Kujutlege, kui me suudaksime panna linnud õigel ajal õiges kohas õigeid putukaid sööma see tähendab muutanud põhimõtteliselt relvadeks, mis kaitseksid meie viljasaaki. 20. sajandi alguses olid nõndanimetatud majanduslikud ornitoloogid täielikus vaimustuses ideest et Ameerika farmide põldudel looksid korda lindude eskaadronid. Taevastest abilistest pidid saama farmerite aednike töölised, nagu kirjutas Vermonti osariigi ornitoloog siidihaud 1915. aastal. Nad töötavad päeval ja öösel seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Need töölised ei nõua palka ega majutust ja nad hoolitsevad enda eest ise. Need töölised ei küsi vabu päevi, et minna kalale või pallimängu vaatama. Nad ei korralda streike ega tööseisakuid ning ei joo end laupäeva õhtul purju. Nad on ideaalselt usaldusväärsed. Kui DDD ja teised tugevatoimelised pestitsiidid kasutusele võeti, loobus föderaalvalitsus linud tööliste ideest. Tundus, et uued kahjuritõrjemeetodid muutsid sellise mõiste nagu majanduslik ornitoloogia mõttetuks ja ebavajalikuks. Nüüd aga on mõtte ühe loomariigi esindaja kasutamisest abilisena teise soovimatu liidi vastu võitlemisele uuesti laiemalt levima hakanud. Selle liikumise üks peamisi pooldajaid on Ron Rosen Brand, kellele kuulub Californias napa orus Mayakamase mägede metsastel nõlvadel asuv Spring. Mountaini viinamarjaistandus. Pooldajad nimetavad seda bioloogiliseks tõrjeks lindudega ja tegemist on kahepoolselt kasulikku ettevõtmisega, kus sinilinnud, kelle lemmiktoiduks on viinapuudele kahjulikud putukad saavad vastutasuks nende hävitamise eest istandustes ohutu paiga, kus elutseda Ronon suurt kasvu, sõbralik ja rahuliku olekuga eriti kui arvestada seda, et tema viinamarju võib parajasti ohustada miljon pahategijat. Ta on üle 50 aastane. Juhtis kaua aega Charles kruugi viinamarjaistandust, mis on orus üks suurimaid. Seejärel aga asus tööle Euroopa stiilis Spring Moutini istandusse, mille omanikuks on tšaki safra Liibanonis. Šveitsi päritolu juudi soost pankur ja tagasihoidlik miljardär, kelle perekonna kontrolli all oli osmanite impeeriumi päevil kogu Lähis-Ida kullakaubandus. Spring Mountini istandus on napa orus üks uhkemaid. Seal asub suur restaureeritud Viktoriaanliku stiilis maja nimega Villa Mira Valle, mida ümbritsevad hooldatud muruplatsid ja hoolikalt korras hoitud aiad. Tammepuust veinivaate hoitakse ajaloolistes käsitsi kaevatud koobastes. Kui safra istanduse ostis, liitis ta selle veel kolme napa orus asuva kinnistuga, mille kõigi rajamisaeg jääb 1880.-tesse aastatesse. Kokku laiub seal metsi ja viinamarja põlde 342-l hektaril. Veerandile kogu sellest alast on istutatud eri viinamarjasorte, nagu näiteks Pinova bordo Kaberneesaminjon, šardone. Siinsed veinid on kõrgelt hinnatud eriti Kaberni Saviniooni. 2003. aastal märkas Rosenberg istanduses pea kõrguste viinapuuderidade vahel jalutades viinamarjadele kahjureid villtäisid. Need on väikesed lamedad, valge vaha ja kirvega kaetud putukad, kelle väljaheidetes tekib piinamarjadele kleepuv magus lima, mida nimetatakse mesi kasteks. See on üsna ebameeldiv ja soodustab hallituse teket, mis viinamarjad hävitab. Lisaks võivad putukad viinamarjadele viirusi kanda. Viinamarjakasvatajad peavad olema valvsad ning maakonna põllumajandusvolinik hakkas kohe tegelema Bildeide probleemiga nii Spring