Täna kuulete järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord tuleb juttu Osseetidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Lõuna-Osseetia sündmusi kajastatakse maailmamassimeedias igavest päev. Milliseid mõtteid on tekitanud teis need lood, mida olete lugenud vaadanud-kuulanud? Täiesti otse öelduna kohe esimesest hetkest alates, kui algas konflikt seal Lõuna-Osseetias veel enne, kui Venemaa Gruusiat ründas, minu enesetunne oli üsna halb. Osseetide grusiinide konfliktse on palju keerulisem kui meie massimeediakanaleid püüavad seda näidata, et meil on võib-olla see lähenemine, et grusiinid on meie sõbrad ja kindlasti ongi sõbrad. Ja sellest lähenemisest tulenevalt mõnda asja väga ei räägita või või mõne asja eest pigistatakse silm kinni. Kõikvõimalikud sellised rahvastevahelised konfliktid on väikerahvaste jaoks tervikuna ja laiemalt probleemiks. Et kui kusagil ühes piirkonnas midagi tehakse, siis keegi kusagil hoopis teises maailma piirkonnas saab sellest hoogu juurde ja jälle kusagil ka mõni teine rahvas kannab. Praegu kasutatakse sageli sõnu separatistid, separatistlik. Ma tean, et teile ei meeldi oma kirjatükkides ja raadioesinemistes neid sõnu kasutada. Praegu mõtlen, ma arvan, et ma vist ei olegi teadlikult kunagi neid sõnu oma lugudes kasutanud ja jama kindlasti ei kasuta neid sõnuga täna sõna separatism, separatistlik, sellel on siiski väga tugev selline hinnang juures ja ma arvan, et selliste hinnangute andmine, see on siiski suuresti subjektiivne ja ja, ja võib-olla, et asi ei ole ka rektiivsuses võidet, sellel sõnal on meie jaoks olemas mingisugune pahatahtlik maik juures. Mina vähemasti ei suuda küll paljusid maailma rahvaid, kes iseolemise eest võitlevad. Ma ei suuda neisse suhtuda halvasti iseolemise eest võitlemine või mitte halvasti suhtumine, see ei käi praegu see nii-öelda Osseetide saate juurde, siin on tegemist hoopis keerulisema looga. Aga noh, näiteks tiibetlaste või baskide suhtes ma ei suuda kuidagi neid sellepärast halvustada, et nad tahaksid olla omaette. Kui palju on maailmas Hossete? Neid on natukene üle 700000 ja kui me arvestame, et meid, eestlasi elab siin Eestis natukene alla 900000 siis suuruse vahe eestlast teosseetide vahel väga suur ei olegi. Kõige enam elab Osseetia Venemaal, seal elab neid siis umbes 525000 ja sellest 520-st viiest 1000-st omakorda umbes 450000 elab Põhja-Osseetias. Põhja-Osseetia on siis piirkond Põhja-Kaukaasias, nüüd järgmine hulkosseete elab Türgis, Türgis elab nüüd natukene vähem kui 100000 türgi Osseetide numbrid on küll üsna ligilähedased, et ega neid seal keegi nii väga täpselt ei loenda, aga arvatakse, et natukene alla 100000 Osseedi elab Türgis. Nad on siis ajaloo keerdkäikude jooksul sinna sattunud ja suuruselt kolmas grupp Asseete elab Gruusias, palju neid seal Gruusias täna elab, on väga raske öelda. 1989. aastal elas neid seal umbes 100000 sellest 100-st 1000-st siis umbes 65000 piirkonnas, mida me siis täna tunneme Lõuna-Osseetia ja see, et nüüd 35000 Osseetia elab veel väljaspool seda Lõuna-Osseetiat, see on jällegi asi, millest võib olla vägagi palju. Ei räägi jah, aga tõesti nii on, et Osseinid elasid siis lisaks sellele Lõuna-Osseetia alale ka Lõuna-Osseetiat ümbritsevatel aladel eeskätt Lõuna-Osseetia ja Tbilisi vahelisel alal ja seesama kurilinn, millest on viimastel aegadel väga palju juttu olnud seoses sellega, et Vene sõjaväelased seal märatsevad. Kas seesama kori linn on andnud siis piirkond, kus on elanud suhteliselt Pajosseet ja seal on ka segaabielusid olnud? Teame, et sealtkandist on pärit ka inimkonna ajaloo üks suurimaid kurjategijaid Stalin kes ju samuti oli segaperekonnast, kelle isa oli Osseet ja ema, oli grusiin. Nüüd jah, siis see paljut täna Gruusias Osseetia on, see on üsna teadmata. Esiteks on Lõuna-Osseetiast neid ära läinud, teiseks, nendelt muudelt aladelt, kus sosseedid on Gruusias elanud, annad suuresti lahkunud, nii et ilmselgelt on täna selle gruusia riigi ametlikes piirides oluliselt vähem kui 100000 Osseetiat. Lisaks nendele suurtele piirkondadele küllalt palju elab Osseetiaga Moskvas, Peterburis, Rostovis, aga ka paljudes teistes kohtades. Teame, et ka Eestis elab Osseete, kuigi vähesel määral aga elab nii, et basseinid on ajaloo käigus elama asunud küllap paljudesse erinevatesse piirkondadesse. Osseidid on siis indoeuroopa rahvas ja räägivad nad siis iraani keelte idarühma kirdeharusse kuuluvat keelt mis iseenesest on üsna kummaline, sest kui me vaatame kaarti, kui me vaatame seda, kus need iraani rahvad elavad siis Osseetia asuala on nende Iraani rahvaste loodenurgas. Aga keeleliselt on nad jaotatud siis hoopis Nende rahvaste kirdeharusse. Osseetide läheduses ossettide lähedasi sugulasi ei ela, Osseetide naabrid, need põlisrahvad Põhja-Kaukaasias vähemalt keelelises mõttes ei ole kuidagi Osseetia sugulased. Nad ei ole isegi indoeuroopa rahvad, seal elab türgi rahvaid, Kaukaasia rahvaid, nii et siis keelelises mõttes need Põhja-Kaukaasia naabril on Osseedidest väga kauged. Samamoodi grusiinid jällegi Hanosseetidest väga kauged, nii et nii kummaline kui see ka ei ole. Osseetide naabritest kõige lähedasem rahvas on neile venelased. Kuigi ka venelased on nende jaoks tegelikult väga kauge rahvas, venelased kuuluvad küll ka indoeuroopa rahvaste hulka, aga siiski slaavlased on täiesti teine haru nosseedid siis jah, ei ela oma sugulasrahvaste vahel kuigi. Välimuselt ja ütleme, nende kultuur ja traditsioonid, et seal on nagu ju sarnasust. Välimuses