Möödunud nädalal rääkisin Raimond Valgrest seoses tema 95. jaga 80. sünniaastapäevaga. Täna lubage mul temast taas rääkida, kui soovite, siis nende tähtpäevade järelkajana. Pole saladus, et kõigist Valgre ilusatest lauludest on populaarseim Saaremaa valss teda kunagi hästi tundnuna. Usun, et ta ise seda laulu oma loomingust esikohale poleks seadnud. Ehkki loojale on kõik lapsed armsad. Seekordne pajatus on protokoll kahest heliloojate liidu noortesektsiooni koosolek. Esimene kannab kuupäeva, 18. aprill 1949 juhatas ja protokollis Edgar Arro kuulati ja arutati kuut laulu. Üks neist oli Valg Revals Saaremaa ööd. See oli laulu esimene Minoorne variant, et mida protokoll sellest arutelust kõneleb, seda loendi ette. Niisiis Neeme Laanepõld oli asjaarmastaja helilooja, töötas rahvaloomingu, maja muusikaosakonnas. Meloodia on meeldejääv. Kas ta on, aga selles laadis, millist me tahame rahvale pakkuda? Seda on raske öelda. Siin on ülekaal nii-öelda linna mõjul. Siin on nii-öelda moodsa muusika mõju. Harri Kõrvits, heliloojate liidu vastutava sekretäri ja Eesti raadio kunstiline juht. On see hea või halb laanepõld, seda võiks vähem olla. Kuna me teksti ei tunne ega pole temasse süvenenud, ei saa ma öelda, kas muusika vastab sõnadele. Võib-olla kui siin teatavaid redigeerimise ette võtta, saab sellest hea laul. Ludvig Ehala, Olav Ehala, isa asjaarmastaja, helilooja. Mulle tundub, et esimene osa on liiga pikk. Valgre ütleb vahel, et see pole mõeldud alati lauluna, vaid teisel korral vahemänguna. Ehale jätkab, see on kindlasti meeldejääv meloodia. Mulle see meeldib. Elmar, saad loa, asjaarmastaja, helilooja laul jääb meelde ainult algus, meenutab mulle üht puhkpilliorkestrile kirjutatud valssi. Veljo Tormis siis Tallinna muusikakooli õpilane. See raha viis, eriti eesti intonatsioon ei oma, siin on sellega seoses ka võtteid, teises stiilist. Mõtleb ilmselt venevalsse kõrvits. Valgre on astunud suure sammu edasi sellest stiilist, mida ta varem viljeldas. Siin on tunda aga vene mõju planter, see on parem kui istuda lääneküljes kinni. Aga see ei ole ka päris õige, kuna nõukogude kunstipoliitika näeb ette rahvusliku vormi sotsialistliku sisuga. Vormiliselt see laul ei jää rahvale meelde. Laulu võiks hoopis kirjutada, masooris jätaks hoopis rahvuslikuma mulje. Kohatise meloodia muutmisega soovitan laulu kirjutada refrääniga, pluss neli salmi. Laanepõld. Pealkiri hästi ei sobi. Kõrvits paneksin pealkirjaks Saaremaa valss kokku võt soovitatakse kujundada, laula autoril ümber nii. Vormilt oleks rahvale meeldejäävam kasutades juba leitud intonatsioone. Järgmine koosolek üheksandal mail 1949 esitas Valgre laulu teise variandi Saaremaa Valsina. Boris Kõrver, palavam rahvalik lööb läbi soovitada esitamiseks. Miilender samal koosolekul oma kaht pala tutvustanud autor on erilisi saare maalike intonatsioone hea rütmiga. Laanepõld on sees nii-öelda Saaremaahõngu rahvalik töö on märksa parem kui varem esitatult. Nüüd jääb laul meelde, peaks leidma vastuvõttu. Villem Kapp. Valgre on tabanud seda rahvalikku spetsiifikat, mida vajatakse ja millel on eeldusi, et asi võib kujuneda populaarseks kokku võt soovitada. Niisugused olid need kaks protokolli, mida iga kuule võib nüüd ise hinnata. Aga see on kauguses kukkuva Eerunud Tallina lakate seal silmist nii kelmikalt sädemeid. Ei sellist küll maailmast osa, kelle nupp kui Saaremaa heinamaad juuni? Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaajooni. Avaras toomepuul on sinule hõiska vaid ööbinud, kuid miks muidu su huuled ja tappa nii nagu sarnane? Õhtal Tallina Helsingist keelmi käis meid ei sellist küll maailmas kusagil. Või saare. Ma käin avatsiooni. SL-i maailmas kuu saaginud. Kui Saaremaa heina avatsioonigu. Oi Saaremaa niitude aastased üle vaikuses lauludes helisev nurm ongi, vedas, lendab taevas üle ja kirgliku suudluse. Esmane. Talletunud linalakk silmist nii kelmikalt meid ei sellist küll maailmas kusagil. Või Saaremaa heina matsiooni. See mees küll maailmas kusagil Saaremaa Häidavatsioonigu. Just sellise lehe heinamaal ja meiegi keeduhämari toidul lataka on mõtteid ja toimi kössi soon sees ööde ning rõõmudeküllane. Roodruta kavalat juttu kuldtärniga nooruke, kes ja mis ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk saab püüda, ei saa. Need valged ja kuuluvad ruutu etnina, lastele saab hüüda.