend hundiesseede kogumikust vaste argimütoloogia, kus märksõnal idealism, kirjutab ta siis kadriorust järgnevalt hakkan nüüd tsiteerima. Jah, tsete Rumtsensio Kadriorus on liiga palju jutuvada ja öist möla. Jaani esimene pool oli väga äge. Kuskil oli aknale asetatud raadio, mis kisendas läbilõikavalt. Otsustasin, et kui see kella kolmeks vait jää, helistan politseisse ja teatan, et Kadriorus toimu purgia sulgudes. See on vihje minu Kadrioru etenduse reklaam loosungile sulud kinni. Õnneks rahunes raadio kella kaheks. Orgia lõpes. Tõsisem lugu juhtus aga enne jaanipäeva, kui uskuda ajalehte post. Kuna paljud seda lehte ei loe. Lubata KuMul refereerida, mis siis juhtus? Kadrioru trammide lõpp-peatuses olevat üks teismeline noormees võtnud põuetaskust Makarovi püstoli ja hakanud teisi trammiootajaid sihtima hoolimata kaaslasel palvetest püstol ära panna. Trammiootajad olevat omakorda teeselnud, et nad midagi märg. Ka Eesti üks tunnistaja väitis nii. See noor tatikas oli nii süüdimatu näoga. Temast võis täiesti uskuda, et ta kellelegi kurikuuli kerre läkitab. Pärast seda, kui noormees saanud aru, et tema etendus ei mõju vajalikul määral, suunanud ta püstolitoru taeva poole ja vajutanud päästikule. Siis kõlanud ainult väike klõpsatus, relv polevat olnud laetud pätt lahkunud rahulikult jalutades tsitaadi lõpp. Nii et sellist Mati Undi liku dramaatikat oli ka seal Kadriorus, nagu võib aru saada. Jah, see ei haaku väga hästi sellise romantilise kammertooniga, küll aga haakub väga hästi Mati Undi elutunnetusega, kus iga päev absurd põimuvad ja põrkuvad. No just ja temagi lavastustes tihtipeale paukusid revolvrid, nii et ma arvan, et episood pakkus talle suurt rõõmu. Tal on ka 2000.-st aastast lausa lavastus pealkirjaga vaimude tund Kadrioru lossis. Ja see lavastus oli hundile väga hingelähedane ja, ja ta tegelikult intervjuudes ongi öelnud, et selle lavastuse eesmärk iseenesest ongi põhimõtteliselt lavastada Kadrioru pargi sellist ruumi poeetikalt, et tal oli eeskujuks siis basselari ruumipoeetika ja, ja ta kuidagiviisi tahtis teha, nagu ta ise ütles jutuetenduse, mis mis kujutas meeldivat õhtut pargis. Ja, ja samal ajal on see park nagu ka selline osalt, et inimese alateadvus, et see ruum ei ole kunagi lihtsalt ruum, vaid, vaid esindab ka mingisuguseidki alateaduslikke motiive ja, ja salapäraseid paiku inimpsüühikas, et, et see oli selline, selline jälg kahtlemata on, on hundiloomingus kadriorul ka selline päris otsene. Iseenesest tõesti, arvestades Kadrioru pargi mitmekülgsust ja sellist sopilisust ja, ja väga erinevaid tsoone selles pargis, siis tuleb öelda, et väga hästi valitud. Ja, ja muide, hundile meeldis ka oma intervjuud anda pargis, et eriti mulle on meelde jäänud üks intervjuu, kus ta palus ajakirjanikul tulla kohale hommikul kell kuus ja ajakirjanike alustabki seda intervjuud niimoodi, et ta ei hakanud magama minemagi. Ta lihtsalt sõitis otse sinna ja et päike paistis ja särava näoga hunt võttis ta tiikide juures vastu ja seal nad selle intervjuu ära tegid. Kadriorus ju tegutses veel ekskirjanikele kohta on öeldud, et kõige kirjalikuma näoga eesti kirjanikega, kus on raamatut, pean silmas president Lennart merd. Ainult Kadriorus olles ta kahtlemata kirjutas väga palju ja sellel, mis ta kirjutas, on ka ilukirjanduslik väärtus, aga otseselt ilukirjandusega tegelemiseks tal seal vist väga mahti ei olnud. Jah, ekspresidendi kõned, eks ole, tõesti, ega, kui merikõnesid lugeda, need on ikkagi väga-väga väärtuslik lugemisvara. Aga, aga ega ta jah, seal selles mõttes otseselt ilukirjandus, aga seal ju tegeleda ei saanud, et pigem pigem me võime lihtsalt öelda, et meie