Kunagisest rootsikeelsest Kreenholmist sai see nimi, mis tänaseks aga tähendab meie vabariigi suurimat ettevõtet Lenini ordeniga autasustatud kombinaati, Kreenholmi manufaktuur. Laulavata vabrikute. Ligi 400000 värtnad ja üle 4000 telje praegu 110 aastat ja 41 päeva tagasi hakkasid siin keerlema esimesed 8000 ketrus väärtnat, mille panid liikuma kuulsate Narva jugade hobujõud. Muidugi alles tühine kümnendik Nende koguvõimsusest. Esimene elektrilamp süttis Kreenholmis aga alles ilmiga hiljem. Ja esimene raudtee haru ulatus sinna täpselt 40 aasta eest. Aga ta kasvas, kasvas jõudsalt, sest rahameestel tasus investeerida kapitali, millelt saadi dividende kuni 30 protsenti. Mille arvel? Kelle arvel? Nende arvel, kes pidid näljakopikate eest töötama pimedast pimedani 13 14 tundi päevas. Seda kannatati kannatati, kuni mure karikas täitus pilgeni, kuni ta 1872. aastal paisus üle ääre. Puhkes esimene massiline streik Eestimaal. Nii massiline puudutas isegi isevalitsejat tsaar Aleksander teist ja sundis selle mahasurumiseks kasutama sõjaväge. Selles võitluses karastus lapse east Kreenholmi tulnud töölisrevolutsionäär Vassili Gerassimovi sai kooli noorkangur Fjodor Afanasjev, kes 1905. aastal juhtis Ivanova koosnessenski tekstiilitööliste suurstreiki Kreenholm aga kääris edasi. Enne selle esimese vene revolutsiooni murdlaine saabumist esitati veel mitmel korral ühiseid nõudmisi tööl ja elutingimuste parandamiseks. Ja veel pidi tsaar ise avaldama lootust, et rahutustele tehakse kiiresti lõpp. Seda tehtigi tihti halastamatult. Kümneid sadu inimesi, saadeti asumisele, heideti türmi. Ent see ei hävitanud võitlusvaimu. Kui jõudsid Narva verise pühapäeva järelkajad olid linnas protestist streigi eesotsas jälle Kreenholm, lased juhtijaks? 1905. aastal juba Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kohalik organisatsioon. Selle loojate hulgas oli ka kangura maalija Kreitzberg töölisvanem tulihingeline revolutsionäär, kelle tsaari timukad surnuks piinasid. Töörahvas karastusvõitlus jätkus sest ega olukord suurt ei paranenud, kuigi manufaktuur ise laienes järjest. Isegi esimese maailmasõja-aastail nõuti palga tõstmist ja töötingimuste parandamist. Töökoormatus kasvas jälle selle inglise madid, kes olid meistrid. Sinita tuleb meelde tuletada seda, et meie ei eestlaste ja venelaste hulgas mitte kedagi meistriks ei pandud. Näiteks mul oli üks niisugune juhtum, masin ei lähe käima, lasin meistri välja kutsuda, meister tuleb välja, Inglismaal vaatasin, mõtlesin, et tema on ka targem, kui mina käis masina juures, vaatas, tuli minu juures, näitab lusikaga, mis sa tahad poksi peale minna või? Ma sain vihaseks, ütlesin, ah, kui poksi peale, siis me oskame poksida. Kaadil võtsin naabri kätte, kihutasin ta Camplektidelt välja. See oli just parajasti enne aprilli streigi. Neid oli 1916. aasta aprillis koguni kaks mille eelset aega meenutasime aasta eest vana bolševike Albert mesilane. Ja võitlus kestis juunis, saavutati võit, kuigi fabrikaadid kuulutasid vahepeal välja lokaudi. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta pöördeliste sündmuste käik on jällegi kõige tihedamalt seotud Kreenholm lastega. Narva tööliste ja soldatite saadikute nõukogusse valiti Kreenholm, lasi bolševike Nende kaastegevusel hakkas ilmuma kiir. Hilisemates kaitselahingutes võitles Kreenholm laste punakaardirühm ja nende toetusel kuulutati siin välja Eesti töörahva kommuun. Võitlus jätkus ka hiljem põranda all. Kreenholm ise aga jäi kodanlikus Eestis kiratsema. Tööliste arv langes viietoodang seitsmekordselt 1925.-ks aastaks. Vabrikuid monteeriti ja 1939. aastal kahanes tööliste arv 1600-ni ning needki töötasid ainult osa nädalast. 100. juubelipeol meenutas neid aegu Olga seppa. 34 aastat Kreenholmis olla ja siis see miks mind vallandati etnormees tegi tol ajal tööd ja vähe tööd oli ja, ja neli last oli ja siis direktor Zimmerson, seda ma ei unusta iialgi, ta oli nii vastu tulemata, tähendab ja ei millal. Võite kodu olla, aga kujutage ette nelilast seakasvatajatele Ja see oli kõik muutus 1940. aastal, kui Kreenholm lased, said ise oma vabrikute peremeheks. Töö sai uue hoo. Kuid mitte kauaks. Järgnesid kolm kõige süngemad taastat Kreenholmi ligi sajandilises ajaloos. Koos linnaga hävis peaaegu täielikult ka Kreenholm kelle tööväe paremik võitles sel ajal armee ja partisanisalkade ridades. Ent juba 1945. aasta juulis andis Joala vabrik jällegi edrust. Kombinaat hakkas elama ja jõudu koguma kuu-kuult aasta-aastalt. Ja nüüd töötavad täisjõuga revolutsiooni kants, vana kudumisvabrik ning viis ta naabrit. Töötavad hästi. Juubelipühadeks peeti seitse Kreenholm last, lina autahvli vääriliseks. 13-ga täienesid kombinaadi auraamatu leheküljed ja 43-ga kombinaadi autahvel. Siin on Aino Sarapu, Valentiina suits, Elvira kolm, Mihhail ots ja kümned teised, kes on tänavu eriti tublilt töötanud. Seitsmes ja kõige nooremvabrik sammub juba vanadega rinnu. Viime sinna mikrofoni. Suure kombinaadi kõige nooremvabrik viimistlusvabrik töötab umbes aastapäevad ja loomulikult ei ole siis ka ühe tema tsehhi rakeerimis tsehhi juhatajana Põldmaga mitte kauem töötanud, on vist nii? Jah, minul sai augustikuus siis aasta täis, kui ma tulin tööle Kreenholmi vabrikusse. Aga tegelikult on teil staaž palju pikem, eks ole? Noh, tase ja peaks ütlema, et jätkub televiieteist taastama. Töötasin Sindi esimese detsembri nimelises vabrikus. No kuidas oli ületulek? No nagu iga uus asi alguses kahtlesin, ei teadnud, kas tulla siia üle või mitte. Mul tehti ettepanek, siis ma mõtlesin kaua selle asja üle järele. Umbes aasta pärast ma sõitsin siia kohapeale, mulle meeldis see linn, meeldib see uus vabrik, kõik on siin väga nii avar ja kaasaegne ja siis ma andsingi nõusoleku tulla üle tööle Kreenholmi vabrikusse. Esialgu tööd nagu ei olnudki veel, aga jah, kui ma siia tulin, siis pilt oli kaunis niisugunne laiali valgunud. Mingisugust töö võimalust veel ei olnud, siin olid esitajad olid Montaasnikud siis pikapeale hakkasime kaadrit välja õpetama, sellepärast et meie kollektiiv on kõik uusmoor. Keegi varem ei olnud töötanud viimistlusvabrikus, muretsesime koha peale valmis kangaid, näitasime praktiliselt, kuidas praakida, kuidas töötada, missuguseid vigu välja lõigata. Ja nii pikka peatsest meie teataski liikuma siis möödunud aasta oktoobripühade eel siis meie paplik hakkad juba tööle, tehti esimene proov pleegitatud kangastega. Täiesti õnnestus. Peale uut aastat veebruarikuu sees siis juba vabrik omas riikliku plaani, esialgne plaan muidugi oli väikene, sellega tulime