Lugupeetud autogrammid ja sõbrad, täna annab noortestuudios autogrammi Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretär Boris Dolbast. Kas teie seltsimeest hõlbast, mäletate? Üleeile hommikul, kui ma istusin teie kabineti seeme, jutt katki selle koha peal, kus te hakkasite lõpetama tehnikumi elektrotehnika alal vististi kui ma ei eksi ja, ja siis toolidele hulk pakse toimikuid ja hakkasid helisema telefonid. Teie tööpäev algas ja mul oli päris hea meel, et sealt edasi tulev osa oli just see, mis puudutas teie eluloos neid fakte, mis pakuksid huvi üldisemalt, mis moodustaksid tänase saate sisu. Nojah, meie vestlus, nagu ma mäletan, lõppes sellega, et palusite jutustada oma elu nii-öelda ühest lõbusamas sündmusest, kui nii võib öelda. Ja siis jätkamegi niimoodi seda vestlust noh, tolle 40. aasta kevadel ma olin Tallinna tehnikumil õpetaja Tallinna tehnikumil oli selline traditsioon et igal aastal tehnikumi lõpetajad kevadeti korraldasid siis lõpupeo lõpupidu harikul toimus endises must nõndanimetatud musta peale klubis praegu praeguses noorsoo kultuuripalees. No ja nii ka meie kursus pidi seda asja tegema, kusjuures üheks tingimuseks peale igasuguse ise tegevuse, mis seal oli mis pidi olema pidi olema mingisugust tehnilist, leiutasid kaad. Noh, mina olin siis tehnikaosakonna lõpetaja ja masinaehitajad, nemad mingisugust suurt aurumasinat lavale tuua ei saanud, ega ehitajad ei saanud ehitada lavale ka mingisugust maja. Siis peamine nende tehniliste leiutiste konstruktorid ja loojad oli, mis meie elektrotehnika osakonna lõpetajad. Nuputasime tükk aega ja lõpuks otsustasime konstrueerida ühe elektrilise universaalse mänguriista. Mis võis imiteerida kõigepealt kõiki noote kõikide loomade lindude hääli isegi võis asendada igasugust orkestrit alates klassist kuni sümfooniaorkestri, nii. Noh, ja nii omal ajal öeldes mina ja minu kaaslasest oleks peaaegu saanud siis ma nagu maailma Kuusataks leiutajateks ja võib-olla isegi suurteks rahameesteks. Sellise pillimises konstrueerisime. Tehnikumil veod kutsusid palju Tallinna kooliõpilasi. Meie panime oma pilli ülesse. Väliselt ta oli võrdlemisi imposantne, sellepärast tablool oli umbes üks 500 iga igasuguse värvilist elektrilampi oma 50 igast nupu skaks teda prahve. Jalgade jaoks oli ka veel terve rida nupusid. No ja siis konferantsee pöördus publiku poole, küsis, mida nad tahavad kuulata siis? Vat lehma ammumist? Noosis meie poiss seal mängis natukene klahv, nende nuppude ja klahvidega tuli. No siis millised veel, siis tegime kõik need asjad ära, lõpetasime sellega, et andsime sümfooniaorkestri kontserdi, sellega. Publik saatis meid ära marulise aplausiga. Ja meie läksime lavalt ära, istusime seal lava kõrvalruumis. Äkki tuleb sisse üks võrdlemisi ümarik härrasmees küsib meie käest, kes selle mänguriistad konstrueeris. Kes on selle autor, nüüd me kõik seal 1016 elektrotehnikaosakonna lõpetajad, kõik me tegime seda. Nii. Teeme, lepime kokku, ma ostan ära, teinud teilt selle pilli kõigepealt ja teiseks patendi ka. Et paljude palute sellest. Omavahel muigaseme, siis üks poiss ütles, et 150000 krooni läheks asi maksma. See ärimees ütles, seis on liiga palju, et ma pakun teile 50000 krooni. Me ütlesime, et kauplema ei hakka, et kui tahate, tulge esmaspäeval tehnikumi, siis räägime edasi. Seda enam, et praegu pidumeid hoos. No eks see mees meiegi turist