Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab rahva, teen riba on Heidit Kaio, Eesti ekspressist, Mart Linnart aktuaalsest kaamerast ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ning üks sügiseselt hall nädal on jälle selja taga, õnneks paistab praegu väljas päike, aga hall oli nädal kahjuks ka meieni jõudnud. Uudiste mõistes ja veel aasta tagasi oleks näiteks ligi sadakond koondatavad Vändras ja võhmas tekitanud Eestis suure ja terava diskussiooni sellest, kuidas selline asi on üldse võimalik. Täna aga kergitama kulmu. Ja siis, kui üldse midagi ütlema ja tõdeme siis, et tuleb öelda, et elu peab edasi minema, aga positiivselt leida sõnumeid, majandusest viib, need on lausa olematuks kahanenud ja mis on veel kõige rohkem murettekitav, siis tegelikult oleme lõpuks läinud nii-öelda ühte rütmi, ülemaailmse majanduse tõusude ja mõõnadega ja nüüd oleme nii-öelda ka ülemaailmse majandus langusega seoses ise sügaval juba laine põhjas. Ei tea, millal me sealt välja tulema. Ja kui vaadata, ajas tagasi, siis viima tee oli Eesti selliselt ja maailma majandusega võib-olla ühes rütmis 30.-te aastate alguses, kui Eestis oli samuti seoses suure majandusliku depressiooniga maailmas märkimisväärne majanduslangus, aga peaasjalikult sellel nädalal arutletud selle üle, et kuidas siis nii-öelda see ülemaailmne finantskriis millega on peaasjalikult silmitsi Ameerika, aga järjest rohkem ka Euroopa ja Aasia ja ka Venemaa ning kõik teised turud. Kuidas see majanduslik? Suur langus ja finantskriis otseselt meid mõjutab. Et kas see, kas see mõju ja millisel määral see mõju on üldse meieni jõudnud, noh, tõenäoliselt on juba jõudnud, sellepärast et me räägime sellest, et Euribor on järjepanu rekordeid teinud ja see on nüüd väga selgelt kogu selle finantskriisi mõju, aga, aga need on ainult ikkagi veel veel nii-öelda tõepoolest, valguse väga-väga väikesed viljad. Loomulikult ta jõuab, selle, oleks väga naiivne uskuda, et ei jõua ja, ja noh, eks ta otsapidi on kohal, aga ma arvan, et see see valusam, valusam osa on veel ees ootamas, sest nojah, sa rääkisid sinna euri porist, mis laenuraha tõstab, aga aga eks tegelikult on hakanud juba tööpuudus ikkagi tõusma, lihtsalt protsentuaalselt on ta tõusnud väga palju, aga kuna kuna ta siiani oli üsna madal, siis, siis esialgu ei ei paista veel nii väga silma. Aga küllap ta varsti paistma hakkab ja kas või üks näide, mis ütles mulle Äripäeva peadirektor Igor Rõtov see nädal, et muude muude reklaami kõrvad reklaami vähenemise kõrval torkab eriti silma tööpakkumiskuulutuste vähenemine, mis on, mis on vähenenud lausa kolm korda aastaga. Ja, ja küll küll me seda varsti nägema hakkama. Ja tõsi, et ilmselt tööjõupuudus on see, mis või tööpuudus on see, mis meile nagu kõige rohkem nagu märku märku hakkab andma sellest ülemaailmsest kriisist ja ja tõsi on see, et Eesti, nüüd päris tükk aega pole ühistööjõu tööpuudus, ma olen ju harjunud juba viimase kahe aastaga rääkima ainult tööjõuga puudusest. Et tööpuudus tundub täiesti võõras sõna, et Eesti ei ole selliste päris suurt tööpuudust näinud nagu Poola, näiteks kus on olnud 18 protsendiline tööpuudus, et, et Eestil on need veel ava avastamata alad. Ma täna hommikul huvi pärast võtsin lahti ka sedasama tööd tööpuuduse, statistika ja huvitaval kombel aastal 2004 oli 10 protsenti tööpuudus 2012 protsenti. Et meil on siin lähiminevikust olnud küllalt küllalt kõrged tööpuuduse näitajad, mis mis ma ei ütleks, et meid väga sellisesse kriisiolukorda viisid või et, et, et see, see turg toimis omal moel. Huvitav on aga seoses tööpuudusega ju ka see, et et praegu on käsitlusel seesama töölepinguseadus, mis väga teravalt on seotud just nimelt sellesama tööpuudusega Tööturu liikuvusega aga ka tavainimese jaoks just näiteks nende kompensatsioonidega ja, ja, ja sotsiaalse kindlusega pärast töökohalt lahkumist. Muidugi, kui sa siin rääkisid jah, et mõni aeg tagasi oli ta puudus, tööpuuduse näitajad ka päris suur suured, siis selle ajaga võrreldes on praegu üks suur erinevus, inimestel on tohutud laenusid kaelas. Lähevad inimesed on võtnud endale laenu teadmisega, et noh, mul on korralik töökoht olemas ja seal palk tõuseb aeg-ajalt ja küll ma selle laenu paarikümne aasta jooksul niimoodi mõne 1000 krooni kaupa kuus ära maksan. Aga kui ta nüüd jääb sellest tööst ilma, siis see tähendab, et, et ta seda laenu maksta ei saa ja see paneb sulle palli palli. Sina tahad väita, et sellega kaasneb lumepalli efekt, et maksevõimetus seejärel tekib probleem pangal ja nii edasi, et see, mida me nägime USA kinnisvaramulli lõhkemise järel, kus nüüd siis on pangad raskustesse sattunud, et, et kas selline stsenaarium võiks tabada ka Eestit? No loomulikult, aga mis see, mis see majanduskriis siis muud on, kui, kui üks üle jõu elamise tulemus. Sest et noh, ka see USA kriis sai alguse sellest, et, et anti kinnisvara ka laenu väga kergekäeliselt välja kõigile ja lausa pakuti ja ja ameeriklastele tundus, et kuna nende kinnisvara läheb järjest kallimaks, siis nad on järjest rikkamad ja selle. Ma arvan, et nad on järjest rikkamad, võivad need endale järjest rohkem lubada. Kuigi, kuigi tegelikult see oli illusoorne, sest et noh nende ettekujutus rikkusest ja sellest, et nad nägid, kuidas paberi peal nende kinnisvara hind tõuseb, koguvad. Muuseas, praegu on hästi huvitav jälgida, et nüüd otsitakse siis süüdlast, et kes on siis süüdi selles, et meil on see kinnisvara mull lõhkenud või et majandus on üle kuumenenud ja nüüd on ta sellises tugevas langusfaasis ja ja noh, mingil määral tuuakse põhjenduseks seda. Meil ei ole olnud ju sellist kogemust, et meil ei ole olnud kunagi sellist situatsiooni, aga kui me vaatame nii-öelda vana arenenud demokraat, teate USAd väga pikad riigivalitsemiskogemused ja väga pikalt ja stabiilselt on nii-öelda seda kohapealset finantssektorit üles ehitatud ja seal on täpselt samasugused finantsprobleemid, nii et ei ole midagi uut siin päikese all, pigem tulebki tõdeda, et majandus käib üles ja alla. Pigem on meie probleem olnud tõenäoliselt vist ikkagi selles, et me ei ole headel