kindlasti on sarnasust võimalus selle kultuuri puhul on oluline see, et need Põhja-Kaukaasia rahvad on kõik sellised mägirahvad. Kui me vaatame mitte ainult Kaukaasiat, vaatame ka maailma teisi piirkondi, siis mägine elupaik, see vormib teatud omadusi rahvastele, mõjutab oluliselt nende igapäevast käitumisse, mõjutab nende kultuuri. Nii et mulle tundub, et see elupaik seal mägedes. Et see on võib-olla see, mis on neid rahvaid kuidagi oma käitumuslikult poolelt nagu ühendanud. Noh, kultuuriliselt ma siiski arvan, et Ossenid mõnevõrra erinevad oma naaberrahvastest. Me oleme Iraani rahvastest oma saadetes rääkinud õige mitmed, sest me oleme rääkinud talušidest, oleme rääkinud masendaraanidest, oleme rääkinud kurdidest, et kõik on siis Osseetidele sugulasrahvad, aga mitte eriti lähedased sugulusrahvalt. Nad ei kuulu siis siiski sellesse harusse, kus sosseedid nüüd tuntud rahvastest suhteliselt lähedane sugulus rahvasusseetidele on afgaanid ehk kustud, kui me jällegi mõtleme, kus kohas elavad afgaanid Nad elavad üsna kaugel Osseetiast. Kõige lähedasemaks rahvaks paga peetakse Jagnoobe. Jagnoobid on rahvas, kes elavad Osseetidest hästi kaugel, nad elavad Tadžikistanis ja erinevatel andmetel on neid 10 kuni 25000, nii et selline üsna väikene rahvakild. Enamus Osseete on kristlased, täpsemalt siis õigeusklikud kristlased. Aga küllalt palju on nosseetide hulgas ka islamiusulisi, täpsemalt siis sunniite ja need islamiusulised Ossenid elavad Põhja-Osseetias ja arvatakse, et need on kusagil 30 protsenti Põhja-Osseetia Osseetidest ehk küllaltki palju aga põhjassed, muhtid ise räägivad oluliselt suuremast protsendist. On isegi väidetud, et võib-olla voolosseetidest Põhja-Osseetias on islamiusulised. No nii või teisiti, Te ei saame Osseetide puhul siiski rääkida selgelt, et tegemist oleks üksnes kristliku rahvaga. Küllalt palju on Osseetida jälle sellist naabritest, erinevalt käitumist ka sellega tõlgendatud, et kui üldiselt Põhja-Kaukaasia rahvad on siiski islamirahvad, Sysosseedid, kristlased, aga nagu me näeme, tegelikult siiski küllalt palju on see, et ei ole kristlased, nii et me ainult selle võib-olla kristlusega ei saa Osseedidelt käitumist kuidagi põhjendada. Teisest küljest nõukogude ajal oli Osseetias nii see kristlus kui islam väga maha surutud, vähemasti šiiitide hulgas ei olnud nagu sisuliselt mingeid usutraditsioone nõukogude ajal, kui võib-olla naaberrahvad veel püüdsid seal nii-öelda vaikselt islami traditsioone järgida. Sysosseedid olid sellised üsna leige usuga rahvas, nõukogude ajal. Kuidas sosseedid ise oma kodumaad nimetavad? Basseinid nimetavad siis oma kodumaad Osseetiat, viirust on jällegi näeme, et maa lõpp on sarnane sellele kujule, Stan Stanley kasutavad ju väga paljud rahvad oma koduma nimetuses. Nostonni näiteks kasutavad usbekid, nii et Irust on, on siis selle maa nimi ja põhjasseid teosseedi keeles on siis sa kätt juurest on ja Lõuna-Osseetias seedi keeles on siis Hussarry Roston omal ajal ammusel ajal Osseetide mesilane, madalaanid nimetasid ennast ka Iron ja see nimi Iron on vägagi sarnane nimele Iraan. Arvatakse, et siis ironi nimi tuleneb siis paarianimest. Kuna tegemist on ju tõepoolest aaria rahvaste hulka kuuluva rahvaga või siis need omaaegsed aarialased on siis olnud sugulusrahvas ossettide esivanematel. Osseedi keel jaguneb täna kaheks suuremaks murdeks ja ei ole nii, et seda ühte murret räägitakse Põhja-Osseetias ja teist Lõuna-Osseetias. Tegelikult Põhja-Osseetias räägitakse mõlemat murret ja Lõuna-Osseetias räägitakse siis seda peamist murret, seda ironi murret, mis on siis ka ametikeeleks Põhja-Osseetias kui ka Lõuna-Osseetias. Tuleb siin muidugi kohe öelda, et see ametikeele staatus, eriti seal Põhja-Osseetiasse on küll rohkem paberi peale, et Põhja-Osseetias on ikkagi valdav ametikeel vene keel. Põhja-Osseetias ei oskagi paljud Osseedi keelt, eriti nooremad inimesed. On väga selge tendents vene keelele tega Osseni keelt tõesti vähe osatakse ja noh, eks siin ka haridussüsteem on olulisel määral sellele kaasa aidanud Osseedi keelt tõepoolest, Põhja-Osseetia koolides õpitakse aga põhiained, muud ained, neid siiski õpitakse vene keeles ja neid on võimalik õppida siis ka Osseni kirjandust, nii et noh, keelt ja kirjandust, eks ole, aga muud ained ikkagi vene keeles ja pole siis ime, et jah, et see rahvas niimoodi vaikselt vene keelele üle läheb ka Lõuna-Osseetia lugu on natuke keerulisem, seal on võib-olla asi ka natukene segasem. Omal ajal seal Osseni keeles õpetati. Kuidas seal nüüd viimased aastad haridus toimunud on, selle kohta andmed täielikult puuduvad. Ei oska öelda, ma siiski kaldun arvama, et ilmselt ka seal koolides toimub midagi ka Asseini keeles tahaks siiski loota, et nad oma osseli keelt nüüd päris kõrvale lükanud ei ole. Aga muidugi, kui vaadata mingeid silte, et Põhja- või Lõuna-Osseetias siis tõepoolest noh, kaossenikeelsed sildid on olemas. Osseidi keel on mitmes mõttes huvitav keel. Esiteks näiteks Osseni keelt peetakse ainsaks kasutatavaks keeleks, mis on Sküütide keele järglaski. Aga teine, väga huvitav omapära on see, et Osseetide kirjakeelt on meil väga lihtne ära tunda. Osseedid kasutavad täna kirjakeelena Cyrillitsat. Jossettide keel on ainus kirillitsas kirjutatav keel, milles on olemas täht, mida kirjutatakse nagu A ja E kokku. Ja see aajee kokkunud hääldavad seda tähte üsna sarnaselt meie tähele. Ja nad kasutavad seda tähte vägagi palju. See täht on olemas ka Põhja-Osseetia nimes. Juurest on