Mina oli siis kolm aastat ja vehesse kuud pikk ütelda härssin ja kaits, kolm tonni lapse liikmeks ja läätseluu aga hing haga söemeki rinnan, Merlin, see oli seal madal maataat käis suitsulugu linnan, aga mina mitte. Killessaa. India oma himu ess jätta. Sügavus iga päev. Mina tahtsin ka midagi, näete sursse eest ära, s näe, paist küll põlde ja hoonete harju. Aga mu elus ja imelik jäik mõtsija võsade varju ja mina kõnd kukub imesid. Käivits päev mänguma jätsi, liidil oli rästa noa lebanud suurt maailma vaatama lätsi kodus suitsutse kostnemann. Naast ronidel toess oli pihun, laas toessoli varbale, hirmujudinaid, Yousse, vei, ihun, jäse rabeliku Varblani, jalakse riimele raatsid, ma viimete katus sarjale sai ja säält mases ringi vaatsi suu siis Mäksi Bereni hall. Numan jäi kah seal Traasidki rohkem kuusist silme jäi, jäi isegi nina leo lohke ja plaani hobisid näinud. Aga see oli vähem kuloodet, tahab, ehkki seesamane maa suurt ilma, mis otsitiaoodid. Tagostnemand kinni s. Et katusse pääl käive antenni jätkele puutniku taevaselgiin, seda kuulu-s oli siis ka veelgi ennigi sellest olnud kah ess nätavi. Minu Jaaniga pime vil, noor poiss oli juhtusi, vits, kord seamgi lugu, no mina sest edeviines tuul nägime sulest vil tuttava time tädi EP oli Võrumaal mehel ja time läitses suits kord sinna sel tädile külla Võrumaale, aga põhises vanasti edasi oli, kui nüüd bussiliin ja igal pool ja igal kuulamisel liiklemine nõnda kerge sest käiti Kiviloo pesaga teed ja, ja nii sugulasi Kessegi kaugema linlasi, neid neil saidi arva, Külem käitu noaga. Tema oli. Ta on nüüd suve selle reisi ette leidsin tädile külla, küll oli kigil peret lääni innovaata ei ole ammu nännu ega ütelge kige lahkymbia torembolisi vana piri naine vil oma jäämeelega. See oli ütelusest sedasi seltsi kõnel muidugi ilust võru keelt võru inimene oli ütelnud mina saagasitsiaali Hainu, vaata kirstu, Nuur err tuleb, see oled sina, Jaanik kõnelats, sa iks mehka kaema tulid, tädi oli, sest teda vastu ka võtan peratu ilusti saalitelt, kohe seal seal tellid seal laest jalaga suhkrutoos oli kõrge. Et Siibalt külaliste jaos oli sessi, hoiti muidugi apiniki siiduudisest välja ja väätši kahvli hõõruti tuhakallas, jäiki kick detises kohvi, vägitia ja aeti juttu ja noh, aga Epul oli nüüd jälisi andi Ulani ealine poiss ka juba jälle janus noore muidukist juttu, passime kokku ja juhenulises jaani lükkelmet käed, jaan ka nüüd varsti naisi, mees Jaan ütelnud et kes sisu äravalituse songa, ütleme, et jah, vaata, siin ongi see halb külg. Et tema on suure talu tüder ja sinna otsitasidki rikkast Väimist ja noor nime oli või juhen oli küll muidu tubli myysoida peenikest tisleritööd, Telia, aga võid taltsas nüüd raha ega vara midagi, oli seda Soleidki ja aga see oli suur talu ja see oli iketikeri kaiki rikastega. Johan ütelnud, et aga, ega sellest Liinega jooni midagi meie ütlesite, armastame Milan paariki, et meil on sedasi kokkulepitu. Et ega siin kaasa varad las naljatame kaasavarast, ilma et sellest ei ole midagi, ainult uskinses Juhani käest, et aga no Kudadestus kokku saadet, kui sa sinna ei tohi minna jagu napsu, põlgab ess edasi. Juhen ütelnud, et meil on sedasi linega kokkulepitu, et õhtu, kui juba vana magama läheb, jäätis ja vilistad, siis ta tuleb välja, siis kõnnime ja ajame juttu. Jaan ütelnud tutvusta, sest minule k iki teda juhenditele jah, et pärast õhtu lääne oligi