Raadioteater esitab. Algab neljas osa, Urmas Vadi järjekuuldemängust, varasta veel võõraid karusid Maal. Kui vanaema hiirte jaoks lõksud üles pani, siis mul hakkas hiirtest kahju ja, ja ma võtsin salaja, kui vanaema ei näinud juustul lõksu pealt ära. Sest minu meelest on hiired armsad. Aga vanaema ütles, et ei ole midagi, et nad varganäod käivad siin sahvris, jätavad lauale. Kuule, väikesid neegrikesi, tean küll ning junnid. Aga need vargad, kes mu mängu eeslit Tedi ära röövisid. Kui oleks hiiglama suur hiirelõks ja põneksis juustu asemel Fredi mängukaru söödaks, oleksid need röövlid kohe käes. Kahju, et mul sellist lõksu pole. Fredi järgi nad tulevad, see on kindel. Sest ema ja isa auto ostu raha on pliidi kõhus. No kõik röövlid tahavad raha nagu hiired, juustu. Mulle need hiired enam väga ei meeldigi, sest kui hiired oleks sama suured kui röövlid, oleksid nad samuti Tedi minema viinud ja võib-olla külmkappigi tühjaks teinud. Nüüdne võlu raaduga otsustasime need röövlid kinni püüda, nii nagu kalu püütakse. Panime kalavõrgu akna alla ja Pribi nagu vihmaussi neile söödaks, et kui nad aknast tulevad uued võrku ja ma küsin oma eeslikumateedi tagasi. Kus võlur näed, on? Tead, kui ma ei oleks mängukaru, ma annaksin neile tühja moosipurgiga vastu, pojad juba ronivad aknast sisse. Võta see moosipurk ajatanile, röövli nirudele, aju laiataks ise, aga ma olen ju ainult mängukaru. Ärge tulge, kuulete, ma hoiatan, mul on olnud ma. Igatahes ma. Sellel aastal võlurid purkidega loopima, jah, pull. Kui sa ei taha, et ma sind aitan, ma siis lähen minema. Ütle, kui sa mind ei taha, aga sina kohe pilduma. Kogemata pime on. Palun vabandust, ma pidasin sind röövliks ja solvama ka veel mina, röövel, ma ju palusin vabandust. Muhk peas. Las ta olla. Miks sa aknast tulid, ise pidid koridoris patrullima asja, selles ma läksin, vaatasin, et äkki nad varitsevad väljas ja vaataja treppi kosmoses, lõpper luksepp lõksus, kohe kinni. Ja siis mõel ukse taha ja sellepärast ma tulin aknast. Toompeale rajab, paluks küll. Niisiis, arusaamisel nivoo hall, aga lõpplahendus, joaga ühenen ja praamid ei saada enam. Kui kaks testi läbinud kõik. Läbi Igalühel tekib arusaamatusi. Mis sa arvad, mis ma täna unes nägi? Roni ise vannist väljakuise nõus. Ma nägin unes, et ma olin väike poiss, oli suvi ja ma olin maal vanaemal külas. Ma söötsin loomi, tikkusin küülikutele rohtu, andsin lammastele leiba ja õhtul luges mulle muinasjuttu. Ja tead, isegi mänguloomad rääkisid minuga. Edasi sai midagi, son lambaid lihtsalt sööta, nad võtavad seal käe pealt leiba ja mugistavad muidu muidu niimoodi nagu sina oma kompott. Teatud lammas, sule loetud muinasjuttu, kui sa väike olid, mulle küll öeldi. Punamütsikest lodja, olme põrsakest kappings põrgist kolme spon muinasjuttu. Siis ta saab veel pool kuningriiki peale laua ja sellisel juhul peaks sinna tervelt kaks kuningriiki saama. Kaks. Kus sa sellega öelda? Minagi seda pesu juba ükskord nõud puhtaks. Kui sa nii väga seda muinasjutujama uskuda, tahaksime uskuda, et sina oledki see. Ma ei tea mitte midagi muud öelda, ma tahan öelda need nõud puhtaks. Miks mina pean üldse nõusid pesema? Miks mina pean kogu aeg nõusid pesema? Ah kuule, sa näed, ja ma ei saanud. Seal on siis. Mõtlen röövimise plaani välja. Ma võin ka mõelda. Korista sina ka vahel. Materjali ei oska ju. Mulle pulk, pulk, pulk elavad neid. Kindlasti vaja pulk. Näha. Toitu või ring peale hakkas Ma ei tea, äkki läheb vaja sellest saaks näiteks midagi teha. Seal võiks olla võluflööt. See võiks olla pliiats. Võita muinasjutte jamaga peale mingis pliiatsi, pliiatsi kirjutadagi, milles pliiatsit sulle vaja? Tavaline väärtusetu poolt mida sa loobid, sellepärast see on, ei ole ta väärtuste, lõbeduse aja jura ära. Sina võtad redeli, mille me toome sulle. See on kruvikeeraja Lokondlast, nisu. Nüüd hommikul muidugi hommikul, siis kui inimesed on tööl, olin siin Joloogid joonide. Kuule saba tradile akna alla ja toidule elab salati sisse. Ja siis võtan karvundamisedki. Tead, tahtsin sulle öelda, et mis sa sellest arvaks. Tegelikult jätaks selle röövimise plaani katki. Mis asja me võiks hakata jälle neid korstnaid pühkima, puhastamata, vanasti mäletad tüki? Ainult väikseid tüütuid, lapsi, mäletad, kes kogu aeg nööbist ära kakkusid. Midagi soovida. Seda sa mäletad, kõhkle, istusime, nööp, sedasi, lahedad soodalk, andekad