aastatel osanud piisavalt raha koguda ja, ja tõenäoliselt rasketeks aastateks ei ole meile siis piisavalt seda raha järgi jäämas. Sest noh, kuradi süüdlast otsida, siis on nüüd endise Hansapanga, praeguse Swedbanga juht Eestis Erkki Raasuke öelnud üsna üsa tuhka pähe raputama alt, et, et me ei osanud ette näha kõiki asjaolusid. Mis ei tähenda nüüd, et nad oleksid konkreetselt ainusüüdlased, aga, aga, aga ta on tunnistanud seda. Aga tulles nüüd selle juurde tagasi korra, et, et kas see, kas need tööjõupuudus võib kasvada, siis nii-öelda probleemiks tüüp, tööpuudus võib kasvada probleemiks pankade pankade jaoks ja siis sedakaudu võiks tekkida, aga meil siis mingi sarnane finantskriis nagu, nagu Ameerika Ühendriikides sellel nädalal on, on seda ju hästi palju vaagitud ja, ja mul on meeles nagu üks arvet, et rootslased tõepoolest Rootsis rootslased kardavad, et et nende pankade põhiline probleem ongi just nimelt investeeringute suured investeeringud Baltimaades ja sealse siinse turu siis nagu probleemid. Aga samas on jälle kohalikud pangajuhid väitnud, et nad hindavad siiski nagu nende kodulaenude probleemsete kodulaenude mahuks perspektiivis, et viis protsenti nendest võib nagu halvaks minna, mis ei ole väga-väga-väga hull arv, aga see on noh, see on see, et, et aasta tagasi olime me ka kõik palju palju optimistlikumad ja peamiste riski nähakse siiski just nimelt ettevõtluslaenude alal, et, et need on need siis büroopinnad, mis ei leia ostjad, kinnisvaraarendused, mis ei leia uusi ostjaid ja nii edasi. No, ja ega siis see võimalus, et laene ei saa, tagasi ei ole, ei ole ainus probleem, mis pankades seisneb, siis seisab, sest et ega siis pangas ei seisase kusagil suures kotis raha, mida, mida välja laenatakse, pangad on ju üle maailma omavahel seotud, laenavad raha vastastikku ja kui see, kui see toru nii-öelda umbe läheb et pangad enam üksteisele laenata ei usalda, siis tekib likviidsuskriis. Seda püütakse lahendada USA-s vähemalt 700 miljardi krooni suunamisega raskustes olevatele pankadele või või on räägitud ka tegelikult ühest sellisest prügi prügipangategemisest, siis ostaks nii-öelda kõik halvad laenud üles. Et kuidas härrade, mida selline selline meede võiks endaga kaasa tuua ja kas see võiks kuidagi seda kriisi leevendada või juhtub nii, et USA riik põletab seal lihtsalt selle raha läbi ja ühel hetkel ollakse silmitsi ikkagi samasuguse olukorraga, et tuleb see kriis lihtsalt üle elada nii raske ja, ja jõhker, kui see ka ei ole. Seal on põhiline, probleem on selles, et keegi ei tea ette, kas on tulemas veel midagi või ei või ei ole, et kas sellest 700-st miljardist piisab või ei piisa, et, et see on nagu see põhiline põhiline probleem. Et. Ja see raha peab kommentigi kuskilt tulema, anname, anname endale väga selgelt aru. Või siis, või siis, või siis järgnevate juhtudel öeldakse, et sorry, nüüd sai raha otsa, et edasi vaadake nüüd ise, kuidas, kuidas asi läheb, et ma saan aru, et Ameerika on valinud siis nii-öelda selle rootsi tee, mida, mida tänasesse. Kas mitte Postimehes tutvustab ka Carl Bildt, kus ta kirjeldab 91. aastal Rootsi otsuseid ja käitumist tookordse tookordse finantskriisi tingimustes. Karbilt mees, kes siis enam Venemaale ei saa, sellepärast et liigselt suud pruukinud Venemaa juhtide trassil, aga kui vaadata, millest kirjutavad tänased ajalehed, siis näiteks tänane Postimees on pikalt analüüsinud siis seda, kuidas see ülemaailmne finantskriis võiks meid kõiki mõjutada ja vastatakse siin siis neljale küsimusele, kas mu töökoht jääb alles, mis saab mu säästudest pangas, kas Eesti kroon püsib kindlalt ja kuidas mõjutab majanduskriis mu elu ärge ja ütleme, et noh, kui kõikides nendes küsimustele vastuta vastustes on sees selliseid negatiivseid noote, siis, siis noh, päris lootusetu see pilt ka ei ole, et, et pole veel pole veel midagi väga hullu lahti, et. Sul on kindlasti veel ei ole ja ma selles mõttes olen Mardiga nõus, et, et see võti on tegelikult tööpuuduse küsimus. Et kui, kui Ameerikas pangad kukuvad, siis, siis meie siin saame tavainimestena arutada, taksojuhid räägivad majanduskriisist. Aga, aga võtmeküsimus on just nimelt see tööpuudus või töökoha säilimine, et see on see, mis saab järgnevatel aastatel olema põhiküsimuseks ja senikaua, kuni Eestis tööpuudus ei ole väga suur, ma arvan, et inimeste põhiosa on, on üsnagi optimistlik. Nojah. Selle optimismiga on, on niisugune kahtlane asi, et ma mäletan, et aasta alguses konjunktuuriinstituut oma majandusprognoosis oli, oli suhteliselt selline optimistlik, et noh, on küll raske, aga ei ole midagi hullu ja ja küll ta hakkab aasta teisel poole paremaks minema ja noh, nüüd alles eile või millal tuli see viimane konjunktuuriinstituudi ülevaade ja prognoos, mis oli ikka ikka märksa nutusem selles mõttes, et noh Kusjuures ma ütleksin siis optimism ei pruugi olla põhjendatud, et me ka siinsamas ajakirjandussektoris näeme, mismoodi selline koondamiste pall on liikuma hakanud, et, et aga et üksikinimese tasandil, senikaua kui töökoht on olemas, on, arvan ma, et ta isiklikult suhtub nagu üsnagi optimistlikult tulevikku. Et kui nende koondamiste hulk suureks läheb, siis tõesti see üldine optimism vaibunud. Me oleme ka ju silmitsi olukorraga, kus riik tõmbab Kokulusid koomale ja praegu nii-öelda tõenäoliselt avalikku sektorit kärbitakse kõikjal enam-vähem kuskil kaheksa protsenti, mõned valdkonnad välja arvata, ometi on meil olemas riigisektor, mille kulukomponent Ta kasvab. Muuseas kahe aasta pärast tõenäoliselt, kui me ei ole veel nii-öelda sellest kriisist väljas 35 protsenti. Ja. Mille peale? See see lihtsalt nii on, mis te arvate, mis hektariga on tegu? Kas sa öelnud välja, et see on avalik sektor või? Jah, tegu on siis sellega, et riigikogu liikmed saavad endale järgmises koosseisus assistendid, kelle palgakulu hakkab olema 35 protsenti riigikogu liikme palgast ja kokku kulub siis assistentide palkamiseks 30 kuni 40 miljonit krooni, ma arvan, pigem 40 miljonit krooni, sellepärast et, et see 30 miljonit krooni on puhas palgakulu ja kõik muu tegevuskulu sinna veel