Kallis Kadriorg. Pere algab Kadrioru 300.-le sünnipäevale pühendatud saatesarja kallis Kadriorg, neljas ja viimane saade. Mina olen Peeter Helme ja minu tänane saatekülaline, Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. Tere. Tervist. Kõigepealt suur tänu, et saite nii kiirel ja töisel ajal asi ja vikerraadio stuudiosse tulla, sest et ma saan aru, et praegu käivad nüüd kõige-kõige viimased ettevalmistused selleks hetkeks, kui on siis see päris õige päev, kuna seal päris õige Kadrioru sünnipäev. Jah, sest noh, ega, ega peab tunnistama, et kõik meie, meie head Euroopa kolleegid on ju sellest suurepärasest sündmusest teadlikud ja on andnud ka oma kohaletulekust teada ja nemad hakkavad juba saabuma juba alates homsest ja noh, ikka kui sa, kui sa ootad külalisi, siis sa ju koristajad kõige kõige nurgataguse matki kohad ju pargis, et tõesti olla selleks suureks tähtpäevaks ainulaadseks sündmuseks igati igati olnuks. No loodetavasti kõik saab korda ja kindlasti saabki. Aga teie tegelete ses Kadrioru pargiga ja Kadrioru puhul on samal ajal võimatu lahutada ju park, ehkki lossist ja samamoodi ka linnaosast ja kõigi nende ajalugu on omavahel lahutamatult seotud ja omavahel on lahutamatult seotud muidugi ka nende tänapäev. Kuidas see sümbioos, kui see üldse on sümbioos, kuidas sa nende koosmõju teie tööd mõjutab, kas see toob endaga kaasa probleeme ja takistusi või loob see just ainulaadseid võimalusi, mida mõnest teisest pargis, mida mõnes teises säärases koosluses ei oleks? Kindlasti. Olen olen, olen väga-väga tänulik sellele, et Kadriorus just tänu sellele asumile on ju tekkinud ka kohalik kogukond kelle jaoks on ju Kadrioru park, olgem ausad, läbi aastasadade olnud nende taga hooviks ehk Saina täis neid saladusi, neid peidetud rõõme või hirme seal on, seal on ju kõike, et see, et meil on täna selline väga hea koostöö just selle asumi asumi inimestega, et meie rääkima nendele, mida meie teeme, sest see on ju tegelikult ju nende nende mälestuste muutmine ja sa pead selleks saama kuidagi noh, sellise nõusoleku, et et võib-olla tõesti üks üks puunurgakene, mida me tahame muuta või kaasajastada või vastupidi, teha täiesti uueks. Kas see samane jaapanjaadi, et sa pead ikkagi enne ju küsima, et, et kuidas teile tundub ja üldiselt on, on seda väga rõõm ka teiselt poolt tunnetada, et ka kogukond tunneb huvi, et aga, aga miks see niimoodi tegid, et vahepeal tuleb selline tunne, et nagu kergelt nagu ei usalda. Ja siis, kui sa seletad, et ei, ei, ei, et see ei tähenda, kui ma nüüd põõsad maha võtsin ette, et ma hakkan nüüd uusi istutama, vastupidi, et meie nimetame seda nii-öelda noorenduslõikuseks, sest noh, pargi kunstis peavad põõsad lihtsalt nägema välja kogu aeg imeilusad noored. Aga, aga selle jaoks tulebki neid teatud etappide peal niimoodi ju korral korrale kutsuda, et, et siis ilu oleks ikkagi jätkusuutlik. Teine, mis, mille üle ma väga väga olen nimelt üllatunud on see, et on tekkinud selline 50 pluss kogukond lähevad üle üle üle üle Tallinna üle Eesti kokku ja nendele on see mälestus, kui nemad olid lapsed ja nende ema-isa jah, või vanaisa, vanaemad tulid Kadriorgu Kadriorgu, tuld, töö ainult selle mõttega, et minna loomaaeda, kuna ju loomaaed oli ja siis oli üks kahest, kas sa läksid läbi pargi või tulid läbi pargi ja laiendama matult seal mingisugune mälestus sellest. Ja, ja noh, loomulikult selle mälestuse juurde kuulus ka see, mida täna heldinult mäletavad, oli ju see šašlõkibaar, Taarja, roheline konn ja mis oli meie jaoks jällegi väga-väga üllatav, et meie mõtlesime, et ahah, et me oleme ka nüüd väga selliseid kaasaegseid ja läheme uute tehnoloogiate ja võimalustega edasi, et kui luigetiigi peale on kogu aeg olnud kaks purskkaevu, et miks, miks kaks, et aga aga teeme hoopis neli, viis purskkaevu ja teeme nad värviliseks ja panema tuled külge ja. Aasta kaks see kogukondlik vaatas ja mõtles, raha on ilus küll, natukene ufo moodi näevad välja ja siis ikkagi öeldi, et ei, et elekti, kaks purskkaevu on paremini, et lähme panime sisse kaks purskkaevu jällegi tagasi, et noh, väga hea. Kui see on nii oluline, siis, siis Šveta ühtlemis kolmas sihtrühm, kes kes pargis on, onju on need nii-öelda need tervete eluviiside jälgijad ehk need tervisesportlased? Ja eks me oleme