jõus õhtu kätte ja poisi nätsiveses sinna pruudi taluvuse aja ala või sinna, kus saia ette. Ainult et mul on see õhtu nagu tänapäev, meelenet vaikne oli, too toomiaitsev just koppel oli valge nagu lumi, aing toomist ja kaste oli maha, on juba sedasi. Õhtul käin vaikses Johann vilist müürus, Uskolksaic näi küll, et üks naisterahvas hakkas õigeid kibesti üleusse aia tulema, paljast jalge suuret oli õla peal ja häälidelt see asi just küberväest maha võtma. Matereta. Pakiga vaadasse selja taga ainult selja tagant kadunu Miaanike jäi kätte. Aga ega ta nõnda Väiga kuri ole, hullugi Kõskinsessete pannu käe puuse püsti, need ka Danny Neville Haiti umbses võru keeli, et kas diisel enne viletaažide, aga ega Jaan sellest aru saa, midagi teeme võru keeles mõista ju ühtegi sõna ega jaan ütelda kaasa, vaid nagu loll selle otsa, mis ei to vaik tõesti hoonet Timmer. Viimete tuli, jää, mõttepäevik, vabankija küssed, vabandage, Etegaste käeti mulle, juhata kinnid, Võru linna. Perenaine ütelnud a- nuudel tahab linna minna. Et vaata, salasin nüüd otsesele kivi varima peal, et mis seal paistab. Sest kääneraažike kurat, kätetsus oled suure tiibel välja, need seal on versta tulp ka, just et seal ka kaitskümmend viis versta Võrru askotelluraasik ütelnud taga, kuule, tule sisse, mul mees latoomuku linnatab, võtab Šmütin. Või väsib ilul, varen Minnad bioloobesal parmeega? Jah, Nix soli muutiid ku näitski ja mere, mis tuli varsti välja tolmu Kuubal, seinani piits oli käen ja Palpige obene ette. Ja viis võit enda kõrvavankri viiski mehu jaanikese võllu. Kui me sellest tädi tarest mööda läksime, juhen kurivaim, siis nurgaaparaat ja lehvitme hull õlarätiga järgi ta muidugi seda, et mis asi see nüüd on, et kui on ainult jäämäe, aga. Ma jäin suutma, ütles, et asjad tuleb nüüd nuia punases juba sedasi võru lähiks, s jõudsime ja esimese hoone paistma hakkasime. Jaan üteldi, Kaie küll tee pääl nagu vabandati massaa maa tulla, oli ütelnud, et mul siin Tiiverend sugulasi, vilet, male sissi sinna pere missidele tohtu olles ei olnud kedagi, et ma peopesad kinni söödahappest raske pista torkab pähe pesale ja nõnda et kes pole sest ka midagi välja küll, et ma võis pärast tagasi tulen ka nende poole minna. Ja noh siis võru enne võruses seal oli, sest Jaani vankri pealt maha laskem ja Jaan kuskil, sest et noh, et palju mul ses vaari raha tuleb ka. Peremees ütelnud, et noh, ma olin diviis, võib-olla võtan, et ma teen sulle 95-ga. Anniksin neli rubla kaheksa, kop kad oligi paid, karmanin mütteleks jäivil muist võlgu kah ütelnud, loodad sa vut posti, gara saapa tsaatressitaat küll ja ja olen nüüd Ääjagampi nüüd säält jalgsi tagasi kaitskümment viis versta tuliselt, kuumaga. Muidugi jälle sinna tädimanud käsid jõusse Daci õhtsa polnud, see oli muidugi naeru ja nalja küllat esivana perenaine ütelusest selle pääle liine, kohted, assatširkuk, kaeljast, vanimate uni, inimene sinu perest, Mac keema biti. Ega sellel elul midagi viga ei ole. Ainult et obene varastati ära. Tollest dub Kaiu loomakene jah, oli sealt eest põdra karva hall, aga pakad oli ikka päris tööruum. Kiik, muud kohe ära. Elad midagigi ette? Loholi sihend, et minul oli Liina reis, paravusi, jeen, vähekene küll saa mina Kaara matiga talli manu ja näe uss valla lautu ja paadikene mällu mälemis sära. Et sul ei ole midagi ettevõtluse, siis küll ratsal obesega vana merale salga, et säält vaid häält