juurde, nii et selle summaga oleks võimalik kahe kolmandiku ulatuses rahastada ära isa palga. See isapalk, mis nii lühilühikest aega sai kehtida ja mille osas öeldi, et seda kuutekümmet miljonit kroonini No ma ei leia ja nüüd on, nüüd oleks tegelikult Lähemate aastate jooksul võimalik leida kasvõi selleks selleks meetmeks raha, aga ei, on vaja riigikogu liikmetele igaühele veel palgata siis isiklik assistent kokku 101 assistenti ja mina ei, muuseas ei kritiseeriks ministreid Audi A kuuega sõitmise eest, sest see kulu on ikkagi kümnetes kordades väiksem kui assistendi kulu. Ja siin on räägitud ka sellest, et kui minister autoõnnetusse satub, siis siis nagu kvaliteetse autoga on tal lootust sellest avariist paremini ja terve minivälja tulla ja, ja pigem ma arvan, et kui siin näiteks kolleeg Kalle Muuli peab sellist tanki hoteliku võitlust riigikogu liikmete palkade külmutamise nimel, siis tegelikult tuleks võib-olla kogu selle diskussiooni teravik suunata hoopiski sellele et riigikogu loobuks järgmisele koosseisule või praegune riigikogu koosseis ütleks, et järgmine riigikogu koosseis ei saaks assistent palgata, sellepärast et ükskõik milline meede riigikogu enda jaoks oleks nagu oluliselt väiksema rahakuluga kui see assistentide palkamine, mille, mille põhjendatuses mille põhjendatuse avalikkuse eest tegelikult veel väga põhjalikku diskussiooni üldse peetudki, sellepärast et meenutame, kuidas see seadus vastu võeti, see võeti eelmise seisul lõpus valimiseelses turbulentsis vastu ja tegelikult selle üle nagu diskussiooni ei tekkinudki, sest see tehti niivõrd vaikselt ära. Ja muuseas, ma tahaksin teha siinkohal ettepaneku, et me võiks ka meie kuulajate arvamust küsida meie internetileheküljele selle kohta, kuidas tuleks keerulises majandusolukorras säästa riigikogul. Kas siis loobuda kuluhüvitistest, külmutada palk, loobuda Assistentidest või ei tule millestki loobuda, mis teie arvate, millised oleksid teie eelistused? Mina pakuks kõiki kolme. Jah, ma ütleks ka, et esimeses reas soovitakse assistenti loobuda, kuna see on uus kulu millest on kõige lihtsam loobuda. Ja see on kõige suurem kulu, see on kõige suurem kulu, isegi kui me, kui me noh, külm palga külmutamise teemana see väga libe teema, sellepärast et ma olen nüüd suhelnud mitmete juristidega, kes on kinnitanud, et see õiguskantsleri analüüs, kus ta ütles, et see on teoreetiliselt võimalik, et see on olnud pisut poolik ja, ja põhiseadusega vastuolus. Sellise seaduse vastuvõtmine ei ole võib-olla kõige kõige parem mõte, sellepärast et ühel hetkel, kui seda vaidlustatakse, siis see vaidlustatav otsus võib ka võita niimoodi, et see palkade külmutamise teema ei ole üleüldse üleüldse nii lihtne ja põhjus on väga lihtne. Kuna põhiseaduses on kirjas, et riigikogu kogu liikme palga määrab eelmine koosseis siis see koosseis ei saa ise endale palka hakata määrama küll aga ta saab vaadata üle oma kuluhüvitised ja kui kogu sektor avalik sektor on kärpinud 10 protsenti keskeltläbi siis tuleb lihtsalt riigikogu liikmetel oma kuluhüvitisest loobuda poolest ja sellisel juhul me saame ka rääkida nii-öelda väga selgelt samasuguses proportsioonis säästmisest, nagu seda teeb nii-öelda muu sektor ja tõenäoliselt erasektor peab mõningates kohtades veelgi rohkem koomale tõmbama. Jah, sest noh, kuluhüvitiste kärpimine sisuliselt tähendakski seda palga kärpimist, sest niikuinii on see neile lisatulu kuna need paberid kulukuluhüvitiste kohta, mida nad esitavad, on, on nii, nagu nad on. Aga, ja väike hirm, et arutatakse nii kaua selle üle, kas oma palka praegu saab külmutada, kuni kuni saab ka selle praeguse riigikogu ametiaeg otsa ja nad ei ole võtnud vastu ka otsus siis selle järgmise koosseisukohta, mida, mida nagu saaks. Aga ei ole mõtet üleüldse tuuleveskitega võidelda, kui see, kui on väga kahtlane palga külmutamise teema, võtame ette kuluhüvitised, võtame ette assistendid, see on kui juba väga selge kokkuhoid, sest kui seda praegu ei tehta, siis järgmine koosseis, enamsed, assistentide otsust tagasi võtta sellisel kujul ei saa ja siis see läheb see asi veelgi veelgi keerulisemaks. Mulle tundub, et sa võtad seda natuke liiga sinisilmselt selleks, selle selleks, et leppida kokku, on vaja mingisugust konsensust, aga, aga me ei näe praegu mitte mingisugust mitte noh, nagu ühegi erakonna poolt väga selget suunda, et jah, meil on vajadust või et meil on vaja milleski kokku leppida, kõik on sellises kuidagi sellises tarretiselaadses olekus, et midagi võiksid ja me tõesti tõepoolest avalikkus nõuab. Aga nagu Mart ütleb, et, et see, see kulgeb edasi sellises täpselt sellises tarretisemoos samamoodi, kuni järgmiste riigikogu valimisteni on, ma arvan, me avastame, et mitte midagi Riigikogu liikmed on ju väga selgelt välja öelnud, et erakondade rahastamine ei tohiks väheneda, sellepärast et demokraatia, see võib ohtu sattuda ja see on, see on nüüd pigem siis nii-öelda plussmärgiga sele väljendumas juba paari aasta pärast, sellepärast et kahe aasta pärast palgatakse veel 101 inimeste juurde 40 miljoni krooniga. Need on siiski, need on siiski mõneti võrreldavad asjad selle pärast, et kui me hakkame vaatama, kelle, kelleks või kes saavad nendeks assistentide, siis ma arvan noh, üle 50 protsendi päris kindlasti on, on ka erakonna liikmed ja nende need võivad olla sellised väga truud parteisõdurid. Kindlasti need truud parteisõdurid, kes, kes saavad riigikogu liikmed, assistendid, eks, aga aga siiski erakondade rahastamine ja riigikogu liikme ütleme palgaküsimus on kaks kaks eelnevat küsimust. Et erakondade rahastamise otsused ja mõte, et, et see võiks olla riigi riigi arvel väga suures jaos selle mõte oli see, et, et vähendada et vähendada erakondadele survet, otsida varjatud rahastamist, mis ei tähenda seda, et nad seda ei teeks ikkagi. Aga, aga nendel ei ole nii suurt survet nagu sahkerdada ringi ja otsida kõrvalkanaleid, kuidas, kuidas nagu raha kontorisse tuua. Et see ja, ja see on üsna põhimõtteline küsimus. Riigikogu liikme palgaküsimus. Jah, see on, see on, hoiaksin seda täiesti eraldi. Nojah, aga näiteks need