Eesti vanema põlve kirjanike seas on üks tegusamaid ja viljaka maid leo metsar elupõline tartlane, kes on viljakas nii kirjaniku kui tõlkijana ja võib öelda, et lausa elutöö on tegelikult suur neljaosaline ajalooline romaan. Keiser Julianus on siis antiikaja lõpu kohta, aga kas eesti kirjanduses on teil nagu eelkäijaid ka või, või ütleme siis niimoodi vaimu sugulasi olnud, kes on ka antiikajast kirjutatud? Pärast ei pea, kui võib-olla mõni väiksemad asjad, aga suuremaid asju on küll, ei pea teada näiteks et merel Skovskil on ka kirjutatud vanusest ja Tammsaare tõlkinud 11. osa. See on ilmunud omal ajal. Aga see oli enne sõda ja see muidugi olite enne esimest maailmasõda, nüüd see õige ammu, aga see on tõlge. Mis ajendas teid seda suurt rasket tööd ette võtma? Mind ajendas niisugune asi, et kui ma vaatasin ringi nii Euroopa kirjanduses siis kõikides kirjanduses on ka oma antiikajaloosektor eesti kirjanduses ei ole. Aga tõuke selleks andis mulle õietuseks intervjuud ulasega. Kui tuules sai 75, siis mina olin ajalehe Edasi juures ja saadeti mind temaga intervjuud tegema. Ajasime seal juttu ja siis Urmas ütles, et jah, et muidu noh, on sellise kirjanduse andnud, aga ega meie nüüd niipea küll ei tohiks minna kuskile antiikaja juure, et see nõuab hoopis kõvemat põhja ja kõike muud. Aga noh, Ma olin noor poiss ja siis täis nihukest rumalat uhkustab, no mis siis ei saanud, kuidas kõik kirjutavad niukseid meile kirjutada. Kirjutage meiega, mis aastal see oli siis 61 46 aastat tagasi. Ja mul oligi kahju, kui see Julie, Jaanus esimene osa ilmus, et Tuglas või siis juba surnud, et nüüd oleks saanud ütelda naat, midagi sai ära tehtud, kirjutan autogrammi sisse ja kingid, raamatud on niisugune lugu. Aga muidugi oli lugu selles, et oli tarvis otsima hakata, mida nüüd teha, sest no antiikajalugu on niivõrd kirju kui hakata mõtlema seal, mis tegelasi seal kõik on olnud puhtad. Et mis oleks huvitav isiksus ja siis lõpus annan sulle sellepärast, et noh, tema oli nii-ütelda filosoof seal keisritroonil kuigi tema arusaamine sellest maailmaelus tookord oli võltsstaap püüdis tagasi pöörata, ajalugu arvas niimoodi, et kui on nüüd uuesti taastatud usk vanadesse jumalasse, siis kõik läheb oma paika tagasi jällegi praegu Constantinus, kes oli tema lell, et see nüüd seoses selle ristiusu lubamisega on selle rooma riigi hukka ajanud. Rooma riigi allakäigus polnud süüdi mitte jumalad, vaid, vaid ikkagi oli see majanduslik olukord ja Rooma riik oli oma töö teinud, oma kohuse täitnud, seal polnudki midagi peale. Aga muidugi, selles mõttes on ta huvitav kuju. Et ta on filosoof, väga tark, väga vooruslik ja kõike. Aga ongi selline, näed, võrreldes nende konstantiinusega, kes oli muidugi temast igatpidi moraalset allpoolselt, tappis oma naise. Ta tappis oma poja, ära seal kõike, mis nad tegid. Aga ta taipas seda, et ristiusk lööb läbi kas võtta ja võttis selle omaks ja on tänapäevani suure au sees ristiusumaailmas. Samal kujul, Jaanus, kes püüdis neid vanu filosoofe üles tõsta ja kõiketeadvad midagi, kõik kukkus läbi ja on temast jäänud niisugune vastuoluline mälestus. Või umbes niimoodi, et ta oli küll jah, vooruslik, kena ja õige mees. Aga ei taibanud mitte midagi, mis oleks tulnud teha. No miks ei võtnud kastantiinast? Constantinus on niimoodi, et seal ma vaatasin, et seal ei saa nagu midagi muud teha. Et ta oli juba nagu positiivne kangelane. Ja kui oleks nüüd need mõrva asjus rohkema arutanud, aga, aga