tagasi tehnikumi. No ja siis me hakkasime kauplema, kauplesime kolm päeva. Lõpuks tema läks siis tehnikumi direktori Enn Nurmiste juurde ja siis ütles, et vot teie tehnikum poisid ei taha kuidagi minuga kokkulepe kokkuleppele jõuda. Eks Nurmiste muidugi teadis seda asja mis seal tegelikult oli. Kutsus meid välja, siis ütles, et näidati nüüd sellele härrale oma seda mänguriista viisime tassinna oma laboratooriumi. No ja mis seal muidugi oli, seal ees oli paneel, muidugi klahvide nupud olid kõik, aga taga oli harilik nii-öelda. See magnetofon ja sealt siis poisid panid hääled igast hääled, tead noh, see oli see lõbus lugu. Muidugi, tehnikumide lõpus natuke kurvema Alt. Maikuu lõpus ma Sainz tehniku Lipp nagu toa nimetati lipp diplomeeritud elektrotehnikatunnistuse diplomi kätte. Ja hakkasin tööd otsima. Käisin muuseas. Ka teie endises hoones, tähendab, praeguses raadiomajas mulle ööl ma olin just oma diplomidiplomitöö teinud madalpingetehnika alal ja mõtlesin, et sa sinna tööle. Sealt löödi mind viisakalt välja. Ei ole tööl, käisin Tallinna Elektrijaamas, ei ole tööd. Siis kuulusid Narva Kreenholmi elektrijaamast nooguliks tööd, sõitsin sinna ei ole. Käisin veel paaris-kolmes kohas ja midagi siis ei tulnud. Mitte ei saanud muud mitte midagi ette võtta, kui sõita oma vanaisa juurde Narva jõe äärde. Nojaa, hakates praamipoisiks. Peale selle, mõni aeg hiljem veel tähendab viljapeksumasina muturiste abiks. Nii lõpus muse, tehnikumi lõpetamise aeg. Ja muidugi siin tahaks noortele öelda, et tol ajal meie tehnikumis õppis ligikaudu 200 õpilast. Teine tööstusliku kallakuga tehnikum oli tartus, Salum oli umbes sama palju. Meid elektrikuid lõpetas 16 40. aastal. Ja neist peale minu ei saanud tööd veel terve terve rida poisse. Ma räägin poisse sellepärast, et terve meie tehnikum peale oli ainult üks tütarlaps. Praegu meil vabariigis keskeriõppeasutused, keskeriõppeasutusi lõpetavad ligi 4000 üle 4000 inimese. Kõigele leitakse tööd. Ja meil on veel siiani nende spetsialistide puudus, aga tollel seedeedeed ei saanud. Kas selle taga ei olnud ka see, et teie meelsus võib-olla ei vastanud 40. aastal just nii tööandjate soovidele? Nojah, vaat mina seda muidugi ei tea, võib-olla et ma olin seal kuskil poliitilise politsei kartoteegi ka, aga ega mulle seda avalikult öeldud. Nahaga juuni sündmused, nendest me oma küla inimestega võtsime aktiivselt osa. Ja muidugi see suure muutusega minule minu ellu kui ka kõikide Eesti noorte ellu. Kuidas tuli see, et teist sai kommunistlik noor? No vot sellega asi algas muidugi. No ma olin paar aastat paremini kodutunud marksistliku kirjandusega, seda meil seal Narva jõe ääres liikus. Siis, kui kuulutati nõukogude võim Lõime seal oma külas komsomoliorganisatsiooni. Mind valiti selle sekretäriks. Tegime nii, mis oskasime, õppisime Nende marksismi-leninismi põhialuseid. Tegime kultuuritööd, on teada ju tol ajal Narva Narva-Jõeelanikkond, see oli võrdlemisi maha jäänud, maha jäänud. Võtsime osa maareformist. Aja sügisel sügisel, siis mulle tehti ettepanek minna tööle Narva ajalehe toimetusse. Ja jaanuari algus 1941 keelkonna keskkomitee suunas mind komsomoli tööle, juba palgalisele tööle, eelkani, Petsile omakomiteesse. No need olid kõik faktid, aga mis te arvate, mis oli see, kes oled tõukejõud või mis oli see, mis teid lähendas just kommunistlikele ideedele ja mis oli see, mis tehisneid