pikalt arutlenud seda, et mis pidi siis noh, me kõik omavahel seal hakkama saaksime, et ja siis tuleb välja, et ega nemad on kogu aeg unistanud, et ka nemad tahaks hakkpuidust omale pargiteid mis tasapisiteema, ja nad on niimoodi hästi tänulikud, sellepärast. Ja, ja loomulikult ikkagi kohandeid ju ennast, et sa ei saa ju öelda inimesele, et sa ei pea käima, et see Kadriorg on nii suur püha pühapark, mida, mida ei tohi mingil juhul muuta. Et seda ta loomulikult ei ole. Ja noh, ütleme siis see suur kontingent eriti veel suvisel ajal on ju turistid ja noh, me ju teame, mis on turisti kolm esimest küsimust, et esimene küsimus on, kus on tualett, teine küsimused, aga kassid süüa kuskilt saad siis kolmandana küsitakse need, kes seal nüüd pargi inimesed. Aga mis seal üldse siis vaadata siis seal nagu siis seletab, et miks, kui sa Kadriorgu tuled, siis sind võtavad vastu sellised WC kombinaadid, et, et on ju arusaadav, et, et vaesed, vaesed giidid on ju on ju tõesti hädas, kui need kruiisilaevad tulevad. Tallinnas on ainult kolm kohta, mis on ju avatud. Seal on ju lauluväljak, Kadrioru park ja Tallinna lillefestivalil tornide väljakul et enne kui lihtsalt vanalinna minna ja Nigulistes, siis sa pead ju selle aja endale täis jalutama ja, ja noh, see on jällegi siis tingitud jällegi sellest, et sa pead ju näoga olema hütid oma oma kliendi poole mitte mitte nii-öelda enda poole. Ja noh, loomulikult me ei saa üle ega ümber Kadriorus paikneb ka vabariigi presidendi institutsioon. See seab ju omad sellised kriteeriumid, et noh, et ei saa ikka päris lollustega tegeleda, et sa pead ikkagi jääma väärikaks oma nendes lahendustes ja oma nendes ideedes, mis sa seal teed. Ja noh, see ei ole kellelegi saladuseks, et kõik presidendid ei piirdu ainult oma inimeste või külaliste vastuvõtmisega presidendi roosiaias, talle ikkagi meeldib jalutada mööda parki oma oma külalistega ja, ja see tähendab seda, et Kadrioru park peab olema iga päev tavaliselt aasta ringi hommikul ära koristatud, siis on esimene asi, mida inimene näeb, et et milline näeb park välja. No ja lisaks nendele asutustele ja huvirühmadele, keda te mainisite, on ju Kadriorus veel erinevad toitlustusasutused, terve ports muuseume. Sealt läheb läbi ühiskondlik transport, need kõik on ju mingisuguseid huvirühmad, kellel ilmselt midagi on öelda, ükskõik mida teie pargis teete, siis kindlasti kõigil neil võib mingil hetkel olla mingi oma erisoov. No pluss veel koerakasvatajad, et, et see on ju täiesti uus ja kasvav moodne trend, sellest me ei saa ka kuidagi ära vaadata ja noh, loomulikult nende nende igipõline soov on, et Kadrioru parki tuleks koerteväljak peaaegu oleks saanud isegi sellel aastal selle soovi ära täita, aga aga ikkagi leiti, et, et noh, et sellist sellist kohta Kadrioru pargis, mis, mis nüüd oleks ainult koertele eraldatud ja ütles, et ta seda veel ei peetud õigeks, aga võib-olla noh, järgmine aasta meil õnnestub. Loomulikult on kõik kõike öelda ja ühele ei meeldi, et rattaga sõidetakse, teisele ei meeldi, et et sa, et sa just selliseid Lill istutud, mitte kollased nagu eelmine aasta oli, sest need kollased tundusid hoopis sõbralikumad. Et need valged on üldse kuidagi kahvatud ja pleekinud. Aga. Et vot, meil on see omavaheline suhtlemine, sest kui, kui mõelda nende teiste Tallinna parkide peale, et nad on ju valdavalt ikkagi anonüümsed. Et Kadrioru pargis on ju oma aednik, kond, kes on läbi aastate olnud tööl, argikülastajad teavad ja tunnevad neid, aga kui me võtame ükskõik millise teise pargi, siis noh, need, neid hooldatakse läbi läbi riigihanke odavama pakkumise ja, ja sa praktiliselt ei näegi seda aednik, kes seal töötab, et nad tulevad kambakat teevad kiiresti selle hädapärase heakorra töö ära ja lähevad minema, aga mis on nagu meie jaoks täiesti uus trend. Et kui aastal 2000 pargi külastajad olid väga kurjad, nad näevad aednikke, et nende jaoks oli see eeldus, et teil peab olema kõik tehtud, kui meie tuleme, miks te, miks te olete siin siis viimasel viiel alal lastele oleme seda täheldanud, et et aednik peab olema kohal. Sest inimesed tahavad küsida, et miks sa teed. Aga miks see teistpidi ei tee. Ja, ja see on niisugune hästi hästi, hästi soe, sest et noh, kuuledki inimesi, kes, kes ei tea mind, et ka mina