noh, see oli selle vastuollu läinud sõdadega konstantiinusest, kui mõrvarist keegi kuulda suurte tahavad, tahetakse rõhuda sõda ristimisele asja. Nii et sedamoodi kuigi temast võiks kirjutada ka, miks mitte miks mitte? Missugused keisrid või tähtsad tegelased veel, nagu teil meeles mõlkusid või keda te veel kaalusid? Kaalusin seal väejuhte näiteks. Ma ütlesin, kirjutan Hannibali midagi. Aspaatse seen Aini pole, oli küll ka selles mõttes huvitav mees, poisikesena andis vanded, et jääb, roomlaste vaevles, oli surmatunnini. Ja seda ta tegi ja pärast neid lüüasaamisi püüdis uuesti kartuaagot elustada ja aga siiski kuidagi noh, ma ei tea. Mulle istub rohkem ikka niisugune filosoofia mõttetarka raamatut ka tegeleda. Üks mõte oli mul, et võib-olla, kas võtta, mängi Adria, Jaanus või selline mees rannas palju kirjutanud. Nonii, lõpus ja peale pidama. Nonii esimene probleem sai lahendatud, valik sai tehtud. Kuidas niisugune mees tartus, kirjutab antiikteemalist romaani, ta istub raamatukogudes vist? No siin teine võimalus on veel klassikalise muinas muuseum seal saab ka oma silmaga näha, näid tol ajal kujusid ja ja no need ornament ja kaasa ja aga muidugi põhilianiga raamatukogu. Sellepärast et kui töötada läbi neid leksikoni, siis tuleb välja üks niisugune nähtus, et kõik need suured mehed olid omavahel seotud mingit mooli. Kas nad olid abi abielus või olid need lapsed seal omavad nii et kuidagi tekib sinna suur tihe põrk kohe. Aga kui tekib niisugune võrk, siis on juba kirjanikul üht-teist võimalik kombineerida seotud? Muidugi suured asjad jäävad paika. Ei saa lastasel mõnda meest mõnda lahingud võita, millal ta tegelikult kaotas. Aga vaata seal abiruut madalast tööd-tegemised või seal olid ju üht-teist lubada hoid nii ja teistmoodi pöörata ja see annab võimalust sulle sisse midagi kombineerida. Miks te ei võtnud Antiik-Kreekat, kas Rooma oli põnevam või südamelähedasem? Antiik-Kreeka puhul oli mul hoopis üks teine plaan oli nimelt niimoodi, et kui antiik Kreekat vaadata, siis tuleb välja üks huvitav asi, et kõik see, mida meie tunneme antiikkultuuri, seal on loodud ajavahemikus Kreeka-Pärsia sõjad 480 kuni Aleksandr suured hetkeni surmani 330, ühesõnaga 150 aastat. Ja kõik, mis hiljem on tehtud, on juba nii nagu sedasama asja kombineerimine. Ja mina mõtlesin niimoodi, et 150 aastat siin tuleks võtta siis viis sugupõlve. Meetrios tema poeg on kahtit nimeetrias, teine siis juba see oleks siis Peloponnesose sõja ajal. Kolmas oleks siis järgmine ja viimane demeetrus, viies läheks koos Aleksandraga juba Aasiasse. Aga kui juba siis mõtlesin, siis vaatasin seda üksi külma vastu ei pea. Et peaks looma terve meeskonna igalühel üksnemeetris pihkutad ja. Aga siis hakkasin, mõtle, otsustav pall lõugas nagu Aleksandr tümaal, kes ka võid eredad. Romaani kirjutate, kompanii. Lõpuks vaatas üle ja kirjutas. Ja nii see asi jäi muidugi teostamata. Aga ma lahked, luban, kui tõesti peaks leiduma mingi niukene antiidi fanaatik, võtku ülejäänud minul Viisnemeetrios tehku midagi ära, ma ei ole vastu. Nonii, aga nüüd, kui selle rooma juurde nüüd tagasi tulla kas on ikka soe ja uhke tunne, et töö on tehtud. Jah, seda küll, et pärast seda pinge kohe langes, sest noh, ma ütlen, et vot see on alati selle asjaga, kui palju on ju niukseid asju siin kirjandusmaailmas kunstimaailmas, et et hakkas inimene tegema, vot suri jäigi asi sellesamaga. Ja kui nii mõelda, siis noh, surm on ju võimalik eriti meie