Kultuuriga. Tere laupäeva tere kuulama kultuuriga ja reklaamid teles, mõningased müürilehed, trükimeedia jääb tagasihoidlikule positsioonile. Ei mõistagi, räägime siinkohal lähenevatest valimistest. Räägime hoopis Vanemuises taastatud Mati Undi lavastusest Potteri lõpp. Räägime peaosalisest Hannes Kalju järvest kell 50 eluaastat täis. Vanemuise teatris on ta olnud kogu aeg praeguseks juba 28 hooaega. Kui nüüd mõnd arvutusviga sisse lipsanud. Tänases saates kuulame pikka vestlust Hannes Kaljujärvega küsimusi esitas Andreas vee eel mahub saatesse kaks kommentaari kahele kunstisündmusele. Üks neist näitustest avati nädala alguses Võrus kultuurimajas Kannel näitavad kuni veebruari alguseni oma viimase aja töid fotograaf Toomas Kalve ja kunstnik Epp Margna. Aapo Ilves käis vaatamas. Tallinna kunstihoones on veel järgmisel nädalal näha väljavõte Hiina kaasaegsest kunstist, kommenteerib Taavi Tiidemann. Saate lõpus aga pakub Urmas Vadi lahenduse pronkssõduri kalevipoja ja teiste tinasõdurite paigutamisel. Tänase saate helid, leidis Maarja Pulver. Mina olen toimetaja. Taia eestlase atrik. Ükskord elas maipõrnika tihti üksik, istudes kurvalt unista, oleks mul üks kulla soomlane, väike naisuke. Oo. Oota talvel. Tuleb kevade. Alustuseks fragmentaarne väljavõte Hannes Kaljujärve rollidest. Filipp kombroovitši Yvona Burgundia printsessist, rüütel Hans Undiinis, Hamlet Shakespeare Undi Hamleti tragöödias, joodik, kombroovitši laulatuses voolanud meistrist Margareetas piimamees Stevie viiuldaja katuselt rändul piimad morfi lendas üle käopesa ja nii edasi ja nii edasi. Andreas vee ajas Hannesega jutt. Vahepeal kuulame laule plaadilt kaunimad aastad su elus. Plaat on välja antud aastal 2003. Juhul, kui seal satuksid ühele Vaikse ookeani väga väiksele saarele, kus elab üks hõim kes kõigi inimestega, kes nende juurde tulevad, tahab niimoodi kontakti luua, et laseb rääkida ühe loo, mis kirjeldaks sind kui inimest, milline oleks see lugu, mida sina räägiksid sellisele hõimu? Sellisel juhul? Ma võin üks lühilugu niux Eelmanil, et elas ükskord üks mees, ta sündis kosis ja suri rohkem ma temast ei tea, aga see oli üks mees. Sellega, ma arvan, minu kohta kõik ära öeldud. Jah, see on väga hea lühike konkreetne lugu. Kui sa olid päris laps, milline sa olid. Eks ma olin nagu kõik lapsed, panin sihukene agulilaps ja ütleme, mustad jalad ja räpane ja mis need 50.-te lõpu ja 60.-te alguse olud ikka olid. Armastust palju muud ei olnud. Materiaalselt oli vähe, aga armastust või oli nagu ikka kõik suved ka tänaval ja ma mõtlen algkooli koolivaheaja suved ja nii palju kui võimalike saadete kodust ära, kus aga pikapäevarühm oli üsna tavaline. Ja selle juures olid seal rohkem sissepoole pööratud laps väljapoole pööratud laps mõlemat korraga. Ma ei tea, ma olen seda rääkinud ka, et koduks oli niisugune 13 ruutmeetrine kööktuba ja see, need olud tingisid ju sinult tegevusega, sa ei saanud ju millegi muuga tegeleda, kui sa pidid paigal olema, ei olnud ruumi. Ja siis küllaltki varakult õpetas vanaema mulle tähed selgeks ja ja küllaltki varakult ma. Ma hakkasin raamatuid vaatama ja lugema ja kuskil viie-kuueselt siis see tegevus eeldab rohkem sissepoole või noh, aga see oli mul kuidagi pealesunnitud või. Ega ma nii väga sissepoole päris ise oma loomu olist ei ole. Aga see oli hea, et see siis selline oli. Sellisesse noh, nagu sa ütlesid, et palju väljas ja palju tänaval kas seal tuli? Seal tuli tervis, seal tuli tervise, noh, mina ei tea, ma olen praegu kuulnud vanad lavamehed, kes on vanad eluaegsed siukesed, nad, nad ütlevad, et tuleb noor. Ta ei jõua meeter korda meeter poodiumiga tõstab kuidagi. Füüsilises mõttes on see asi kuidagi liigerikuks. Inimeste poole. Aga kas seal tänaval tuli sõda pidada, kakelda, kuidagi ennast maksma panna või selle nimel võidelda? Karlova kandis ei tulnud, selles mõttes seal ei tekkinud selliseid rahvuslikke konflikte. Küll aga