villu jälgi kaeda. Ateism linnusilm ei ole enam midagi. Minema kuulba oli jälle sihendil nuhu, et ole Sabese äris avaga vagusi kätte saanu. Ka mina oli, liin on loosse soola ja paastanaa kaja Kainida samuti ümber tiiru. Äkkimatuused ole liigute, Ovi värati, pale, fraaside Pihetama jäänu. Laasibu Kõllele niru ellu abi, tee väävli makaatile poole, järgistu jama küljeluu Jebelpa alla. Aga selle asjal oli jälle oma konks, siin minu obene, nii nagu ma juba ütli oli ruum siis aadel oli mäele, s ole midagi ette. Tähendab kas oleme õiges kohas seltsimeeste otsa ja siin saalis kõik viitab sellele, et see on just siin, seltsimees professor, kuidas te selle peale tuli? Ma leidsin sellest ajast kirja õigupoolest dokumendi petrooleumi, arve, templile, kuupäeva, aadresse ja kõik see koos A ja väga leidlik Tõdulist, väga leidlik. Sageli mõtlen ma, et meie õpetlased oleme nagu tedektiivid. Ma loodan, et teatasite meie tulekust korteriomanikul, eks ole, aga muidugi mõista. Meid oodatakse. Taha sellist võib tulla suur avastus, tähtsad andmed, templi kuupäev langeb täpselt sellele ajavahemikule, mida ma nimetaksin ärkanda perioodiks ja kus seni oli lünk. Oli meil õnnestub seda lünka täita, on peaaegu kõik käes ja paraku jäävad ikka veel teadmatuks surmadaatum oht, aga ma loodan siit mõningaid jälgi leida. Number kuus. Olemegi kohale. Mis kell ei helise valunkuma koputada. Mida te soovite, et ma rääkisin täna hommikul telefoni teel? Seal tei. Ehk tuba vaadata ja võib-olla mõneks päevaks. Palun palun vastu, kes siis? Üks silmapilk mu mees ajab just selles toas habet. Kuulge, aga see tuba selles toas muidugi. Kuid ma sain seda alles täna hommikul teada. Muidugi muidugi peale seal oli ju kõik ammu, nagu te ütlesite ja mitu aastat enne seda, kui me siia kolisime, aga millal see oli, see tähendab, millal teie otsekohe pärast sõda. Kõik oli sünteesiti sootuks teisiti, terve aed oli üles kaevatud, plank upakile, katus sisse, langenud, korsten minema pühitud, aga kõik muu ja see tuba puutumata otsekui ime läbi seal, ime läbi ja südant küll. Oeh, kui palju oli vaja pingutada, töötada, et kõik korda teha. Keegi ei teadnud, alles viimased uurimused näitasid oma tööd kirjutades, seltsimees dotsent just avastas kyll lünga ektist sülitati perenaisele, et haista tähtsusest aimussa. Palun nonii. Uurides meie suure, ent unustatud kirjaniku elu ja loomingut, sattusin nagu professor õigesti tähendas lõngale ja ma ütleksin, et nii niidihaaval sasipundart lahti harutada pärast aastaid kestnud ööd ja otsingukusjuures mulle oli suureks abiks pole küll seaduse. Ja, ja kuidas teile nüüd lähemalt seletada? Kas te käisite kunagi teatris Alcandat vaatamas? Argandad loomulikult, ma mäletan, et varsti pärast pulmi läksime ärgandat vaatama. Arg kanda nimelt. Siin sündiski tõesti. Huh, Burtinska oli haruldane, kuidas ta nuttis, ah kuidas ta küll nuttis? Tema põskedel tiveerisid alla tõelised pisarad. No kuidas nüüd näete, tomatit tollal seda tegid. Krahh heliksid, mängi sportid, kõik gümnaasiumid, rikat olid temasse armunud. Pärast mäletan, läksime restorani, mu mees jumaldas krevett. Aga kus nüüd krevette saab? Nii siinses sõitis. Küllap mu mees on habemeajamise lõpetanud, palun, palun astuge edasi. Palun. Seltsimehed soovivad tuba vaadata, nagu ma sulle rääkisin. Sul on kõrvatagused seebis sellist. Palun, vaadake. Aga ma hoiatan teid, et me ei liigu siit