riigikogu liikmete assistendid, nagu Lauri ütles, ongi sisuliselt ju ju lisaerakondade rahastamisele. Sama hästi võiks peaaegu hakata võtta vastu otsus, et me hakkame riigi riigikassast palka maksma erakondade peasekretäridele. Jah, ma olen nõus, et jätame kõrvale nagu kärbime maha siis assistentide kulud, et see, sellel ei ole mitte mingit mõtet, aga ma arvan, et erakondade rahastamine riigieelarvest Mina siiski paneksin need ühte potti, see, see on seotud inimese usuga oma riiki demokraatia usaldusväärsusega ja, ja tõepoolest, nende nii-öelda demokraatlikult valitud institutsioonide usaldusväärsusega ja mõneti on, on, on need asjad ikkagi ühes potis, seega me peame neid nii-öelda koos vaatlema ja kui nüüd meie poliitikud ja riigikogu ei hakkasin tegema mingisuguseid samme, mis, mis oleksid nii-öelda kooskõlas rahva õigust tundlaga ja kõige sellega, mis riigis juhtub, siis me ühel hetkel näeme, näeme, et see probleem süveneb veelgi, et tegelikult võim kaugeneb veelgi rohkem rahvast ja siis me võime olla silmitsi olukorraga, kus kus noh, Europarlamendi valimistel meil ei ole mitte 40 protsendi ümber valijaid, vaid on, vaid on võib-olla 30, veel vähem võib-olla 25 protsendi ümber valijaid. Võtame erakondade rahastamine on teema, millest ma hea meelega räägiks, rääkis pikalt ja laialt ja tegelikult on ju erakondade rahastamine üks teema, kus on kus, mis on jälle järjekordne näide sellest, kuidas riigikogu ei ole suutnud kokku leppida mingisuguses mehhanismis erakondade rahastamise üle. Et, et on mingisuguseid kosmeetilisi muudatusi tehtud, aga tegelikult ei ole siiani olemas süsteemi, kes, kes, kes oleks pädev erapooletult erakondi, erakondade rahastamist kontrollima, et seal seal selles mõttes on see hea näide sellest, kuidas kuidas väga olulises küsimuses riigikogu on ootamatult üksmeelne ja, ja aastaid ei, ei liigu mitte midagi. Põhiseaduskomisjonis seisab ju erakondade seaduse muutmise seaduseelnõu veidi üle aasta, see tuli sisse kusagil möödunud aasta septembris. Ja kusjuures ma tuletaks meelde, et Juhan Parts riigikontrolöril oli see ju, kes, kes erakondade rahastamist väga oluliseks teemaks tõstis ja sellest sellest palju rääkis just nimelt sellest kontrollimehhanismidest, siis tuli õiguskantsler, Jõks, kellele see oli väga suur teema ja kes rääkis sellest pikka pikalt ja laialt, et, et see on üks kümmekond aastat. Uue õiguskantsleri puhul kuulnud, et erakondade rahastamisega oleks kuigi suuri probleeme aga see selleks. Millegipärast ma siiski ei usu, et vaatamata teema tõstatamisele midagi selles küsimuses muutub. Me oleme paar korda näinud, kui riigikogu on langetanud selliseid põhjapanevaid otsuseid. Riigikogu liikme, palgakuluhüvitise ja ka pensionitega seoses ja, ja kõige märkimisväärsem oli oli see, et kui otsustati, et riigikogu liikmete hiigelpensionid kaovad ära, siis see oli tõepoolest nii-öelda vastavuses rahva õigust õiglustundega. Kui. Selle taastama. Vaatame, millise tugeva avaliku survega see toona toimus. Komisjon ju mingi 10 aastat tagasi? Ei, seal on vähem kui 10 aastat tagasi, jah, see minu arvates riigikogu eripensionid kaotas ära üle-eelmine koosseis. See on siis või siis või siis 2000 või eelmine koosseis ja jah, mingi mingi sellel ajal langetatud otsused segaduses. Ta Eesti sihukse vabariikluse ajaloo jooksul kokku üks selline oluline asi. Aga see, milline oli toona nii-öelda nagu avaliku avaliku ootuse, see avalik surve oli ikkagi väga tugev, et kui seda avalikku survet ei järgne, siis siis tegelikult ei, ei toimu ka see ka selles vallas mitte mingisugust korrastamist, aga ma teeksin veel ühe nii-öelda kompromissettepanekut parandada veel nagunii-öelda meie seadusandliku institutsiooni usaldusväärsust ja, ja mainet. Nimelt on meil Eesti parlamendis hiigelsuur liikmete voolavus. Eelmises koosseisus oli see vist üle 70 protsendi ja ja see ei ole ainult seotud riigikogu liikmete lahkumisega ministritoolile ja tegelikkus on küll selline, et valimiste peibutuspartidest suur osa keerab riigikogule selja pettes, nii, tegelikult ju räigelt oma valijaid. Ja siin on ka üks põhjus, miks riigikogu maine on sellisel tasemel, nagu ta on ja. Ma teeksin siinkohal küll ettepaneku, et need tugevdada. Seadusandja usaldusväärsust tuleks Eestis kehtestada samasugune kord nagu näiteks Norra parlamendis Stortingis, millest see siis valitud saadikud on kohustatud ka sinna minema ning vaatasin üle Norra valimisseaduse ja inglise keeles kõlab sellekohane lause. Nii hitis Djov eni von Fuvis. Üks, kes on valitud parlamenti, peab sellega ka nõustuma või arvestama. Ja seal seaduses maanteed, mille puhul on võimalik loobuda, aga poliitiline praktika Norras küll selline, et seda reeglina ei võimaldata ja alles hiljaaegu oli Norras diskussioon ühe noore naisterahva üle, kes tahtis parlamendikohast loobuda ja ja ta pidi nii-öelda selles diskussioonis ennast kaotatuks tunnistama ja tõstma, käed üles ütlema, et ta ei saa tegelikult parlamendist lahkuda. See on nüüd juba hoopis kolmas probleem. Kolmas probleem, aga räägime nii-öelda täna siis nii-öelda demokraatlike institutsioonide usaldusväärsusest. No minu meelest on see nende usaldusväärsuse kohta üks huvitav, huvitav tsitaat, mille ütles Andres Herkel, rääkides riigikogu ees nendest samadest riigikogu liikmete palkadest ja ta ütles minu jaoks ühe huvitava mõtte, et, et kas me peame, kas me peame järgima, mida ütleb ajakirjandus, et meie oleme ju need, kes on rahva esindajad, meie esindame ju rahva tahet. Et Mulle mulle tundub see nagu väga olulise olulise, nagu mõttekäigule, et, et ma arvan, et ta, et ta ei esinda iseennast, vaid et just nimelt seda noh, riigikogu üldsust või riigikogu laiemat laiemat seltskonda. Et võib-olla me peaksime siin nokad kinni panema ja ütlema, et aga me räägime siin ainult iseenda eest. Jah. Aga miks sa arvad, et me räägime iseenda eest, kui tegelikult? Me ju räägime väga selgelt nii-öelda valijatena selle eest, et meil kui valijal on õigus näidata oma tahet valides inimene parlamenti ja kui ja kui inimene on sinna kandideerinud, siis me eeldame, et see