olid sellised konfliktid Simmulil, kes on raudtee kandist, et seal oli niisugune raudteelased, rikka venelased ja kes Kaiaslased seal olid juba rahvuslikul pinnal sellised poiste konfliktid, aga meil ei olnud meil kõik eestlast. Nii, aga kui see kehakultuuri läksid õppima, tähendab miks? Ma läksin ikka sellepärast, et pääseda sõjaväest ära sinna kõige lihtsamini sisse ja olin kehaliselt päris osav või niimoodi. Siis oli kindlam sinna sisse saada, ära pääseda, ega mul miskeid muid ambitsioone seal ei olnud. Aga see teatristuudio asi oli ajaliselt, millal ta tuli, see tuli. Lastestuudios oli muidugi hästi varakult või noortestuudio, ütleme niisugune seitsmes, kaheksas, üheksas klass või 10.-st 11.-st läks Hermaküla stuudio juba sinna otsa. Nojah, kui sinu näitlemisest räägitakse, siis on praktiliselt ükskõik, kellega see jutt tuleb, siis alati jõuab see jutt välja sinnani, et need, et Kaljujärv ei olegi üldse nagu lavakunstikoolis käinud, aga mängib rohkem kui. Ja mitu teist kokku ma kunagi seda põdesin ka või noh, et kindlasti olid kompleksid või noh, ega mulle praegu ka ei meeldi, kui sellest kogu aeg räägitakse, oo ei olegi haridust või? Ei ole, mis ei ole haridust, kurat, Ants Eskola ka ei olnud haridust või smoktonovskiga ei olnud haridust. Siis, aga siis see kas on või ei ole. Haridus aitab syndinud haridus sinust mitte midagi tekitaja. Selle juures võiks ju küsida hoopiski nagu vastupidise suuna pealt, et näed sa midagi, mis selline nagu süstematiseeritud näitlemisõpe hoopis kinni lööb. Jah noh, nii palju, kui ma neid lavakoolist tulnuid näen, neid on ju igasuguseid, mõne puhul siiralt imestada, see ei ole võimalik. See ei ole võimalik, et see inimene on sealt tulnud, aga näed, on anadest ei räägita. No vot kuidagi vaikselt hajuvad ära või samamoodi on neid mujalt tulnuid ka, kes on ära hajunud või ma saan vist igal pool niimoodi. Mis see probleem on, mis seal kinni jookseb? Ma ei tea, ma ei saa sellest aru, tekib küsimus, mille alusel vastu võetakse, mille alusel nad sinna saavad või on metsikud konkursid, mitmed voorud, kus peegeldatakse sadu neid seal läbi ja võetakse siis 15 või 20, mille alusel või noh, samas, eks ole, on mingid legendaarsed sellised sissesaajad, kes on kolmandal katsel neljandal katsel väga kihvtid olnud, aga miks mitte esimesel katsel, ega nad teistsuguseid ei ole, nad on ikka samasugused, õpid luuletusi paremini lugema, seal ei vaadata seda tegelikult seal vaadatakse muid asju, siis on ikkagi mingina kõhutundega võetakse või ma ei tea mille, millega. Kuidas Hermaküla õpetas? Tointele ta püüdis kõike anda meile nüüd see selline programm, et ega ma päris hästi aru ei saanud, meil tekkis selline süsteem vahepeal, et me peame võimalikult laiapõhjalise hariduse saama, nüüd me kutsume endaga kohtuma iga eriala tippe, küll meil käis seal akadeemik Lumiste matemaatikast rääkimas ja, ja kull taimedest loodusteste märkidest. Ega siis lai silmaring on, mitte ainult näitlemise puhul väga tore. Kui inimene teab juba seitsmendas klassis, et tema tahab näitlejaks saada võiks ju kohe rivist välja lülitada õppeprogrammis, mitte selle peale aega raisata, aga võib-olla aitab, matemaatiline mõtlemine, eks ole, ja need on asjad, mis on, mis on vajalikud muidugi. Aga hiilgate. Nojah, selle füüsika näitab peale, võiks öelda, et siis tuleks Stoppardi tekst Arkaadia, eks interatsioonide rattale arvutasega ja siis võib olla abiks. Võib olla abiks. Aga ütleme nii, et tulebki seesama fragdale arvutes ja jäitleratsioonid ja kuidas sulle tundub, kas selle juures näitlejal tegelikult on vaja seda asja teada intellektuaalsel tasemel või saab näitleja hakkama võib-olla hoopis millegi muuga ja tabab selle ära täpselt samadele? Mina ütlen niimoodi, et saabki teistmoodi hakkama, toomingas ütleb, et ei saa, mina ei tea, kummal meil õigus on, temal on oma õigus, minul on oma õigust, mõni näitleja läheneb asjale kuidagi