presidentideks on sattunud inimesed, kellel on võib-olla tavalisest rohkem kokkupuudet olnud kirjandusega, et lõppude lõpuks oli ka Konstantin Päts, raamatute autor ja endine ajalehe toimetaja ja, ja, ja ka Toomas Hendrik Ilves on luuletusi avaldanud. Et mingisugunegi kirjanduslik puude on nendel presidentide helmel kuidagi olnud, jah. Aga kas on ka teada, kas Lennart Lennart Meril oli mahti presidendi ameti jooksul väisata ka vanu sõpru ja kolleege selles Kadrioru Kirjanike Majas? Ma tean, et, et ta astus väga sageli sisse Loomingu toimetusse olles juba vist ka president ja, ja ma tean, et ta kutsus ka kirjeldus inimesi endale lossi külla, aga aga ma jään praegu vastuse võlgu, kas ta näiteks sealsamas Poska tänavakirjanik temas kindlasti ta käisin Soosaare juures, aga, aga jah, et, et kas ja kellel ta seal täpsemalt käis külas käia, seda seda ma ei tea, küll aga tuleb mulle meelde, et väga toredalt on, on sattumist sinna meri juurde kirjeldanud ju Joint oma oma romaanis öös on asju. Kui, kui minategelane läheb vist seenele ja, ja siis kuidagi otsapidi satub Lennart Meriga kokku. Aga nüüd me olemegi jõudnud otsapidi tänapäeva ja tänapäeval elab ju ka Kadriorus kirjanikke ja tänapäeva Kadriorg on, on ka koduks ju kahele kirjanike muuseumile, mis moodustavad kokku Tallinna kirjanduskeskus, et räägiks siis äkki natukene ka tänapäeva kirjanduslikust, kadriorust. Jah, see nii-öelda maamärk tõenäoliselt ongi, ongi tõesti, ütleme elavate kirjanike seisukohast see Koidula ja Poska tänava nurgal asuv Kirjanike Maja, kus algselt Ta elas rohkem kirjanikke, lisaks hundile näiteks ka Juhan Viiding, kelle tütar minu teada elab jätkuvalt sealsamas majas Elo Viiding ja kes muide hiljuti avaldas ka Kadrioruteemalise lasteraamatu, et veel üks lisandus kirjanduslikku Kadriorgu. Ja. Ma arvan, et kindlasti tuntud kirjanikest elavatest klassikutest, Viivi Luik, Jaak Jõerüüt, Raul Meel, Mari Saat, paljud teised tuulikud. Nii et neid, neid nimesid võiksin nimetada veel, mitte küll Kirjanike majast pisut eemal, aga Kadriorus elab Doris Kareva ja neid kirjanike. Vaat nüüd see sõltub, kuidas me Kadrioru piiritlema, et, et ma tean, et ajalooline Kadriorg on väga selgelt piiritletud piirkond, aga võib-olla inimeste teadvuses on, on see Katri hulka natuke kauem, et näiteks Raua tänaval elavad ju Helga ja Enn Nõu ja Gonsiori tänaval näiteks elav Rein Veidemann, Ütlevad kirjanduslikku Kadriorgu võib natuke laiemaks ka tõmmata. Jah, ma jäin just mõtlema, et kas mina siin raadiomajas olles olen praegu ka Kadriorus või mitte, aga kuskilt siitsamast lähedalt see piir igatahes jookseb. No ütleme, inimeste teadvuses, ma arvan jah, et kuskil see mõtteline piir on seal, aga, aga see ajalooline Kadriorg tegelikult isegi Tammsaare muuseum Koidula tänava suhteliselt alguses ei, ei asu seal ajaloolises Kadriorus, vaid, vaid on natukene sellest südamlikkust väljas. Nojah, nagu siin sama saatesarja esimeses saates Jaak Juskega rääkis, et see päris esimene Kadrioru asustus tekkis põhimõtteliselt tänapäeva Poska tänavale ja seal on mõned vanad majad isegi alles ühest perioodist. Aga kuidas elab siis Tallinna kirjanduskeskus, mis koosnebki kahest Kadriorus olevast kirjandusmuuseumist? See vastan sellise kirjandusliku, Kadrioru süda ja, ja erinevate sündmuste toimumispaigad on need kaks maja. Ja no me lihtsalt ei jõua ära imestada, kuidas kaks kirjanikku oma elupaigad nii hästi valisid, et üks siis kolis sinna Koidula tänava suhtelise algusesse valides sobivalt ka kirjaliku nimelise tänava oma elupaigaks. Ja, ja, ja siis Vilde omal ajal, muide oli see praegu roheline aas kolm aadressi kandev maja ka Koidula tänava