Mountinis kui ka teistes naabruses asuvates istandustes, kus kahjurid samuti levisid. Neil kästi kasutada putukate leviku piiramiseks taimekaitsevahendeid. Mind sunniti alla kirjutama lepingule, mis kohustas meid viinapuud üle pihustama kõige mürgisemad putukatõrjevahenditega, millega ma eales kokku olen puutunud, rääkis Rosenbrand, kui sõitsime tema maasturis istanduse tolmustel teedel ning ta näitas mulle mitut taimekvartalit ja 150 aasta vanuseid õlipuid, mis kinnistul kasvasid. Aga sellest polnud kasu. Villtäide probleem süvenes, sest need putukad veedavad suure osa oma elust viinapuude koore all, kus nad on kaitstud pestitsiidide mürgise vihma eest. Meenutades varasemat edu, mida oli saavutanud röövputukate kasutamisega Cedric lestade tõrjel palus Rosen Brand volinikul luba tuua istandusse kaks putukad, kes hävitavad villtäisid kile, diivalise ana küüruse ja leppadriinulase krüpto laenuse. Talle anti luba ja ta esitas vastava tellimuse ühele ind sektaariumine, kus kasvatati putukaid bioloogilise kahjuritõrje tarbeks ning enne imet nende kahe rööv. Putuka rakendamine osutus üliedukaks ja Vildeid kadusid. Ent kaks aastat hiljem ilmus Spring Mountini viinapuudele veel üks viinamarjaistanduste hirm tsikaadlaste hulka kuuluv putukas grafacepala atropogdada. See putukas ise otseselt viinamarju ei kahjusta. Kuid osa oma elust veedab ta jõgede ääres metsikus taimestikus kust kannab edasi baktereid, mis põhjustavad viinapuudel bakterhaigust. Kui putukasime piinapuukoorest mahla, kanduvad bakterid edasi tainasse. Neetsikaadlased elavad viinapuude lehtede all ja nende hävitamiseks tuleks istandusse väga suur kogus kemikaale pritsida. Rosen Franud lootis, et saab varasemat tõrje edu korrata ning hakkas otsima teavet võimalike röövputukate kohta. Kuni üks ökoveine tootev sõber ütles, et nende kahjurite vastu pole sobivaid biotõrje putukaid olemas. Ja siis ütles see kutt proovi sinilinde, meenutas Rosen rand. Ma küsisin seepeale, kust ma saaksin neid osta ja tema vastas, sa ei pea neid ostma, pane lihtsalt linnumajad üles. Ameerika mandril elab kolm sinilinnuliiki ida-lääne ja mägi sinilind. Tänapäeval on Ameerika sinilindude populatsioon elujõuline kuid paljudes kohtades ähvardas neid vahepeal peaaegu täielik väljasuremine. Ühe ekstsentrilise William Shakespeari fänni pärast. 1871. aastal asutati kummaline organisatsioon nimega Ameerika aklimatiseerumisühing, mille eesmärgiks oli tuua Euroopast Ameerika ühendriikidesse erinevaid taime- ja loomaliike. Vastavalt vajadusele või huvile. Ühingu juhi, New Yorgi ravimitootja jõutšiin Shifelini arvates oli suurepärane idee tuua sisse kõik Sekspiri teostes nimetatud linnuliigid. Neist kõige edukamaks osutus harilik kuldnokk. 1890. aastal lasti Central parki lahti 100 lindu ning aasta hiljem veel 160 aastat hiljem elas Ameerika ühendriikides ligikaudu 200 miljonit kuldnoka ja täna võib neid kohata kõikjal. Nendest lindudest räägib Shakespeari näidendis Henry neljas tegelane hüüdnimega Hotspur tuulepea, kes kavatseb ajada lindude tüütu häälitsemise abil kuninga hulluks kättemaksuks selle eest, et too keeldust ruudusetud kälimeest Edward Mortimer lunaraha vastu vabastamast. Ta ütleb. Ma lasen kuldnoka välja õpetada, et oskaks öelda ainult Mortimer ning kingin linnukuningale vihast lõhkeks. Kui kuldnokad üle kogu riigi levisid, hakkasid nad sinilindudega pesa õõnsuste pärast konkureerima, hävitasid sinilindude mune ja tapsid nende poegi koos sinilindude elupaikade hävimise ka inimtegevuse tõttu ja DDT kasutamisega viis sinilinnud väljasuremise äärele. Riikliku pesakastide ehitamise kampaania abil suudeti siiski tõsta nende populatsioon uuesti elujõulisele tasemele. 