olen pargiga mingit pidi seotud, siis siis Need on niisugune hästi südantsoojendav, kui, kui jalutajad räägivad, et näed, et nad veeerrose lõika tagasi, siis meiega ei pea lõikama, et noh, et jälgitakse, mis, mida teevad aednikud ja siis sellest võetakse ka siis oma aias sellist niti, et kuidas, kuidas siis käituda, et oleks, oleks hästi. Aga veel korraks nende erinevate huvirühmade juurde tagasi tulles kõigil ei ole ju võimalik vastu tulla, sellel pargile on oma arengukava peale selle sõda, selle pargi on pika ajalugu, mis määrab väga palju, kuidas võib ja saab teha. Ei saa ju kogu aeg. Saad selgitada loomulikult aga ei saa ju teha kogu aeg kõigi meele järele. Kindlasti ei saa, sest et noh, üks on ikkagi taim elusest, noh, meie vastutame taim elu eest. Ja, ja kui me, kui me võtame selle, et et seal on tõesti erinevaid huvirühmasid ja, ja me teame, et me ei saa lasta koertel minna, lilleaeda ei saa minna nendel Nendega koos Jaapani aeda ei saa minna roosimäele sest seal kasvavad taimed, mis on nagu magnetid kvark jaoks ja, ja, ja siis tuleb see lõputu informatsiooni vahetamine nende taimede juures koerad omavahel armastavad vahetada ja see tähendab seda, et noh, me peame seda lõputult hakkama taimes saetama, et vaieldamatult ma ei saa seda lubada. Teine teema on loomulikult see, et meil on ka erinevad liikumiskiirused, et meil on nii laste lapsed, kes alles õpivad käima, kes alles sõidavad kolme rattaga. On ju meil erinevate liikumiskiirustega päris portfell, et siis on mingid rulad, siis on veel mingid asjad, et me peame ka selles suhtes ikkagi olevat pannud piirangud peale, et kus, kus sa ei saa sellega käia, sest noh, Jaapani aias see on mõeldamatu, et sa kihutad rattaga tas lihtsalt läbi, sest see, see on hoopis teise filosoofiaga koht, see on hoopis teise õhkkonnaga kohte, sa, sa, sa ei saa tormata läbi elu nii nagu noh, Jaapani aias on, on kogu see nii-öelda inimese elutee nagu maha märgitud. Ja noh, üks tõsine probleem on ju iseenesest selles, mis, mis on ju ka iga aasta praktiliselt on ju ka meedia tähelepanu saanud, on ju see et Kadriorgu aastasadu nii-öelda Tallinna lõpp peale talli peale Kadriorgu ei olnud ju mitte midagi ja siis hakkame nüüd vaatama 50 60 aastat tagasi, kui, kui tänaseks on tekkinud Kadrioru taha Tartu linna suurune linnaosa mis on toonud täiesti uue publikuga Kadriorgu. Ja need venelased kuskilt on ju oma südamest ülimalt head ja positiivsed ja nendel on alati see, see, see pargi jaoks täiesti vastuvõetamatu element ehk toit kaasas, millega siis ohjeldamatult toidetakse kõike. Nii linde, loomi, pargis elavad ja, ja, ja see on tekitanud sellise tõsise konflikti, kus me ei saa öelda, inimesele ei tohi seda teha, aga me vähemalt palume, et palun ärge tehke seda, sest see see mitmekesisus, spartalane taimed, seal on ju ka linnud, loomad, putukad ja muu eluorganismid. Te lööte selle sassi ja, ja sealt sealt teie ei ole võitja, aga loodus. Aga lähme siiski natukene edasi või õigemini tagasi, et ma küsin nüüd ühe hästi rumala, aga sellise paas küsimuse, kas Kadrioru park on Eesti vanim park? Kindlasti mitte kindlasti mitte, noh, ütleme räägime, mõtleme keskaja peale, siis keskajal oli juba ju roosiaed ja ja papagoi aed, et üks oli ju Paksu Margareeta juurest, enne oli ju neitsitorni juures. Noh, jah, me teame kirjelduste järgi, et seal oli vististi üks, üks aga niru puu ja siis mingi puupink ja ja võib-olla kaks sellist põõsalaadset asja. Aga, aga noh, nad ei ole säilinud tänase päevani, aga sealsamas nad on ikkagi muruplatsidele on need olemas ja me peame nende nende asukohta. Üks üks minu lemmikparke, mis on kindlasti vanem kuivatada, Kadriorg on siin Tallinna lähedal olev Vääna mõisapark, kus on ju just tolle ajastukohaselt, mida Kadriorus enam ei ole säilinud kahjuks lossi ees, aga aga seal on see see tähe kujuline teedevõrgustik, mis on paigutatud ime väiksele saareke, selle, mis on siis ümbritsetud veega, mis seal just sellise barokiajastu hästi levinud, et niisugune kujunduselement ja, ja see on tänase päevani säilinud, siis tõesti sinna saadetisele lähed ja siis sa vaatad neid heal juhul teie jämedusi Pärnesi ja mõtled, et need on üle 300 aasta vanad ja sa teadmisest Ta on noh, nii kõhnukesed, sest et vesi on ümberringi ja tal ei ole ju