toime, olgugi et suurte raskustega kuust kuusse plaaninuid suurendati. Võtsime juute uusi inimesi, õpetasin neid välja ja nüüd peab ütlema, et meie oleme saavutanud juba taseme, kus võime päevast välja lasta 300000 meetrit. Valmis pleegitatud riiet. Kvaliteediga võib ka rahule jääda, eks muidugi on siingi olnud oma väikeseid ebaõnnestumisi. Vead on parandatud, likvideeritud, nii et praegu võib öelda, et väga suuri raskusi enam ei ole. Siiamaani. On ainult Dorjeteegitatud. No meil tulevad toorkangad pleitud osakonnast valgendatakse leegitatakse, kelle kuivatamist läbib valmis valge kangas arreteerimise agregaati. Ta peab läbima venitusraami, kus kangale antakse tema nõutav laius. Terve selle veel pärid, kalandri asendab triikimist. Vot siis juba valmis, valsid, tulevad meietiski sildist, Meibratsime riiet käsitsi, aga siin on meil plaatimise masinad. Ma räägin siis, et masinat taga näeb ära kõik hanges olevat vead. Kui midagi on vaja, väljendatud lõigata, seisatab masina. Toimetab siis oma tööoperatsiooni. Muidugi määrab sordi. Ja vormistab kanga markeerimiseks kleebitakse kangale etikett. Ja võib öeldagi, et kaup on valmis. Oma kaubamärki ongi. Oma kaubamärk on silmud praegust laua peal värskelt kinnitatud. Nii et kui hakkame telli muusitliketises Isiva, tuleb meil oma kaubamärk, nagu siin näete siin alla rahutuvi. Jah, rahutuvi kujutus, kelle tiibade, eks ongi täheta emm Kreenholmi manufaktuur, päris nägus. Ja noh, see juba nõuab rohkemat, siis, eks ole, võib-olla niisugune märk saab tuttavaks üle kogu Nõukogude liidu või läheb teie rivistatud tähendab kaugemalegi. Meie viimistletud kangad lähevad Soome ekspordihinna. Esimesed partiid on juba sinna saadetud ja on oodata, et edaspidi meie kaup hakkab minema ka laiemale Euroopa turule ei või isegi veel. Kaugemale selle juba aasta otsa töötava korpuse kõrval. Teises tiivas on ka päevavalguslambid, laes põlevad. Jah, peab ütlema, et kodumaja 50. sünnipäeva kingitusena lastimil käiku. Teine järjekord tähendab trükkimise ja värvimisetzi. Riiklik komisjon. Pühade eel võttis tööstusruumid vastu ja toimus ka esimene töö. See, mis tuleb, siis naaberkorpusest on juba sits. See oli parti sõltunud sitsi, satiini, sealt tuleb trükitud värvitud ele kanti ja igasuguseid teisi riideid. Meil, arst sortiment, on meil kaunis laialdane ja kasvab kuust kuusse. Ja isegi on kinnitatud plaan, et hakkame trükkima siidikangaid. Ja teise seltsimees Põlvakest olete Narvas juba kodunenud aastaga. Jah, mina pean ütlema, et ma täiesti kodunenud ja väga rahul see linn meeldib mulle kõik on siin nii omaseks juba saanud. Ja Kreenholmis ka Kreenholmis ka pean, ütleme, et meie kollektiiv on ju kõik noor, väga palju on meil noori üle 50 protsendi äsja koolipingist tulnud ja mina olen kollektiiviga väga rahul. Väga hea kontakt on meil täitsa seltsimehelik ja sõbralik. Nii et ma paremat soovitada nagu ei oskagi. Ja tõepoolest, Olga Seppolasti omal ajal lahti, sellepärast et tal mees töötas. Nüüd käis suure kombinaadi direktor isiklikult Erna põlmat Narva tööle kutsumas. Ja kokku oli ju ümmarguselt 600 inimest järsku juurde vaja. On veelgi puudu, kuid juba iga viies narvalane töötab Kreenholmis. Ent ka töökäte nappusest hoolimata on suudetud kombinaadis tervikuna oma kohustustega väga hästi toime tulla. Nagu kinnitab peaaegu nomist Lydia diilissova. 