2006. aastal ostis Rosenberg kohalikult Oodubani seltsilt 10 sinilinnu pesakasti. Need on väga lihtsad, tavaline töötlemata puidust kast katuse ja õige suurusega avaga, mille läbimõõt on 4,5 sentimeetrit. Kõige tähtsam on ava õige läbimõõt, et sinilind saaks tunda end turvaliselt, ütleb Rosen. Brand. Ideaalse suurusega avast mahuvad täiskasvanud sinilinnud läbi kuid see on takistuseks suurematele lindudele, kes ei saa sisse tungida ka elukohta üle võtta. Mööda poste võivad üles ronida ka maod ja pesukarud, kes ihkavad linnupoegadega maiustada. Seetõttu on oluline paigaldada pesast alla ja ülespoole plastvõrud, mis ei võimalda röövloomadel pesakastini jõuda. Kui Rosenbrand oli kõik valmis saanud, jäi üle ainult lindude saabumist oodata. See ei võtnud kaua aega. Juba selsamal esimesel kevadel hakkasin ma sinilinde nägema, ütleb ta. Ma leidsin, et selline algus oli suurepärane. Samal ajal paigutasid töötajad istandusse laiali väikesi kleebuvaid kollaseid lipikuid, et püüda putukaid jälgida. Nende arvukust. Enne pesakastide püstitamist jäi nädala või 10 päeva jooksul lipiku külge kinni 25 kuni 30 putukat. Pärast linnumajade valmimist vähenes see arv oluliselt. Järgmisel aastal panime veel pesakastide üles, putukate hulk langes veelgi, ütles Rosencrantz. Ma hakkasin mõtlema, et kas see tõepoolest toimib. Toimis küll päris kindlalt ning 2007.-ks aastaks oli Spring Moutini istanduses juba 125 pesakasti. 2009. aastal tuli istandusse Bürkli California ülikooli keskkonnauuringute spetsialist Julia iirlitška, et alustada uuringut sinilindude kasutamisest kahjuritõrjel. Ta uuris molekulaartasandil DNAd lindude väljaheidetes et selgitada välja, mida linnud sõid ning uudised olid head. Ta leidis linnusõnnikust kahjurputukate DNAd. Kollastele lipikutele kleepunud putukate arv vähenes pidevalt ja järgmisel aastal paigaldati pesakaste veelgi juurde. Algselt mõnekümnelt pesa kastilt oli nende hulk kasvanud nüüd juba 500-ni ja putukaid jäi üha vähemaks. Pesa püstitused jätkusid ning minu külaskäigu ajal oli kogu istanduses postide külge kinnitatud umbes 900 pesakasti. Istanduses ringi käies nägin ma tosinat koobaltsinist lindu päikeses viinapuude kohal lendamas. Mõned neist varitsesid tara, postidel sööstsid alla maapinnale, haarasid putukanoka vahele ja laskusid tagasi postile saaki süüa. Teised hõljusid jahti pidades õhus ühe koha peal maapinnast meetri või paari kõrgusel. Ja kui putukas nähtavale ilmus, laskusid kivina alla. Nad on praktiliselt kõik kahjurid hävitanud, ütles Rosen. Rand neid ei jää enam püünistesse. Ja bakterhaigus on samuti kadunud. Me oleme üliõnnelikud. Kuigi linnud söövad kahjureid olenemata sellest, mida inimesed teevad digilitška uuring kindlaks, et pesakastide paigaldamine tugevdab lindude mõju. Ta võrdles menda Chino orus asunud pesakastidega istandusi nendega, kus pesakast ei olnud ning leidis, et kastide paigaldamise tulemusena kasvas sealsete putuktoiduliste linnuliikide arv 50 protsenti. Nende