lapsed, täiesti unustasin, mis asi seal ja siis laiali lähed. Ostad, näed? Ei siin elukaaslane, nimede tagasi. Meestest võtab loomiseni, kompolki ei ole mingi näru. Jäi nii ma teda mitte kuhugi. Ma peaksin kuhugi viima Estonia nimeline aru, ütleb seal ise tegelikult näru ja kõikjal selle redeli ka on väga ise. Ei ole ta mul mingi näru. Mina võtan ta kaasa küll, hea küll, ma võtan ta kaasa. Käramad väli. Otada purje. Ma ei saa puud puutuda, mul on allergia ja tantsu paned täpilised veebruari ei ta. Uks lahti. Nii käest topin sulle troppi Rabunny ega tulid välja, ei saa paheline seal politseis. Eesli röövel, pina. Ruttu siia. Tonüüri, seome selle sunniku kinni. Rahuni nähku nööri. Mööda ei saa paigal hoida. Kutsun politsei. Kuule, pane tuli põlema, ma ei näe mitte midagi. Nonii ole uskuda ja politsei nabisime röövli kinni, kiiresti. Linnu 12 aa, selge koe tule. Nonii. Punnib vastu, punnib õnni, varsti ootab sind vallitorn nagu nalja varastada, siis veel võõraid karusid. Jah, asi asi, aga kui teine on, ma ei tea. See toob selle välja, Winny Puhhi, nii. Ongi, vist tuligi. Ma panen tulega põlema. Saku põõsak isa. Tähendab, et isa on röövel, laulan laule, oma last röövib, ta ei ole rööveldata minu isand. Me võtsime kogemata vale mehe. Palun vabandust. See lollimütsiga, mees, no ma tulin oma lapsele sünnipäevakingitus. Aa, no palju õnne kogu meie linna korrakaitse poolt. Ja siis sidusse lolli mütsiga mees mu kinni. Ta trampis mul otsas toppis, papp, topi sugu ja sõimas mind eesliröövliks. Röövel on ikkagi tema. Päris röövlid pole veel, polnudki temal. Võlur, veluur. Võlur, mis päris röövlid? Ootate röövleid. Kuulge, lubage ma seletan, vaadake, nimetan mitmete asjaolude kokkulangemise sunnil tegemist sellise intsidendiga, mida võib nimetada arusaamatus, eks vaadake, mina olen võlur, Aadu, vaikust. Jah. Ei, palun, nad mõlemad on väga head, palun laske nad lahti. Kõigepealt läheme jaoskonda, seal kuulame kahtlusalused üle. Seniks head sünnipäeva. Esmalt enni suu, teisteks mannapuder laual, aurat mull, mis sinuga juhtus? Kõik eemalik, seda ma ei kuule minus, kas on vaid luule appi. Luuletab poetess. Lubage ma suudlen teie kätt. Palju õnne tütre sünnipäeva puhul. Kuid kahjuks pean ma teie mehe politseijaoskonda viima. Lane, tee, tee. Ta viib isa vanuri politseijaoskonda, elanud tee midagi, kuidas käitub isane vaid head. Aga sina tead, sina putru sööma pead. Tere talv ja nüüd on kõigu hulluks läinud õietolmu pärast või niisugune müüridel lahti laema, pigem kannataks taienda välja. Nüüd on ikka päris hullumaja. Tere, kevad. See on ikka päris hea Aedma suurde inimeste juures mängukaruks. Muidu oleks Kaarel politseisse viinud indel see kuule sility suuri moledki. Kuidas ma nüüd üksi need röövlid kinni võtan? Tore tore sünnipäev ikka küll. Ja tore, tore Fridi. Aga äkki sa saaksid jääda selliseks, nagu sa praegu oled? Ja aitad mul need röövlid kinni võtta, Udo aura? Sinus, saad aru? Ta ei muutuks mängukaruks, kui tuleksid selline selline, nagu sa koos oled selline, nagu sa praegu oled. Jajah. Seda küll ei saa, aga miks ei saa saada aru? Ma ei ole kunagi suutnud suurte inimeste juures ära rääkida ega liigutada ega midagi. Aga äkki kedagi? Jaa, kohe tulen. Frigi, kullakene, ma aitaksin sind. Ja kui sa saaksid olla selline suur sa praegu oled, me võtaksime need röövlid kohe kinni. Äkki äkki ikka saav tere soovi no ei saa. Kus ma saan, kui ei saa? Vaata, kui võlur aitaks meid heliga suureks võlux, siis ehk saaks, aga muidu niisama küll ei saa. Aga võlur ei ole juba ammu võlunud, tead, tead mis ma arvan. Ma arvan, et see võlur ei oskagi võluda, vaat mis, ma arvan. Miks sa nii arvad? Juba tulen, no miks sa arvad, et õlu ei suuda võluda? Mõtelge, mõtle, mõtle, kui ta oleks tõeline võlur, oleks ta lihtsalt Tedi tagasi võlunud. Vot nii. Jah, trahv selle peale ma ei mõelnudki. No ja mina kohe tuleks muidu mina. Ja, ja tulen, tulen, tulen. Sügiseks tasa odav. Siis aga äkki seal on koer, see koer ei ole mingi. Point siis anna käsk. Kuule äkki tulekski asju kui ei tuleks ega ei ole ilus, mis asja sa seletad, mis sisuks? Aula ulakese. See on Siia ma ka ei saa, otsin Kaule, sisaldab kogu müüa. Kummid tagasi. Karu muide ei ole pooltki nii lahe kui minu ees. Aga see-eest on kõht talvega kylla. Kuulsite neljandat osa Urmas Vadi järjekuuldemängust. Varasta veel võõraid karusid. Homme kuuleme edasi.