oma juuri mitte kuhugi ajada ja vaevalt et peale sedagi on käinud seal nüüd eriliselt jätame hooldamas, aga, aga nad on täiesti olemas ja ja selline hea, positiivne viide sellele, et enne Kadrioru suurejoonelist väljaehitamist olid juba teatud elemendid meie mõisnike poolt Euroopas rännates avastatud ja toodudki siia Eestisse. Kadriorus on paljud asjad noh, väga niimoodi täiuslikult või heal kujul välja arendatud, et ilmselt selles mõttes on ta küll üks Eesti võib vist öelda Eesti kõige erilisem park. Kindlasti, sest et see on lõhik, võib öelda, et noh, tõesti lühikese jalutuskäigu jooksul, mis ei pruugi olla pikem kui, kui 800 meetrit sa näed praktiliselt viit erinevat kujunduselement D praktiliselt läbi läbi kolme sajandi. Et sellist respekti aednike poolt oma eelkäija tööle ei ole ma jah, kuskil mujal näinud, aga eks see on ka põhjus, et et keskmine Eesti mõisapark oli ju kuskil kolme kuni viie hektari suurune ja siis, kui tuli see uus mood, noh, kas palvet mõelda? Et kui sa lähed ballemsesse Palmse park ja lähed sisse ja, ja vaated kohe esimesena vasakule ja paremale, siis sa näed, et pikki aiaäärt on sellised sirged puuderead ja siis sa saad aru, et ahah vot see barokiajastu, 18. sajand, kui oligi see ruudukujuline sissepääs ja, ja tegelikult vaated sinna otsa ja sa näed seda ringikujulist sissepääsu eest, see on juba see klassitsistlik lähenemine 19. sajandil. Tegelikult jah, kuna seda maad oli ju vähe, siis taheti kogu aeg moega kaasas käia natuke teistmoodi see pididki olema ju seltskonnas ikkagi võrdväärne teistega ja nii, nii nii tehtigi, et, et see, mis oli enne see siis kas mätasteti või, või asendajat ja siis tehti ju see uus uus kiht sinna peale, nii et Kadriorg on selles suhtes tõesti õnnelik, et alates 18.-st sajandist kõik kihistused on niimoodi üksteise kõrval ja täiesti äratuntav. Ja te ütlesite, et kolm sajandit viis kihistust ja ma loendasin kokku, et pargin on vist 10 erinevat osa. Pargile on jah 10 erinevat osa, kõige noorem osa iseenesest on tänase Russalka poolne osa, mis siin peal peale sõda nagu liideti pargiga, sest noh, huvitav ongi see, et ega Peeter esimene kui ta need vaid vaid seal kokku ostis, siis tegelikult ta enda suureks üllatuseks mereäärset ei saanudki ja siis need tehingud, et siis õukonna ja ja Tallinna rae vahel olid, olid hoopis tunduvalt hilisemad, aga aga jah, nendel on selles mõttes, et hästi põnev, et igal pargi osalani oma nimi, et me teame, et meil on Pillapalu, plats kontsert välja ja ja meil on pilvetee ja meil on mere all ja, ja siis on ju tammesalu ja ja, ja nii edasi ja nii edasi, et igal asjal on ikkagi oma selline ka lugu, miks, miks ta just seda nime kannab ja, ja mis sellega on tahetud öelda noh, kasvõi sedasama aeg-ajalt haljasala või, või rohelise aasa nurk, mis oli omal ajal täiesti teadlikult ju välja ehitatud, kus kasutati siis kõiki tolleaegseid just moe, moe, neid puuliike, et just Eesti talupojale näidata, et vaata, nendest liikidest saab nüüd valida siis oma oma alleed, kui sa tahad istutada, siis sa saad siit siit vaadata, millisena ta väljana ja siis sa võid, võid siis oma kodutallu ka selle sissesõidutee äärde istutada, siis alle. Et jah, kas see noorteparki, et seal on ju ka selles mõttes hästi huvitav lugu, et et see piirdeaed, mis, mis noortepargi ümber on. Me saatsime ta restaureerimistööde ajal nii-öelda restaureerimise, sest meil oli kuidagi väga oluline, et aed säiliks. Ja siis tuli välja, et, et kui restauraatorid olid võtnud selle selle aia siis osadeks, siis oli üllatus suur, et see üks rõngas koosnes üheksast eras niidist. Quijote kohta ei olnud võimalik näha. Ja kui hakati arhiivist järgi uurima, et millest selline siis võrk, nagu on tehtud, et eras niidist, et miks. Ja siis tuli välja, et tegemist oli Alve traalivõrguga esimesest maailmasõjast. Sellisedki. Taaskasutus just sellist võrku ilmselt tänapäeval naljalt kuskilt juurde ei saa. Ei, kindlasti mitte. Aga mis te tegite siis? Kuna restauraatorid ei suutnud anda seda garantiid, et, et nad taastades seda ei vigasta, sest noh, ta on ikkagi olnud mingit aastakümneid meres ja siis on ta seisnud ilmastiku käes. Et järsku võib üks teras niitidest või lause lause mõnigi terasniit nagu katki minna ja, ja see oli välist, välistas nagu