tugevdas ja aitas jõuda selleni, et teist sai mitte ainult tavaline kommunistlik noor, vaid aktiivne eestvõitleja. No vaadake, ma usun, et iga inimene eriti noor, kes elas kodanlikus Eestis. Ta pidi saama ja sai aru sellest, et kodanliku korra tingimustes siiski noorte, no eriti ma mõtlen neid noori, kes on pärit tööliste kehvid talupoegade keskkonnast. Ega seal mingisugust edasi edasi edasiliikumist ei olnud. Nojah, meil muuseas külas olid paar cum kommunistiga nii-öelda põrandal, kes töötas, nendega oli kokkupuutumisi ja nii nagu kujuneski, et tuleb leida mingisugune uus, uus tee selleks, et korraldada noorte elu omaenese elu. Ja nii tuligi, ma mõtlesin, et kommunism, see on ikka see tee, mida mööda mina pean, sama. Aga siis, kui teist sai juba aktiivne, kommunistlik noor, kui takt juba teistele selgeks tegema seda komsomoli, olemuste, kommunismi ideed iseendast, missugused raskused Delfis sellega olid seotud? Ega ju siis polnud nii käepärast igas raamatukogus vastavaid teoseid ja igal pool ei olnud inimesed nii ette valmistatud. Jah, no see oligi peamine raskus muidugi, kuid ma ütlesin, et ma öelda paar aastat juba enne juunipööret, ma sain tutvuda marksistliku kirjandusega. Ja osa vanemaid seltsimehi, kes olid meedik, andsid mulle nõu ja seletasid, kuidas on, aga muidugi tol ajal meie teadmist selle analaku muidugi väga üpris vähesed ainuke tunne oli see, et vot, et noh, on vaja luua selline olukord, kus töörahvas peab paremini elama. Ja sealt see tuli ja tulid noored kaasa ja nur tulid kaasa. Muidugi noh, rääkida see noh, ega siis kaua see meil nõukogude võim eksisteeris kuni sõja alguseni. Aasta. Aga siiski, sõja alguseks vabariigi komsomoli organisatsioonis oli 9000 kommunistlikku noort, kusjuures mina isiklikult arvan, et neid tegelikult oli vähemalt poolteist, kaks korda rohkem, sellepärast see 9000 noort, mida, mida praegu nii-öelda ametlikes dokumentides avaldatakse, need on need, kes said kätte juba ühelkane komsomoli. Tähendab ühelt liikmepiletit meil oli varem oli see ikka liikmepilet selline roosakas kaart. Aga siis, kui algas komsomolidokumentide vahetus, siis minu arvates see 9000 põhineb ainult sellele, kui palju ainult vahetate väljundit komsomoli, dokumente aga tegelikult kuni sõja alguseni siiski paljudele ei jõutud. Ma usun, et see kommunistlike noorte arv siiski oli meil 1941. esimese aasta suveks oli üks 15 kumit rohkem. Nõiaarmees läks juba TT samal alal edasi. Nojah õige linna tuli teha tegemist komsomolitööga? Jah, no mitte päris alguses, sellepärast sõja esimesest päevast. Mina ja teised minu kaaslased, komsomoli komsomolis astusime Eestiga on teise hävituspataljoni. Sellega pidasime kaitselahinguid Eesti territooriumil Tartu-Mustvee-Tapa-Rakvere Vaivara all. Siis taandusime üle Narva jõe. Narva-Jõesuus tule pontoonsilla ja minu meelest meie hävituspataljonist viimane, kes üle selle pontoonsilla läks, sellepärast mehise nägime, kui augusti lõpul ma täpselt kuupäeva mäletab, pontoonsild peale meid lasti õhku. No siis juba tulime regulaararmeesse. Siis olid võitlused Leningradi rindel, kus ma sain haavata, raskest põrutada, olin üle poole aasta haiglas ja peale poliittöötajate kursuste lõpetamist 43. aasta märtsis. Mind saadeti siis eesti laskurkorpusse, kus ma olin õige lühikest aega. Ruuduvama komandöri asetäitja poliitalal ja siis määrati 925. polgu kolmanda