Nelja päeva pärast täitub 95 aastat Raimond Valgre sünnist manu paberit sortides leidsin lehekülje, mille olin kirjutanud, pidades silmas tema kaheksakümnendat sünniaastapäeva. Teie lahkel loal loen, ehk leiate, kas peaks möödunud 15 aasta valguses siin midagi muutma. Eesti levimuusika legendaarse romantika Raimond Valgre sünnist möödub seitsmendal oktoobril 80 aastat. Eluaastaid andis kuri, sattus talle aga ainult 36. Saatuse kiuste on ta jäänud elama oma loomingus. Kui keegi peaks kunagi raiuma raamatusse Eesti levimuusika senise ajaloo nagu need, ei mõelnud ma toona, et see peaks olema mina. On Raimond Valgre seal silmapaistev koht ühe aluse panijana, kes keeras puutelgedega laulu vankri külavaheteelt linna poole vurama. Tema eelkäijad olid rahvalikku laulumeistrit Paul Tammeveski, Arnold siirak ja Priit veebel. Nende laulud kõlasid heliplaatidel raadio lainel Aleksander Arder, Artur Rinne ja Ants Eskola laulduna. Raimond Valgre varased laulud pidid ootama 10 aastat, kuni nad jõudsid laia kuulajaskonna. Ja siis tuli taas aastat, millal tema kõige südamlikumad ja intiimsed laulud sunniti vaikima. Kolme esimese laulumeistri tammeveski siirakkuja veebelile saatus ei kujunenud ka õnnelikuks. Esimene pidi siirduma maa, kui teine suri kaugel Siberis. Kolmanda viis vikatimees veelgi varem kui Valgre 33 aastasena. Ometi jõudsid nad eluajal näha oma lauludele osaks saanud tunnustust, valgel tuli aga lahkuda, aimamata oma loomingutäit tähendust selle ihaljust. Üle aasta. Viimasel eluaastal loodud Saaremaa valsi alles alustas oma võidukäiku jõudes kaheksa aastat hiljem Soomeski suursoosikute esiritta. Ta mõtleme tänu ja imetlusega heliloojale, kes kõigis eluraskustes jäi iseendaks. Muusika oli tema suurim armastus ja muusikast leidis ta vastuarmastust. Mitte asjata ei leiame ühest tema laulust selgelt autobiograafilised read. Naaber mind ei mõista, vangutab vaid pead, ütleb mees. Mu kõrvaltoast on segi läinud peast. Kui te iganes häirinintsee muusikast saab alati mul rõõmsaks meel. Raimond Valgre muusika on aastakümnete jooksul rõõmustanud loendamatuid kuulajaid, tehes seda ka täna, homme, tuleval aastal tuleval sajandil. Lugedes viimast lauset nüüd, 21. sajandil, võin rahuldusega nentida, et see ennustus ainult pidanud paika. Sloveeni asfalt soola haavas kavatsus tekkis vōi v? Ta läkski. No häkkiniust vastu ootus viimasel päeval siis. Kiirelt lõi vus, söödan entroosi, aeg möödus ruttu. Test juba lõppes, nagunii pealelöövi pestud. Läksid la. Sinna siis oo. Siin ning ülesneiu. Ent näitas saatus mulk arvust all nägin käes kihlasõrmust Muurenbaarises kõrvu roosist OK, ka vaid.