inimene läheb ka meie huvide eest Parlamendi nii-öelda meie väga selgelt huve esindama ja kui ta nüüd sellest kohast loobub, siis, siis tegelikult see on nagu tõsine tõsine küsimus, sellepärast et et sellisel juhul mina valijana tunnen ennast ilmselgelt nagu petetuna ja tegelikult kõrgema võimu kandja ootusi on petetud. Mul on tunne, et me siin siin siin on nagu ajakirjandus ja, ja, ja poliitikud mõlemad kujutavad ette, et nad esindavad rahvast. Ja nüüd on küsimus siis selles, et kes siis tegelikult või et üks ei kuula teisi Mina esindan siin antud juhul ajakirjanikuna ka iseennast ja iseennast isikuna esindades. Ma pean tõdema, et kui ma valin inimese parlamenti ja ta loobub sellest kohast, siis, siis minu arvates on see küll väga tõsine pettumus, mis, mis küll kindlasti selle parlamendi usaldusväärsust minu arvates ei tõstavaid, pigem kahandab. Ja neid inimesi, kes on sellised valinud, on tuhandeid. Ja ma siiski jätaks selle sellekohast loobumise teema nagu saab valimis valimisseaduse teema, et see, ma ütleks veel selles mõttes kõrvale, et, et kas või kas see on hea, et, et meil on need parteiparteide poolt kehtestatud nimekirjad või peaks olema isikumandaat, et see läheb nagu sellesse valdkonda see arutelu ja läheb siis nendes kuluhüvitistest ja riigikogu palkadest natukene eemale. Kuigi mulle tundub siiski, et võib-olla samasugust skeemi tuleks juurutada ka Europarlamendi valimiste puhul, sest sest ma ei välista, et me oleme silmitsi ühel hetkel olukorraga, kus europarlamenti hakkavad kandideerima inimesed, kellel ei ole mitte kunagi mitte mingisugust mõtetki sinna minna, olnud sinna minna, Nad lihtsalt kandideerivad selleks, et koguda hääli ja lõpuks lähevad noh, ma tea, partei nimekirjas, neljas, viies, kuues inimene, et, et see, see on nii-öelda ikkagi jälle nende demokraatlikult valitud institutsioonide usaldusväärsuse küsimus. Noh, eks eelkõige on see Eesti valimisseaduse küsimus, et ta niimoodi paika pandud, eks kui tahate neid tahta neid reegleid muuta, siis tuleks muuta seda valimisseadust. Kusjuures mina näiteks praegu ei, ei kipuks selle valimisseaduse kallale, et et sellise sellise valimisseadusega nagu ta praegu meil on, et, et see on tõsi, tõsi, et see arutelu on käinud hästi pikka aega, et praegune riigikogu justkui ei esinda valijaid, et ta esindab rohkem, vastutab rohkem oma partei kontori ees kui, kui valijate ees. Aga ma ei ole ka kindel, et parem oleks selline isiku Montaatidega, riigikogu. Eks igal süsteemil on omad omad omad plussid omad miinused, sellepärast ei saagi öelda, et üks üks valimissüsteem on, on ainuja siis ilmselt oleks kõigis maailma riikides. Aga me oleme teel ikkagi sinnapoole, et need inimesed, kes on rohkem hääli saanud, need riigikogusse sisse saavad, üsna vähe on neid inimesi, kes üleriiklikus nimekirjast saavad siis väikese häälte arvuga Riigikogusse sisse, aga miks ma selle diskussiooni tõstatasin ikka selleks, et tõsta riigikogu usaldusväärsust ja sellest, et et see, mis seal toimub, oleks, oleks tõesti rahvale rahvale arusaadav, et seal oleksid need nii-öelda paremad pojad, kes, kes sinna on tões ja vaimus kandideerinud ja et me ei kuuleks riigikogu saalist see kaitseministrile esitatavaid küsimusi. Näiteks üks küsimus kõlab see eelmisel nädalal oli ühe riigikogu liikme poolt esitatuna selline. Kas kaitseministeeriumi sisekontroll on tuvastanud Vabadussamba jooniste lekkimist Herman Simmi poolt võõrriigi luureteenistusele, kui jah, siis millised võivad olulised tagajärjed selles küsimuses? Ja ma arvan, et see riigikogu liige ei teinud nalja. Ma siiski jumala taevas appi tuleb. Ikka tegi nalja. Heidit, kui sina oled olnud. Vastutav toimetaja, peatoimetaja ja nii edasi, kui sinu toimetuses oleks olnud ajakirjanik, kes oleks kaitseministrile esitanud sellise küsimuse, kui kaua selline ajakirjanik oleks sinu toimetuses veel töötanud? Ütleme, et tavaliselt teeb toimetustes looduslik valik, et, et ma arvan, et ta nüüd noh, nagu võib-olla otseselt kinga kohe ei saaks, aga, aga, aga ma arvan, et, et umbes poole aasta pärast oleks toimetusest kadunud. Et me ei räägiks ka siin palganumbrist, et see pole. Milline on okei, aga milline võiks olla sellise ajakirjanikupalk? No see on selline noor reporteri küsimus, et, et noh, mis on noorreporterite palgatase vast niisugune 10000 krooni, 10000 15000. Noh, mina arvan, et kui ta toimetatakse huumorilehekülge, siis võiks talle Täitsa vaimukas. Nii loodame siis, et riigikogu võtab midagi ette ja, ja ühel hetkel me oleme silmitsi olukorraga, kus, kus seadusandja astub rahvaga ühte jalga. Ja ma saan sinu murest ka aru, et, et see, millest sa tegelikult kogu aeg oma nende ülesannete probleemidega tahad rääkida, on, on poliitikute võõrandumine, riigikogu võõrandumine, nii-öelda Vironoomest, tegelikult ma tahan öelda seda. Minu arvates me oleme tänasel päeval jõudnud olukorda, kus tegelikult Eesti poliitikud ja poliitika ei ole suutnud ühiskonna rahvaga ühte sammu ühte jalga. Mul on olnud maha jäänud, ma ütleks, et see mul on, ma olen jälginud seda protsessi aastaid, mul on see huvi pakkunud võõrandumise mure, mis on, mis on olnud üleval juba päris mitu aastat ja nende selle üks näide on ju seesama see Herkeli tsitaadi üles kord korjamine. Aga ma mäletan ka väga hästi Isamaa, vabandust, Res Publica tulekut, mille alustala ja kogu see puhang oli just nimelt selles, et Meie toome nüüd poliitikasse selle rahva sõnumi, et poliitika on võõrandunud rahvast ja meie tuleme ja, ja nüüd muudame seda, et me meie kuulame rahvast ja me hakkame rohkem nagu suhtlema, võtma arvesse rahva tahtmisi. Ja see ei läinud kaua, kui see, kui see, see tohin, oli kadunud. On selle tõenäoliselt juba unustanud ja juba jälle varsti tahetakse uut poliitik. Aga ta on huvitav, et, et see ei läinud, kas läks pool aastat, võib-olla läks aasta ja see oli ununenud kõik, et see on kõik ununenud, et et seal seal toimub mingisugune mingi nihe, et ma ei tea, võib-olla see on tõesti, et nendele ettekujutus sellest, et riigikogu liikmetel, et, et nemad on see, kes esindavad rahvast ja rahva tahet ja