Vaikuse võimalikkusest. Millest tuleb, et sõna mis mind iga jumala päev kisub keelt pidi oma nibusid noolima. Sedagi kaudses mõttes, sest otse ei anta enam ka siis, kui end paadiks joon. Püüan triivides mahutada kogu universumi paadimatkahuvilisi. Millest tuleb, et see kuradi sõna ei oska mulle öelda. Mis oleks, kui ma mitte kunagi midagi poleks ütelnud. Lihtsalt jonni eksperimendi pärast otsustan, et mitte üht saadana häälikute ilmumu huulte tuharate ajukurrud vahele laseme, ütlen siis sind, Soerdit lihtsalt tähistatakse. Sinust saab tähendamissõna. Tohtrid tulevad, pistavad susse oma 10 näppu, nii nagu juutide jumal pistis Moosesse. Kolm idamaa tarka valavad su üle kuldse pasa ja Murryga. Proovi nendega mitte nõustuda. Kes sa tead, et vaikimine on nõusolek? Riknenud vaikus. Üks narr mõtles kord. Vaikus on ilusaim muusika. Tore ilgelt mõttekas on olla vait, kui oled igavesti naelutatud kuulma. Mida see naljamees mõtles hetkel mil muusika vaikis. Surnuraamatu lehed. Surnuraamatu lehed ägisevad kaalutute tõdede all. Tähendus saabub tarbetult alasti pärast koitust. Nõrk on Musk. Liiga habras, et julgeda mitte uskuda. Aga mu teadmine on peldikupaber. Temast on kasu pärast. Ja siis ta on määritud. Sina, kes eile õgisid sõnu, et surra suru, murra, kuni kopsud katkevad, paotub lõpusepilu kuni tarbeta, tõde on väljunud haisvas elavas ilus. Kindrali vastse kannatused. Mais salli paiku. Tahaksin jutustada minu perversioon, pakub lõbu ja õpetab. Olin vihmane õhtupoolik linnamäel. Lahing oli äsja lõppenud ja välikubises oigavatest, värdjatest ja Makladest. Olin vagel. On lind, see elukas, kes kõhtu või kala saa sotti, kordeksleb, rinnus justkui ihkaks priiust. Siis jälle uimalt uimerdab sees seedekoti. Vist nii, kui laulan, lind ja kala, siis, kui jahmine õhku. Mis toimub peas? Miks peas mitte mujal? Põlveõndlasse ninakarva jalamil. Süda on haige. Haige süda, oled sa üldse olemas? Vaataks enda sisse, et veenduda, aga ei julge. Langus. Liisisin luulehobu triljonilise intressiga. Sain tünga. Hobune pold oli siga. Karje uksekell äratas mu ühel hommikul nägin mureliku naabrit, kes kuulnud karjet minu magamistoast. Palus selgitust. Ei, imestasin ma, mitte ühtki karjet ei saanud tulla minu magamistoast ma ju ometi magasime sügavalt ja rahulikult. Teisel hommikul seisis läve ees politseinik ja palus luba üle vaadata mu vannituba. Kogu öö olevat kostnud oigeid nii õõmsaid, et mitte üks naaber saanud sõba silmale ega julenud tulla vaatama. Sealt meda leidsime mulle tundmata Carrie poti peal istumas. Ta vaeseke oli jäänud kurnatusest magama. Pisaratest ja tatist kuivanud korvad peitsid krampides tuksleva näolappi. Kas te siis ei näe, et tal on halb? Ütles politseinik mulle etteheitvalt Pilku kinkides. Kutsuge palun arst. Oksjon on öö. Olen pankrotis. Seal, kus varem oli mu hing on nüüd tantsupõrand. Õlleuimased paarid õõtsuvad pimeduses. Sa oled liiga palju joonud, ütleb rebu kollase kleidiga naine oma mehele. Lähme palun koju. Aga kullake, vastab mees, siin algab kohe oksjon ja terve hinge täis asju müüakse maha naeruväärse raha eest. Ei vorm. Me läheme koju, sest on üsna tõenäoline, et sa ostad kokku täiesti kasutut kraami