ja see täht on olemas ka Põhja-Osseetia pealinna nimes, meie oleme harjunud Põhja-Osseetia pealinna tundma nime all Vladislav, kas Osseni keeles on see sealsed käo ja selles CZ käonimes üsna keeruline hääldada, seda nime on olemas siis 200 tähte, suhteliselt palju kasutatakse Osseedi keeles k õ-tähte ja õ-tähega seoses tuleb märkida sedagi, et osa Sysosseedi perekonnanimesid lõpevad ö-tähega, täpsemalt T Õ lõpuga. Et kui enamus Asseete on tänasel päeval siiski sellise venestunud imelõpuga, siis osadelosseetidel on jah, selline rahvuslik nimel õppija ja D öö lõpp. Ka viimaste sündmuste uudiste keskmes olnud kokkuhoidev-l on see nimi kokku hoitav, siis on see nii-öelda Lõuna-Osseetia president. Temagi nimi on siis ossettidele iseloomuliku rahvusliku lõpuga. Aga ajaloost ilmselt kõige tuntumaks sedalaadse lõpuga nimeks on Sugaato Sugaato arvatakse siis olevat Stalini tegelik Osseedipärane nimi. Et see Chuva šviili on siis selle sugu Aato nime gruusiapärane vorm, aga ühe teooria alusel, siis jah, Stalini tegelik perekonnanimi oli su vaated. Mis on siis täiesti tüüpiline Osseedi perekonnanimi? Hosseedid on ajaloos tähestik ega siin korduvalt vahetanud 19. sajandil, kui hakkasid siis põhjapoolsed Asseedid kasutama kirillitsas hakkasid lõunapoolsed Osseedid grusiinide nakas survel, aga ütleme grusiinide vahendusel siis kasutama gruusia tähestiku ja ametlikult oli siis niimoodi, et Lõuna-Osseetias kasutati gruusia tähestik aastatel 1937 kuni 1954 pärast siis Lassika lõunasseinile ülegi, Riilitsale Põhja-Osseetias oli aga lugu nii, et algul kasutatigi Rillitsat siis 1923 kuni 37 kasutati hoopis ladina tähestikku Moskvas väga paljud NSV Liidu rahvastega tähestiku vahetamise manöövreid seal kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel tehti. Alguses anti paljudele ladina tähestik, hiljem anti neile kõigile kirillitsa ja siis jah, 1009 37.-st aastast alates Põhja-Osseetias kasutatakse ametlikku räästikuna kirillitsa. Ja mis on veel huvitav, et Osseedi keeles on suhteliselt palju tähemärke. Kirillitsas on neil 43 tähemärki. See on üksjagu rohkem kui eesti keeles. Samas ladina tähestikus oli neil ainult 29 tähemärki, nii et selgelt ladina tähestik, noh, sellisel kujul ei olnud õigustatud Osseidi keelekasutust kohtumise kohta veel nii palju, et nii põhja- kui Lõuna-Osseetias ilmub üks suurem päevaleht. Väiksemaid lehti Põhja-Osseetias Osseedi keelsel ilmub mitmeid aga ajakirju Osseni keeles Põhja-Osseetias. Sellise laiema levikuga ilmub ainult üks. Ja põhiliselt seal siis avaldatakse Osseedi keelseid jutte ja luuletusi. Nii et ega seda Ossenikeelset kirjasõna eriti palju pole ja olen kunagi otsinud ka internetist tossenikeelseid materjale lihtsalt selle huviga, et näha, et kuivõrd see keel on internetikeel. Asseni keeles on internetis materjale, aga neid materjale on siiski vägagi vähe, nii et jah, ega seosseli keel kirjakeelena väga laialt kasutusel ei ole. Kui suur on Põhja-Osseetia? Põhja-Osseetia on umbes 8000 ruutkilomeetrit suur, väga täpselt seda pindala ei olegi, nagu avaldatud, räägitakse tavaliselt kaheksast 1000-st ruutkilomeetrist vahel ka mõni ruutkilomeeter siia-sinnapoole ja seal elab umbes 710000 inimest, mis tähendab, et peaaegu 90 inimest ruutkilomeetril. No see tähendab, et see piirkond on ikkagi mitu korda tihedam kui Eesti. Aga me peame siinkohal veel arvestama, et suur osa Põhja-Osseetiast on mägine ala kus sisuliselt ela, mitte keegi, et see Põhja-Osseetia lõunapoolne ala, kus on Kaukasuse mäed, see on ülihõredalt asustatud ja seal on piirkondi, kus ei ole ühtegi inimest, nii et sellel alal, kus Põhja-Osseetias asustus on, on see asustus vägagi tihe ja Põhja-Osseetias siis kaks kolmandikku elanikkonnast elab linnades, üks kolmandik elab maal, sündivus sossettide seas Põhja-Osseetias saab täna natukene suremust. Mingid aastad tagasi oli see vastupidi, suremuse ületas natukene sündivust, aga see on siiski viimastel aastatel olnud enam-vähem selline nulli mängijatega, see sündivus ei ole suremusest kuigivõrd suurem. Aga seda rahvastiku seal vähendab väljaränne. Põhja-Osseetiast on üksjagu väljarännet, kuigi peamiselt lähevad Põhja-Osseetiast ära venelased. Aga ka Osseetide seas on tunda tungi minna Põhja-Osseetiast väljapoole, näiteks Venemaa suurlinnadesse on üksjagu tunkse ja Osseetide osatähtsus põhjas. See, et elanikkonnast on pidevalt kasvanud. Et kui siin 20. sajandil oli aegu, kus Osseetia oli Põhja-Osseetias alla 50 protsendi, siis täna on neid natuke vähem kui kaks kolmandikku, siis 63 protsenti. Kunagi oli Põhja-Osseetias venelasi 40 protsenti, täna on neid peaaegu kaks korda vähem, umbes 23 protsenti. Kõrvuti Osseetide venelastega elab siis vähemal määral ka Ingusse kus elab täna seal küll tõesti hästi vähe sellepärast, et 90.