intuitiivselt või see ütleb, et kõik lõpuni vajab. Kusjuures mul on endal veel veel selline teooriatega, näitleja ei tohigi liiga liiga liiga kol, muidu ta hakkab see tema tarkus tema loomulikust või tema intuitiivselt või midagi sellist hakkab segama. Et sa kogu aeg kontrollida ennast või noh, sest see raadio, eks ole, ülevina sa pead kuskilt lapseks jääma või? See selleks, aga näiteks tegime seal Potteri lõppu ja ma vaatasin, Mati Undi kirjumist alguses kirjutanud, oli, ta kirjutab seal, et alateadvus ongi sellepärast alateadvus, et teda ei saa lõpuni seletada, mis ta kurat siis analüüsida, siis pole üldse mõtet. Siis tee, lase oma kanalid lahti ja siis tuleb vastassuund, sellele on püüda. Kust see asi on, tulite, kus too asi on, ta küll me võime konstrueerida mingisuguse asja sinna taha. Aga kust ma tean, et autor seda mõtles? Ma ju ei tea, seda, ma võin näiteks, see on lihtsalt minu interpretatsioon asjal. Kas see ongi näitlejaanne või kuidas sa seletaksid, mis on näitlejanna, sest see on nagu selge, et ühel inimesel on seda annet noh, tükk maad rohkem kui mõnel teisel inimesel seda on võib-olla väga raske määratleda, et mis see täpselt on, aga see on näha, kui peale vaadata Ma ei tea, mis see on ja Anne on noh, ütleme, et mida andekam, seda lähemal sellele piirile sa balansseerida, seda lähemal sellel viisil sa, sa oled või? No ütleme, et kui sa korras lähed üle, aga sa pead kohe saama tagasi. Et kui sa tagasi ei saa, siis pole enam anne, vaid see on juba haigus. Ja ma ei usu ilma peale hoida, pani kaks tundi järjest ennastunustavalt või noh mõni aeg unustas ennast, aga mõni aednike kontrollis kabina. See anne ongi sellele õhkõrnal piiril balansseerimine, kes on täpselt kauem ja lähemalt. Kuidas sina osa üles ehitatud, kas sul on mingi kindel meetod alati mingi sajaprotsendiline selline tööriist, mis alati läbi murrad või on mingi vastavalt osast mingi erinev meetod? Aga nad kõik enam sarnased ei ole, aga vaata ma kuidagi teksti kallal, ma olen päris palju või see selles mõttes mitte seda, et ma nüüd teda lõpuni analüüsiks või seda ka muidugi. Aga kuskil peab jääma ja selles mõttes, mis on minu mingisugune ebausk, et ta mulle alati kaasas või kui on prooviperiood, mul igal pool tekst kaasasele, kas mul on teda aega lahti teha või ei ole. Alateadvus urgitseb selle asja kallal ka, vot niimoodi lähenemine. Ja ma olen selle asja juures ja ma püüan need kanalid lahti hoida, et see intuitsioon pääseks löögile. Mis see tähendab nagu, eks ole, kõike, nii füüsilist osa ülesehitamist kui sisuliselt kõike väga palju asju tekib ilmselt ikkagi kohapeal. Jah, just nimelt ja kohapeal tekita mul siis, kui see tekst peas on, et ma ei pea sellele tekstile ja mõtlema. Sellepärast ma tahangi statisti raamatut varakult lahti saada ja siis ma vahel muidugi kaaperdan või noh, tekst ei ole täpne, aga see mõte või see täiesti kondikava on õige, siis ma saan nagu edasi minna, pärast parandada minna ja samas ma julgen eksida või no mis on ka niisugune asi, et kuidas sa siis eksida, julgemine on päris tähtis asi, ära häbene eksida, alati saab teistmoodi ära parandada. Kuidas sa teatris selle osa üle elad, mis on selline pehme amorfne väikekodanlik, mida on teatris hästi palju ja mis on kui sind kirjeldada, siis eks ole siis see on nagu pigem vastupidine täpselt sellele, milline pilt sinust on ja milline see ilmselt ka oled. Aga ma püüan kuidagi tolerantne olla selles mõttes, et eks ma olen pidanud ise ka tihti osalema nendes mugavates võina sellistes näitemängudes, aga kui sama saab teha vahel ka midagi muud, siis selle nimel võib neid muid asju ka teha või nende muude asjade tegemine ei lähe nii pidevaks, nii suureks, et selle tõelise või uhke asja tegemise ihalus säiliks. Egoplime oi-oi-oi-oi, mis mina näen? Öises taevas. Küberpunkkirjanik Niels Stevenson rääkis oma kirjutamismeetodist, et tema hommikul kirjutas raamatut ja siis ta läheb õhtul