selle, et kui tegemist on ikkagi lastetsooniga, siis seda riski ei saa võtta nii. Ta on siis täiesti eemale tõstetult, aga endiselt eksponeeritav ja selle juures on jällegi väga hea neid lugusid rääkida, et siinse võrk on esimesest maailmasõjast. Ja kui palju oli juttu eri ajastute moodidest, siis võib ju öelda, et mingis mõttes see jätkub, sedasama jaapanipark, mida oleme juba paar korda maininud, on kõige uuem pargiosa ja ja mingis mõttes kajastub see ju ka sellist tänapäeva moodi, kus ihaletakse eksootilise järele üleüldse Aasia idaesteetika moes ja ilmselt sümboliseerib seega lihtsalt seda võimalust, et Eesti on niivõrd avatud, et on võimalik tuua siia jaapani aednik, kes ehitab, pani aias ei oleks olnud ju 30 40 aastat tagasi mõelda. No, ega olge, olgem ausetega, Jaapani saatkond ei uskunud, ei uskunud seda viimase hetkeni, et üldse keegi Jaapanist on nõus tulema Eestisse ja selle hullumeelse ideega kaasa tulema, et noh, me olime ju nii enesekindlalt, et me suudame ise selle valmis ehitada ja valmis joonistada, kõigepealt need mõtted. Aga, aga jah, see, see oli tõesti selline fantastiline kokkusattumus, et meie selline kontakt tekkis ja, ja nii üllatav kui ka see ei ole, et nii Eesti kui kui peniaednik mõtte- ja tundemaailm on ikkagi väga sarnased, olenemata sellest, et noh, eri kultuuride eri usundid ja see, millise julgusega ta tegelikult Ta käsitles seda taimmaterjali, mida mina oma oma aednikukarjääri jooksul pidanud selliseks botaanikaaiataim, eks, et noh, et see vajab ikka erilist hoolt, erilist poputamist tema lihtsalt tuli ja, ja oli täiesti veendunud, et see läheb ja, ja täna me oleme ju selle võrra tunduvalt ju rikkamad, et et meil on tõesti kaks taime üksn jaapani nõiapuu, mis hakkab õitsema vabariigi aastapäeva, kui väljas on külm ja lumi. Ja teine On ju Pennsylvania vaher, mille, mille eripära on ju see, et kui me täna teda vaatama ja siis tema tüvi on selline mittemidagiütlev roheline, aga just veebruaris, kui temal hakkavad mahlad jooksma, siis noh, ma ei saa ära unustada tankiga päritsalt Kaug-Idas, kus kevad hakkab tunduvalt varem pihta. Siis temal tekivad järsku sellised sooned, mis lähevad korallpunast värvi. Kui me oleme tänu sellele võitnud ju mitu kuud varasemaks, sel ajal, kui me saame pargi külastajal öelda, et tulge ja vaadake, et ka talvel on juba midagi teha pargis. Ja see on tõesti Undmude närmsata, sellised toredad leiud ja ja mine teavilluse inspireerib mõnda teistki Eesti parki selliseid novaatorliku samme astuma. Aga kuulame vahepeal muusikat ja loomulikult on siia saatesse valitud muusika seotud Kadrioru pargiga ja täpsemalt Olav Ehala kirjutas Kadrioru pargi 300.-ks sünnipäevaks tunnusmuusika, mida nüüd kohe kuulemegi Tallinna kammerorkestri esituses ja Tõnu Kaljuste juhatusel ja selle pala nimi on uus vana tants. Jätkub Kadrioru 300.-le sünnipäevale pühendatud saatesarja kallis Kadriorg, neljas ja viimane osa, mina olen Peeter Helme ja minu tänane saatekülaline Kadrioru pargi juhataja Ain Järve, kellega oleme nüüd juba üsna palju pargi juttu ajanud. Oleme rääkinud pargi eri osadest, natukene ka ajaloost, sellest, mida inimesed pargis teevad. Mida nad seal võiksid teha, mida ei tohiks teha. Aga mõtlesin, et võiks rääkida ka sellest, millest oli hästi põgusalt juttu. Et te ütlesite saate alguses, et pargi eest hooldamine, et see on ikkagi taimede ja pargis elavate liikide eest hoolekandmine, ehk siis, et see inimene on seal külastaja ja ja peaks siis hoolitsema ju ka omalt poolt selle eest, et pargi tervishoid kannatada ei saaks, aga keda ja mida siis seal pargis kohata võib, kui kui palju liike pargis üldse on ja kui palju erinevaid sorte seal leidub? No võib-olla läheks natukene isegi ajas kaugemale, et see meie head kolleegid, dendroloog nüüd on meie mõisapark ja kaasa arvatud ka Kadrioru parki uurinud päris päris põhjalikku, ühte päris mitmel mitmel moel ja mis oli väga huvitav oli see, et 200 aasta 200 viimase aasta jooksul on välja selginud, et Eestis on sisse toodud Tõnu mõisaparkide arengule just 900 erinevat võõrliik puid, põõsaid kui ka nende erivorme. Ja, ja kui me siin meie kolleegid siis 1900 kuuekümnendad seal võtsid siis uuesti selle selle nagu ja siis selgus, et tänu tänu Sis sõjale karmile talvele ja noh, loomulikult