Kui Arno isaga koolimajja jõudis muidugi teate, et nende sõnadega algab Oskar Lutsu kevade aga ka tänane esimene muusikalõik kannab pealkirja, kui Arno isaga koolimajja jõudis. Ja nüüd küsimus teile, kes on muusika autor, see on muusika filmile kevade. Täna tähed T U vee ja kuuldu autor, helilooja Veljo Tormis, muide ka temal on selles aastanumbris juubel. Veljo Tormise loomingus on eriti tähtis koht vokaalmuusikal veetäht. See on siis inimhäälega esitatud muusika lauldav muusika. Laul on ju vanim muusikavorm üldse ja muidugi on seda rahvalaul. Vokaalmuusika alla kuulub soolo ja koorilaul aaria vokaalansambel. Tarvis on kirjutanud palju koorimuusikat, eriti palju rahvalaulutöötlusi pärast vanema põlve helilooja Mart Saart on just tema enim huvitunud vanadest rahvalauludest, mis jutustavad minevikku, aegadest, kommetest, loodusest ja inimtunnetest. Tormis ise ütleb. Inimene on osa loodusest ja rahvalaul osa inimesest. Juba sajandeid on säilunud teateid, et eestlased näiteks jaanitulel tantsinud torupillide saatel torupill, kõlaska, pulmarongkäigus ja viljalõikusel see küllalt keeruline Pillema sõrmilisega ja tuulekotiga lõõts ja torud. Tema kohta ütleb üks vana mõistatus, niimoodi. Härg läheb nõelates Pole kõhus kõrrekeste maas, marja varrekesta. Aga veel T-tähega Pille, nendest oleme ju palju rääkinud, tuleb meelde trompet, tromboon, tuubataldrikut, amburiinri, Angel ja veel kimpanid, vanimaid muusikariistu üldse katel, trumm, poolkera kujuline, vaskkatel kaetud, pingutatud nahaga. No teate juba, et kui nahk on enam pingul, siis ta annab kõrgema heli ja vastupidi vanade loodusrahvaste juures olidki, panid ka tähtsate teadete edasiandmiseks. Tamm tamm on Hiinast pärinev kongi liik, raami küljes rippuv, suur, metallketas kõmiseva ja salapärase häälega. Pärlitenor bariton, bass, tenor, siis kõrgeim neist ja kuulamegi nüüd tenorit nimelt tenorile on kirjutatud manner, riiko part. Helilooja Verdi ooperis tru padur. Vibu pillid muidugi, need on seesama, mis poogenpillid, võtame neid kaks vibupilli, tšello ja viiuli. Need on nagu mäletate tekkelt hilisemad kui näpitspillid ja siiani vaieldakse, milliste rahvaste, milliseid pille lugeda just viiulite perekonna eelkäijateks. Igatahes aga et just Itaalia meistrid täiustasid seda perekonda mitme põlvkonna vältel. Muidugi olete kuulnud kremoona linna viiulimeistritest amaati Stradivaari farmeeri. Juba 18. sajandi esimesel poolel kirjutati hiilgavaid teoseid viiulile, itaalia helilooja Vivaldi kirjutas näiteks kontsertidele kli aastaajad, nii siis neli kontserti igale aastaajale, kus viiul ilma sõnadeta lausa maalib pilte. Praegu sobib meile kindlasti kuulata, kuidas saabub kevad. Tšello saab oma lõpliku kuju ka kremona meistri Stradivaariga des mängib algul orkestri pillina. Alles möödunud sajandist muutub viiuliga võrdväärseks soolopilliks. Sellele on eriti kaunis laulev tämber, teda võrreldakse vahest mees hääle paritoniga, aga sõna tähendab tähendab hääle värv. Kuuldu oli helilooja Tšaikovski rokoko variatsioonid tšellole ja orkestrile. Variatsioonid on ka üks vanimaid muusikavorme, see on teema või viisi muudetud kordamine. Rahvalaulikud esitasid korduvaid viise ikka iga kord pisut teistmoodi iga