garaaži ja hakkab seal murdma oma masinate kallal võistles ta proget midagi ja teeb oma digitaalseid seadmeid ümber, et noh, tema jaoks oli see nagu täiesti noh, ta hoiab nagu endast terve mõistuse juures ja maailmaga kontaktis, niiviisi. Aga näitlejale on sul on, eks ole, hommikul proovid, õhtul on etendus, järgmisel hommikul on jälle proovid, kust ta selle välja Tegelikult nii vähe kui mina olen kokku puutunud ütlemisel Rootsi teatri kavi soome vil, ega nemad päris hästi aru, kuidas see võimalik on. Aga sellepärast ongi seal jõle hea seda asja ajada, et seal naega. Kui sul on proovid, siis on sul ainsale tüki pruut, ega siis õhtul mingeid muid etendusi tuleb, see tükk välja mängitakse, seda teatud hulk kordiks ole, võetakse uus asi, tehakse uus asi. Seal riigiteatri, näitleja. Mis nii viga? Praegu panna hommikul ühe asja, proovida teise asja proovida, kogu aeg on kiire. Kogu aeg on vaja juurde vaja, see natukene on niisugune. Ega mina ei saa kurta. Ma olen niukene Tšanrandjeed ka panna nii-öelda. Heast johtuvalt või aga väljamurdena. Mul see nii hull ei ole, aga ma olen selle hulluse läbi teinud. Ütleme, et seal kümmekond aastat tagasi siis ei saanud üldse aru, ei oskagi teistmoodi. Mis on sinu jaoks kõik see, mis on väljaspool teatrit? Siis see võib tulla ka teistpidi, mitte lihtsalt nivelleerumisekspetse võib tulla süvenemine. Võib-olla jah, et on mul kuidagi niisugune turvalisus ja tuba, oleks soe ja oleks, kus olla ja minna ja seal on hea olla. On seal mingeid asju, mille puhul sa võiksid kindlalt öelda, et need on veel tegemata? Sa mõtled, näitame üleüldse üleüldse ma tahaks ka reisida või noh, ma ei ole selline mees, kes paneb omas turma selga, mis meil omal ajal oli, eks ole, ja nüüd ma lähengi kuskile. Ma ei ole, ma olen selleks liiga liiga mugav või. Aga ma tahaks ka ilma näha või noh, ma ei taha Sharm el sheiki nii nagu nad käivad taisse Domedy huvitamine. Aga kui keegi võtaks mind käekõrvale, viiks Islandil males tänulik küll, et ma seal turvaliselt ära saaksid ja et mul seal katus pea kohal, et ma olen niisugune turvaline reisimees. Vaat seda ma tahaks küll. Millest see turvalisuse taotlus tuleb? Ma ma olin valmis esitama täiesti küsimust. Et kas sa ei ole tahtnud nagu täielikult välja murda, et umbes minna ronida 7000 meetrist mäe tippu või sõita polaaraladele, tähendab teha midagi mõrva. Selline nagu ma arvan, täitsa toorest, et seal tuleb loomusest ennem seal alguses oli jutt, miks kehakultuuri sellepärast, et pääseda sõjaväest. Aga miks sellest siis nii väga vaja pääseda või noh, õite asja, kaks aastakest seal olla meheks, saada vina. No mis see siis on võtta, võtame kui seiklust või noh, kas pead vastu, ma ei tea, võidu võrrelda, et kas sa lähed kuskile polaarjoone taha ekstreemsetes tingimustes, kus sa võid ära külmuda mis iganes või sind lüüakse Vene sõjaväest maha. Mõlemal pool tuleb vastu panna, ellu jääda, aga mina ei tahtnud. Võib-olla on see loomuses, ma ei taha minna kuskile allveelaevaga ookeani põhja ja ma ei taha kuidagi minna vabatahtlikult mäeotsa või? No ma olen kuulnud hingematvast ilust, mis on, aga noh, ma olen teistsugune inimene, minu aktiivsus on kuidagi ekstremismi suunatud kuidagi. Minu kallis kodurannas mu väike armas merekauge härjatalli tuuletundma. Kuidas saaksin sind jälle kätte, kanna kartul, Bulannada, kaugede kui mu neiu su juurde koduranda. Nõnda ääred on minut kui unejõudu juurde. On minut. Kas on mingisugune selline asi, kui sa nüüd mõtled ennast praegu ja ennast 25 aastat tagasi midagi sellist, mille kohta sa saaksid öelda, et see on väga teistmoodi või ei ole, samahästi võib-olla nii, et, et see vahe on üldse väike. Muidugi on vahe, vahe on niimoodi, kuidas mulle Oja Petsi helistas ja õnnitles ja siis rääkisime, juttu polnud ammu näinud ja siis ta ütles. Ma ei mäleta täpselt seda prantsuse vanasõna või niimoodi, et mis vahe on 25 aastat tagasi ja praegu veel. Et 25 