peale sõjajärgsele hooldamatusele oli siis säilinud nendest võõrliikidest heal juhul pea pool kõigest ja siis võeti ka siis meie need pargid ette ja noh, nagu me ajaloost teame, siis Eestis on olnud õigemini ka jah, on olnud ikkagi 1223 mõisaparki. Ja, ja siis, kui hakati neid inventaliseerima siin just viimasel aastakümnel, siis selgus, et meie mõisapargid on suhteliselt kesise liigivalikuga ja ainult, et keskmine Eesti mõisapark temas on siis 21 kuni 40 erinevat liiki ja siis noh, ma arvan, et see oli selliseks raha põnevuse tekitamiseks ja siis öeldi, et või kirjeldati, et ega meie Kadriorg on loomulikult üks liigirikkamaid siin Põhja-Eestis seal on pea 100 liiki, siis natuke hiljem kirjeldatakse noh, aga täpsemalt 97 liiki. Aga jah, kui me võtame praegu, et meil on jaapani aed tekkinud meile Roosimägi tekkinud meil on siin ju iga-aastaselt, me oleme ju väga tänulikud sellele karotoriaanid lõpetavad oma suva õigemini tegevusaastat lõpetavad ju Kadrioru pargis ja seal on niisugune läbi 20 aasta juba olnud hea traditsioon, kus nad kingivad pargile iga aasta täiesti uue liigi. Et ei ole tõesti siin täpsemalt inventuuri teinud, aga, aga ma võin öelda, et noh, et see liigirikkus on ta kindlasti läinud juba üle 200. Et mis on ju kõige väärtuslikum, on ju see, et et meil on ikkagi säilinud need tammed, mis on vanemad kui Kadriorg. Siin Tendroloogid hindavad, nende vanus võib olla lausa 350 kuni 400 aastat. Kuskilt on välja tulnud see need olla 21, mis on vanemad kui Kadriorg, seda oma aednikuna ise küll päris hästi uskuda ei taha, sest et kui ma niimoodi vaatan, siis ma võin küll julgelt öelda, et noh, võib-olla 10, me saame kokku, kui aga, aga kahtekümmend kindlasti ma ei saa küll, mis on üks põnev asi on see, mida mida paljud inimesed ei tea, on see, et et meil on sarapuud, mis on, mis on kohati vanemat isegi kui 400 aastat. Ja siin tuli üks huvitav teadmine meie Soome kolleegide poole pealt, kes, kes olid seda sarapuude eluiga uurinud, tuli meilegi suureks üllatuseks, et tegelikult jaksa rapuga saatuse eest välja poole. Ja kuna noh, parkides on ju võetud vastu selline mõte, nagu ma ka enne rääkisin, et me võtame need põõsad ju praktiliselt maani maha, et tuleks siis need uued uued võrsed, sama sama me teeme ju sarapuudega neid kogu aeg noorendama. Aga tuleb välja, et Sarapuu kasvab ühemeetrise läbimõõduga põõsaks alles 300 aasta jooksul. Ja meil on ju täiesti põõsaid, mis on sealpoolteist meetrit läbimõõduga, nii et Sarapuu on siis tegelikult kõige vanem. Temalt lihtsalt ei ole seda välist väärikust just. Ka mis, mis on loomulikult meie meie selliseks kõike Hinn hinnatumaks asjaks, mida mitte õnneks ka inimesed seoses suure juubeliga saavad nüüd minna vaatama presidendi roosiaeda. On seal ju kak, kasvavad kaks kaukaasia tiib pähklipuud ja see on tõeline ime, et nad on meie kliimas üldse ellu jäänud ja me teame esimest korda nende talveks kinnikatmise kirjeldust, mis on pärit aastast 1893, et millised kastid sinna tehti, kui palju seda õhku sinna pandi, et, et noh, nad jumala pärast ennast halvasti tunneks, saaks köha-nohu selle meie pika talvega. Ja noh, tõesti nad on kevadise õitsemise ajal on, nad on natuke imeilusad, aga noh, loomulikult järelkasvu nad ei anna. Aga aga, aga jah, kui nüüd sinna presidendi roosiaeda pühapäeval satute, siis, siis kindlasti tasub nendele pilk pöörata ja ära tunneb, et sellega, et tal on väga sarnane saarelehega, aga, aga loomulikult tema leht on siis viis-kuus korda suurem kui, kui meie tavalise saare Saareleht ja, ja ma usun, et et tasub ka selles aias rohkem tähelepanu pöörata põõsastele, sest me ju teame, et selle presidendi roosiaia, selle võidutöö võitis ja Saksa firma Speed siis 38. aastal, kes tõi sinna väga palju erinevaid põõsaid, õliti, sireleid ja kulg, mütsijaid, Veigelaid ja seal on tõesti säilinud nüüd sellised sordid, mida, mida mitte kuskil mujal enam säilinud ei ole, et nad on ime läbi kuidagi isegi sõja üle elanud ja nõukogude võimu üle elanud ja, ja nad on, nad on ikkagi kõik ilusasti alles jäänud. Et seda tasub kindlasti vaadata ja mis on, mis on meie jaoks väga, väga rõõmustav on ju see, et et noh, siin just see samane 20. sajandi algus tõi ju veel okaspuud, mis täna ju näitavad oma kõike sellist pompöösset