no nagu meie mõiste järgi sall natuke erinevalt pillimehed, veelgi enam lihtsale laulu viisile lisavad nad kaunistus, noote, lisanoote, ka kunstmuusika ajaloos on teema variatsioonidega tuntud juba hulk sajandeid eriti harrastatud Viini klassikute Haydni Mozarti, Beethoveni loomingus. Variatsioonides võib teema või põhiviis olla päris selgelt järk jälgitav. Igas uues korduses lisandub ornamentika ornament, nagu muster. Variatsioonivormi kasutatakse sageli suurvormide finaalis, mäletate, see on viimane osa. Beethoveni üheksanda sümfoonia finaalis on teemaks lihtne rahvalik viis, mis algul kõlab vaikselt, isegi tumedalt, võib-olla süngelt. Kordumistel kõlavus, kasvad muutub heledamaks, rõõmsamaks, lisandub üha uusi orkestripille lõbuks ka solistid, koor, laulvaks rõõmu teemaks marsilikuks nagu inimkonda sõpruses ühinema kutsuvaks. Niisiis esineb vorm teema variatsioonidega kas iseseisva teosena palana, sümfoonilise teosena suurvormi osana selles vormis võib-olla ka laul ooperist muidugi koorimuusika ja ka rahvamuusikas palju kasutatud. Teemamuutused võivad olla vägagi kaugeleulatuvad, vahel ei suuda teemat selgidagi, korratakse sellest vaid üht lõiku, paari nooti. Varieerumine on nagu vaba fantaasialend, improvisatsioon, teema, meeleoludel, improvisatsioon, hetke looming, ettevalmistuseta varieerimine. See on tähtis element džässmuusikas. Et küllaltki muusika, mis pole nootides valmis kirjutatud, on teema ja siis varieeriks seda iga mängija oma. Fantaasia järgi mängib kolm pillimeest, selline koosseis on ju trio. Tuleme laulu, see tähendab vokaalmuusika juurde tagasi helilooja Ülo Vinter, muide ka tema nimega on seotud lugu, kui Arno isaga koolimajja jõudis, ta kirjutas muusika balletile, kevade aga vokaalmuusikat. No ma arvan, et järgnevat Ülo Vinteri laulu. 100 jalgadel oli kavas ükskord küll juba kambri ukseavast, kuid seisma vaatas, vihmasadu, algab, kuuleks mussi, ole hea ja tõmba jalga sadakond ka lutti. Naine nurgast jalanõusid talle kätega. Mehel juuksed püsti, tõusid, nõnda seal kolbast väljas seegi juba nahka laulab seljas küll ta töötas. 45. luges neljakümned naine sängi alla, puges järjest uusi Kiusi algab vihmasadu, lakkas, Vokaalmuusikaga seostub ka sõna vokaliis. See tuleb ladina keelest täishäälik tekstita, vokaalne, soolopala või hääleharjutus. Taipa teised ja hääleharjutust saab laulda vokaalidel või silpidel. Valsi keerutuses istub kurat. Nii öeldi umbes aastal 1800. See oli siis uus tants, saksa keelest valdsen keerlema keerlev tants. Noormees pani käe neiu ümber ohku hirmus. Aristokraatia oli väga valsi vastu. See pärines lihtsast austria rahvatantsust. Lendlerist oli elurõõmus ja küllaltki kerge õppida võrreldes Telegantsetega ottide ja menuetidega, mis vajasid põhjalikku ettevalmistust. See demokraatlik tants sai keelatud ärani mitmeski õukonnas Katariina teese ja preisi Wilhelmi poolt. Aga lõpuks ta võitis ikka ja teda tantsitakse, tänini. Tantsitakse ja kasutatakse valsi vormiga. Kontsert muusikas, sümfoonia valsilikud teemad ooperis ja balletis lauldes ja mängides. Tänased mõisted olid torupill Timpanid, tamm, tamm, tenori tšello, viiul, vibupillid vokaliis, variatsioonid valss eesti heliloojatest Tormis ja Winter.