aastat tagasi, et küll kõik teeks, teeks, paneks, aga ei oska. Aga praegu KT jõuga oskab ta käia. No vot, see on põhiline vahe, et noh, siis silm põles, eks ole, oli energiat ja kõiki ja vat. Aga nüüd on oskus. See, kellel oli joomisega, oli Vaariku nali, oli joomisega, et noh, ei joo enam ei juhtu ka midagi, või noh, aga siis võib ütelda, aga kui jõid, juhtus, aga ei mäleta, mis vahet seal on? Nii saab. Tulebki mõistlik olla kuidagi. Äkki see on mingi kontsentratsiooni küsimus ka, et kui tunned, et võib-olla seda toorest füüsilist ei ole nii palju, et siis lihtsalt jagad selle ära aja puhkad ja mingi teise aja paned täiendama. Seda küll ja see on jah, lõngaoskusel. Kusjuures see on täpselt sama asine näitemäng, näitemäng on lihtsalt mingi ajalgi lühem kui mid nahakoiaastasest alguses, kui on raske näitemäng külmal higistanud või niimoodi metsik energia läheb ära, aga oled seda tükki juba kümmekond korda teinud, ei istu üldse enam. Minu küsimus ei ole selles, et sa teed nagu poole vinnaga või küsimus on selles, et sa oskad oma jõudu, jaotate sai tühi karga. Noh, selles mõttes. Et oledki kontsentreeritum ja ökonoomsem. Mul on kogu aeg tundunud see, et kui Eestis oleks olnud võimas filmitööstus, et see oleks sobinud nagu väga hästi filminäitlejaks. See filminäitleja meetod on nagu kuidagi teistmoodi kui teatri näitleja ta tahab mõnes mõttes sellist frantaalsust ja siukest teravat kontakti, sihukest sisemist pinget, eks ole, mis teatrilaval on hoopis teistmoodi, et kuidas sa ise tunned, kas sellega on midagi kaotsi läinud, et sellist filmitööstust ei ole ja et sulle seda võimalust nagu siin kultuuriruumis ei ole tulnud? Pikka aega ma ise arvasin niimoodi, et mul ei ole Filmogeenilist välimust. Praegu mõningad kolleegid ütlevad, et, et on küll. Aga ega ma endale ise ikka väga palju nii-öelda, võib-olla, kui krim peale teha, siis on nagu parem vaadata või? Ma ei tea, pealegi filmi puhul ei ole mitte see käsi hoopis sisemine kari seal just ei ja muidugi ka väline, aga see väline tuleb mitte tingimata klassikaliste reeglite järgi. Ei, vaat, ei oska ütelda. Hea meelega oleksid tahtnud muidugi muidugi see niuke põnev. Sa oled ju mänginud ka selle järgi, mis sinu jaoks vahe on. Teatris mängimise ja filmis mängimise vahel. Siukest filmi, millest sa räägid, Ma ei ole ikka saanud teha. Need on niisugused, ma kujutan ette, on kah midagi midagi abiks ikka või midagi ikka või noh, aga sellist kontsentratsiooni või värki või kuidas Rummu Jüri noh siis ma olin poiskinebina, selles mõttes oli väga huvitav, jõle põnev ja huvitav ja aga praegu ma arvan küll, et teeks ma ei tea, kas ma arvan küll paremini teistmoodi naudiks rohkem, võtaks täiega. Kuidas sul praegu, kui sa vaatad nagu enda ümber seda, mismoodi maailm toimib, ütleme, mingid nooremad põlvkonnad, kuidas käituvad, kas sa, kuidas sa tunned, oled sa kohakuti ikkagi selle kõigega veel või tekib vahepeal niisugune tunne, et maailm sõidab eest ära, et tulevad peale mingid asjad, mis nagu enam ei sobi sulle lihtsalt põhimõtteliselt. Päris nii ei ole, sest ega ma jõua paljude asjadega kaasa minna, maim, ma ei valda ju arvutit, mul ei ole meiliaadressi või noh eks talle rohkem kättevõtmise asi või no aga juba see näitab, et miks ma siis seda kätte võtnud ei ole? Ei vaja lihtsalt millegipärast ei ole. Mina elan selles samas maailmas oma maailma kaudu või noh, mis ei ole ka sugugi. Ma arvan, halvem kui see maailm, kus kõik teised on. Et ma olen ikka osaline, võtan niimoodi seda. Näitlejana, sa oled sunnitud pidevalt lugema draamatekste, kuidas on kõiksuguste, muude tekstidega või ka filmidega muusikatega, mis jäävad sealt välja. Kui palju seal selleks aega on? Teda aega ju oleks, aga peab selleks ennast harjutama. Ma mõtlen ka seda, kas need draamatekstid noh, mingil hetkel ei väsita ära, sest neis mingisugune teatud loogika on ikkagi kõigis sarnane, mis sa teed selleks, et sealt välja