välimust, et tõesti Pillapalu platsil käia ja siis kui lähete mööda mere all Leida keerata mere all lõpust sinna jaapani aia poole, siis seal seal on tõeliselt, et noh, ikka ikka väga, väga atraktiivse välimusega ju lehised ja noh, eriti tasukesi tulla. Võtame neid ka sügisel. Sest omaaegsed aednikud on hästi Luslak lustlikud olnud, et nad on pannud ju kaks erinevat lehise liiki kõrvu, kes natuke ühes rühmas rohkem ja teistest natukene vähem, et meil on seal Euroopa ja, ja, ja siberi lehis. Mis tähendab seda, et septembris tulles siis hakkad järsku vaatama, et, et ühed on juba täiesti kollaselt hakkavad minema tõeline sügise märk ja teised täiesti rohelised, aga, aga ei ole nendel lehistel tõesti häda miskit, et lihtsalt üks siberi omaja siberis ongi juba septembris jahe ja Euroopas on ju aega veel maa ja ilm. Aga jah, mis puudutab seda, seda teist sektorit, ehk ütleme, see taimepoole on, on, on tõesti huvitav ja, ja ega ta peabki olema huvitav, et et on Kadriorg ikkagi 90 aastat vanem kui meie meie Tartu botaanikaaedades ka paratamatult tähendanud seda, et siin on ju toodud omal ajal just esimest korda Eesti loodusesse puid ja põõsaid, mis on siis hiljem hakanud levima siis üle Eesti. Aga jah, mis on, mis on nagu väga huvitav, see on see, et peale peale puistu on uuritud seda elustikku, mis meil on Kadriorus ja, ja kui me räägime nüüd sellest samast linnustikus, siis siis oli just kolmekümnendatel, kui, kui oli väga tõsine huvi ja arvatavasti siis kas ornitoloogide selline tähelepanu oli pööratud linnakeskkonnale ja siis selgus, et Kadriorus on 49 sellist haudepaari. Ja, ja siis oli küll ära toodud selles kirjelduses, et noh, et loomulikult on kõige rohkem tehaseid, eriti rasvatihased ja siis olid vinte ja rästaid ja siis toimus täiesti noh, ma arvan ikkagi, et see on seotud selle selle linnastumisega, mis, mis ümber Kadrioru hakkas ju kuuekümnendatel ju tekkima, et 60. leiti, et tegelikult on alles jäänud 42 haudeliiki ja kui me siin 2008 2009 laseme nüüd uuesti ta üle innovaatoriseerida, siis saadi, et jah, et Kadriorus on 35 kindlat haudeliiki võib-olla viis veel sellist ebamäärast, et kas nad ikka on nüüd püsivalt jäänud meile või mitte. Aga mis mulle endale rõõmu teeb, on ju see, et et meil on raudkull mida näeb küll hästi-hästi sellises vara varahommikul. Ja, ja me teame küll ka tema pesaga, aga noh, me sellest ei räägi. Aga, aga jah, meie, see eripära on ju see, et me tulime paarkümmend aastat tagasi sellesama hoolduspõhimõtte juurde. Et kuna meil on ju need poolkultuursed niidualad, kus me teame, kas saab 120 erinevat niidu ja õistaime mis on ju noh, aednikud läbi aastasadade kogu aeg üritanud sinna juurde tuua erinevaid niidutaimi, noh nii nagu meie üritame kullerkupu tuua, hakkame siis ei ole meil õnnestunud, aga noh, mitte õlitama. Et, et mitte häirida seda, seda kooslust. Me liidame seda alles siin juuli keskpaigas, just just enne seda meie sünnipäeva. Ja see on toonud meile tagasi ühe huvid tavaliigi, mida me teadsime, mis meil enne oli, aga vahepeal nagu ära läks, selle võib-olla liiga sellise kultuurse hoolduse pärast on. Et meil võib kohata ööbikud Nii et see siis ei vasta tõele, mis Maarja Vaino elasin saates ütles, et kui Anton Hansen Tammsaare käis oma tütardega vahel ööbikulaulu kuulamas, siis tänapäeval see enam ei ole võimalik. Nüüd jälle on. Täna on ta õnneks jällegi võimalik, sest ega ega need asjad ongi, ongi sellised pika-pika sellise sokliga, et kui ikka midagi ära ehmatada, et siis siis ega võtab aega, enne kui ta tagasi tuleb. Aga mis oli selle ornitoloogid uuringu juures hästi-hästi sümpaatne, üllatav iseenesest ja ma arvan, et seda on huvitav. Teistel teada, et neid linnuvaatlusi tehti mitte ainult Kadriorus, vaid tehti Ülemiste järve kaitsetsoonis Astangule, nõmmel ja ja, ja teiste spordiosa või teistes linnaosades. Ja tuli välja, et Kadrioru klindialune mida me niimoodi järjekindlalt üritame varjata publiku eest, et las elustik, mis seal on, toimetab rahulikult oma oma elu ja siis tuli välja, et meil on 907, käin neli haudepaari ühel ruutkilomeetril, mis, mis ületas kõiki teisi näitajaid Tallinnas, et järgmine oli kuskil 920 haudepaarini, et et kui tulla kell neli eriti kevadel pool viis Kadriorgu, siis, siis noh, see on ikka tõeline