ajal iga päev võid auto alla jääda või midagi sinuga juhtuda. Nii et mul ei olnud väga suur rõõm, kui lõpuks neelast köida välja tuli, on see asi tehtud, nüüd. See suur töö ilmus kirjastamise jaoks ka niisugustel rasketel ja murranguliste aegadel. Kuidas see väljaandmine teil läks? Esimene kakleksid lihtsalt esimene oli 78, teine 83, noh siis vanamoodi. Aga kolmas tuli juba. Kas oli vist 90 või? Aga viimasega oli see lugu, et siis juba hakkasid tekkima need ela kirjastatud ja sedamoodi oli probleemides, mis teha, näiteks naha, tõlkisin ära selle konfi, telli Eestis Euroopa kultuurivoo ja kuparana välja, temal läks jube halvasti võtta, ainult hoopis üks teine välja. Aga minu puhul õnneks siiski midagi ei olnud ilma, võttis üle need ja andis need mõlemad välja. 12 järgmist köidet, kolmanda, neljanda, Mis te tahate öelda kokkuvõttes inimesele, kes nüüd selle teie suure neljaosalise EPO boa ette võtab, hakkab seda lugema ja uurima, mis te ütlete talle. Põhimõte on muidugi see, et, et inimene võib olla üks lõikuid, võrk ja kõik mis tahes, ta peab tunne, võtan oma aega, mis on tarvis seal ja kui ta seda ei tunneta, siis kooslusest oma tarkusest ei tule mitte midagi välja. Lihtsalt ta kaotab ja oli üks, aga teine on see, et kuna ma tahtsin seda, et, et inimene ka, kes seda loeb, natuke aimu saab Roomast siis lülitasin sinna sisse niukseid pidusid ja olustiku detaile ja nii, et ta saaks natuke aimu ka sellest siis Rooma üldse välja nägid, et mitte ainult see Ülianustanu raamatut. Kuidas teile praegu tundub, te olete sellesse perioodi sisse elanud, teil on suur pagas olemas. Kas see temaatika veel huvitab, tuleb veel midagi. Antiik-Roomast. No kui tuleb, see tuleb mõni jutustus, mitte rohkem sellepärast suurt asja enam ette võtta ei taha. Hinaga konkreetne plaan on ka midagi või? On küll, konkreetne plaan, on teada. Syypia noorem, Kartaago võitleja hävitaja dema Rooma Senatis, kaitses seda konservatiivide poolt ja läks siis vastuollu prakustega, kes tollal maareformi tegid ja pidi siis ta peaaegu kuulutama diktaatoriks korda majja seada. Ja läks ta õhtul ju järgmine päev peab suure kõneväljad kuidagi seda asja õigustatud. Näitas veel oma sõpradele kõnelehti, mis ta käes olid. Hommikul leiti surnuna. Sellest voodist ja tänapäevani teadmatalat. Otseselt mingeid õigusi vägivallatundemärke ei olnud, kas siis ta mõrvati, ta võib tekkida enesetapu või mis seal juhtus või selle ümber. Ma olen pead murdnud, aga mul ei ole kindlat lihtsam muidugi oleks minna selle mõrvamise vee all. Võib-olla tuleb midagi muud välja veel. Nonii mõrvugi enesetapp peaksid ju ikka mingi jälje jätma, need päris nii ilusasti teha ei saa. Nojah, aga lugu ongi see, et mõni autor ütleb, et oli mõrvatud, teine ütleb, et mingit vägivallatundemärke ei olnud. Keda sa usud seal? Kust sa võtad midagi välja? Nii palju? Siis antiikmaailmast leo metsarteie niisugune teine huviobjekt on olnud Tšehhoslovakkia praegu siis rohkem juba tšehhi. Nii kirjandus kui ka niisugune ühiskondlik ja avalik elu selles tšehhi riigis. Te ei ole seal viimasel ajal käinud, aga teil on vist sidemed saatkonna kaudu või kuidas need sidemed on? Sidemed on niimoodi, et käis suursaadik siin, ajasime juttu selle temaatika ja siis oli niimoodi, et jäi siis selline lubadus, et, et kui ma midagi soovinud, siis võtku suursaatkonnaga ühendust ja nad katsuvad mulle muretseda matuse ajal või või mingisugust muud intonatsiooni. Ka praegu on nüüd nii, et