-te aastate alguses, kui osseti tõin, kus seda vahel tõsised probleemid olid, siis paljud ussid oli sunnitud sealt lahkuma. Aga vähesel määral elab siis ka praegu. Ingusse elab armeenlasi kui Mõkke. Isegi grusiin elab Põhja-Osseetias. Nii et üksjagu keeruline on see põhjased rahvuslik koosseis. Põhja-Osseetia kohta tuleb öelda seda, et tegemist on kogu Põhja-Kaukaasias ühe suhteliselt kõige paremal järjel oleva vabariigiga põhjused ja naabrid on nagu veel kehvemal järjel. Ja kuigi see Põhja-Osseetia on suhteliselt paremal järel ikkagi oluline osa selle vabariigi eelarvest täidetakse Venemaa keskvõimu poolt saadavate toetustega, nii et keskvõimu ja toetused on väga olulisel kohal Põhja-Osseetias. Ja no eks need toetused ka jällegi süvendavad Osseetiat tuge Venemaa keskvõimule ja, ja peab küll päris otse ütlema, et Põhja-Osseetias ei ole no viimase kümnekonna aasta jooksul isegi viimase 15 aasta jooksul olnud mitte mingisugust soovi Venemaast eralduda. Võib-olla jah, mingid üksikud inimesed, selliseid on kindlasti iga rahva seas, kes erinevad põhimassist, aga, aga sellist tugevat soovi seal ei ole olnud. Rääkida veel Põhja-Kaukaasia majandusest, seal on olemas eeskätt pealinnas Vladislav ka siis on olemas õige mitme majandusharuettevõtted on olemas täiesti arvestatav Masinatööstus. Metallurgia on olemas, toiduainete tööstus, on olemas ehitusmaterjalide tööstus ja ilmselt on Põhja-Osseetias ka mingil määral naftat ja ilmselt ka maagaasi. Aga ei, naftaaega maagaasivarusid ei ole tänase päevani veel puudutatud. Põhja-Kaukaasia kliima on selline üsna vaheldusrikas. Kuna Põhja-Kaukaasia kõrgeim tipp on ikkagi peaaegu 4,8 kilomeetri kõrgune. Samas on seal ka mitu 1000 meetrit madalamaid alasid. Siis väikese maa-ala kliima on suhteliselt suure varieeruvusega põhjas, õieti mõnes piirkonnas saab 400 millimeetrit, mõnes viis-kuussada aga mägedes üle 1000 millimehed, kas see on ka turismipaik? Ma ei arva, et Põhja-Osseetia täna on selline eriline turismipaik, et võib-olla nõukogude ajal, kuigi ka nõukogude ajal olid nii, et need mehi, ronijad, oks, huvitavamad mäed siiski asusid naaberpiirkondades mitte niivõrd põhjasse. Nii et ma arvan, et turism täna ei ole väga oluline. Kuid jah, no temperatuurid näiteks on seal ju päris head talvine jaanuarikuu keskmine miinus viis, aga suvel juulikuu keskmine 24 kraadi sooja. See on siis muidugi jällegi nüüd lauskmaal, mitte siis mägedes, mägedes on muidugi temperatuurid, teised ja, ja kõrgmägedes on, on aasta läbi lumi ja jää. Lõuna-Osseetia kõrgemad tipud on oluliselt madalamal kui, kui Põhja-Osseetias. Aga samas tuleb öelda, et üle 90 protsendi sellest Lõuna-Osseetia territooriumist asub kõrgemal kui üks kilomeeter. Et ikkagi ka selline suhteliselt kõrge ala, ka seal on kliima vaheldumine vägagi oluline. Huvitav on see, et kuigi Lõuna-Osseetia on lõuna pool, siis sealsed keskmised temperatuurid suvel on mõnevõrra madalamad kui Põhja-Osseetias. No kusagil 21 kraadi pealinnas siin vaalis augustikuu seas. Ja, ja samas kõige külmematel aegadel näiteks jaanuaris langevad temperatuurid siiski pidevalt ka alla null kraadi. Nii et nad on küll vägagi lõunas. Aga ikkagi selline mäestikuala lähedus mõjutab seda kliimat oluliselt nüüd sademeid on madalamatel aladel umbes 500 millimeetrit aastas. Aga samas kõrgmäestikus on jällegi sademeid umbes 1000 millimeetrit, nii et sademete hulk vaheldub seal üsna olulisel määral. Nüüd, kui Põhja-Osseetias metsased alased, et umbes üks viiendik territooriumist siis Lõuna-Osseetias veel hiljuti metsasid alasid oli peaaegu pool maast. Nii et selline küllaltki Meszone ala ja kasvab seal siis ka vägagi huvitavaid puid. Väga suur osa nendest metsadest on olnud pöögimetsade all. Ka tammikuid on küllaltki palju. Nii et Põhja- ja Lõuna-Osseetiat eraldab mäeahelik Ja see mäeahelike on tõesti selline, et Põhja-Osseetiast Lõuna-Osseetiasse noh, niimoodi heal viisil sajandite jooksul ei olnudki võimalik minna, need mäegurud, mis seal on, olid suhteliselt keeruliselt läbitavad. Ta täna on siis tänu inimtegevusele olukord natukene lihtsam on siis võimalik lihtsal viisil liikuda Põhja-Osseetiast Lõuna-Osseetiasse läbi roki tunneli, see on siis see tunnel, millest ka seoses selle Lõuna-Osseetia konfliktiga on üsna palju räägitud tunnel, mida mööda ei liigu siis mitte ainult tavakodanikud, vaid mida mööda liigub siis ka sõjavägi. Ja rokitunneliga on tõesti nii, et kui see rockitunnel kellegi poolt õhku lastaks siis ega Põhja- ja Lõuna-Osseetia vahel sellist korralikku maismaa ühendust ei olekski. Rääkides edasi mõne sõna Lõuna-Osseetiast või sellest alast, mida me tunneme praegusele Lõuna-Osseetia nime all, siis tänasest päevast on seal muidugi hästi vähe teada. Aga selle nõukogude aegse autonoomse Lõuna-Osseetia pindala oli umbes 3900 ruutkilomeetrit. Ja ka see Lõuna-Osseetia on ala, mis on suhteliselt mägine. Ainult et nüüd Lõuna-Osseetias on siis mägised alad, on põhjalad. Et kui Põhja-Osseetias lõunapoolsed alad on mägised, siis Lõuna-Osseetias on põhjapoolsed alad mägised ja jällegi on niimoodi, et tänu nendele mägistel aladele elanikkond on siis koondunud suhteliselt kindlatesse punktidesse elama. Ja tihedus on siiski seal noh, märkimisväärselt väiksem kui põhja. Ja oli seda ka paarkümmend aastat tagasi, no 1989. aastal, kui seal elas ligikaudu 100000 inimest ka siis tihedus oli siiski tublisti alla 30 inimese ruutkilomeetril ehk siis mitu korda hõredamalt asustatud piirkond, kui põhjas. Milline on Lõuna-Osseetia majandusse? Lõuna-Osseetias majandus on veel tunduvalt algelisem, kui see põhja seedemajandus põhiliselt ikkagi on Lõuna-Osseetias tegemist külaühiskonnale. Seal on talupojad, kes valdavalt toodavad asju iseenda jaoks. Me ei saa selle Lõuna-Osseetia piirkonnas vähemasti viimase 15 aasta jooksul rääkida mitte mingisugusest eriti olulisest tööstusest. Suuresti selline põllumajanduspiirkond, mis elab siis paljuski ka suheldes Põhja-Osseetiaga ja mingil määral siis ka Venemaa abist, kuigi noh, see Venemaa abi ka on olnud erinevatel aegadel väga erinev, et me ei saa rääkida sellest, et et viimase 15 aasta jooksul Venemaa kogu aeg nagu jõuliselt Lõuna-Osseetiat kuidagi majanduslikult toetanud. Et mingitel