meil siin ajakirjanikel me, me lihtsalt täida meetrid ja määrime paberit mingisuguste enda ettekujutustega. Nojah, kui sa siin tõid Herkeli tsitaadi, siis mulle kohe seoses sellega meenus ühe teise riigikogu liikme Igor Gräzini tsitaat, kes siis, kui olid teravalt üleval nende kuluhüvitiste tšekkide esitamine riigikogu kantseleile, siis oli ta väga solvunud, miks mina seal on rahvas valinud, peab esitama mingisuguse aruande mingile ametnikule. Kes teda valis raamatupidajana täpsemalt raamatupidaja, teine riigikogu liige Lauri vaht. Tore on riigikogu kõnepuldist öelnud selle kohta, et, et, et, et mina olen riigikogus rahva mandaadi alusel, aga ajakirjandus, kes nõuab nii-öelda minut mingisuguseid samme, et millise mandaadi alusel ma seda tema seda nõuab, et et see oli selle tsitaadi seisu, et noh, väga selge enesekaitsepositsioon, aga see ei lahenda olukorda, see ei lahenda seda olukorda, et inimestel, kellel on raske, nad ühel hetkel vaatavad, et aga miks, miks seal on teisiti, miks, miks seadusandja juures ei muutu mitte midagi, see on see küsimus. Ja ma olen nõus, et, et see on näide sellest, et kas, kas ühiskondlik surve võib muutuda reaalsuseks, kas see võib muutuda paberiks, kas see võib muutuda lahendiks Riigikogus? Et me nagu väga vähe näeme selliseid, selliseid asju, kus, kus nad materialiseeruvad, need? Ma jätaks selle riigikogu liikmete palgaküsimuse, kus see ja teine ja tõenäoliselt seda ei ole võimalik, arvestades põhiseaduses sätestatut muuta, aga kõikide nende teiste punktidega on võimalik tegeleda ja need on ka täpselt samasugused meetmed niimoodi, et et ei ole mõtet võidelda tuuleveskitega, on mõtet võidelda nende konkreetsete sammudega ja, ja, ja tegevustega, mida on võimalik ise siis nagu nii-öelda mitte jah, ise on meil võimalik nii-öelda ka see ka seeläbi viia ja korda saata nii et inimese inimestele oleks see, oleks see ka arusaadav. Täpsustaksin, et põhiseadus lubab muuta järgmise riigikogu palka ja võiks selle ära teha enne, kui ka käesoleva riigikogu ametiaeg täis saab. No just, aga selleks on vaja, kontsentreerumine peavad istuma kokku ja leppima, et olgem ausad, me ei saa muuta enda oma, aga teeme siis muudame järgmised. Aga minu minu mulje järgi on nad selleks valmis, on lihtsalt seadus ei luba. Ta on meie kuulajatele meelde, et meie rahvateenrite kodulehe aadressil vikerraadio poee saab vastata küsimusele, kuidas tuleks keerulises majandusolukorras säästa riigikogul, kas loobuda kuluhüvitistest, külmutada palk, loobuda Assistentidest või ei tule millestki loobuda ning assistentide puhul siis need, kes ei saate alguses sai alguse poolt ei ole kuulnud. Räägime siis nendest 101-st riigikogu liikme abilisest, kes peaksid siis tööle tulema järgmise riigikogu ametisse astumise järgselt, et iga riigikogu liige saaks siis endale ühe isikliku assistendi. Kuid läheme tänase saate teemadega edasi ja sellel nädalal me olime üsna tihti tunnistajaks uudistele Strasbourgist, kus siis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee kogunes sügisistungile ja üheks peateemaks kujunes seal loomulikult Venemaa teema ning Vene parlamendisaadikud, kes olid seal Strasbourgis, siis kohapeal käitusid nagu nagu üks löögirusikas. Ja lõpuks tuleb küll tõdeda et vaatamata teravatele, hinnangutele ja esialgselt teravatele projektidele ja otsuseprojektidele suudeti lõpuks ikkagi vastu võtta selline väga, väga pehme versioon, mis sisuliselt Venemaad mitte üheski punktis hukka ei mõista ja ei kohusta aga millekski ja, ja sisuliselt see, mis toimus Strasbourg'is, seda võiks pidada nii-öelda Venemaa parlamentaarse lobitöö üheks märkimisväärseks võiduks ja seda kahjuks on tunnistanud ka meie parlamendiliikmed, kes siis kuuluvad Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees. Mul seoses sellega tekib küsimus, kas, kas Kristiina Ojuland, kui ta esitas ettepaneku peatada ka vene venelaste hääleõigus parlamentaarses assamblees, kas, kas sa tõesti uskus, et see läbi läheb? No mina ei uskunud ma ausalt öelda ei arva, et Christian Ojuland seda oskus ja tulla välja niisuguste niisuguste demarssidega või, või niisugust ettepanekutega, mille kohta on ette teada, et see läbi ei lähe. Noh, ühest küljest on see nagu õige, et sellele tähelepanu juhtida ja probleem üleval hoida, teisest küljest See on niisugune asi, mida, nagu kui endale väike riik lubada, noh me tulime välja õige asjaga, meid ei toetatud. Suurriigid ei, ei võtnud nagu moraalipõhimõttest mõtetest lähtuvalt asju otsustada. Kahju küll. Näiteks tõeline suurriik ei saaks võib-olla endale seda lubada, et ta tuleb välja nagu niisuguse niisuguse projektiga rahvusvahelise organisatsioonis, mis, mis maha hääletatakse, sest et sure-sure riigi, näiteks Saksamaa jaoks on see noh, see oleks hoop tema tema imidžit. Ja. Noh, ja siis pärast nutta selle üle, et, et näe, meid ei toetatud ja see ainult läbi see, see mõjub nagu võib-olla natuke silmakirjalikult, sest. Ma tahan öelda, et me peaksime nii-öelda oma suhtumist väljapoole muutma. Me peaksime oma oma välispoliitilisi avaldusi muutma ja kui Eesti riigi ametlik välispoliitika on öelnud seda, et või ei ole, ei ole midagi sellist öelnud, et me peaksime Venemaa volitused rahvusvahelistes organisatsioonides sellisel kujul peatama, et siis ka kõik need, kes nii-öelda lähevad Eestit esindama ka näiteks sellisel kujul parlamendi tasemel võiksid lähtuda pigem ikkagi sellest, et, et nii jõuliste räigete avaldustega kuigi kaugele ei jõua ja võib-olla tuleks nii-öelda seda, seda rahvusvahelise suhtlemise paradigmat. Muud ma ei mõelnud päris seda. Ja miks sa seda ei mõelnud? Püüan selgitada, pean silmas, et selliste mõtetega võib välja tulla selleks, et hoida probleemi üleval. Samas ei maksaks väga traagiliselt võtta seda, et et OPA nüüd meie seisukohast, et Venemaa suunas liiga pragmaatilist poliitikat, no me oleme siin harjunud mõtlema näiteks, et Sarkozy rahuplaan on Gruusia Venemaa konfliktis, oli, oli läbikukkumine ja, ja on toimunud tohutu suured järeleandmised Venemaale ja nii edasi. Nõus minema ei täitnud neid tingimusi, aga samas ma siiski