Mina olen Kätlin Kaldma ja loen luuletuse pimedus ja valgus. Kastad jala pimedusse nagu vette. Võtad, välja, jalga pole näha. Jalg on pimeduse piirini pime. Kastad käevalgusesse nagu vete. Võtad välja, kätt ei ole näha. Käsi on valguse veereni hele. Pimedus valgus ühtviisi nägematud.