pääseda? Võiks öelda, et ma olen ajalehti või vastukaaluks, mis on, mis on tegelikult vastukaal sellele. Aga nii see nüüd päris ka ei ole, et ma loen ajalehti ja ma loen küll neid, aga mitte nii palju vastukaaluks või ma ei, ma ei tea. Ma saan su küsimusest väga hästi aru. Ma ei ole nii mõelnud. Et nad enam ei loe, õdu raamatut, ilukirjandust või noh, mina küll loen või noh. Tegelikult on see vastukaal, mis sa arvad? Jah, ka mittelugemine võib olla vastu ka. Okei, elujõudu on sul veel palju, eks ole, asjad lähevad edasi, kas nii nagu asjad siiamaani on läinud? Kas sa tahad, et nad läheksid nüüd samamoodi edasi veel kaua-kaua-kaua või Ma mõtlen just seda, kas sa oled rahul selle kõige käiguga, kuidas praegu asjad liiguvad või on mingi pinge? Üldjoontes ma olen rahul, aga pinge on ikka ja ma ei saa olla lõpuni rahul, noh, sest see siis oleks see surm või siis ei ole edasiminekut. Kogu aeg peab olema rahulolematu, aga samas on kõik väga hästi. Selles mõttes, et ega ma nüüd nii ei pinguta ka niimoodi, et kõik on korras, ei ole midagi korras. Ma olen igaks asjaks valmis. Tuleb mingi murrangu. Mul on üks sõber juut. Tema ütles, et vana juut õpetas teda, et ID-kaart peab kogu aeg valmis olema ning osa kullast peab kogu aeg valmis olema. Tuleb vaadata telefonikõnet. Sisering peab ootama telefonikõnet. Perekond, ootan telefonikõnet. Kui ta kõne tuleb, on kõik kokku lepitud, kust ja kuhu? Rohkem juttu pole vaja. See on neid juurteni hoidnudki, nii et nad on kogu aeg valmis. Ma olengi valmis. Sind iial ei unusta, ära suuda. Olgu tuul iga tuhandeid mude. Armastus ei voola. Minu kallis küllap torkeid kurbus rinnast rauge seal ja tema kaalustada kauge kadu ranna jälle jõuab. Kaalussara kaugel, Kadoran jälle jõuab. Kaljujärvel sai täis 50 eluaastat. Kuulsite Hannese vestlust Andres veega. Juubeliks taastatud Potteri lõppu mängitakse homme Tartus sadamateatris ja veel kuuel korral sel talvel. Hiina kaasaegse kunstinäitusest süttiks Plations suuline ilmed oli kultuuri kahes korraks juttu näituse avamise aegu. Poliitiliselt korrektselt vormistatud hiinlaste püüdlused suur, linnastuda, globaliseeruda, tarbida ja olla tarvitavad võrdsetel alustel Euroopa ja Ameerikaga tunduvalt sujuvamalt kergemad ja konflikti vabamad, kui võinuks või ihanuks eeldada. Taavi piibemann kommenteerib. Nägin kunstihoones barbisid suuri maju, kos flaiereid ja kuldkalu. Nagu biitlite plaadi kaanelt vaatas mind Brenettide barbi maalide nelik. Piisavalt kahvatud koodi nukunäod, et Marcraideni maale võrgust üle vaadata, avastada, et Rayden on muuhulgas jõudnud osaleda Michael Jackson identšeras plaadi kaane kujundamine, sest lapsemäng siin nüüd soovi korral seost näha. Koolivormis tüdrukud imetlesid lummatult suuri maju suurtes vaadetes. Seljaga minu silmadega pilvelõhkujate poole mis asfaldist kasvavate tulpdiagrammidena tähistavad ostujõu pariteedilt Ameerika ühendriikide järel teiseks võimsaima majanduse kasvamist. Need on jäädvustamis refleksi üleskorjamist esile kutsuvad vaated. Teinuks fotograaf statiiviga paar sammu tahapoole, komistanud mõne molberti otsa. 150 miljonit allpool vaesuspiiri elavat hiinlast ei ulatanud tulnud pildile ega näitusele. Puhkes libametall Sasturvises Koskleier ehk kostüüm, player istus argises köögis laua taga, helpis talle keedetud suppi. Teine manga tegelane imetles oma mõõka taustal isa särgi väel õmblusmasinal töötamas. Video lõpus jäi sebra, toppis vaatama haigulist lehmatopist, kellel pole kõige vähimatki lootust triipkoodi lugeda. Mees hoidis süles hingeldavad karpkala, seda veepüstolist tulistamisega päästa püüdes. Püstoli tule ja elujõud on piiratud mehel mõnede elu sissepuhumise moodused varuks. Kala lämbub õhu käes õhupuudusesse edasi. Puhvaikas talupoja peaaegu elusuuruses kujutise näos haigutab auk. Sinna saab pea sisse pista ja ennast talupojana pildistada lasta. Tegevus, mis kõrval eksponent meeritud fotodelt näha. Aukus