aadressiga, teine läks siis sinna Koidula tänava teise otsa ja see ühendav Koidula tänav on, on meile nagu testib kandikul kätte antud, et eelmisel aastal tegime seal oma esimese kirjandustänava festivali, mis sel aastal kaheksandal septembril tuleb jälle. Et ma arvan ja siis muide me teeme ka kirjandusliku Kadrioru ringkäike, et selles mõttes, kellel kellel on asja vastu huvi, võib siis natuke rohkem kuulda, sest mitmed-mitmed, paigad ja nimed lihtsalt ajapuudusel jäid siin praegu rääkimata. Ja see oli väga hea, et sa mainisid nii seda tänavafestivali kui ka neid ringkäik, et tõesti kirjanduslikus Kadriorus on palju sellist, mida avastada ja, ja ma arvan, et kõige toredam võib-olla ongi seda juttu kuidagi kokkuvõttes see, et see kirjanduslik Kadriorg ei ole tõesti mitte ainult ajalugu, vaid see on ka tänapäev. Ja et see on selles mõttes hästi-hästi erinevate ajakihtidega ja, ja just nimelt tore on ka see, et, et ei ole, ei ole mitte ainult et elukohad, Vaidet ikkagi, ka ilukirjanduses on see Kadriorg niimoodi niimoodi toredasti esindatud, et tal on tõesti erinevaid lähtepunkte ja, ja minu jaoks oli see, kui ma üldse esimest korda hakkasin uurima, et mis, mis on kirjanduslik Kadriorg lisaks siis Tammsaare, Vilde muuseumile. Siis ma olin päris üllatunud, kui palju seda tegelikult on. Ja tõesti, arvestades seda, kui pisike Kadriorg tegelikult on, kui ma vaatasin ise ka seda nimekirja kõigist kirjanikest, kes seal elanud on, siis oli aukartust äratavalt pikk, aga Kadriorus ei ole tõesti elanud mitte ainult kirjanik vaid ka palju kunstnikke ja muusikuid ja seda saadet ette valmistades ju leppisime kokku, et lõpetame ühe muusiku palaga, kes on ka Kadriorus elanud keskel praegu seal ei ela. Kuid kes on siiski mõnda aega Kadriorus elanud ja selleks on Henryle üks ja valisime välja tema loo, ole minu meelehea. Aga Maarja, et mul küsin nüüd sinult, et kui sa ise Kadriorus töötada ka ei ela seal, kas sul ei ole kunagi kiusatust olnud kõigi nende kirjanduslike ja muude kunstialade suurkujude kõrvale tikkuda ja ise Kadriorgu kolida? No ma olen mõelnud küll, et kui Tallinnas elada, siis tõenäoliselt mulle meeldiks elada kas Kadriorus või nõmmel, et need on sellised mõnusa ajalooga ja, ja mõnusate keskkondadega, ütleme sellised vanade puudega paigad. Et et see kindlasti oleks meeldiv keskkond, aga kahjuks ma eelistan elada üldse linnast väljas. Et isegi Kadriorg on natuke liiga linnalik paik, mulle. No esialgu vaid niimoodi järele proovida, et teinekord, kui jääd kauemaks tööle ja kedagi teist ei ole, siis hiilid Tammsaare voodisse. Ja ma kasutan tema rõdu väga sageli, kui on soojad ilmad, et nii-öelda välitööpaigana Aga suur tänu selle jutuajamise eest ja, ja tõesti, keda kirjanduslik Kadriorg rohkem huvitab, siis soovitan minna kirjandus Tallinna kirjanduskeskuse kodulehele, sealt leiab väga palju infot ja soovitan muidugi minna ka Vilde ja Tammsaare muuseumisse ja vaadata, kuidas seal toona elati. Jah, ja mida seal tänapäeval pakutakse? Veel kord, et suur tänu, kirjandusteadlane Maarja Vaino selle jutuajamise eest. Homme on eetris saatesarja kallis Kadriorg, neljas ja viimane osa ja siis tuleb minuga vestlema Kadriorus pargi juhataja Ain Järve ja räägimegi juba täpsemalt sellest, mida sa Kadrioru park endast kujutab, keda ja mida sealt leida võib. Milline ajalugu sellele on, jah, loodetavasti ka sellest, milline tulevik Kadrioru park Kyotab. Aga nagu lubatud, jääb saadet lõpetama samuti Kadriorus elanud muusiku Henry laksi muusikapala ole minu meelehea kuulmiseni. Istuski veel ja. Ilma kaalusa sees. Jalutas piiga oli ka ja ta lets peesot. Ja targa pagana. Härra mõtte Dylan. Sarga.