hulka kuulusid ka õõne pääsukesed ja rohepääsukesed, kes hõivasid samuti osa üles pandud linnumajadest ning kõikide putuktoiduliste lindude asustustihedus. Neljakordistus. Nii et light ettevaatlik teadlane ja kõik ettevaatlikud teadlased tahavad asju põhjalikult uurida. Ent ta usub, et see meetod on paljulubav, kuigi lihvimist vajavad veel nii mõnedki detailidelt suurendada mõju ja tagada just soovitud kahjuriliikide hävitamine. Siiski on veel üks põhjus, miks tuleb lindude teenuste kasutamisse suhtuda ettevaatusega. Nimelt soovimatute tagajärgede võimalikkus. Krimmi-Kongo Emoraagiline palavik on puukidega, edasi kandub viirus, mille puhang tekkis 2002. aastal Türgis ja levis kiiresti, põhjustades palaviku, peavalu ning tugevaid lihase ja liigesevalusid. Epideemia tagajärjel suri üle 300 inimese. Kui 1992. aastal tehti ühes uuringus kindlaks, et Aafrikas elav pärlkana toitub loodusest puukidest, tekkis teadlastel lootus, et nende lindude abil saaks takistada borrelioosi levikut. Keegi türgi valitsusest oli selle teooria kohta lugenud ja tal tekkis mõte kasutada sulilisi abijõude. 2010. aastal toodi riiki sadu tuhandeid pärlkanu puukidest lahti saada. Ettevõtjad hakkasid neid paanikas maaomanikele müüma. Türgi linnubioloogi Chanseker džuula sõnul, keda ma utas külastasin, oli soov linde osta ja neid kasutada niivõrd tugev ning usk nende võimetesse nii suur, et see võttis lausa kultusliku mõõtmed. Ta hoiatas valitsust võimalike tagajärgede eest. Ma ütlesin neile, et nad peaksid selle tegevuse kohe lõpetama, sest see võib anda soovitule täiesti vastupidise tulemuse. Järeluuring näitaski, et varasema uuringu andmed olid küsitava väärtusega ja linnud ei söönud sugugi eriti palju puuke kui üldse. Selle asemel kannab iga lind hoopis ise sadu puuke oma sulgedes kaasas ning pärlkanade toel levis haigus üha uutesse piirkondadesse. Napason hakatud muretsema järgmise hävingut toova kahjuri tsikaadlase oma loodiskavitripennise võimaliku peatse saabumise pärast. Ma nägin hoiatussilte selle putukapildiga, mis meenutasid tagaotsimiskuulutusi, millel paluti inimestel nende märkamisest kohe teada anda. Kuid Rosenbrandil on nüüd olemas tugev sinilindude meeskond ja ta loodab, et linnud pistavad ka need putukad nahka. Järgmised tegelased Rosen Brandi kahjurite nimekirjas, kellest ta loodab looduse tööliste abiga vabaneda, on uruhiired, pisikesed närilised, kes elavad maa-alustes orgudes. Viimastel aastatel on nad täiesti hulluks läinud, kurtis ta mulle. Uruhiired närivad viinapuude juuri, mille tagajärjel taimed hävivad. Neid on raske orgaaniliselt tõrjuda eelkõige seetõttu, et meil on viinapuuridade vahel mururibad, mis võimaldavad hiirtel end varjata, selgitas ta. Töötajad niidavad pidevalt muru lühikeseks, et pistrikud ja öökullid hiiri näeksid ning lisaks oleme madusid kohale toonud ja lahti lasknud. Röövlinnud ründavad ka kanepilinde ja kuldnokki, kes viinamarju söövad. Kui siin püütakse seda küsimust alles lahendada, siis paljudes teistes kohtades näriliste tõrjet juba rakendatud ja tugevdatud. Projektis, mis toob meelde loosungi taome, mõõgad atradeks jagas endine Iisraeli mereväe ohvitser ning praegu fotograafia linnuvaatlejana tegutsev Amir eeser Iisraeli farmidele tuhandeid tühje laskemoona kaste et valmistada neist pesakaste kakulistele. Üksainus