pataljoni komsordiks, näevad sealhulgas juba siis minuni ametlik komsomolitöö. Armees milles see seisnes? Noh, kõigepealt tuli see asi Maduline korpusse juba peale Velikije Luki lahinguid. Korpus oli ümber Forineerimisel, tuli juurde uut täiendust, uusi inimesi, tähendab, tuli neid tundma õppida Nendega kasvatustööd teha, moodustada komsomoliorganisatsioonid roodudelt pataljonides rühmades. Ja muidugi jõuda võrdlemisi lühikese ajaga selleni, et see pataljoni komsomoliorganisatsioon oleks olnud täiesti võitlusvõimeline. Selleks, et igal momendil, kui antakse käsk täita iga lahingülesanne, nii nagu vajalikuna. Kas armees töötamine, tegelemine komsomolitööga, andis teile nii tugeva ettevalmistused pärast sõjajärgsetel aastatel? Teil nagu ei tekkinud enam noh, ei kadunud usk iseendasse ja jäi tekkinud enam nagu kahtlusi iseenda sellealases töös. Vaadake seal võib-olla üheks selliseks Punktiks, mis kuidagi määras minu edasise elukäigu kui komsomolitöötaja elukäigu, oli kohtumine 1943. aasta suvel Nõukogude Liidu kangelase. Praeguse Eesti NSV haridusministri Adeletab Arnold märega, kes oli tol ajal Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülem. Ta abi, õigemini komsomolitöö alal. Noh. Ma olin Arnoldi ka enne kohtunud ka nõupidamistel, kui see, kuid see oli esimene kord, kus neeldane, kohtusime temaga kahekesti. Istusime kraavi tervele ja ta siis küsitles, kuidas töö läheb, kus ma, mis ma varem olen komsomolialal teinud. Ja noh, aga teate ütleme, korpuse poliitosakonna ülema abi komsomolitööalalt ilmumine minu kui pataljoni komsorgi juurde. See oleks umbes sama kui pataljoni komandöri juurde oleks ilmunud kindralleitnant pärale, eks ole. Noh, aga vaat see kohtumine smeriga jäi mulle kauaks meelde. Ta andis mulle väga palju näpunäiteid. Väga head nõu. Ja võib-olla see vestlus oligi üheks põhjuseks, et mind äkki kui korpus toodi juba Narva lehistele 44. aasta alguses mind 44. aasta kevadel kutsuti korpusest ära ja määrati eel kena keskkomitee operatiivgrupi koosseis. Ja sellest ajast tuli tükk aega teha seda. Komsomoli tööd nahaga kui rääkida muidugi teadmisest ja ega tol ajal mul oli ka neid vähe. Aga siin muidugi aitas, aitas palju. Meie partei keskkomitee, kes mulle tegi ettepaneku minna õppima Moskvasse kõrgemas parteikooli. Mina olen muidugi väga üllatunud sellest. Viiendast septembrist läksingi, sinna. Õppisin kolm aastat. Ja siis tulin Eestisse tagasi. Valiti komsomoli keskkomitee teiseks sekretäriks esimees, esimeseks oli siis veel Arnold Meri. Eks tema aitas ka mind veel üks aasta nii-öelda tööga tutvuda, asjaga kurssi viia. Ja järgmisel aastal 49. aastal Meri läks ise Moskvasse õppima, siis mind valiti komsomoli keskkomitee esimeseks sekretäriks. Aga mille poolest põhimõtteliselt erines tollel ajal komsomolitöö praegusest komsomolitööst, kui ta erineb? Noh, vaat seda küsimust on mitu korda ikka esitatud ja mitmel pool noh, minu minu arvates tihti selle küsimuse esitanud esitamisega püütakse nagu tõstatada vanade ja noorteprobleemi. Mina isiklikult ei ole sellise seisukoha pooldaja, noh nagu mõned seltsimehed vanemad seltsimehed kahjuks räägivad, et vot kui meie tööstusele vaat kus, kui hästi, siis me töötasime, aganüüd, komsomoliorganisatsioon ei, see nii hästi ei tööta, et ikka puudusi on palju rohkem kui kui varem ja aga minu arvates see siiski ei ole nii. Komsomoliorganisatsiooni ette