Raadioteater esitab. Algab kolmas osa, Urmas Vadi järjekuuldemängust. Varasta veel võõraid karusid? Jah, vaat tore küll, nii tore. Minu tädi pole midagi. Mängu eesleid võib ju ikka röövida. Lahe ema küll. Kui tema kõrvarõngad nii vannisool oleks minema viidud, tiks praegu terve politseijaoskond vilega kükke mängu eesel. Ja ega predigi parem pole, ütleks siis kohe ära, kuidas need röövlid välja nägid, kui vanad, mis need kinganumber on, kas silmad on sinised või pruunid või punased oranzid või? Mina ei tea, millised nüüd röövlid olla võivad? Jah, tema sul midagi räägib, saaks ainult oma moosisaiade iirised kätte. Vähemalt niigi palju oli tast kasu, et ta kutsus võlur Haadu siia ja ja nüüd lendamegi röövlitele järele. Issver. Nonii. Mina olen kõigega. Mulle valedest. Oota, ma tõmban, ma ei tea, ma panen silmad kinni. Olete paigale jamps. Hoidke kõvasti, muige mind. Nüüd läheb lendamise. Tähelepanu proominit reegel. Oya närakas sinder. Nii võiks ka keegi püsti aidatud horrible ikka sama riistapuu, mis luud. Ütleme, et raskusjõud ja võlujõu vastaja pole võrdelises seoses, palun proovime veel mõnisada, aga hoidke palun paremini. Ahjaa. Kus ei püsi õhus? Mina arvasin, et oleks ikka võlu, et kohe ikka päris ja puha. Muidugi olema, pärise puha. Mõtleks. Ma olen võlur, mitte mingeid nõia Nass, mitte mingi Kunksmoor, luua Vi harjaga ringi, tiirutab. Võlurid, võluvad. Ega ma võin ära minna. Vaadake siis ise, kuidas hakkama saate, juba lähen, oled sa ka, Tiina, isa vait olla Aadu oodonüüdva suhu. Vanas no kus sa niiviisi lähenema. Tule siia. Banaanid, näe, puha söömata. Ootanil Twizys veel. Palun vabandust, muidugi pole ta mingi nõianäkku võluri, võtke, võtke veel banaani. Palun. Olgu minutiks või meil jääda. Nonii, kume, jäime banaani juurde, jäime jaja. Küll banaani banaanidieedi juurde jäime. Te ei ole ju, peab mõtlema, et kas ma ta siia tagasi sama. Banaan mhm, kala, kala, kala lähtudes röövlite metsikust iseloomust tuleks neile vastata. Kallas avalusega. Tiina, kas su isa on kalamees? Ma ei tea, et ta on rohkem lennumi, ta ehitab mudellennukeid. Tal on palju tööd ja ta peab puhkama, ootavad, ootavad kutsuda siia küsima, järele tuleb lisatoitu saama. Ei. Seda ei tahaks asjadega, mis ei tea, mida sa. Oled ju Kalameedeks, kuid jah, kui ma olen nii väsinud, keegi ei, täna küll ei saa, tegi kunagi teine kord suvel suvel, siis on ilmad soojemad ja siis võtad uue, lennukiga sai pere ja küsimus on selles, kas teil on vastavat kalastamisinstrument. Palun sage muus edukam veel täitsa pooleli, tiivad ja nina täitsa puudu, ma pean töötama 24 tundi päevas, him. Ma olen täna nii väsinud. Suvel. Suvel siis on vesi soe, lennukeid ja kiilid lendavad ja kalad löövad. Ei tahagi kalale, me tahame ainult sinuga hiina, kallis, mul palgapäev alles järgmiselt. Kolmandik päeval. Sa ju tead, tema saabaste peale läks nii palju härja korteri omanik tõstis Erlööria emal hulga saapaid, vaja nende vanadega kogu aeg, neil olid kannad maha vajunud juba ja ema peab ka endale midagi lubada. Ei tahagi raha, ma ei tea, kas see ei ole naljaasi, nina ja tiivad veel puudu. Muudkui jookse sinna helistadel. Küll fineerivaia külvermi. Kuulge, härra isa, kas sa kalamees oled? Mis kalamees. Ma olen lennumudelist, mul on praegu nii palju tööd, et ma pean 25 tundi päevas töötama, et ninatiibu valmis saada 25 tundi. Lähtudes maakera liikumiskiirusest ja sellest tund kestab 60 minutit, seega tahaksin küsida, kust ta selle 25. tonni võtate? No kus nüüd mina, võtan selle 25. tunni mul lennukeid seal pooleli, ninatiivad velje, taime mõtis. IV. Aga kus ma tõesti võtan selle 25. tudi Vineer. Aive kust ma võtan selle 25 tundi päevas. 