loorkakupaar võib aasta jooksul nahka pista kuni 5000 närilist. Mõnes farmis olnud osutanud nii tõhusaks, et on loobutud mürkkemikaalide kasutamisest. Probleemid kadusid kohe, kui öökullid pesitsema hakkasid, ütles projektijuht džauli Avieel. Kuna loorkakud peavad jahti öösiti ja päevasel ajal olid viljapõllud endiselt ohus, lisati projekti käigus pesaplatvorm igapäevase eluviisiga tuuletallajate jaoks. Edu oli peadpööritav ning rohkem kui 10-l 1000-l hektaril. Põllumaal pole juba 10 aastat pestitsiide kasutatud kuid seda teemat on vähe uuritud ja öökullide mõju võib olla arvatust veelgi suurem. Näiteks on täheldatud, et loorkakkudel ülelennu ajal muutuvad hiired närviliseks ja lühendavat põllul toitumiseks veedetud aega veerandi võrra. See suurendab veelgi röövlindude positiivset mõju, mida tihti märgatagi. Kuigi Spring Mountini viinamarjaistanduse puuduv vastav sertifikaat võib seda pidada orgaaniliseks tänu sinilindudele ja nende sulis kolleegidele. Me pole siin juba neli aastat putukamürke pritsinud ning lõpetasime ka herbitsiidide kasutamise, teatas Rosencrantz mulle rahulolevalt. Tõsi, see suurendas töökoormust ettevõttes, kus füüsilise töö osakaal on juba niigi suur. Iga viinapuuga tegelevad töötajad 15 kuni 17 korda aastas ning orgaaniline lähenemine tähendab veelgi suuremat tähelepanu. Kuid neli aastat tagasi ei olnud siin ühtegi vihmaussi, nüüd on neid aga kõikjal paigas, mis oli varem steriilne ja surnud, kihab nüüd igal pool elu. On olemas veel üks eriti elegantne viis, kuidas veinipiirkondades lindude tegutsemist ära kasutatakse. Californias lagrežentas asuva firma Falcon forssi omanik, vahe Alavördjal kasvatab, pistrik lasi ja haugas lasi. Tal on paar tosinat uhket röövlindu rabapistrikud, kõrbepistrikud, rüütel, viuud jahipistriku ja rabapistriku ristandid. Mingi üks ebatavaline oivaline lind, Peruust pärit tandempistrik. Ma külastasin Falcon forssi kodulehekülge ja avastasin, et lindude fotod olid paigutatud rubriiki meie personal. Kui ma Alavördianile helistasin, et tema meeskonna kohta rohkem teada saada, ütles ta. Linnud on täpselt nagu koerakutsikad, igaüks neist on omaette isiksus. Ja rabapistrikud on tõenäoliselt kõige toredamad kullilised, kellega koos töötada. Alavöördian sõidab koos oma lindudega USA läänerannikul ringi, pakkudes kõikjal vistrike teenuseid. Tema klientideks ei ole üksnes kahjuritõrjet soovivad põllumehed. Lindude ööaasta algab suvel San Diegos, kus Alavöördian paneb laagri üles Mission Bay lahe ääres asuvas meremaailmas Manta nimelisel peadpööritava rai kalakujulise Ameerika mägede raja lähedal. Kajakad lendavad parvedes atraktsiooni ümber ja istuvad raja piiretel ning vahel on linnud inimestele vastu nägu lennanud. Kui vagunetid tunnelist 130 kilomeetrise tunnikiirusega välja sööstavad. Alavööriden laseb oma pistrikud lendu, kui atraktsioon töötab ning nad tiirlevad kõrgel lõbustuspargi kohal. Vistrike patrulli nähes kajakad põgenevad ning teinekord võib Manta reisijatel õnnestuda lisaboonusena näha, kuidas mõni tähelepanematu kajakas kulli saagiks langeb. Peale selle töötab Alavööriden koos oma meeskonnaga California, Oregoni ja Washingtoni osariigi viinamarjakirsi ja mustikaistandustes. Viinamarjaistandustes on kõige tonnekamaks töö ajaks periood, mil viinamarjad hakkavad rohelisest lillakaks värvuma ja