üle mõistuse kõrgete hindadega. Nagu alati, kui purjus oled. Armsamaga restoranis. Kallis, oled sa kuulnud hulludest, kes armuhetki valivad, nii nagu restoranis tellitakse roogasid? Purju jäävad paljas olemises üksteise haistmis, maitsmismeelehaardes silmadega serveerivad end kui hiidkrevette. Ja kõik, mis ettekandja taldrikult tagasi viib on lembuse veri, roosad koorikud. Kas võtame mullidega või mullide armastuse? Kas toore keskmise või hästi tehtu? Sa maitsed tibu kogu raha eest ja ainus vahe sinu ja hõrgu kana võileiva vahel on see et sinust ei saa ma mitte kunagi isu täis. Armukolmnurk mäletad seal restoranis, sõime kana. Ja ma juhtisin su tähelepanu minu rasvastelt huultelt, mida sa meela pilguga noolisid lahjale, valkjale, kuivale, su taldrikul. Mäletad, küsisin, mis tunne oleks olla koib kahe õhetama armunud taldrikul. Ootan su tulekut nagu kutsikas, peremeest. Kärsitu, õnneliku näljasena. Ja kui sa siis tuled pika-pika ootamise peale siis ei oska teha muud, kui rõõmsalt lävida. Lootuses, et ehk aimad mu häälekõlast keelesoojusest, käpa pehmusest. Kui palju ma sind vajan? Ühel hetkel mõõt saab täis. Ja ma voolan üle printsi tükikesi endast, sinna, kuhu sünnis on pritsida. Nii juhtub, kui rõhud erinevad sise- ja väliskeskkonna vahel. Ja võib ka nii, et varisenud sisse nina vajub kuklasse, õlad kubemesse, kael kõhtu. Palju pole ju vaja. Piisab, kui sa ütled mu nime, kallis. Ja pritsin võivarisel. Idüll ära pereta, kallis palun hoian õhus. Mulle meeldib, kui sa lendad nii uned kõhus. Kiri kallimale rindelt. Kui ma oleksin sõduri jalg, siis ilmselt haiseksime rõvedalt. Kuigi ei saa välistada, et on sõdureid, kelle jalad ööpäevaringset aasta läbisest saapas olemisest ei lähegi haisema on põhimõtteliselt haisu vabad. Ja veel on võimalus, et mõni moodsam sõjard kasutab jaladeodoranti ja seeläbi hoidub haisemast. Kui ma oleksin sõduri jalg, siis ilmselt haiseksin rõvedalt. Seenhaigused külastaksid mind perioodiliselt, varbaküünte hingeelu keeraks värk kohe päris kindlasti perse ja nii edasi ja nii tagasi. Rääkimata sellest, et mul tuleks minna läbi tulest ja veest. Ja mille eest? Selleks, et mu külge poogitud sõjard saaks minuga peksta, kubemesse pastast, kustutada, koni, astuda pükse üles, rebides kogemata oma sitahunnikusse ja selle kõige juures jääda lootma et ma kuhugi turvalisse kohta maandan, kui peastaap alkoholi kuuli või suure armastuse mõjul pauguga Luuvitaks sulgema. Ühesõnaga, kallis, ma tahan, et sa saaksid aru et ma kõige parema meelega oleksin su õide puhkenud tuhar hetkel, kui mu käsi seda silitab. Või kõdine kõrvanibu, mida parasjagu näksin. Ja et põhimõtteliselt tahaksin hõõruda hambaharjaga su mõnukeskusi ja mitte kasarmu põrandalaudu sogase kraavi vee asemel ahmida pitaminiseeritud piina surindadelt. Selle terviseks, et maailmas kestaks rahu ja võimalikult vähesed isendid oleksid sunnitud olema haisev sõduri jalg. Miks minust ei saa jumala poega? Kujutle, et just suudlesid jumala poega. Või olgu need jääda sündsaks jumala pojapoega. Mida sa ütled, kui sellesama mehe liha, kes just sind oma jumalikkuse puudutas, tõuseb igal jumala hommikul surnuist. Kõikide maailma naiste silme all saab seksi iidoliks. Mis arvad, armastab ta sind, on tal sinu jaoks aega, kui 50000 vannutatud kardinali pidevalt võtavad suhu ta ihu armulauas. Karikad iial ei lõpe tühjenemast. Palved, appikarjed, süüdistused. 