igal konkreetsel ajaloolisel perioodil seab partei ju täiesti konkreetsed ülesanded. Ja minu arvates on õige vähe neid kommunistlikke noori ja komsomolitöötajad, kes vastaval konkreetsel ajaloolisel perioodil ei oleks nii täie südamega ja visadusega ja hea tahtmise hea tahtmisega täita neid partei poolt antud ülesanded juhiseid. Teine asi muidugi. Korta tulid paremini välja, kord halvemini. Võtame sõjajärgse perioodi. Siin meil komsomoli organisatsioonis noh, 45. aasta jaanuariks Eestis oli 1200 kommunistlikku noort, algul ma mainisin, et enne seda oli 9000 tähendab registreeritud. Peamine komsomoliaktiiv, kes töötas enne sõda, kellel olid kogemused sel alal või hukkunud. Suur suur osa neist mõrvati fašistlike okupantide poolt, ütleme neljas keskkomitee sekretär. Okupandid tapsid kolm, esimene sekretär režeeri orgi, Petrovotsin 10-st maakonnakomitee sekretär tapsid seitse, rääkimata valla kompsurgideste, maakonnakomiteede instruktoritest ja nii edasi. Need, tol ajal meil oli esimene, kõige peamine küsimus raskust, see oli komsomoli kaadri ette valmistada. No muidugi need noored inimesed, kes tulid komsomoli, ütleme, valla konsorgideks, jaga maakonnakomiteesse tööle, neil kogemusi ei olnud. No me ütleme, osa inimesi, osa komsomolitöötajaid, kes armeest tulid tol ajal muidugi neid, neil olid kogemused, aga armeed, töökogemus näiteks. Ütleme. Aga komsomolitöö eraelusse on siiski natukene teine asi, tuusik väga suured ülesanded komsomol, noorte osavõtt rahvamajanduse taastamisest. Nii tööstuse kui põllumajanduse alal. Hariduse ala ja nii edasi, noh neid me püüdsime, kõik, kes me tol ajal komsomolis olime, püüdsime kõik lahendada nii, nii nagu me oskasime. Kas alati hästi välja tuli? Ei halvasti, noh, eks sellest räägib kunagi ajalugu ja tulevik. Aga praegu praegu ma muidugi minu arvates on komsomole organisatsioonil palju suuremad võimalused korralikus tegutsemiseks, kui olid tol ajal. Ja mina näiteks ei arvet, et praegu meie vabariigi komsomoliorganisatsioon teeks nüüd halvemini tööd kui kui ütleme, minuealised, vanad vanad maa vis, vanadel ei taha vist olla nii, ütleme endised komsomolitöötaja töötajad. Sellepärast, kui võtta ikka viimaste aastate me viimastel aastatel meie vabariigi komsomoliorganisatsiooni ajalugu. Siin on ju tõesti väga palju suurepäraseid näiteid, kuidas kommunistlikud noored meie noored võtavad aktiivselt osa kommunismi ehitamisest ega vabariigis praegu ütleme, ei ole ju ühtegi nii-öelda suurimat ehitust, millest kommunistlikud noored ei võtaks aktiivselt osa. Kommunist, meie vabariigi kommunistlikud noored aitasid rajada ju uudismaid Kasahstanis. Ja mitmel teisel pool Siberis samuti noh, kui rääkida nüüd, mille peale praegu komsomoliorganisatsioon peaks võib-olla rohkem Tähelepanu pöörama siis minu arvates tuleks rohkem nagu pöörata tähelepanu noort noorsooideoloogilisele kasvatamisele. Ma mõtlen seda sellepärast, et noh, peale sõda ju komsomoliorganisatsioonide töö arenesse. Sellise võrdlemisi terava klassivõitlusolukorras tähendab ühelt poolt meie oma sõnaga õigele liiniliku sõnaga, teiselt poolt meie vastas kulaklikud elemendid, okupantide käsilased, kodanlikud natsionalistid ja asi läks ju tihti nii kaugele Kulakud ja kodanlikud natsionalistid need ju otseselt hävitasid füüsiliselt meie komsomoliaktiviste, mitte ainult aktivisti võitlejaid, kai lihtsalt kommunistlikke