hetkedel oli seda toetust mingitel hetkedel. Fossettide elu Lõuna-Osseetias on majanduslikus mõttes olnud üsnagi keeruline. Kuna me oleme nüüd üldised jutud põhja Lõuna-Osseetiast ära rääkinud, siis ma arvan, et on õige aeg minna Šveitsi ajaloo juurde. Ja see ajalugu ei ole mitte ainult et keeruline, aga see ajalugu on ka üks väga oluline põhjus selleks, miks Lõuna-Osseetiasse konflikt nii kaua kestnud on ja miks sellel on raske sellist head lõppu näha. Nimelt Osseedid ja grusiinid omavad erinevat ajalookäsitlust, nad teavad nii-öelda ajaloo sündmusi mõnevõrra erinevalt ja seetõttu neil ongi väga raske kokkuleppele jõuda. Mulle tundub, et maailmas on tegelikult küllalt palju, on flikte, kus väga olulisel kohal on erinevate rahvaste erineva ajalootõlgendus, olgu see siis Kosovo, olgu see Põhja-Iirimaa, Mägi-Karabahhia, isegi Iisraeli-Palestiina konfliktis on olulisel kohal rahvast erinev ajalootõlgendus võib olla kõige suuremat sarnasust võime leida Kosovoga, kus on ju nii, et albaanlased arvavad, et nad on Illüürlaste järeltulijad elanud piirkonnas mitu 1000 aastat ja arvavad, et serblased tulid siin alles kuuendal sajandil, serblase ütlevad, et jah, me tulime sinna kuuendal sajandil, Agalbaanlasi siis küll ei olnud, sest albaanlased ei ole. Illüürlaste järeltulijad tulid Kosovo piirkonda palju sajandeid meist hiljem. Lõuna-Osseetiaga on see lugu natukene samamoodi. Kohe räägime nendest sündmustest täpsemalt, aga ette rutates võib öelda, et Osseedid ise arvavad, et nad jõudsid Lõuna-Osseetia aladele 13. sajandil. Jõudsid sinna tänu sellele, et mongolid surusid neid liikuma ja osasseedee põgenes sinna praegusele lõunasse aladele. Grusiinid ütlevad, et jah, tõepoolest mongolid surusid Osseetia liikuma, aga Osseedid sinna Lõuna-Osseetia aladele 13. sajandil ei jõudnud. Ja grusiinid arvates jõudsid Osseedid siis Lõuna-Osseetia aladel alles umbes 250 aastat tagasi. Mõned grusiinid aga väidavad isegi seda. Osseedid jõudsid Gruusiasse koos Venemaa vallutustega ehk siis tõepoolest on seal Lõuna-Osseetia aladel elanud napilt 200 aastat. Ja nüüd, kui Josseetide jaoks pea seitsme sajandipikkune paigal püsima ja Lõuna-Osseetia aladel tähendab seda, et Nad on selle maa põlised asukad, et see on tõepoolest nende jaoks justkui põline kodumaa, siis grusiinide lähenemine on, et Osseedid on siiski külalised, kellel Me lubasime siia ajutiselt asuda. Külalised oleks pidanud ka sammu lahkuma või kui mitte lahkuma, siis vähemalt ei peaks täna meid õpetama, mida ja kuidas me Gruusias peame elama ja ei peaks oma tohutuid nõudmisi esitama. Ja vot kui rahvastel on sellised täiesti erinevad lähenemised siis mulle tundub, et väga raske on kokkupuutepunkti leida. Ja see on üks põhjus, miks ma ei taha hästi nõus olla siin meie eesti massimeedias mitmel pool kõlanud väidetega, et grusiinid jaosseedid suudaksid omavahel ära leppida, suudaksid kokkuleppele jõuda, kui Venemaa vahele ei torgiks. Ma olen absoluutselt nõus, et Venemaa on ajaloost tohutult palju seal vahele torkinud, tohutult palju seda konflikti võimendanud, kuid mul puudub usk sellesse, et Ossenide grusiinid täna suudaksid kokkuleppele jõuda, et selleks on nende vaatenurgad ajaloole liiga erinevad. Lisaks tuleb arvestada, et ajaloos olnud rahvat korduvalt ja korduvalt ka omavahel vaenujalal olnud ja seda ajalugu ei kiputa nii kergesti unustama. Nüüd Osseni ise peavad oma esivanemateks salaane alaanid, siis ajaloost väga tuntud rahvas. Kristuse sünniajaks elasid alaanid Aasovi merest kirdevool tonni jõe ääres. Teisel sajandil laiendasid nad oma asuala oluliselt ja mingil hetkel jõudsis alaanide poolt hallata, vala isegi Kaspia mereni välja, nii et talaanid tõesti elasid tohutul alal ja ja banaanid olid muuhulgas probleemiks ka Rooma impeeriumile. Mõningaid Rooma impeeriumi provints ja siis aeg-ajalt alaanid käisid ründamas avanid võitlesid samuti kuulsa meediariigiga meedia siis teatavasti tänapäeva Iraani territooriumilt alguse saanud riik võitlesid armeenlastega. Nii et olid selline üsna sõjakas rahvas. Aga umbes 370. aasta paiku jäida laanid Alla hunnidele hunnid, kes tulid ida poolt tohutute hulkadega suutsid siis alaanid oma alamateks teha ja mitte ainult alamateks teha võidolaanid tänu sellele rünnakule jagunes ikka mitmeks grupiks ja osa laane liikus edasi Euroopasse ja koos skandaalidega rünnati siis mitmel pool Rooma impeeriumi, nii et osa laane siis läks tunduvalt lääne poole. Idapoolsed plaanid jäid osaliselt siis hunnide võimu alla ja elasid siis pikka aega praegusest Põhja-Kaukaasia alast põhja pool olevates steppides. On räägitud ka seda, et osa Laane, kes Euroopa poole tulid, mängisid ilmselt olulist rolli slaavlaste kujunemisel. Plaanid on siis jah, mitmete ja mitmete rahvaste kujunemisel olulist rolli mänginud juba kusagil viiendal, kuuendal, seitsmendal sajandil jõudis valaanide juurde ristiusk, seda siis bütsantsi munkade vahendusel. Nii et üsna varakult puutusid alaanid kristlusega kokku. Ja kui kaheksandal üheksandal sajandil tekkis alaanidel küllaltki selline tugev keskvõimuga riik siis öeldakse, et see riik oli juba kristlik riik ja see riik asus suuresti hilisemal adu keede alal ehk siis sellest praegusest Põhja-Osseetiast üksjagu lääne pool ka loodevool. See palaanide riik oli jällegi tollases mõistes siiski suhteliselt suur ja, ja mingil hetkel omasse riika ligipääsu mustale merele. Üheksandal sajandil sattusid alonika Saarigagnaadi võimu alla. Mingil hetkel moodustasid nad alaanika Saaridega liidu aga kuna Bütsants oli väga seal Kasaaride vastu ja Bütsants salaamidega jällegi nii-öelda oma rida, siis bütsantsi mahitusel hakkasid alaanid ühel hetkel Kasaaridele vastu hakkasid hoopis Kasaaride vastu võitlema. Ja noh, selle tõttu jällegi halaanilt kaotasid üksjagu rahvastikust. Hilisematel aegadel on anaanid olnud liidus mitmete naaberrahvastega, näiteks 12. sajandil olid nad ajutiselt liidus ka grusiinidega. Ja need liidud naaberrahvastega olid peamiselt selle jaoks, et ühiselt seiste põhja pool asunud petsioneegide vastu petsioneegid vallutasid järjest suuremaid alasid, olid võimas rahvas ja ohustasid kõiki naabreid. Ja vot just nimelt nende pensionäride rünnakute vältimiseks alaanid oma naabritega liite sõlmisid. 