näoga talupoeg perekondlikke pildistamist fookuses. Aga see ei ole enam hiina nägu, piisavalt kauge minevik, kuna sobib suveniiriks. Minul polnud fotoaparaati kaasas. Privjueerin Pictures tööst autorlust osutaval sildil saanud reading subjekt šas. Tõeliselt häirivatel mustvalgetel maalidel nopped asjade menüüst, mille kujutistega nägijatena igapäevaselt silmitsi oleme ning mille valdav eesmärk on kujutatavat müüa. Prioueering, subjektsus, tööõpiku illustratsioon elik asjalik realistlik laad, koorib tarbekaupade kujutist, läikiv värvilise väliskesta ning näitab neid hommikuse Emeikimatuna. See on reklaammaalija Jürgen tallerlik hetk, mis ealeski ei teostu. Siirdun selle kujutamise koodi tänavale, kus isegi peaministri nägu on mingi tuši võluri käe läbi pooleteise ruutmeetri laiuseks naeratuseks kistud. Ja saan tulemuseks juba ära tuntavamalt pahura kala näoga tegelase. Kuigi ma ju tean tegelikult fototad ja väga hästi, mis nägu sa oled? Mis ilme on Hiina linnadel, saan teada, võib-olla järgmiselt vähem turvaliselt näitusel. Taavi piibeman kommenteeris Hiina kaasaegse kunsti väljapanekut kunstihoones, mis jääb avatuks veel ka järgmisel nädalal. Lõuna-Eesti mägismaale sattujaid on põhjust otsida Võru linnast üles kultuurimaja Kannel ja ära vaadata Toomas Kalve ning Epp Margna pildid. Aapo Ilves käis juba vaatamas. Võru linnagaleriis on kuuenda veebruarini võimalik uudistada toredat elukaaslast Toomas Kalve ja Epp Margna ühisnäitust. Toomapoolse osa pealkiri on vanad ja uued ning epo omal oles moluudu lauljasse. Äsja Põlva maakonnalt tillukese kultuuripreemia saanud EP esitab sedapuhku silmaga vaadatavat vormi maalitud regilaulu iminaid. Eesti foto üks suur vaaladest. Toomas on galerii külastajate ette sättinud toreda retrospektiivi oma tegemistest läbi paari aastakümne. Ühisnäituse alumist esikorruse otsa trehvad vähemalt silmanurgast ka heaaimamatut, kino või kohvikukülastajad. Võimsam osa teadlikuma kunsti vaatleja tarbeks korrus kõrgemale paigutatud. Võru Kandle kaks näituse korrus on vägagi kunstniku ja vaatajasõbralikud symbol kumu laiuskraadi saab ju kahjuks kohata ka üsna jubeda seal nii-öelda halb korras kunstisaale. Võru Kannel on jõudsalt Lõuna-mõeldaks kunstihooneks kujunemas. Ja üleüldse kipub lõunapiiriväärne kunstielu igati ja külaaegadega parimasse vormi jõudma. Lõuna-Eesti kunsti on Tallinna või lollina poolt ajati moka otsast mitte tõsiseks liialt marginaalsekski põlatud. Kuid aastal 2007 sellised vastandumised enam teps mitte ei kehti. Kütioru avatud ateljee on ennast maailma nabane ammugi tõestanud ning Mooste külalisstuudio, võru ja Obinitsa galeriid on tema prohvetid kui taldrikut või eesti kaarti keerutada ning maailma asju õigete tagurpidi võtta ja vaadata. Epp Margna ja Toomas Kalve näikest kõlbab igatahes igati vaadata. Epulton seintele toodud iitsatele regivärssidele mõeldes loodud akrüülmaalid mis tehtud pütti laudadele, sandiotstele ja muudele põnevatele mäluga pindadele. Lõuna pool on samalaadse lähenemisega Kunskinud ka näiteks Evar Riitsaar, Eeroyavoinen Toomas kuusing, Merle Jääger. Sestap läheb arvata, et seesinane käitumine muusadele igati meelepärane tegu on. EPO maalialused on pärit samast keskkonnast, kus Toomas Kalve oma Vaikelut pildistanud. Ilmselt seepärast ei tekigi näituses vähimatki kaklustega vastuolu, mida nii erinevate tehnikate koos näitamise puhul muidu ehk eeldagi võiks. Meenutasin Epu 10 15 aasta taguseid pastelljoonistusi ja mõtlesin, et ehk on akrüülvärvid tema loomingule samasugune tore päästerõngas nagu seda Austraalia põlisrahvaste kaduma kippunud kunstile. See paralleel tekkis ilmselt aborigeenide kunstist ööülikoolis kõnelenud Peeter lauritsanägemisest sest eks see oli ka Peeter avamisel kohal ning tekitas seal toomas Kalvega kergetis putigi. Ja nimetati dispuut oli abiks, sest Kalve retrospektiivi uusima osa taust on digiajastul ehk raskesti teadvustatavadki. Tarvitab