laulupidu, mis, mis seal on. Loomulikult, mis mind üllatab või, ja üllatab, siiamaani on ju see, et jaapani aiatiikide juures elab viis liiki ju nahkhiiri mis, mis ei peaks üldse seal elama ja siis, kui me mõtleme, et Narva maantee on ju kohe sealsamas ääres kaubaveoautod hommikust õhtuni sadamasse ja üles Peterburi teele. Et noh, tegelikult nad ei peaks üldse midagi kuulma sellises müras, aga tuleb välja et nad saavad suurepäraselt seal hakkama. Ja, ja, ja tulebki välja, et et nende selline taevane, sihuke pelgupaik ongi see samane klindialune, kus nad tunnevad ennast nii turvaliselt, sest nad teavad, et sinna, eks haruharva keegi, keegi inimestest, mille suhtes me oleme küll natukene pessimistlikud on, on see, et meil on tekkinud halljänesed ja nad on kuidagi väga omaks võtnud meie Meie pargi ja seda enam nad tunnevad rõõmu, kuna me nüüd sellel aastal nüüd esimest aastat me ei ole näinud rebast, sest need seal niimoodi ohjes hoiaks. Aga mis teil jäneste vastu, kas nad rüüstavad põõsaid ja puid? Nemad on avastanud, et nemad on paremad aednikud kui pargi enda aednikud ja rakanud kevaditi mingil põhjusel jaapani aias forsüütiaid oma meele meele järgi kujundama, mis, mis teps mitte meile kohe kuidagi nagu sobida ei taha selles selles mõttes, et nad on seal roosimäel rahulikult peidus, sest nad on kindlad, et sinna sinna okaste vahele keegi ei tule. Selle vastu meil ei ole küll midagi, aga jah, see, et nad kevadel on otsustanud ühe liigi kallal oma oma seda kujundused kujult meelt niimoodi näidata ei, ei ole nagu sobilik ka jah, selles suhtes on, on tõesti meil vedanud, et seda, seda taudi, mis on meie, Helsingi ja Stockholmi kolleegidel, kus halljänesed täiesti massiliselt ründavad uus istutusi, et sellest me oleme õnneks nagu veel pääsenud. Aga, aga noh, iseenesest vaatame, loodame, et, et meie, see kooselu on sihuke sõbralik. Kõlab väga põnevalt tõesti, et selline tunne nagu jutte käiski pargist, vaid hoopis mingisugusest kauges sügavast Laanest. Aga meil ei ole enam saates kahjuks palju aega, oleks tahtnud veel väga palju asju küsida, aga ma küsin lihtsalt, et mida ootab pargi lähem tulevik ees, et kindlasti on siin palju töid planeeritud, enne mainisite juba kaasada kõhklust, kas koertele peaksime platsi tegema või mitte, et mis, mis lähiajal? Lähiajal tulema, ütleme seal sellesama teema juurde tagasi, mida me täna täna tänu headele bakteritele olema nüüd kolm viimast aastat teinud, on see samane lossiesine territoorium, kus me hakkame ikkagi tasapisi taastama neid omaaegseid all eest, mis olid juba siis aastal 1719 plaani peale ära märgitud ja ma arvan, et kui me selle lossi esise raami saame ilusasti ümber ümberkanalite ära istutatud, siis see oleks nagu nii-öelda sellise pausi tegemise koht, et mis me, mis me nüüd edasi teeme küll seoses juubeliga me nüüd püha päevaks märgime maha ka selle ajaloolise purskkaevu, mis oli lossi ees, tema läbimõõt oli 39 meetrit. Et mina, mina saan aru, mis tähendab 39 meetrit, aga aga ma arvan, et avapargi külastaja ei hooma seda ja ma kindlasti soovitan tulla tulla sellel suvel Kadrioru park, et vaadata, et kui võimsalt ikkagi oli, oli mõeldud see pargi esialgne plaan siis aidata kaasa mõelda, et et kuhu, kuhu me siis edasi peame minema oma siis järgmiste tegevustega. Selge, aga suur tänu ja palju jõudu ja muidugi palju õnne kõigepealt ka ikkagi selleks sünnipäevaks, mis nüüd paari päeva pärast ongi, ütleme selle ka ära. Homme avatakse Kadrioru kunstimuuseumis näitus Kadriorg 300 valitsejad, supelsaksad kunstnikud. Alates ülehomsest on võimalik külastajatel seda ka vaadata. Seal näeb siis väga palju põnevat Kadrioru pargi ja, ja nii-öelda asumi ajaloost. Ja, ja üleüldse sain aru, et tuleb külastada parki. Ilmad on meil ilusad, aga parki tasubki lastele täiesti eri aastaaegadel, et tõesti aru saada sellest liigirikkusest ja pargi mitmekülgsust. Suur tänu selle jutuajamise eest Kadrioru pargi juhataja Ain Järve. Mina olen Peeter Helme ja sellega lõppeb Kadrioru pargi ja lossi ja asumi 300.-le sünnipäevale pühendatud saatesari, kallis Kadriorg. Aga saadet nagu ikka, jääb lõpetama muusika ja selleks sai valitud üks pala Mozartilt. Nimelt tegu on Halleegroga tsüklist muusikaline nali, mille kannab ette kaamerata Baltika sextet kuulmiseni.