30 päeva. Ei, no 25 tundi päevas. Distsipliin vähimatki puhkus lubada ei tohi siin piisadusegama suve soovi täide viin. Osta enda maasi, mille sisse käib bensiin. Jumala vits, ära kulub. 25 senti päevas. Küpseb peas mul plaan, kuidas lahti keerata. Rahapaja auto mul küll on, kuid see on juba vana saanud. Täna kulub päike kaerajaani. Adu kuule tahavad, läheme koos kalale. Mis kalal? Asi pole üldse kalale minekus võrku, need kaabakad tuleks võrku püüda. Kalavõrk oleks vaja jah. Aga meil ju all esikukapis seal, kus kummipaat. Jala. Aa, no väga hea posija. Asetame selle kalavõrgu siia akna ette, kui nad homme eeldatavasti Fredi järgi tulevad, et raha saada, kukuvad nad siia. Ja, ja siis me nabime nad kinni, paneme tropid suhu, seome tooli külge ja siis pinnime välja, kus nad kulda hoiavad. Kulda. Meil on Tedi tagasi vaja saada. Aga kuidas me siia võrku meelitame? Kodutu, mul tuli mõte. Ei, ei lähe, see on praegu väga halb mõte, mis mul hoo ja mõte. Mul tuli hea mõte, reeglimate vaheli mul tuli, mul tuli mõte, mul tuli, avaldame nadile, paneme aknale kirja, et minge istuge sinna kalavõrku, toome ise raha teile kohale. Siis nabime nad kinni, panime tropid suhu ja mine välja, kus nad kulda hoiavad, vot see on hea mõte, see on alles hea, mis sa ära teed, lähevad need röövlid sinna võrku või äkki saadame nad hoopis politseisse? Ega nad nii lollid ka. Ja, ega see on ikka all, vaata tõesti üks, üks hetk. Aga kui hiirtele pannakse juustu lõksule, siis peaks neile röövlitele ka midagi paremat. Jajah. Hedi, mida Fredi, sinu paneme söödaks, sinu järgi nad ju tule, vot see oli. Tore küll, teod. Ja kui midagi on kohe jälle mina, kui on kardinad ära näritud, jälle mina süüdi. Aga mulle ei antud süüa. Tore, väga tore. Ma annan sulle terve purgi mustikamoosi, kuis aknalaual istud? Kaks, kaks, kaks purki moosi. Olgu, jõhvika. Tulen, tulen. Tei. Sina roni aknale. Mina pean pesema minema, näed? Siin on teile andis. Väga hea düno ja mina lähen pean koridoris valvet luuks, kui nad peaksid uksest tulema. Nii ja kohe. Ja mina jään siia valvesse ja aga enne panen võrgule kellukad külge. Edaskuulda röövlid lõksu, lange hiina tule nüüd, enne kui soe veelgi otsaga. Tulen ära saajad, plika, veel niiviisi ülevi kalavõrku mis ta sellest aknale riputas. Imelik, valu. Ponid selle ukse kinni, seda tervet mana ületajada. Mina, minu kallis, sina tõstad häält, mina teda näen, et mina ajan terve maja üles, mina lõikama pabernööri. Pakin kingiks. Mina olen maja üles, ärme hakkame jälle peale, mina hakkan jälle peale provise proovi kingitust pakkida, vaata, kuidas sa toime tuled, aga sina ei oska lennukeid teha, siis siis kingitus sa ikka ei oska pakkida? Ma ei oska, kingitus. Olgu. Vot nüüd ma lähen ja ja pakin kingitused. Ja sina, sina mõtled Tiina sünnipäevasalv välja. Vaatame, kuidas sa salmika toime. Sünniloo. Kuidas sa tead, kui haige? Kohe ma kirjutan sellise sall ning et oioi Kannistinake. Sul on täna sünnipäev. On tähtis päev. Kreemitort on hea lilled, kingitused ka äsja puhtaks, pesin pea. Tiina ema olen ma palju õnne. Tuleb said mütreks, ainult sünnipäev on tore asi. Kui on kingiks pesumasin. Pidu pole kasin. Juuksevaht. Kus sa võlur, näed, on kui ma ei oleks mängukaru, ma annaksin neile tühja moosipurgiga vastu pead. Juba ronivad aknast sisse, võtad, võtad moosipurk ajakanile, röövli nirudele, lajataks ise, aga ma olen ju ainult mänghaluma. Ärge tulge, kuulete, ma hoiatan. Mul on klaasi pulma, igatahes mao mustas põhjas. Kuulsite kolmandat osa Urmas Vadi järjekuuldemängust. Varasta veel võõraid karusid. Homme kuuleme edasi.