magusamaks muutuma. Vahel võib 1000-st kuldnokast koosnev parv, mis pole iseenesest suur, laskuda 200 kaheksakümnehektarilise Istandusele ning tekitada seal vaid nädalaga täieliku hävingu, kirjeldas ta. Alapöörde on, seab end koos lindudega sisse istanduse lähedal, kuhu neid on tegutsema oodatud. Mitme nädala jooksul tuleb iga päev varahommikul koos abilistega kohal olla. Kui päike tõuseb, olen ma kõige kõrgemas vaatluspunktis valmis jälgingas. Värvulisi hakkab juba paistma. Kohe, kui esimene lind alla laskub, saadan Mabistriku lendu. Asi on selles, et esimene kuldnokk on luuraja. Tema järel tulevad järgmised viis, siis 15, siis 150 ja peagi on kohal juba paar 1000 lindu, kellel kõigil käivad neelud küpsevate viinamarjade järele. Kui ala pöördian pistriku lendu laseb, tõuseb see tiireldes taevasse ligikaudu 450 meetri kõrgusele ja lendab seal umbes kolmveerand tundi ringi. Juba ainuüksi tema kohalolek peletab kuldnokad minema. Seejärel naaseb lind sule peibutise juurde, mida ala pöördian ümber pea keerutab. Maandudes saab pistrik tasuks lihatükki. Siis saadetakse õhku järgmine lind. Seda tsüklit korratakse hommikul ka hiljem, kui on veel jahe ning uuesti pärastlõunal, kui päevane temperatuur langeb. Kui ilm on veel soe, piserda, vala pöördianbistrikutele pihustuspudelist vett. Pistrikukasvatus on täppistöö. Igal linnul on oma kindel kaal, mille juures on ta parimas vormis just nagu tippsportlane, selgitas ala pöördjal. Kui neid liiga hästi toita, kükitavad nad laisalt tara postile langevad kotkaste saagiks. Kui aga neile liiga vähe süüa anda, ei pruugi neil jätkuda lendamiseks piisavalt energiat. Linde kaalutakse kolm korda päevas, et hoida neid õiges võitlus kaalus. Kolm kuud lennutab ala pöörde, on 10 12 tundi päevas. Pistrik valvab viinapuid. Linnutõrjepistrik abil on odavam ja lihtsam kui viinapuude katmine tihedate võrkudega ning tõhusam kui pürotehnika või propaani kahurite kasutamine. Ja kindlasti on see tunduvalt lihtsam lahendusest, mille valis üks viinamarjakasvataja, kes sõitis jalgrattaga viinapuuridade vahel ringi helistades pidevalt kella pärast Spring maanteeni viinamarjaistanduses veedetud päeva, mille jooksul ma sain teada, kuidas kasutatakse linde sõjas kahjurite vastu. Sõitsime Ron Rosem randiga väikese ajaloolise maja juurde, et degusteerida sealseid veine. Ma avastasin, et nende toodetud ja auhindu võitnud Cabernet oli suurepärane küllusliku ja ahvatleva maitsega milles andsid tooni musta kirsi ja mõru šokolaadivarjundid. Ning veelgi hõrgumaks muutis selle teadmine, et neid viinamarju olid valvanud väsimatult siini linnud täielikult usaldusväärsed töölised, kes ei korralda streike ega tööseisakuid ning ei joonud laupäeva õhtul purju. Sinilindude antud õppetund seisneb selles, et me peame mõistma, kuidas loodussüsteemid toimivad ja leidma viise koostööks nendega, mitte võitlema nende vastu, nagu oleme liigagi kaua teinud. Taimekaitse kemikaalide kasutamine võis ju kunagi tunduda lihtsam, tõhusam, kuid inimesed pole osanud näha kõrget hinda, mis sellega kaasneb. Pestitsiidid on küll hävitanud ohtralt putukaid, ent nende tagajärjel on hukkunud ka palju linde vihmausse ning sugugi mitte vähem farmereid ja põllutöölisi. Linnud näitavad meile teed inimsõbralikuma põllumajanduse juurde ajastusse, mis toob õitsengut nii neile kui ka meile.