Akna all kord õhtu eel ketrasid kolm pilgata veel. Kui ma oleksin rinna Teeksin võõrus peo, et sinna mahuks rahvas kõigist maist. Rääkis vaimsuse raist. Kui ma oleksin Saarinna sõnas teine tsaari linna- ja maailma jaoks, siis ma kanga kuuksin üksinda. Kui ma oleksin saare hinna tsaarile, siis kingiksid ma poja tädilaste soost arvas noorim asjaloost. Sõivaste nõnda öelda mahti, uks läks tasahilju lahti. Tulvil sära, silmapaar, äkki tuppa astus, saa. Olles õest jutu ajal seisnud õues piida najal tegid viimaks kuuldu seal talle enim meelehead. Hästi ole siis sa rinna laosus. Mingem tsaari linna enne veel kui talv palees ilmale Toomägi vees. Aga teie, kumbki piiga, ärge kurvastage liiga. Jätke kodukamber siin endaga tõid kaasa viia. Üks veini kallab, teine kangaslaudu tallab. Lossi mõrsja tsaar neile järgnes vähiste paar saare teinud pikka juttu, laulatus Peeter ruttu ja ta noore kaasa siis suurde pulmalauda viis. Küllap tundsite ära, et nii algab Aleksander Puškini tsaar Saltaani. Tuletan meelde, luusite põhjekis sordiks, sarjema barbarid ja veed haudele kadedusest salasepitsesid. Särin ja kliidonis sõit vahetis, kui Ainsaar kuskil Idoon päästab luike ja saab vastutasuks riigi ning naise Luigeks moondunud Saaritari. Ja lõpuks Saltaan sõidabki tonni juurde ja kohtub tsaarininaga. Puškini muinasjutte. Aineil on loonud samanimelise ooperi Vene helilooja Nikolai Rimski kvarssakas. Sellest on päris meie tänases saates räägimegi riski korssakovskan helilooja, muinasjutuvestja rahva põlinat muinasjutud ja legendid köitsid teda oma poeetilisuse ja iluga. Rahvalaulud, mida heliloojaga ise kogu see üles kirjutas, võlusid oma kaunite meloodiate ja vahenditusega. Ooperis minnes tsaar Saltaani st On palju muinasjuttudele omast pehmet huumorit, ebatavalisi muusikalisi kujundeid nagu Rimski, Katzakovi teisteski muinasjutt ooperites. Nii on ka seal Taanis kaks maailma mida kujutatakse erinevate muusikaliste vahenditega. Tõsieluline olustik, oline, mis hõlmab Saltaani ja tema riiki tsa rinnad ja Gridooni, on vokaalmuusikaga seotud. Fantastilised osad. Luik, tsaaritar põhjani, saare imed on edasi antud instrumentaalmuusikas. Muinasjutu nõiduslikus atmosfääri ongi suurepäraselt kujutatud luik, Saaritari keegi imede muusikas seda muusikat kuulamas hakkamegi. Hämmastanud Saarinna Jekvidoniette kerkib keset merelaineid kuupaistest valgustatud luik. Muusikas on kõik salapärane ja viirastus. Tuslikult kangis, olgu see harmoonia või orkestri peen pitskude siis algab imepärane meloodia. Laul mis nagu polegi omane inimesele ega linnule linnul kurgus. Autor on öelnud, et luigelaul on nagu teataval määral instrumentaalne. Ent niipea, kui luik muutub tsaritariks, on jällegi esikohal laul. Näiteks duetis kliidooniga viimases pildis, kus luik pöördub Saltaani poole. Kuid kas siin ei unusta orkester kuulajale meenub. Tänast saadet on muide kahesugust olemast. Luik tsaari tar on Puiani saare üks imesid. Saare ylejäänud imesid on kujutatud sümfoonilise muusika vahenditega. Orava muusika iseloomustus on juba Puškini poolt antud. Kõrge kuu. Uscan lossihoovis, orav vaatab kuuse alt puret pähkleid usinalt siia, koorte kuldsed killud sinna, smaragdtuumad pillub rõõmsalt pähkleid, plaksutab ise laulu, laksutab, et kõik ristirahvas kuuleb. Oi, teetuuled, meretuuled. Nimetatud vene rahvalaulus ei ole küll midagi fantastilist. Muinasjutt tulisuse muusikas annab orkestri eriline värvirikkus. Imet teame, eks elamain näeb seal. Mühab merelaine vesi vahutab ja keeb kalde puhul, otsib tee, tulvab randa, taandub sammas, soomussärgid sätendamas väljub vahutavast veest 40 vägimeest. Kahekaupa paigal tammub rivi. Ning siis marsisammul toob nad soldat-kroonumees linna käies kõige ees ürsteks tornist alla võtta, et neid kõiki vastu võtta. Talle kõige rahva ees räägib soldat-kroonumees. Käsu andis luik su linna vaenlase eest kaitsma minna. Sinu kõrval on mu koht siis, kui kuskilt luurab oht. 33 vägilase ja vana Tšerna mari muusika on hoopis teistsugune. See mehine marsitaoline sõjakas meloodia, mille taustaks olevas saates kostab marulise lainetama ähvardab mürin. Kui jaanisari imede muusika, mis kõlab ooperi tegevuse vastavaid momentidel, on peale selle veel koondatud muusikalist pilti kolm nimet ja seal ooperi viimase pildi sissejuhatuseks. Muusikaline pilt kolm imet ei ole Saltaani ainukese seisev sümfooniline episood. Niisamasugused lõpetatud orkestri pildid on veel kahe esimese vaatuse eelmängud. Neil on matad, mis on võetud Puškini muinasjutust. Kuid on sõjaohus maa kaasa käte vahelt kistud, Saarne sadulasse istub, käsib naist. End hoidku see, kuni kestab sõjatee. Esimese vaatuse sissejuhatuse muusika on pigem lõbuski pidulik marss ning põhineb tsaar Saltaani juhtmatiivile. Laotuses on tähekillud merel, laine vahtu pillub, pilv käib piki taevateed, vaati veeretavad veed kindlalt suletuna, sinna itkeb, aastab Saarinna. Aga laps saab suuremaks igas tunnis vaks või kaks. Selline on teise vaatuse eelmängu mata. Kuule ja peaaegu näeb muusikas kõike, millest kõneleb Puškini kaheksarealine värss. Laias rütmis tõusevad võimsad lained, kohmakalt kiigub lainetel vaata. Saarina kaebed kaks korda kuulettekvidooni teemat. Algul klarneti Harnades intonatsioonides, siis metsasarve mehisemas, kõlas gvidoon, kasvab pildi lõpul vahelduvlainete kohin sõbraliku vulinaga. Lained on võtnud kuulda kliidooni palvet. Kolmest eelmängust koostas Rimski korsakad sümfoonilise süidi pealkirjaga muusikalised pildid muinasjutule Tsaar Saltaan ist. Iseseisvaks muutus veel üks instrumentaalne osa Saltanist kimalase lend. Luige võlujõul muutus koju igatsev kriidonkimalaseks. See on kimalase sumisema ja kiire Lenno teravmeelne muusikaline imitatsioon.