noori, oli juhuseid, isegi tapeti pioneerid. Tol ajal kuidagi noh. Neil oli see paremini tunda, see joon, mis lahutab nii-öelda meid ja meie vastaseid. Praegu võib-olla. Seda nii hästi ei ole. Ei ole tunda. Aga arvestades sellega, et praegu praeguses võitluses kahe maailmasüsteemi sotsialistlikku süsteemi kapitalistliku süsteemi vahel käib terav ideoloogiline võitlus kus imperialistlikud ringkonnad kasutavad kõikvõimalike propagandistlikel vahendeid selleks, et meie noorsugu kuidagi mõjutada minu arvates praegu meie propagandatöö noorte seas noorte ideoloogiline kasvatus sellele peaks minu arvates praegu komsomol rohkem tähelepanu pöörama kui, kui nüüd kui praegu seda teha tehakse ja küllap see on keerulisem puht nii meetodite ja mehhaanika poolest kui olegi Enn Joa muidugi muidugi kõike arvestada ja kas te olete oma praeguse kutseala tõttu küllalt palju kokku puutunud noortetööga üldse mitte komsomolialal, vaid ka poliitilisel alal, saadikutena ja nii edasi. Kuidas te seda hindate? No kõigepealt ma muidugi tahaks öelda, kuigi seal nii-öelda vana tõde, aga kuna te küsimuse niimodi asetasid, siis kõigepealt ma tahaks öelda, et, Nõukogude kord see lõi meeste noorsoole esmakordselt kõik võimalused aktiivseks osavõtuks tuks nii ühiskondlikust, kuid poliitilisest elust. Noh, ma räägi selleks sellest ainult ainult sellest, et ütleme, komsomoliorganisatsioonide tööl iseenesest on juba poliitiline töö, et seal noor noored kasvavad poliitiliselt omandavad ühiskondliku ja poliitilise töökogemusi. Muidugi, see on minu arvates ainult, Me oleme veel kusagil oma tee keskel, sellepärast see Lenini juhend, et kogu rahvas peab tegema läbi riigivalitsemise kooli sellest me veel selle nimel oleme veel nii-öelda poolel teel. Ja nähtavasti praegu tuleks ka komsomoliorganisatsioonidel mõelda, et kuidas kõiki kommunistlikke noori Sellesse töösse rakendada muuseas väga heaks ürituseks oli see mida viis komsomoli keskkomitee, kus ülemnõukogu presiidiumi presiidiumi läbi möödunud aastal see oli noortesaadikute kommunistlike noorteni pidamine. Seal räägiti päris asjalikku juttu ja minu arvates Aitab kaasa. Meie noortesaadikute. Töö tõhustamisele ja parandamisel nähtavasti selliseid nõupidamisi tuleks pidada tihemini. Aga kas te arvate, et kõik noored, kes seal valitud komsomoliorganites, kes on valitud, eks kõik riigivõimuorganitesse võtavad aktiivselt osa sellest tööst on vahel nurisetud, et on nagu mõnel pool süvenemas niisugune apaatsem suhtumine? Jah, kahjuks on see nii, et tõesti mõni osa noortest saadikutest ja mõni osa Nii-öelda kommunistlikke noortes oma komsomoli algorganisatsioonides testi, et nad võtavad passiivselt osa sellest tööst, aga vot siin on minu meelest üks küsimus, millest mõnikord me läheme kuidagi mööda ei märka seda, ütleme, meie nõukogudeorganid ja ka komsomoliorganid. Vot see on see, noh, ütleme, tuleb noor inimene tuleb komsomoli ta valitakse esimest korda komsomoli algorganisatsiooni sekretäriks. Vaat kuivõrd juhtivad komsomoliorganid abistavad teda just selle töö algperioodil. Aitavad tal üle saada nendest raskustest, millega ta kohtub. Sellest oleneb väga palju. Aga juhuseid, kus me unustame selle asja, jätame selle nooremat oma pead ta kohtub raskustega ei suuda nendest kuidagi jagu saada ja muidugi ta nagu muutuks passiivseks. Ja sama on muidugi ka noortesaadikutega. Et mõnikord ütleme. Noor