kuhugi mitte mingil tingimusel, kus need sellega, see ei tule kõne allagi. See oli sissi Leviride, noh seda mõneks päevaks huvid teaduse huvides. Tuba on mugav, pisut kitsas küll, aga kes sellest tänapäeval hoolida saab? Aagelonsuur valgusraketi, väljakäigukohti üle õue. Viis kümnendas roti päevas koos hommikueinega, mõelda ainult sellest tuvasta. Palun ärgu meie meeleliigutus teid imestama, pangu akna tagatuur. Piks sügisatu temaga kirjutab, kirjutab. Mida te teete kanda Marmas? Nii tina, kirjutas Aina kirjutas. Õhtu järgnes õhtule ööle. Oleksin nagu ise selle juures olnud. Kõige parem on vist kirjutuslauda akna alla paigutada akna alla. Ja jaja kohe. Kust te selle laua saite? Kuna see siin juba oli, ütlesin mehele koos, see on tema laud. Teema. Tollal meisterdati just selliseid laudu. Professor võib-olla see kirjutuslaud, mõni sele laegas heidab uut valgust ja jaja. Pidage meeles, Me ootame tulemusi, meil peab olema meie suurvaimu täielik elu täielik. Kuigi me teame, teame, ta elab oma teostes on elulugu hädavajalik, hädavajalik ja see lünk on talumatu. Ja muidugi ka surmadaatum, kus, millal ja nii edasi. Ega ta ometi õhku haihtunud. Niisiis. Laekad on tühjad. Kahjuks tühjad pole peaaegu mitte midagi. Žiletiterasuled. Mida rohkemat võikski oodata pärast nii paljusid aastaid? Võib-olla oli enne mind keegi siin? Uuris? Baderi nurk-i, ettevaatust Segadki käriseks. Vajus vist põhjalaudade vahel olevast praost läks. Kus ma, kus mul nuga. Läinud mis läinud. Võiksin vanduda, et panin selle siia laekasse. Fedora Vedola. Kas sa ei näinud juhuslikult üht väikest paberit? Alati peate midagi kuhugi? Pole tähtis, ehk tuleb kunagi välja? Tead, eile mulle meenus Kohtumine Veneetsias. Trumm vesi õõtsub kondleid kandes kitarrilt sara panda, kaikus Veneetsias, Singanalk rändel on põimunud muusika ja vaikus. Aer tasa loksub, Lannis kuuled. Siin näen ma läbi pisarate. Ulata mulle oma huuled ja grebi näol must varia kate. Kahtlemata Oskar Vaildi mõju all. Huvitav pidepunkt, huvitav valgustab paljutki. Thor, teie huuled helgivad, mis ametile? Ta kukkus vette. Mäletad, ma ei saanudki su kübarat veest välja õngitseda, kas mäletad? Sa tegid mulle etteheiteid, mina tõotasin, et ostan sulle 100, veelgi ilusamat. Siis sa ütlesid, et kirjutad näidendi. Millest see nüüd oligi? Õnnetust armastusest. See pidi tooma sule kuulsust ja rikkust. Kuulsust ja rikkust. Noh, mis siis ikka ehk tuleb kord aeg, kus minu alkanud Arkaanla esimese vaatuse tegevuskohaks Veneetsia seal pidi sündima kavatses. Luuletus kinnitab seda. Jälle on üks lünk täidetud. Kui need seinad võiksid rääkida, kui nad oskaks rääkida. Ütlen, et tuba on kinni, kuidas. Aga ta jääb mõneks päevaks, nii et kui te tahate, palun kohe kohe. Vabandage, siin on üks seltsimees, kes tahaks tuba vaadata, mis. Ehk lubate, palun, palun. Resi õõtsub kondlik, kandes kitarril sara panda kaikas. Ärgake, ärgake. Kuradi kord näis mulle. Kust te selle paberi sõitsite. Kas teie ka otsisite seda? Kas sisse teiega olete uurija? Teate soli laekas laudade vahel laudade vahel. No kuidas küll mõnikord juhus jäi, kui uurimistööd tehakse metoodiliselt, siis juhused välistatud. Ma teadsin juba ette, et leian siit midagi, mis asjale uut valgust heidab. Ja leidsingi selle luuletused, mis kinnitab täielikult mu oletust. Idee Arkandad kirjutada sündis Veneetsias isiklike elamuste mõjul ja seal. No ja