ma tõlgin ühte vatsa Haaveli raamatut. Kas te saite sellega saatkonna kaudu? Ei saanud, selle ma sain Enno Tammeri kaudu. Aga lugu on see, et seda on täitsa selge, et selle puhul tuleb nagunii suursaatkonnast abi paluda, sest on niisugune huvitav raamat. Nagu ütelda, Avery isegi, et et ta ei tahtnud oma mälestus kirjutada, tahtis siiski midagi endast nii teada anda oma kaaskodanikele ja selga jätta ja siis valinud välja sellest kahest presidendi perioodist, kus ta 10 aastat president kahe korraga. Et mis ta tähtsaks pidas. Et nii on tekkinud veider raamat, kus on siis kohtumised seal tol ajal maailma vägevatega ja suured tähtsad ette võtmisetud. Selle kõrval on jälle näiteks ainult kohalikud, nendest üks niisugune tükk on sees, et võtab seda talle sahvris nahkhiir. Aga seda ei tohi häirida lasta. Läbi, ja kuidas need pirni vahetada, nii et ikka ellu jääks. Sedamoodi täitsa huvitav, põnev lugeda, et noh, mis ta siis otsustas seal ütles niimoodi, pöördus siis majapidajanna poole ja käskis selle selle asja korda ajada. Nii et ei ole väga praktiline mees, endine president. Ja ei ole. Praegu on seal üks, teine vaatslow presidendiks Atlaw clausus, laus. Kui võrrelda nüüd need kahtlevad Slavite, mis mulje teil on? Loonud selle habeliga, aga noh, siin tuleb aru saada seda, et Havel on selles mõttes väga aadriljonees, näiteks ühes kohas kirjutab seal niimoodi, et sain ühe järjekordse auhinna jällegi. Ja et Lääne-Euroopal muidugi imestunud, kuna seal, seal on ju mingisugused aated, ei ole, et kuidas sai üks mees oma vaadete pärast istuda viis aastat vangis? Mulle tundub, et Klauson võib-olla poliitikuna nüüd reaalsema realistlikum, aga tundub, et nii, et mingisugune väikene erimeelsus või selline on need haavaesa No me teame kõik, Václav Havel oli dissident teisitimõtleja, kirjanik ja teda on selles suhtes ilmselt võrreldud tihti ka meie Lennart Meriga. Kas meie Meristan raamatuid? Seni küll ei ole, võib-olla lõpupoole tuleb. Mina olen praegu umbes aastal 2000, aga Meriga kokku puutusid alles hiljem. Võib-olla siis tuleb midagi, näe, sinna. Kuidas üldse iseloomustada, ütleme, tšehhide huvi ja informeeritus testi suhtes? Et me enne seda iseseisvumist, siis oli see küllaltki suur ja see oli tingitud sellisest asjast, et kui 68 leidsin, et Liidu väed sisse ja hakkas nii neetud normaliseeruma, pandi sinna siis moskvameelsed mehed, etreike puha. Siis ühelt poolt oli küll Se Tšehhoslovakkias okupeeritud, aga teisest küljest taheti muidugi tsehhid tunnistaksid, et, et ikka midagi ei ole, et kõik on hästi ja korras. Ja kirjanduses puuris tuli siis ikkagi jätkata kirjanduse tutvustamist. Aga kõik vene kirjandus oli juba sel ajal ammu ära tõlgitud. Järsku avastati, Eesti, kuulub Nõukogude Liitu väga toredad. Päris huvitav kirjandus, naisakt eesti kirjandust tõlkima ja siis öelda, ühesõnaga nendele ülemustele näed, tõlgime, tõlgime Nõukogude Liidu kirjandus kogu aeg ja niimoodi oli see asi väga menukas, nii et Eesti kirjanduse väga populaarne oli meil ka populaarne, sellepärast võrra siiski lääne pool ei ole piiluda. Aga iseseisvumisest peale on nüüd niimoodi, et noh, nüüd pole tarvis kuskil midagi ütelda, luurata, vaadata, hoidvaid võtta, otse valmistada, soovitud. Ongi see kurb lugu, ei ole Weyland tsehhi kirjandusega tegemist. Ei ole tšehhidel eesti kirjandusega. Mis tookord saavutati, see saavutati ja nüüd seisab see asi ei ole huvi, ütleme lihtne ei ole huvid. Räägime nüüd ikka veel