mees viimati seal aastatel ju fotograafia, algusaegade tehnikat ning kohati materjale, mille teoreetiline aegumistähtaeg jääb 70 aasta taha. Võru Kandle teise korruse saalis ripuvad umbes kirja paberisuurused koloreeritud kontaktkoopiad, plaat negatiividest ja nende fotode resolutsioon oleks digitaliseerimise nii suur, tõrgub nii mõistus kui tänapäevane aparatuur. Piltlikult suuliselt keskmisse sülearvutisse mahuks neid fotosid ilmselt kolm kuni neli. Väljaprindi formaat oleks maja ning fotode detailid üli üle-elusuurused. Eelnenud tehniliseks kiskuv jutt ei tähenda, et need samused kontaktkoopad kuidagi vähem vaadatavad oleks. Suisa vastupidi. Ja soovitan igati. Esimesel korrusel näeb fotosid sotsialistlikust eluajast ning toonases tehnikas Epu ikooni või puusliku laadis maalidega. Kenasti turvatult heameelt tegev kogemus on see näitus küll sattuge lõunamaale ja kui teile näidatakse, siis vaar. Nädala alguses avatud Epp Margna ja Toomas Kalve ühisnäitust vaatas Aapo Ilves. Näitus ise jääb avatuks veebruari alguseni. Küllap teate kõik kunstmuinasjutu vaprast tinasõdurist eesti jutuvestjad ja tseremooniameistrid on sellest tuntud loost teinud oma remixi Fitchering, pronkssõdur ja Kalevipoeg. Aga lugu ei saa ega saa kompositsioonilist lõpplahendust. Kolleeg Urmas Vadi pakub selle välja. Jälle kisendavad Tõnismäel kellegi kondid ja selleks kisaks on andnud põhjust sel nädalal vastu võetud seadus mis lubab pronkssõduri minema viia. Olgu aga siis, kuhu minul tartlasena oleks ettepanek, meil siin on terve linn monumente, kujusid täis. Meil on kätest kinni hoidvad isa ja poeg Meelis ja jäätis Kokoos sõbralikult millelegi osutamas. Huvitav millele? Meil on Tõnisson ja oma telje ümber pöörlev Menning ja meil on ka Kalevipoeg. Kui Edgari vabaduskellad välja arvata, siis Tallinnas on peamiselt ikkagi kaks kuju, mis koguvad viha ja verd. Ehk siis lahkuv pronkssõdur veel saabumata. Kalevipoeg. Kuna meil siin Tartus ei ole ühegi veidra kuju vastu mitte kõige vähimatki, vastupidi, siis minu ettepanek seisneks vahetustehingus. Meie annaksime Tallinnale Kalevipoja ja Kalevipoja asemele tuleks pronkssõdur. Seega leiaks pronksmees väärika koha. Ja tallinlastel oleks oma ihaldatud kalevipoeg. Meilt saadud. Kalevipoeg peaks pandama ka täpselt sinnasamma, kuhu see praegugi kavandatud on. Ehk siis merre. Aga kuna meie Kalevipoeg on kordi väiksem kui Kangro kavandatud vägilane, siis jääks ta tervenisti vee alla ja ainult tuukrid ja olmeujujad ja kangemad eesti pojad, miks mitte Kangro ise saaksid sukeldudes külastada Kalevipoja kuju. Tervest Tallinna lahest võiks kujundada memoriaalpargi, kus lisaks kalevipojale oleks veel Soosaare peataleenil Lihula meeste tahvel, miks mitte, Russalka võiks nihkuda vete üle kogu ilma võiks kõik riigid oma problemaatilised kujud tuua meie vesi memoriaali ning ainult mõõnaga paljastuksid nende kujude pealaed pikematel ulatuksid silmad veest välja vaatama. Loomulikult ma näen siin ühte takistust, ju leidub neid, kes on tuliselt vastu sellele, et pronkskuju enam Tõnismäel ei valva. Sel juhul kas ei võiks täpselt välja selgitada, kui palju on pronkssõduri tuliseid poolehoidjaid, kui neid on näiteks 1000 siis tuleks jagada pronkssõdur 1000-ks tükiks ning igast tükist sulatada uus pronkssõdur ning laiali jagada. Kui fänne on rohkem nii 10000 saaks igaüks endale tinasõõri mõõtu pronkskuju, mida on väga hea hoida öökapil oma lemmikraamatu kõrval. Milleks on loomulikult Nikolai Ostrovski, kuidas karastus teras. Kuulsite Urmas Vadi lahenduskava vapra pronkssõduri saagale. Tänane saade on veel kord eetris täna klassikaraadios algusega kell veerand seitse ja kolmapäeva öise kordusena vikerraadios internetis oleme jätkuvalt kuulatavad igaühele parimal ajal. Tänase saate helikujunduse tegi Mario Kulver, helirežissöör oli Külliki Valdma. Mina olen toimetaja Esta Patrick taaskohtumiseni kultuurikajas, järgmisel laupäeval.