24 murd, seitse postkasti patsetamast. Näed nüüd, kallis, miks minust ei saa jumala poega? Sest ainult sina, mu arm, oled oodatud armulauda sina vaid oled määratud astuma mulle ehitatud katedraal idesse jooma veini Moveenidest. Olen astja sinu jaoks. Kui jumalannat koidikul Kui jumalannad koidikul kaovad kõiksuse kohvikuisse kauplema öö jooksul küpsenud maailmadega. Hiilid sina haldjas töökojast, poetad põll palakese pihta pandud ahjusooja universumit ja poed mu kaissu. Mõnus, mõnus, mõnus on sängis muredaid, maailmu mugida. Osa neist pudeneb linadele ja need väikesed nähtamatud palad kõditavad koledal kombel kui sinuga hilise õhtuni hullal. Mehhaanika lubama seletan sulle, kallis mehhaanika aluseid. MINA OLEN kolb sina silinder ja kui ma suurest erutusest su sees plahvatan sädet meis selleks ju jagub siis hakkab mootor tööle ja nii lihtne see on. Ja ainus lahendamata küsimus, millele ükski mehaanika tõde ei ole suuteline vastama, on. Et mida paganat kogu selle tohutu jõuga peale hakata. Ma olen siin kallis narr, kuidas üks tunne võib olla 68 küljega just nagu 60 kaheksaküljeline münt. Mittearvudel tunnetega suurt pistmist on, sest mil moel väljendada armastuse matemaatilist mudelit? Kas kedagi armastada tähendab sulgeda ta ruutu või ülendada kuupi? Või kas kuupjuur kurjajuurest võetuna headus? Kurat, seda võtab jumal teab, miks ometigi on nii, et saatan ja issand, ühe pereliikmena ei suhtle. Tulevad koju, lülivad sisse, teleri tuimalt toimetavad üksteise kõrval issanda, näe, Khani võlut sügab kõhtu. Saatana poiss vaesekaga mängib vaibal rongiga. Ja nii kuradi kangesti ihaleb tegelikult isa lähedust. Aga meie ei saa. On autoriteetne. See on tema töö ja väike õnnetu saatan peab jääma üksinda. Sest kõik toimub jumala laia selja taga, kuhu sotsiaalametniku silmad ei ulatu. Niisiis, armastus mitmepalgeline nagu 153 miljoni palgega neitsi kes diskoteeki minnes kõik palged madal eri värviga et iga suudluse jaoks oleks vääriline krunt. Kuidagi käest ära läheb see luuletus. Kas kardan midagi? Kas kardan välja ütelda seda, mida ma välja ütelda kardan kui nüüd väga otse küsida. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile. Mind on alati huvitanud, miks Jeesus pidi iga tähendamissõna alustama parasiitsõnaga. Et armastus on saatana poisi ja tema isa vaheline lahendamata küsimus. Issanda uhkuse, poja veritseva hinge nimbus katab kõigi armastatud meeste kõrvad sel hetkel, kui nende ilusadlembesed mõistlikud naised neile sosistavad maailma kõige lihtsama tõesema tõe. Ma olen siin kallis. Armasta mind. Issand, helesinistes dressipükstes. Issand, helesinistes dressipükstes lammutab Me vana arvutite esikus sõbralik, aval pilk alati silmis kylamas. Valged-triibulised sokid, põhjapõtradega, T-särk. Selline on mu issand. Kaks keeru kohta keerubid peas, juuksed nende vahelt püsti kui kavalalt kuradil. Asjalik, kõikvõimas. Miks linnud võivad aknalaua peal olla ja mina ei või? Küsib ta. Ja ma ei oska midagi vastata.