sellest nats lav Haveli päevikust selles raamatus on. Liigendus on kuupäevade järgi ja on ka temaatiliselt kas võib seda nimetada päevikuks või mis ta ikka on? Võib küll, jah, võib küll, sest tal on muidugi oma päevi kee seda valinud sealt välja siis need tükid niipidi omakorda. Ja on näha ka, et kus pole olnud nagu asi, tähtis on pandud punktist sisse katkestus ja nii et see, see on näha küll, et on niimoodi teinud ja võib öelda, et ta on kirjutanud selle päeviku najal nagu teine päeviks. Jah, on küll, jah, jah, see on tõesti nii. Sest peale sellel samal ajal hambad on Ameerikas olnud saami oma kirju vahele panused. Ja sedamoodi on see just nii. Jah, tõenäoline on see, et tal oli oma päevik ja võttis selle ja siis otsisin välja need tükid, mis talle sobisid, teadmistele klappisid. Ja nii see kokku pannud. Te ütlesite, et kirjad Ameerikast ta siis reisib palju vä? Ja ta palju siin ta ütlebki niimoodi, et et kui ma presidendiks sain, siis esimesena aastal sõitsid läbi terve Euroopa ja kõiki naaber Maifigi külastasin. Nii et kasutas seda võimalust siis ära. Käis Ameerikas kaalud. Ongi intervjueerija seal küsimus ei mõjuta tema käest, et miks te pärast presidendiks tantsu ameeriklase sõitnud. Niimoodi, et neil oli kombeks see, et kes presidendiks sõitis, kohe Moskvasse. Aga mina vaatasin, mina sain Ameerikasse, et siis täpselt koopia. Ja sellepärast sõitsin mina hoopis Saksamaale ja et kuna ta on meie naaber, ajasin seal asju juttu. Mõtlen, et reis siia või sinna, Riho, tagan oma diplomaatia ja oma niuksed võtted, mida sa ei teagi, kuidas või mis, mis sõideti sinna sõidetud mujal ja miks üht-teistmoodi sõit käib. Poliitikamänguga. Nonii siis on võimalik teda vist siis võrrelda Gorbatšoviga ekspresidendi mõlemad reisivad. Gorbatšovi, kas viha lugu veel oli niimoodi, et et nemad olid siis nüüd selle riigipöörde ära teinud, juba sõitsid Moskvasse Gorbatšoviga kohtuma. Ette oli nähtud, et nad kirjutavad seal alla siis uuele sõpruslepingule, mis tegelikult tähendab siis sall lepingut veebruarist kaasale 2000. Pöördusime Ameerikast tagasi ja Prahas võtsime kursi endana otse Moskvasse. Tamm oli küllaltki enesetapjalik. Lennukis me arutasime, et kuidas vältida alla kirjutama lepingule, mis pidi järgnevateks aastateks pikendama sõpruslepingud. Tegelikult oli see vasalllepingu. Nõukogulased pidasid seda külastuse automaatseks koostisosaks. Ja meilt üldse küsitud, kas me tahame seda pikendada. Katariina saal Kremlis pidulikus lühtetas härrasallakirjutamiseks valmis. Mulle turgatas pähe, et me võiksime lihtsalt ütelda, et tähtsam kui formaalne leping, mida mitte keegi loe, oleks ühine deklaratsioon meie suhete uuest kvaliteedist. Milles nõukogulased end ütleksid, Lohti Brežnevi piirdunud suveräänse doktriinist distantseerunud aastal 68 alanud okupatsioonist tunnistaksid, et me oleme kaks täiuslikku riiki. Iiri piir, minu kunagine kaas, kaebealune kaas on praegu välisminister, nõustus sellega. Ja nõnda ma palusin lubastabronkskit, kes oli tema esindaja, et ta selle teksti kiiresti paberile paneks. Siis veider redigeerimis otsustasime ise, kes teenib kremlisse katset. Meile turgatas pähe passi, ootab meid ees sama saatust, mis tabas suhteliselt juba aastal 68. Nimelt musklimehed, kes kõikjal meie ümber tõelised. Seome läkis silmad kinni, paneme kriitikutesse. No nii, siis tuligi kohale, Gorbatšov, kellelegi saatel, naeratus, armsad, panime istuma. Ilmselt tunnistaja uudishimu, kuidas küll