13. sajandil on siis see oluline hetk, kui alanid sattusid mongoli-tatari vägede rünnak olla. Need rünnakud panid siis alaanid liikuma ja nagu ma juba enne ütlesin, alanide endi hinnangul liikusid nad muuhulgas ka siis praegusele sellele nii-öelda Lõuna-Osseetia alale. Järgmisel sajandil, 14. sajandil ründas piirkonda mongoli päritolu Turkestani väepealik Timur oma tohutu armeega. Ja kui mongoli rünnakud eeskätt siis sundisid alane liikuma, siis Timuri rünnakud olid alaanidele vägagi hukatuslikud. Alaanide hulk vähenes tohutul hulgal, Timur tegi seal tohutut laastamistööd. Edasi on oluline see, et see praegune Põhja-Osseetia ala, et see sattus Venemaa võimu alla 1767. aastal. Ja võib ka öelda seda, et võrreldes teiste Põhja-Kaukaasia rahvastega Osseedid venelastele väga vastu ei hakanud, hakkasid vastu, aga siiski, mitmete naaberrahvaste vastuhakk Venemaale oli tunduvalt tõsisem. 20. sajandil on oluline see, et 1921. aastal ühendati Põhja-Osseetia alad autonoomse Nõukogude sotsialistliku Mägi vabariigi koosseisu. 24. aastal moodustati Põhja-Osseetia autonoomne oblast ja 36. aastal Põhja-Osseetia autonoomne vabariik. 44. aastal, kui Stalin küüditas õige mitmeid rahvaid täielikult, küüditati siis muuhulgas kaosseetide naabriidingušid. Aga Osseetiat puudutab see küüditamine seeläbi, et üks osa Ingusside ajaloolisest kodumaast, Brigoroodne rajoon, see anti Osseetidele ja see muidugi hiljem, 90.-te aastate alguses tekitas tõsist konflikti. Sestingussid tahtsid, et see Stalini üle kohu seostatakse, et see piirkond antaks neile tagasi. Aga Venemaa keskvõim oli väga selgelt tosseetide poolele seda piirkonda hingussidele tagasi andnud ja hingusside Osseetide vahel läks siis ka relvavõitluseks Gussosseetide poolelt. Venemaa sõdurid. Ingusside vastu sõdist, mis on huvitav märkida, on see, et 1990. aasta juunikuus oli Põhja-Osseetia esimene Vene NFSV autonoomne vabariik mis deklareeris suveräänsust. Et kui me vaatasime ja vaatame, et basseinid on selline suhteliselt venemeelne rahvas siis sõltumata sellest olid nad esimene terves Vene NFSV-s kes deklareerisid suveräänsust, seda isegi enne tšetšeene ja aasta hiljem, 91. aastal muudeti Sis piirkonna nimi Põhja-Osseetia vabariigiks. Mõned aastad hiljem lisandus sellele vabariigi nimele veel üks sõna. Täna on Põhja-Osseetia vabariigi ametlik nimetus Põhja-Osseetia Alanya Vabariik. Alanya tuleneb siis sellest, et Osseerid peavad ennast alaanide järeltulijad, eks. Ja sellest siis nimi Alanya 90. aastate alguses. Paljud Osseedi kultuuritegelased laga propageerisid seda, et seda nimealaan ja kasutusele võtta. Et kuna laanid olid selline võimas rahvas, siis Asseetidel tõstis, nagu nende enesetunnet Lõuna-Osseetia ajaloost on. Oluline on siis see, et grusiinide enda arvates jõudsid Hosseedid Lõuna-Osseetiasse alles paar sajandit tagasi ja aastal 1801 liideti Lõuna-Osseetia ala Gruusia koosseisus Venemaaga. Nüüd 20. sajandil on oluline see, et 1009 seitsmeteistkümnendal aastal kutsusid Osseedid kokku rahvusnõukogu ja otsustati mõlemil pool siis kaukasust ossetid alad ühendada ja ostatiga sisse seadosseedi rendivõim. Aga selles rahvusnõukogus olid ülekaalus bolševikud ja peagi see selline Iseolemine, nagu lükati tagasi ja sooviti siis tosseedid, elaksin ühtses piirkonnas, mis kuulub Venemaa koosseisu. 1918. aasta veebruaris ja märtsis toimus Lõuna-Osseetias mitmeid talupoegade ülestõuse. Talupojad ei tahtnud maksta makse tollasele sealsele keskvõimule, sealne keskvõim oli siis Taga-Kaukaasia demokraatlik föderatiivne vabariik kuhu kuulusid Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani alad ja Ottendosseedi talupojad. Sellele võimule makse maksta ei tahtnud ja seal piirkonnas oli mitu aastat vägagi rahutu. 1009 20. aastal toimus jällegi mitmeid ülestõuse ja, ja need olid nüüd juba siis suunatud gruusia demokraatliku vabariigi vastu, mis selleks ajaks seal piirkonnas oli. Ja Hosseedid ei tahtnud siis gruusia riigi koosseisus olla. Ja nüüd Osseedid ise väidavad, et selle ülestõusu käigus tapeti umbes 5000 Osseeti. Grusiinid räägivad oluliselt väiksematest numbritest. Aga mis veelgi olulisem on, on see, et selle ülestõusu ajal olid piirkonnas ka mitmed suured taudid ja nende haiguste erinevate haiguste tagajärjel suri enam kui 10000 tosseeti. Nii et Osseetide rahvaarv vähenes hüppeliselt. 