Alles aasta või paar tagasi käisid paljud teie seast lasteaias. Tuletage meelde, kui tore ja avar oli seal mängutuba. Kui palju oli seal mänguasju ja kui vahvaid mänge te seal üheskoos mängisite. Aga mängida on ju praegugi väga lõbus, mis sellest, et te olete juba koolilapsed, vaatame täna teiega koos veidi mängutoas ringi ja otsime välja oma armsad mängukannid, nuku, pehme, natuke kulunud karvaga, karumõmmi tinasõdurid, mängutoosi, kirju, kuuega klooni, kepphobu ja vana armsa plekist veduri ning kuulame siis raadiost, millist muusikat neist mänguasjadest on kirjutanud heliloojad. Kõigepealt teeme enesele natuke head tuju ja kuulame Eino Tambergi kirjutatud klaveripala. Väike vallatus. Ühes õiges mängutoas on tingimata nukk olemas või isegi mitu nukku. Eesti vanema põlve helilooja Heino Eller on kirjutanud nukulaulu mida arvatavasti laulab laps oma armsale nukule, kui ta paneb teda magama. Aga nüüd tuleb päris iseäralik nukulugu. See on Dmitri Šostakovitši üleskeeratav nukk. See nukk liigutab käsi ja jalgu siis, kui teda üles keerata. Niisama nagu mänguautot üles keeratakse. Väikese võtmega. Meie kollane mängukaru on päris suure karu moodi ja tantsib ka päris karu moodi. Nüüd kuulake pala, mille nimeks ongi karu moodi. Selle on kirjutanud eesti helilooja Anti Marguste. Aga peale karu on meil tuttmütsiga ruudulise kuuega Pikaaninaline klounike. Temast kirjutas muusika Poola helilooja õbitski. Järgmiseks kuulame, kuidas hakkab sõitma meie väike mänguvedur. Algul aeglaselt ja vaevaliselt, aga pärast, kui hoo sisse saab, ei taha enam seisma jääda, sõidab ära teise tuppa ja annab seal vilet. Vene helilooja Gretsjoninovi pala kepphobu on ratsutamisest niisuguse kepi seljas, millel on puust hobusepea ühes otsas. Kui sellega mööda tuba ratsutada, on nagu peaaegu päris hobuse seljas sõita. Minu vanaemal oli niisugune kell, mis näitas aega nagu kõik kellad, aga seda sai nii üles keerata, et sealt tuli lugu. See oli ilus pikk lugu ja nagu väikesed kellukesed helisesid kella sees. Aga nüüd saab poest osta niisuguseid mängutoose lastele, et võib vändast ise keerata ja lugu muudkui tuleb. Üks mängutoosi lugu on helilooja Reebikovi poolt kirjutatud ja see kõlab nii. Pitski sõdurite marss ei ole kindlasti päris sõdurite jaoks kirjutatud. Need teevad küll mängusõdurid olema, kes nii pisikese sammuga marsivad. Sellest saab ka meie tänase mängutoa viimane mäng.