meenutaksin, et Sarkozy väga ja olulise ja võib-olla kõige olulisem asja oma rahuplaaniga saavutas nimelt seda, et Vene väed peatusid enne finišit, et nad ei vallutanud ära kogu Gruusiat, mis oleks võinud väga vabalt juhtuda. Et, et niisuguse reaalpoliitikaga nad ikkagi sellele sõjalisele. Konflikt see on jälle tagantjärele tarkus, me tegelikult ei tea, kus venelased oleks peatanud ja kas see oli seotud ikkagi Sarkozy rahuplaaniga, sa ütled, et see oli Sarkozy rahuplaan, võiks, Vene väed peatusid, aga võib-olla neil ei olnudki plaanis sealt edasi minna. Ma tahaks toetada Kristiina Ojulandi avaldust selles mõttes, et mul on mulje, et Eesti on võtnud sellise väga jäiga hoiaku veel Venemaa suhtes, et me püüame olla kogu aeg natukene klähvivad või natukene natukene. Vint on rohkem meie poolt üle kui kui, kui, kui teistel ja, ja ma arvan, et see on hea, et keegi, keegi on selline. Kaks hiilib, miks see on hea, miks me peaksime sellisel kujul edasi klappima, kui on näha, et, et kõik teised vaatavad juba varsti sellele imelikult. Ja kui ma käisin poolteist nädalat tagasi Brüsselis, siis seal täpselt samamoodi, see gruusia teema hakkab juba vaikselt unustuse hõlma vajuma, keegi ei taha sellega väga tegeleda. See on ebameeldiv teema. Ja kui nüüd Eesti saadikud lähevad ja nõuavad midagi, siis pigem öeldakse, et ah, kuulge panek, paneme selle kuidagi vaikselt kalevi alla, et ärme, ärme nüüd väga palju seda teemat torgime, laseme nüüd rahulikult ikkagi nii-öelda protsessidel jätkuda ja loodame, et, et kuidagi see asi kuidagi see asi laheneb. Aga kas meie huvi on see, et laseme protsessidel rahulikult jätkuda, meie huvi on see, et, et, et rahvusvaheline üldsus jätkaks, saaks jätkuvalt aru. Alustaks seda, et selline käitumine Kruuse suhtes toimus, on lubamatu. Me ei taha ju, et Eesti suhtes oleks augustis toimus invasioon, eks ole, ja, ja me räägime oktoobri alguses, et aga, aga võib-olla oleks hea, et laseme asjadel minna ja. Suhteliselt rahulikult, ei, asjadel ei peaks laskma rahulikult minna, lihtsalt iseküsimus on, kas kõige parem taktika on nii-öelda rinnaga sotile viskuda. Et võib-olla on mingisuguseid otstarbekamalt lahendusi. Ma kardan, et meil ei ole, et Eestil ei ole, et meil ei ole, selliseid, me meil ei ole, mitte mingisugust majanduslikku jõudu ei ole. Meil ei ole hoobasid, millega rääkida, rahulikult silmast silma, et, et kuulge, et meie teeme siis niimoodi, kui teie teete naamoodi. Erinevalt põhimõtteliselt selle seisukoha siis, et meie, meie ainukene võimalus on hästi kõva häälega karjuda. Aga, aga see anna ju tegelikult mitte mingisuguseid tulemusi ja ühel hetkel, kui, kui on vaja tõesti asjadest rääkida, siis meid ei võeta enam kuulda. Kas, kas see ei ole nii-öelda kogu selle taktika üks kõige suuremaid ohtusid? Ma ei, ei, seda ma küll ei karda, miks see, miks ei peaks meid kuulda no kogu aeg selles mõttes, et me esindame ju mingisugust positsiooni ja iseenesest on see ju väga hea, kui näiteks kui kui istub laua taga mingi hulk inimesi ja on teada, et tema positsioon on selgelt selline, siis sa tahad või ei taha, aga sa pead arvestama, sellega, sa temaga kord ühe laua taga istunud, sa pead arvestama sellega, et et kui ma nüüd noh, ma pean arvestama, mõjuta, hakkame lähima Jah, aga ma meenutaksin siit siin president Ilvese mõni aeg tagasi öeldud sõnu, et Eesti ei tohiks muutuda ühe teema riigiks. Viimasel ajal ei ole seda repliiki enam kasutatud ja mulle tundub, et viimasel ajal Eestit ähvardab üsna tugevalt see oht muutuda ühe ühe teema riigiks. Mina arvan, et see on nagu brändide puhul, et bändidel on hea, kui on üks, on niimoodi üks ja selge värvi ja eesmärke nimi. Et ma, ma arvan, et see ei ole probleem, eriti praeguses Meie Francis võiks olla nii-öelda venevastasuse bränd. Me oleme Venevastane emade ja siis meil on veel selles nii-öelda selles kogu kompotis on veel siis poliitikud veel, kes on need, kes on nii-öelda võitlevad selle nimel, et kes siis on ise kõige kõige venevastase, muuseas, väga huvitav tähelepanek viimastest pehmetest karvastest, kus ka siis nukud võitlesid omavahel, kes saaks siis nii-öelda kõige suurem venevastane olla. Ma arvan, et kui augustisõjast on möödas kaks kuud, ei ole, see ei ole, see, ei ole see bränd halb, et, et see võib-olla see võib-olla natukene igav, kui läheb nagu viies aasta ja 10., et siis on kamoon, aga, aga noh, see oli ju nii hiljuti. Ja aga see, seda enam teeb mind murelikuks see, et see oli nii hiljuti Euroopas püütakse seda juba vägisi unustada. No just nimelt kii klähvivad Noh, lihtsalt võiks mõelda ka selle peale, et, et kõik see, mida me nimetame Euroopa puhule Paaride reetmiseks on tegelikult nagu killuke realism ja pragmatismi, mis, mis võib-olla ei olegi alati väga halb, mis tegelikult eksisteerib ka Eesti välispoliitikas. Tarja Haloneni jätmine. Aga noh, nagu me ise oleksime sellest patust priid, meenutagem, et siin üsna hiljuti käis majandus ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi juures Hiina delegatsioon, kes kirjutas alla sadamate lepingu. Me väga. Ma millegipärast ei usu, et Juhan Parts võttis seal kohtumisel üles Tiibeti inimõiguste teema. Need on kaks eri asja, et see on tõsi, et see Hiina sadama Hiina, Hiina sadamate küsimus on, on keerulisem kui lihtsalt lihtsalt kaubavood, et sellega kaasnevad mitmesuguseid julgeolekuteemasid, ka kaasnevad mitmesuguseid musta mustakaubandusega seotud teemasid, see on keerulisem. Et aga, aga see nüüd võib-olla võib-olla otseselt ei ole teistele Venemaa suhte küsimus. Et kas ma tuletaksin meelde Ideaalide ja pragmatismi vastuolule. Kusjuures ma ütleksin veel, et tegelikult on Andrus Ansip alati hoidnud teist joont nende Hiinas hinnasadamatega seoses, et minu andmetel on, on olemas ka mingisugune julgeolekuorganitest tulnud uuring selle kohta või siis ütleme analüüs, mida, mida Ansib üsnagi jäigalt järgib Aia mida, mida parts jälle eirab ja, ja kuna näib, et praegu avalik arvamus leiab, et see Hiina, Hiina kaubavood võiksid olla nagu suur lahendus meie meie majandusküsimustele siis, siis mulle tundub, et parts läheb