näeb välja dissident, sest seni polnud mitte ühtegi sellist oma elus näinud kes pealegi polnud iialgi parteis olnud ja tagatipuks ei saanud veel ühe regulatiivselt tähtsani strateegiliselt majanduslikud Nõukogude satelliidi Scheffiks. Ma olin talle ilmselt väga eksootiline, 90 uurimine vältas kaua aega. Lõpeks õhtusöök kaasa arvatud. Veetsime kremlist üheksa tundi. Kuid pean ütlema, et Gorbatšov küll aeglaselt, kuid see-eest siiralt ning Veedult sulas üles. Hakkas aru saama. Aru, et tänane oleme julgenud ütelda, head sõbrad. Suurimaks üllatus oli see, et kui ma taskust välja võtsin kiiruga vene keelest tõlgitud deklaratsiooni, mille olime lennukis produtseerinud nõustus Gorbatšov sellega ühtegi kommentaari lausumata. Andis kohe käsu, et trükitaks pidulikud eksemplarid allkirjastamiseks. Samas Katariina saalis, mis oli ette valmistatud täiesti teistsugusest tseremooniaks. Nonii, see on nüüd näide sellest, missugune on siis Haaveli tekste, need meenutused selles raamatus, mida varsti on võimalik eesti keeles lugeda, aga no see näitab muidugi Moskvas toimunud muutus, see on selge ja ma kujutan ette, et, et niisuguseid riikidevahelisi lepinguid või deklaratsioone neid ainuisikuliselt niimoodi mõne tunniga teha, see on ikka ikka suur. No ma ei tea, see on ikka väga imelik. Töötage seal ka, et kuna aeg oli niisugune, muidu ei saanud ju sellist asja mõeldagi. No ma vaatan selles raamatus esimesed sissekanded algavad aastast 2005 ja tagapool on näiteks aasta 96, nii et ta ei ole mitte kronoloogiline. Kas esimene on siis Ameerikas Washingtonis tehtud intervjuu, millega see algab, see raamat? Raamat algab niimoodi, et tema on aastal 2005 on Ameerikas külastajal aga ta jälgib kogu aeg ka, mis juhtub Prahas. Kuulab raadiot ja saab telefonikõnesid ja vastavalt siis saadaksin väga kirju, mis, mis ta Ameerikas teeb sinna vahele paneb heledama päevikutükke. Niimoodi on see asi tehtud. Niiet On teatud niisugune sisuline loogika on asjas sees, on küll, jah. Seal oli neil see Madeline Olbraid sõjani tšehhist pärit, noh, see võttis lahkelt vastu, noh, nagu ta ütleb, et see oli tsehhi lobist, kes tegi meile seal väga head tööd seal Ameerikas, Haavel. Tänud ka eestikeelsele väljaandele eessõna. Kui see väljaanne ilmub, tähendab siis see eessõna, siis te olete sinna sisse, siis seal on küll lühike. Ja, ja mis ta seal kirjutab, seal ta kirjutab, et selleks veider, samad ja et selles raamatus on ta siis püüdnud nüüd anda mitte Prantsusmaailma sündmusi kui asju, mis nad läbi elanud. Ja siis ka, kuidas ta tuli üles ehitada, demokraatlik riik pärast sõda Nõukogude süsteemi kokkuvarisemist. Nii et see on ühtpidi ajalooline, teistpidi on ta isiklik ja apaatia väga isiklik, seal ühes kohas ta kirjutab seal et ei aeda kasta, kuna poolikul liiga lühike, keegi muretseks, on pikema vooliku niukseid inglise momente. Teie eestlasena võib-olla tunnete mõnikord ka, et see temaatika jääb nagu kaugeks see või teine asi ei paku eestlasele huvi. Jah, seda on ta ise veel kaasa töötab, nii et et kui sul on minu raamatut lugeda, et siis, kui jõuate sellel momendil, mis huvi, paku hüpake üle jätke vahel hüpake üle. Ja see on tõesti nii, sest kohati on niivõrd kohalikud asjad, mis peale sellisena, nagu ta ise ütleb, ka mannetu ajavooluga kaasa läinud ja pole mõtet mulle endale huvitavat. Siiski ta kuidagi mängisin seal tähtsat osa. Nojah, ja pealegi on horisontaaljooned nende lõikude vahel need, siis jätad selle