kolhoosnik või sovhoosi töötaja, iga tööline tehases. Ta nagu tahaks aktiivselt täita oma saadiku kohustusi aga mõnikord ta ei kohta seda toetust ja abi. Meil on näiteks olnud selliseid juhuseid, et noh, mõni selline Poliitiliselt mitte küps, ma ütleksin, majandusmees, ütleme, kolhoosi esimees ütleb seal lüpsja-karja talitele. Kui see ütleb, et ma pean sõitma seal rajooninõukogu istungjärgule. Et sa võid sõita küll, aga otsi ise omale asendaja. Selle asemel, et siiski luua talle tingimused, et ta saaks osa võtta saadikutööst. Neid üksikuid fakte meil on. Ja minu meelest siin peamine asi selleks, et noored ei muutuks passiivseks nii komsomoliorganisatsiooni töös kui ka Nõukogude organite töös siiski peamine on noorte õpetamine ja abi nendele. Sellepärast ma usun, et kellel veel rohkem energiat, siis peaks olema koloorda, mitte ega siis varava, ega siis vanad ei hakka. Noortele energia sedda andma, kuigi vahel seal hiljuti pikeri, siis tuli üks lugu Tallinna velo Trekistus. Mingisuguse asutuse töötajad, juba vanemad, eakamad inimesed kaevasid seal mulda ja samal ajal noored jalgratturid nagu seal oli kirjutatud kirelvates nendes särkides tegid tiirlesid mööda seda ringrada, seda ka juht vahel. Ega see õige jõule pesud üldiselt positiivselt ja, ja ei arva, et tänapäeval on oht, et kombed langevad ja ja inimesed ootavad halvemateks. Teate kui nüüd Ma teie olete ka lugenud klassik klassikat ja kui seal tega mõnda teost loed ega ei saa öelda, tolle aja kombed oleks ka palju paremad kui nüüd, nagu nuku öelda, tähendab, et nende noorte kohta, kelle suhtes täiesti võib öelda, et ega nende elukombeid kuigi head ei ole. Aga. Ma usun, et ega see ohtunud nii eriti suur ei ole. Aga muidugi siin on jällegi ega see grupp noori, kes nüüd kelle elukombed nii-öelda vastu täie täielikult kommunistliku moraalipõhimõtetele. Ega see grupp noori nii suur ei ole. Oleks vaja, et teised et see suur enamus, valdav enamus noori, et need avaldaksid kuidagi oma suuremat mõju nende noorte kasvatamisele. No võtame sellise asja. Mina võib-olla ma olen vanamoodne muidugi kui mina näiteks arvan, et vähemalt väliselt peaks tütarlaps ja poiss teine selliseid teineteisest kuidagi eriline, eks ole. Aga kui tänaval ma kohtan kahte inimest kahte noort, kellel mõlemal püksid jalas, mõlemil on pikad juuksed, siis teate vahe või piinlikku olukorda sattuda, selle tõttu sai, sai aru, kes on kes, eks ole. Nii et jah, vabandust. Ma tahtsin seda öelda, et nii-öelda. Moodides peab ka olema teatav piir ja mina olen ka muidugi uue moori poolt see, mis moodne on kõik, aga aga sellele liiale minna ka ikka ei saa. Teiesugustele hea kuulda, et see, see halvem grupp on väikesest teile on enam-vähem asi selge ju, sest teil on ikka ametikoha tõttu juba puhtstatistiliselt selgem pilt. Jah, proportsioonidest jah, kas nimetada seda kahjuks või? Mina nimetaksin kahjuks ammu tahaksime muidugi, et, et need statistiliselt statistiliselt arve arvud 100 loll oleksin 100 ja null ja palun kirjutage autogrammi raamatusse, mida te sooviksite siia jätta tänase vestluse järjena? Ehti, loeksite sellele, et noh, seal noortele muidugi punase noorde noortestuudio siis ma kirjutasin nii, soovin, et ei oleksite õppinud õppimishimulised ja ka edaspidi sammuksid kommunismiehitajate esiridades see oleks minu soo aitäh ja oleks hea, kui see tingimata täitmist aitäh. Loodame.