selles küsimuses nagu populismi teed. Minu meelest olid Partsi Ansipi eriarvamus selles küsimus lihtsalt see, et kuhu see, kuhu see sadam peaks tulema, kus seina kaup liikuma hakkab. Aga ma lihtsalt mõtlen, et noh, miks sa meie pragmatismi selleks, et saada endale need Hiina kaubavood, mis võivad tulla, võivad mitte tulla, miks on see parem sakslaste pragmatismi, kes tahavad, et kindlustada endale vene gaasi, mis on nende jaoks? Ma arvan, et see ei olegi parem, et ma, nagu ma juba siin olen, üritan vihjata, et sellega kaasnevad mitmesugused riskid, mida on ka mida on ka hinnatud, mille kohta paber olemas ja mida üks üks valitsuse liige arvestab ja teine ei arvesta. Aitäh, head kolleegid. Me elame väga ohtlikule ja ohtlikus maailmas, muuseas, eks kuulaja kirjutab, et Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee versus Eesti delegatsiooni puhul selle teemaga me paneme küll täitsa puusse. Eesti seisab õigete asjade eest, seda saab juba järeldada sellega, et hääletustulemus 64 60 oli siis selline ja napilt jäädi alla ja nõrgemad lasid end Männiga ära osta ja meie poliitikud ei lasknud end ära osta, et unustagem seda ja, ja selles mõttes, et meie asi oli siin käivitada diskussiooni ja Heidit on väga selgelt seisnud selle kuulajaga ühes paadis. Ma täpsustaksin selle hääletustulemuse põhjal kohaselt, minu meelest see hääletustulemus ei olnud mitte selle üle, kas peatada Venemaa hääleõigus, see oli selle üle, kas kirjutada sinna sisse see klausel, et, et see teema võib kunagi taas üles tulla. Jah, see, see teema oli üldisemalt üldisema oluliselt üldisemas sõnastuses, sellepärast et see hääleõiguse peatamine põrus tegelikult kolinal. Seda toetas ikkagi väga väike, väga väike hulk sealseid saadikuid. Kuid meil on saate lõpuni jäänud paar minutit eelmise nädala absoluutne pommuudis. Luuraja Herman Simmi vahistamine on sel nädalal saanud üsna huvitavaid vastukajasid ja üks on olnud siis ka lõpuks kätte saadud Andrus hööveli intervjuu, mida me võime siis lugeda tänasest Eesti päevalehest ja ma peaks ütlema, et tegu on üsna märkimisväärse intervjuuga, see annab meile päris palju teada Herman Simmi taustast ja ka nendest mõjuritest mis aitasid siis Herman Simmile tõesti sellist karjääri nii politseiametis kui ka hiljem kaitseministeeriumis teha, kuigi mulje jääb ikkagi siin selles loos arusaamatuks, miks Andrus Öövel ja ajal vajalikke Herman Simm palgata kaitseministeeriumi palgale niimoodi, et kõikide teiste osas on, on need vastused üsna selgelt ja täpselt siis siis iseenda kohta Andrus Öövel väga täpselt seda öelda. Ta tegelikult käsitleb seda teemat küll, et, et seal oli see osakond silma hakkas juhtima, seda seal oli justkui ei olnud tegu riigisaladus. Osakond ei olnud pädev ja siin ehitas selle suhteliselt kiiresti üles, aga, aga minu meelest see Simmi teema käsitlemine siin praegu ajakirjanduses on väga, väga libedale teele minek, et, et ajakirjanikuna ma näen seda, et, et uurimisorganid on väga tihkelt suletud, sealt ei liigu infot. Heidit Eesti Ekspress on kirjutanud ühe kõige põhjalikuma artikli seoses Heete Simmiga ja on analüüsinud, et kas mees oli ikkagi oma naise tuhvli all, et kas kogu selle nii-öelda suur mahinaator, kombinaator nendel skeemidel ei pruukinud üleüldse olla. Herman Simmi abikaasa tšilliga selline kahtlustus, onju? See on väga hea artikkel, väga hea artikkel, kusjuures ma juhiksin, kui keegi viitsib jälgida ajakirjanduse silma, et. Kui keegi on viitsinud jälgida silmuvaid tsitaate, siis siis on näha, et kõige rohkem infot liigub läbi Heete Simmi advokaadi. Et, et selles mõttes ma arvan, et selle artiklile olnud, mitte ei saa tõesti mitte midagi ette heita, see oli väga-väga hea ja väga nagu headele allikatele tuginedes kirjutatud. Aga, aga ma tahan siiski öelda seda, et, et et uurimisasutused on väga tihkelt kinni, et vähemalt praeguseni pole, pole küll näha olnud ega kuulda olnud, et kusagilt oleks mingisugustki informatsiooni liikvel ja kõik need kõik muud jutud on puhas spekulatsioon, ehk siis me ujume tohutu suures spekulatiivse laeva otsas kus igaüks, kes kellel on, kes on Herman Simmi näinud, tahab, tahab sõna sekka öelda ja need neelatakse kõik mõnuga alla. Need kõik need sõnad võetakse tänuga vastu ja kuulatakse ära. Aga need kõik on puhas. Et kui kõige suurema mõnuga kommenteerivad seda loomulikult poliitikud ise selle rahumägi? Ei noh, ma saan ka sellest aru, sest et poliitikutel on, on võib-olla natukene rohkem informatsiooni või siis vähemalt nad püüavad seda väljanäitaja näidata, et meil Mina olen aru saanud, et meil ei ole rohkem informatsiooni ja ma olen aru saanud, et neil ei ole rohkem informatsiooni, et see on nii delikaatne küsimus, kus kus siiski infot ei liigu ka mitte poliitikutele. Ja, ja see on täpselt see koht, kus, kus on igalühel võimalus ennast tähtsana näidata ja, ja kes on korragi kohtunud Herman Simmiga, siis siis rääkida mälestusi ja, ja heietada arvamusi. No loodame siis, et et uuel nädalal ei too seda mulli nii palju enam juurde ja me saame rääkida ajakirjanduse üle pigem tõsistest asjadest või ka mõnedest positiivsetest uudistest. See nädal oli üsna kitsi positiivsete uudiste poole pealt. Loodame, et järgmine toob paremat. Ja aeg on. Kui võtta siis meie tänasest küsitlusest ja küsisime siis teie käest head kuulajad, et kuidas tuleks keerulises majandusolukorras säästa riigikogul ja 17 protsenti vastanutest leidis, et tuleb loobuda kuluhüvitisest 13 protsenti leidis, tuleb külmutada palk. Ning ülekaalukalt kõige enam leitakse, et kahe aasta pärast algav assistentide palkamise süsteemist tuleks kindlasti loobuda, ehk siis riigikogu liikmed peaksid loobuma isiklikest tassistentidest. Ja neid on siis tervelt 67 protsenti, kes nii arvavad ning vaid neli protsenti vastanutest leiab siis, et ei tule millestki loobuda. Selline on meie tänase küsitluse tulemus, aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi ning tänased rahva teenrid olid Heidit Kaio, Mart Linnart ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siin kohal ilusa päikeselise päikeselise laupäeva jätku.