osa pooleli ja lähed otsid, kus järgmine joon on siis. Jah, järgmisel juur jälle, ahah, vot siis üks põnev asi veel. Gorbatšovi looga Kremlis ei suitsetata ja kui me umbes kahe tunni pärast julgesin küsida, kas me võime sigaretid läita, noogutas Gorbatšov vastu pead. Jaak Madison, suitsetamisega valgesse majja. Nüüd ma olen juba mitu aastat mittesuitsetaja, nii et suur, tegelikult pole vaja mind karta. Samal hetkel, kui Tsahkna ootas, toodi mitmelt poolt kohale tuhatoose. Mis ta veel Gorbatšoviga inimese kohta kirjutab, kirjutab, et ta oli mees, kes aru sai, et on elu muutunud, aeg on muutunud ja tuleb kaasa minna, sellega ei hakanud meile peale suruma midagi. Sest ta ütleb seda, et poose meie punt oli niuke võimlaslik Kremlis, sest noh mõned tulid vangist välja, mõnede katlakütjad kõik moodi ja neid järsku delegatsioonist. Gorbatšov sai asjast aru, ta ilusti. Oli väga mõistev ja aru saadud. Kui palju on kajastust leidnud need tema viis vangla-aastat, kas ta klaarib arveid, kas ta on solvunud, kuidas ta neid aastaid näeb? Ei, neid ta mainib, muuseas räägib seal ühes mehes, kes oli seal. Ma ei mäleta, mis asjaga ta oli mingis kriminaalasjaga. Siis ta märgib seda, et mul on hea meel, kui presidendiks sain, sain kohe lahti vastase haavli anda talle. Sest tuli välja, et solistaval lihtne mees mingi modi sisse mässitud, seal mingis asjas istus seal juba tükk aega. Niukene ei nendest üldse, ei mingit sellist kättemaksuhimuga, midagi tal ei ole. Nonii vaatame veel seda raamatut Ameerikasse aastal 2005 on ta nüüd ühel õhtusöögil miljon bussid korraldanud. Ja siis ta ütleb, et bussid, armastust väärselt võtavad lahkelt vastu ja kõik see seltskond püüab kangelaseks teha olnud. Ma olen kogu aeg rääkinud, mida ei ole mingi kangelane, vaid lihtsalt asjaolud tingisid mul küll teha, otsustasin siin ja see oli igal kohad, kus ta tuli, tead niimoodi Skooniasse minu elulugu. Nojaa, aga siiski vanglasse sattusid vähesed oma poliitiliste veendumuste pärast ja ei oma kirjatükkide pärast. No ja sellepärast, kuna ta ühesõnaga pattu kahetsenud kindlaks Apeiendumustele Tähendab nii sihukese mõnusa, laheda huumorimeelega mehe mulje, kes võib-olla ka õlut armastab. Et see koorik on nagu teistsugune kui sisu vä? Jah, on küll pääsenud, noh eks ta ütlebki seda, kui näiteks siin on üks peatükk, on see, et esimesed päevad Praha Korraldame kogu seda elu seal kontserdi käima panema. Ja siis ütleb ka, et kogu aeg oli selline tunne, et kas nüüd üteldud, astun tagasi, jätta asi sinnapaika, aga siis mõtlesin et kui ikka niuksed võimalused antud ehitada üles ühte riigid, siis vastutustundetu oleks seetõttu seda ka teistele tunneli küll, et minu mõistus üle ei käi ja siin ei ole muud, kui lase jalgadel. Üldiselt ju tal oli väga hea maine Euroopas. Kas oli ka mingisuguseid probleeme, mis siit sellest raamatust välja tulla? Probleem muide Sudeedi sakslased asi oli see, et sudja, sakslased saadeti juurde 46, saadeti välja Tšehhimaalt väljasaatmisega seoses teie veel paljusid otsa ja üldse asi oli noh, täitsa nii. Söödav. Vahetus president, Väyszekkeriga ja ühesõnaga kirjas mainis siis tsehhimaa peaks siis natukene midagi mainima, vähemalt või mõistvanud, kuidas see asi juhtus, et taga president väisse kasutas seda ära jälle oma kõnedes? Ütles, et vabandamine on toimunud. Siin ta siis seda asjade klaariumit võtma, mingit ettepanekut teinud, ütleme ta ei saagi teha, et tavaline lihtkoda. Kuulge, ei mingit