20 aasta algus oli selles mõttes piirkonnas kassettide jaoks keeruline, et kord oli võim grusiinide käes, kord oli võim bolševike käes. Ja seitse puhul on ka oluline see, et enamus Asseet olid bolševikud, nad hoidsid nagu Venemaa suunas ja siis, kui venelased sinna piirkonda tulid, nad püüsi nagu Osseetia oma kampa saada jäänud, ei surunud nii-öelda ostsejate kuhugile. Ja seetõttu Osseetidel tekkis nagu järjest suurem Win grusiinide vastu. Nad nägid nagu grusiinide enda vaenlasi ja pole siis ime, et kui Nõukogude Venemaa läks demokraatliku gruusia vabariigi kallale, Sysosseedid ühinesid ja selle rünnakuga ja nii-öelda rõõmuga vallutasid Gruusiat. On 922. aastal, kui Gruusias oli juba nõukogude võim, anti Osseetidele autonoomia. Grusiinid ei olnud Osseetidele vahepealsetel aegadel mitte midagi lubanud, kuigi Osseedid olid ka grusiinidega oma taotluse esitanud, et noh, kui me peaksime koos olema, siis meil peaks olema autonoomia. Aga Ossenile, grusiinid selles autonoomias kokku ei suutnud leppida. 20 aasta algus on jällegi olulisel kohal selles Miksosseinide grusiinid, et tänasel päeval väga hästi läbi ei saa. 80.-te aastate lõpus hakkasid Osseedid järjest rohkem rääkima sellest, et Gruusia tegevust 1920. aastal oli genotsiid nende rahva vastu. Ja septembris 1990 Lõuna-Osseetia ülemnõukogu võttis vastu deklaratsiooni, et see oligi genotsiid. Ja loomulikult tekitas Nirosseetide grusiinide vahel jälle tugevamalt vastuseisu, sest grusiinid oma kunagist tegevust mitte mingil juhul kenatsiiniks ei pea. Ja see genotsiidi probleem läks veelgi laiemaks. Samalaadse deklaratsiooni nagu Põhja-Osseetia võtsid vastu ka mitmed teised Põhja-Kaukaasia autonoomsed üksust ja, ja sealhulgas loomulikult ka Põhja-Osseetia. Nii et jällegi oli see samm, mis siis tegelikult suurendas seda vaenu seal Osseetide grusiinide vahel, kusjuures vaenualus siis oli 20. aasta sündmused. Aga, rääkides Lõuna-Osseetias, 80.-te aastate lõpul, 90.-te algul, on väga oluline, et 88. aastal samal aastal ka Eestis loodi seal rahvarinne. Et me ei saa öelda, et Osseedid oleks poliitiliselt olnud sellised passiivsed ja ei oleks nagu üldse oma tuleviku peale mõelnud. Novembris 1989 Lõuna-Osseetia ülemnõukogu otsustas, et Lõuna-Osseetia peaks ühinema Põhja-Osseetiaga ja siis loomulikult Venemaa koosseisu ja Gruusia ülemnõukogu muidugi kohe tühistas selle Lõuna-Osseetia sellise avalduse või otsuse ja jällegi tüli nagu ainult võimendus. Nüüd novembris 1989 on oluline ka see, et endised dissidendid, vead, Gamsahhurdia pooldajad püüdsid minna siin maalisse miitingut pidama, neid grusiini oli päris palju, kas sinna püüdsid minna, aga oh, seni muidugi ei tahtnud, et nad sinna tulevad. Osseedib blokeerisid neil koostöös miilits, aga tee ja toimusid kokkupõrked ja nendest kokkupõrgetes sai ka mõni inimene surma. Oli vigastatuid ja noh, Kaukaasias kui meil on tegemist ikkagi juba surmaga lõppenud vägivallaga, siis loomulikult see kasvatab edasist vägivalda hüppeliselt. Võimendusse konflikt tohutult. Nüüd septembris 1990 kuulutas Lõuna-Osseetia ülemnõukogu välja Lõuna-Osseetia demokraatliku nõukogude vabariigi ja deklareeris iseseisvust, kusjuures siis NSV Liidu keskvõimud paluti tunnustada Lõuna-Osseetiat kui eraldiseisvat föderatsiooni subjekti, kes peaks siis ka eraldi ühinema liidulepinguga, nii et kuulutati küll välja iseseisvus, aga iseseisvus siiski tähendas seda, et Lõuna-Osseetia ei kavatsenud eralduda NSV Liidust vaid kavatses olla tulevases liidus sellise tõsise autonoomse piirkonnaga. 90. aasta oktoobris toimusid Gruusias ülemnõukogu valimised. Basseinid, boikoteeriksid neid detsembris, samal aastal toimusid Lõuna-Osseetias valimised. Neid valimisi jällegi Gruusia ei tunnustanud ja niimoodi järk-järgult see olukord kogu aeg pingestus. Kuni 12. detsembril 1990 kuulutasid Gruusia võimud siin vaali piirkonnas välja eriolukorra ja piirkonda saadeti siis rahustama politseijõud ja rahvuskaart. Paraku jah, see eriolukorra väljakuulutamine telgiloo ainult keerulisemaks. 91. aasta algul nimetas Gamsahhurdia Osseetia Kremli agentideks terroristideks. Terve rahva kohta niimoodi ütlemine kahtlemata tark samm ei olnud. Ja mis on meil ka väga oluline, et 11. detsembril 1900 90 gruusia tühistas Lõuna-Osseetia autonoomia ja paljudosseetide jaoks oli see viimane piisk karikas. Sest et sa autonoomia tühistamine tähendas seda tossettidel, ei olnud enam õigust omakeelsele haridusele, omakeelsele meediale, noh tegelikult mitte millegile. Ja kahtlemata oli see Gruusia poolt äärmiselt rumal samm, mis valas õli ainult tulle. Nüüd, mis on väga oluline, on see, et kui omal ajal, siis nõukogude ajal see autonoomne Lõuna-Osseetia loodi siis sellisel hea stalinliku viisile juhendatud selle alaga mitte ainult tosseetidavad vaid sinna ronoomsesse Osseetiasse pandiga, grusiinide külad, kus mitte kunagi ei ole Osseet elanud, selle Lõuna-Osseetia läänepoolsed osad on ainult grusiinidega asustatud alad. Loomulikult see kõik hilisematel aegadel ainult süvendas vastuseisu. Aprillis 91 kuulutas Gruusia parlament Gruusia iseseisvaks. Mais 91 sai gruusia presidendiks Hansa hurdia. Gamsahhurdia lon kahtlemata Gruusia jaoks palju teeneid, aga ta oli ka mõnes mõttes selline võib-olla liiga tulipäine mees ja ja noh, Osseetia konfliktis Gamsahhurdia kahtlemata on teinud väga palju sellist negatiivset mille tagajärgi Gruusia ka täna nii-öelda peab sööma. Ja pole siis ime, et 1991. aasta märtsis algas Lõuna-Osseetia sõda. Basseinid hävitasid grusiinide külasid, grusiinid hävitasid Osseetide külasid. Väidetavalt hävitajad Läti Silvali linnas ka Gruusia kool. Nii et noh, see see tegevus oli seal päris karm ja 91. 92. aasta sõjas erinevatel andmetel hukkus siis umbes 2000 kuni 3000 inimest. Vägagi palju oli neid inimesi, kes oli sunnitud oma kodud maha jätma. No näiteks umbes 23000 grusiini põgenes Lõuna-Osseetiast mujale Gruusiasse. Basseinid olid aga sunnitud jälle Lõuna-Osseetias ümber paiknema ja, ja mõnedki Osseedid põgenesid Põhja-Osseetiasse. Gruusias endas läks pärast seda üsna keeruliseks. Teame, et 92. aastal juba olid Gruusias keerulised ajad, Gamsahhurdia oli sunnitud võimud taganema. 