loomulikult, kui teil on aimu, millest ma räägin ARK kanda on alles hiljuti taasavastatud. Meil oli autori kohta napilt andmeid ja Me taastasime tema biograafia vähehaaval samm-sammult teostades vaevanõudvaid uurimisi. Aga visanud lünkadest jagu. Kirjanik oleks nagu meil käest libisenud, kuhugi haihtunud. Tegelikult, ega teie tema biograafia teatavas mõttes. Ma külastan kõiki neid kohti, kus ta viibis. Nii, see on vajalik, väga vajalik. Ma pean nüüd Veneetsias ära käima. Paneb ainult imestama, miks te ei teadnud, et ARK kanda, eemalolek, kontakti puudumine, aga ma lootsin, et seekord tuleb, unistasin sellest, ta on kogu aeg mängukavasse, on igavesti noor ja elab pidevalt, avastatakse temas uusi peidetud väärtusi. Helkida esimest varianti mängitakse nüüd harva. Kuidas seda mõista? Esimest varianti sellisena, nagu ta esialgu kirjutati, nii-öelda sule alt tuli nagu Surjalt tuli. See oleks olnud lihtsalt naeruväärne, keegi poleks jõudnud lõpuni istuda, atakke tehke, mäletate teise vaatuse lõpus stseeni Felixi Grafi? Jah, mäletan küll. Arcade vita just nimelt. Nüüd ARK anda üldse ei nuta, vaid. Naerad siis tuleb ta mööda astmeid troonilt allatroonil enesestki mõista. Meie jõudsime juba ammu otsusele, et tolleaegset tsensuuri silmas pidades autor ei võinud saata, saad aru. Ja pealegi arvas lavakujundaja, et peab olema troon. See sobis tema kompositsiooniga. Ja kui sõjarüüs Felix sisse astuv sõjamees, mis nüüd kostümmeerijad, lahtised sõjarüüd, peegelduks alguspunkt ja muide, kogu siin mängitakse maha valguspunktidega. Loomulikult muusikas, aga, aga tekst jutustaja, teksti annab jutustaja. Kas tead, see on väga huvitav. Lavastaja kirjutas mõned stseenid juurde, siia-sinna, lisati katkeid, peetas karga jutlusest ja kolm esietendust ajakirjandusele, siis ametiühingutele pärast sõduritele esimese korraga kohe 30 etendust, 30 isegi filmi näidatud nii palju kordi. Tohoh, kas fill vokaal? Loomulikult, ainult et film peab rohkem esialgsest variandist kinni ja välja arvatud see, et krahv Felix on filmis murdvaras. Mis, mis teil viga? Juhtus ja nii siis filmis Arkanda nutab hea seeni. Tähendab olete laaga kalliskivid mulle pihu peale tots, võta laad. Aga võta tublit mees, keda armastame, ei kooli, minul. Kaku nukuke kähku, kähku. Tahaksin teada, kuidas selle peale ütleb. Tänan teid. Eriksiks. Auto kolm-neli-viis tulbi tänav 12, esimene korrus, sissemurdmine, kordan auto kolm, neli, viis. Käigres kõvisiaksina siin Aviilitses. Aga kas mäletad veel aastaid tagasi? Siin algab retro spektsioon. Uurinud veel, mis tassis tagasivaade minevikku. Oi, see, nad on meil peos. Täitsa pihta, kas oled haavatud coviciak? Mina nendega ja ta mind, las ma suren. Ei väli, ma ei jäta sind kuhugi. On aga, aga rahustugel lugupeetud austatud laud, rahustage ometi nõu ja muusikalises komöödias selles muusikalises komöödias lahvarkanda ülds elavad. Oodake, oodake, et kuidas, kuidas see nüüd oligi? Laadal Atlandi taandaad, antiik. PUR Ehaanrörita Arminud A. A A näitavama taoniske A näita oma kaunist keha, näitab oma kaunis keha. Ooper kanda. Ma kuulen Seltsi Messon viimane lünk, viimane lünk, täidetud. Surmadaatum on käes ja koht ka katka õnnik. Õnnitlen, kolleeg. Kas saate mulle kahe kahe, professor, mis kuupäev meil täna on, mis kuupäev ära. Kohe-kohe. 23 ei, 24. halo halo, oot, ma vaatan kalendrist järele. Huvitavad andmed huvitavad, äärmiselt huvitavad.