mandaati, mitte mingid põhimõttelised kirjanik Ira, mis ma teha Saindud. Aga siis oli nii, et see oli üks selline asi, mille puhul ütelda, nagu ilma süüta loputada sai, seal. No kas tuleb veel mõni konflikt või kriitiline olukord meelde? Presidendivalimistel oli seal paaril korral oli niimoodi, et tsehhimaa kui haridus ei tulnud mitte korraga kohe siis praegune riik, vaid vahepeal oli V1 Slovakkia Slovakkia kombinatsioon. Ja siis on see mitmeparteis ja väiksed parteid ja suured ja omavahel. Ja seal oli ka siis kuidas öelda, lihtsalt poliitilisi mänge, politsei kombinatsioone. Ja tema oli seal kuidagi tegev ja jäi paari korrasena tule alla. Aga see on nii peenikene, mängib, seda mina ka ei oska ütelda, peaks uurima kohe, kes seal keegi oli ja mis keegi tekkinud. Mul on jäänud mulje, et üks osapool on, nagu võib-olla sellest lagunemisest rõõmsam ja teine on nagu võib-olla pettunum, ase. Slorkidel oma rühmitus, kes tahtis seda iseseisvust aga vahepeal tekkis niimoodi, et, et mitte vaid ikkagi kokku leppida uuesti, siis vahepeal tekkis Tšehhoslovakkia, kus oli niimoodi, et tsehhi ja siis kuidas siis öelda sidekriips Slovakkia Tšehhoslovakkia tekkis. Aga siis lõid ikka jälgi Slovakkia, sakslased läbidad ja lõpuks läks ikka slovaki omade eraldi perioodidel selline Slovakkia ja ta oli selles mõttes asi keeruline. Et Hitleri ajal nad kurtsid välja oma vabariigi, aga siis kui sõda lõppes, siis vabanic liideti automaatselt ja see president Isodnud hukati granaatuss või hakkas siis asi edasi minema ja tekkis uus võimalus. Siis oli jälle niimoodi, et tekkis üks Tšehhoslovakkia pärast jällegi. Ja siis nad läksid lahku ja sellise suht keeruline värk. Kuidas te näete nüüd nende kahe riigi tulevikku ja nende suhteid Eestiga? Oleme väikesed riigid siin Ida-Euroopas, ega meil vist muud üle ei jää, kui hakata omaette niisuguste bloki moodustama Euroopa liidus või, või kuidas teie näete, te olete nende rahvaste ja nende ajalooga paremini kursis. Või on nad meie jaoks ikka kaugelt ja meie nende jaoks tähtsusetud või kuidas ta asja näed? Mina näen nende jaoks kauged Nozlootidega saab küll rohkem asju ajada, Slovakkia on ka pisikene ja ma mäletan kirjandusvallas osanud ajada. Slovakid on taganud, nõustud GW slovaki kirjades. Nemad tõlgivad eesti kirjandust ja leiame seal ühise keele. Aga tsehhid, need on see häda, et nendel on see suur ajalugu, tagada neil oma kuningad olnud ju kõike ja siis nad peavad ennast nii nagu veidi paremaks ülevaks. Nii et kindlasti tsehhidega hästi läbi. Aga kas nad meiega mingi ploki moodustavad, selles ma kahtlen. Sest alati on nad vaadanud ikka lääne poole ikka Ameerika ja Prantsusmaa eriti kuidagi ei olnud, seal oli südame peal. Aga kui soe on suhe Saksamaa ka praegu on see südamlik või on see nisukene mõistust? Aga usun siiski, et seal on küllalt küllalt jahe, vast seepärast seda su teedi asju, noh, ei suuda sakslased unustada. Seda muide ma pean, ütleb siin, et see oli muidugi suur rumalustest. Ta ütleb, et Sudeedimaa le jäid maha sinna tohutult. Vabandust, veskid ja, ja puha, aga ütleb, et aga veelgi rohkem kui see. Mul on kahju, oli see võimla kahju, ütleb, et vaimset kahju sai rohkem tsehhidega kui sakslased sakslased minema tead, aga aga meie pidime mõtlema ikka, me nüüd käitusime barbarite ja sedalaadi tõttu arutaksin haavel poissi. Nonii aitäh Leo metsar selle jutuajamise eest leometsal kui kirjanik jäljemetsal kui tõlkija küsitleja rollis rihm. Martin Viirand.