93. aastal toimus Gruusias lausa kodusõda. Aga Osseetiat on see kõik tähendanud seda. Kui Gruusias endas toimusid sellised keerulisemad ajad, siis neil läks nagu asi lihtsamaks. Juulist 1992 sõlmiti kokkulepe Gruusia ja Venemaa vahel. Ja see ongi siis see kokkulepe, mida siis nagu justkui ka Meil hiljuti oleks pidanud järgima, olid siis rahuvalvejõud, kus oli vene-Osseetia gruusia pataljonid ja lepiti siis ka kokku, et vastastikku jõudu ei kasutata. Võime öelda, et aastatel 1994 kuni 2004 oli Lõuna-Osseetias suhteliselt rahulikum periood. Kahtlemata oli seal mitmesuguseid intsidente, aga võrreldes varasemate hilisemate aegadega siiski suhteliselt rahulik. Pärast seda, kui gruusia presidendiks sai Mihheil Saakašvili, grusiinid hakkasid aktiivsemalt tegutsema selle nimel, et Gruusia säilitaks oma territoriaalse terviklikkuse. Ja Lõuna-Osseetia jaoks tähendas see seda, et situatsioon Lõuna-Osseetia ümber märgatavalt teravnes. Siinkohal ei hakka üles lugema neid kõikvõimalikke vahejuhtumeid, mis 20 neljandal-viiendal, kuuendal, seitsmendal 2008. aastal seal toimunud on. Neid sündmus on olnud lõputult, kusjuures erinevatest vaatenurkadest täiesti erinevalt käsitletud. Kuni selleni välja, et tosseedid hittidega lasknud helikopterit, kus on sõitnud grusiinide kõrged ametiisikud kuni selleni välja, et tõesti kasutatud on seal mõnes külas lausa põletatud maa taktikat, et üksikuid talusid on täiesti maa pealt ära pühitud. Nii et noh, see kõik, mis seal toimunud on, on ülimalt keeruline ja kaugelt vaadates on väga raske öelda, kes on rohkem provotseerinud, kes on vähem provotseerinud. Aga nii või teisiti jõuti siis jah, 2008. aasta suvel olukorrani, kus tõesti puhkes täiemõõtmeline sõda ja meil kogu aeg siin räägitakse, et kannatas gruusia loomulikult, Gruusia on selles sõjas kannatanud tohutult. Aga me ei saa ära unustada, et selles sõjas kahtlemata on kannatanud Osseetiat. Ja kui ma enamasti meie saadete puhul olen püüdnud saate lõpuosas ka arvata, et mida võiks tuua tulevik, siis siis Osseetia puhul on mul küll väga raske nagu öelda, et mida see tulevik võiks endast kaasa tuua. Huvitav on märkida seda, et üsna hiljuti üks kõrge ja Venemaa riigiametnik ütles, et et tema näeb nagu põhiliselt kahte võimalust, kas Lõuna-Osseetia ühineb Põhja-Osseetiaga ja Venemaa koosseisus või Põhja-Osseetia eraldub Venemaast ja moodustab omaette riigi ja Lõuna-Osseetia ühineb selle riigiga. No selline seisukoht ajab mind küll ausalt öeldes naerma, see vene riigiametnik võis ju seda välja öelda, aga ilmselt ütles ta välja, seda mitte rumalusest. Ilmselt ütles välja seda seetõttu, et ta teab, et mingisugust Põhja-Osseetia iseseisvuse väljakuulutamist ei saa toimuma. Esiteks sosseedid ise ei ole sellest huvitatud. Teiseks Venemaa kindlasti ei laseks seda toim. Ja siinkohal on võib-olla hästi oluline eristada Lõuna-Osseetia konflikti Abhaasia konfliktist. Kui arhaasid on ikkagi pidevalt püüelnud selge iseseisvuse poole. Sysosseedid Lõuna-Osseetias ei ole reaalse iseseisvuse poole püüelnud. Nad räägivad küll täna tunnustage meie iseseisvust, aga see iseseisvuse tunnustamine tähendab seda, et kui nad on välja kuulutanud oma riigi ja kui sa neid tunnustatakse, siis nad tahavad selle riigi ühendada kiiresti Venemaaga, et kui meil on riik, Me võime ühineda kellega tahes. Et nad tahavad riigi tunnustamist selleks, et ühineda Venemaaga. Nii et jutud sellest, et tekiks mingi Osseni riik, nii et põhjastseenid ja, ja, ja lõunasse moodustaksid eraldi Osseedi riigi. See on kahtlemata muinasjutt ja ma ei näe ühtegi võimalust selliseks arenguks. Aga nüüd see, kas nüüd ametlikult Lõuna-Osseetia gruusia küljest lähiajal ära läheb, ma ka nii väga ei usu. Sisulises mõttes oli see Lõuna-Osseetia tegelikult juba mitmed ja mitmed aastad gruusia kontrolli alt väljas ja sisuliselt oli ta Venemaa osa. Ja see sisuline meremaa külge haakumine kahtlemata tugevneb lähiajal tugevasti. Aga ma millegipärast väga ei usu, et maailm seda Venemaaga ühinemist nagu tunnustaks. Ühest küljest rahvastel peaks olema enesemääramisõiguse enesemääramisõigus, ei tähenda mitte ainult seda, et rahvastel on õigus iseseisvuda rahastele soovi korral õigus ka kellelegagi ühineda. Nii et selles mõttes ühest küljest nagu võiks Osseetidel olla see enesemääramisõigus. Teisest küljest on see ajalugu siiski üsna segane, et kassosseedid Lõuna-Osseetias siis ikkagi on põlisrahvas või on nad siiski suhteliselt viimasel ajal sinna saabunud külalised, kui nad on põlisrahvas, siis võiks neil olla see enesemääramisõigus, aga kui nad on viimase aja külalised, siis ei saa nagu justkui neile seda enesemääramisõigust seal anda. Ja et üsna raske on seda seisukohta võtta. Ja ma julgen isegi seda öelda, et sellele Lõuna-Osseetia juhtkonnale täna tegelikult see tavalise Osseedi tulevik nii väga korda ei lähe. Pigem on see siiski selline klann, kes hoolitseb omaenda võimu eest ja, ja kes kahtlemata on Venemaa käepikenduseks piirkonnas. Ma ei näe seda, et sellel lõunas, et ja praegusel juhtkonnal, praeguse sisulisel juhtkonnal tegelikult oleks väga huvi Osseetide elujärge parandada, võivasseetide tulevikku paremaks muuta. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Osseetidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.