10 kuuga anti üle plaani 251 tonni kedruste gooti üle kahe miljoni meetri kangasplaanist rohkem. Kokku on aga tänavu kombinaadi väravast välja läinud kaugelt üle 111 miljoni meetri riiet. Kui poole aasta eest ütlesime aasta algusest kootud riidest võiks iga neljas-viies meie suure kodumaa naine õmmelda endale kleidi siis nüüd jätkub sellest juba igale teisele. Üleplaaniline kasungi ulatub juba aukartust äratava summani 330000 rublani. Palju on selles kaasa aidanud üleminek uuele majandamissüsteemile. Täiendavate reservide otsing, tööviljakuse tõus ja kõik muu, mis sellega tavaliselt ikka kaasneb on tähendanud seda, et üksnes ergutusfondi on tänavuse üheksa kuuga kogutud neli korda vähem raha kui mullu. See on andnud end tunda töö Indon märksa kasvanud ja seda mööda paranenud ka kogu kombinaadi majanduslik tegevus. Leonhard krunkil, kombinaadi esimesel sotsialistliku töökangelasel on tööhindu küll alati jätkunud, aga värime temaltki, kuidas läheb? Ta on ikka endistviisi poolmeister. Iga protsent on 450 meetrit küll ei plaani, seda võib ise juba välja rehkendada, kui palju ja see tuleb ikka kolm kilomeetrit ja kindlast Te ütlesite, et juba kolmas vahetus mõnes mõttes me mäletame ju, et teie olete esimene Kreenholmis, kes võttis endale maha jäänud brigaadiriista endise ja teil varem olnud hea komplekti tasemele ja see on nüüd juba kolmas kord, siis nyyd kolmas kord, kui kaua on nüüd see kolmas komplekt käes, siis kaks aastat umbes. Ja tulemused nagu kuulsime, pole viga ja tulemused on väga head, võiks varsti veel uut võtta, kui oleks vaja võtta, võib-olla ei olegi, kui on vaja, siis praegu ei ole niuksed, kuhu võiks minna. On juba kõik enam-vähem heal tasemel. Mida on nüüd, ütleme jah, viimased 70 aastat, kui te sellega peale hakkasite ja ei lähe sotsialistliku töö kangelase nimetakski omistati, mis on need viimased 70 aastat Kreenholmile juurde toonud, no ütleme kohe teie töökohal vahetamisega näiteks mees ehhis ennem kangur näiteks teenindas 30 telgi, nüüd teenindab 36. Vahe märgatav kohe ja meel Kaagergis palk. Ennem oli näiteks see preemiat Prives siis, kui öeldakse, anti kuni 40 protsendini. Aastapreemia esimene sedasorti kinnituse jälle tööle ootab veel ees, miks ei peaks siis olema tööindu ja kui veel elujärg on hinnatav niisamasuguste sõnadega, nagu siin varem ütles tärna Põldma. Helene veerak pidi kunagi oma hälliealisi lapsi viima tööajaks vabriku sõime, kus neid vaigistamiseks joodeti mooniseemne ekstraktiga. Alton Kronk tuli sõja tallermaaks jäänud kodukohast peaaegu paljakäsi. Narva poeg Leonhard astus vaevu valimisõiguseikka jõudnud noorukina seitsmeteistkümne aasta eest esimest korda läbi Kreenholmi väravate. Hakkas omaette elu rajama. Ta tütar võib aga kodus klaveritunde võtta. Ja üksainus näide, võib-olla mitte kõige õnnestunum ja võib-olla on ka võrdlused ehk liig drastilised. Ja iga Kreenholm lase kodus tõepoolest ei ole klaverit, ei ole jõutud või ei tahetagi muretseda. Igal Kreenholm lasel pole perevanemaid põlist kangrut killast, kes mäletavad vaevade ja võitluste aega. Paljudel pole veel endal Piretki. Aga ometi on nad Greenhollased auväärse ajaloo ja kuulsusrikka tänapäevaga ühise ja teo rõõmsad töö pereliikmed.