Tere hilisõhtust New Yorgis. Sel hooajal hakkavad viker raadio keskööprogrammides kõlama uued saated siit New Yorgist. Omamoodi öised uitamised selles suurlinnas ja teie teejuhtideks siin on Neeme raud, jagas minuga hooajal ka üks uuem New Yorklane. Tere õhtust ka minu poolt, mina olen Aigi Vahing New Yorgis olnud nüüd juba tervelt aasta. Millest siis selles uues huvitamis saates, mis peaks eetrisse jõudma keskööprogrammis kaks korda kuus rääkima, hakkame? Saatesarjas unetu linn toome kuulajani pildikesi ja lugusid linnast, mille tegevust tegelikult mitte kunagi ei peatumist. Jätkuvalt kerkib ja linn, mida loovad siia miljonid sisse sõitnud inimesed. Sestap ei olegi New York vas niivõrd ameeriklaste loodud, kui kui kõigi rahvaste poolt üle terve maailma ja me uurime, millised on need inimesed, kes siia tulevad, miks nad ja ikka veel tulevad, lähevad kuidas nad siin elavad, milliseks nad on oma linna loonud. New York unistajate linn Nad on loonud omale sellise linna, millised nad tahavad elada. Loomulikult ei ole see täiuslik, kuid neile meeldib. Kohe alguses peab ütlema, et tänase saate uitamised ei ole salvestatud õhtusel ajal nagu praegu Eestis teil akna taga, vaid päris südapäeval, sest oleme tulnud paika, kus täna, kui saade eetrisse jõuab Üheteistkümnendal tembril meenutatakse linna just kõige mustemad tundi. Ground Sirose, nagu siin nimetatakse maailma kaubanduskeskuse endisesse asupaika, mida seitse aastat tagasi tabas terror ja praegu käib siin äge ehitustöö ja me tahamegi tänases saates kõigepealt teha ringi siin ehitust, Sandril vaadata, mis siis selles paigas seitse aastat hiljem on saama hakanud. Aga millest tänases saates veel räägime? Saade koosneb meil väikestest kildudest, kõigepealt siis reportaaž. Siis räägime sellest, kas New York on turvaline või mitte. New York on ju Ameerika kõige turvalisemaks suurlinnaks kuulutatud juba, ma arvan, üks kuus-seitse aastat järjest. Jah, ja see erineb väga palju sellest, milliseks inimesed New Yorki peavad, et tavaliselt, kui siia tullakse, siis esimene küsimus minult küsitakse alati ohutuse kohta, kas mu elamisrajoon on ikka ohutu ja kas on ohutult liigelda New Yorgi tänavail? Ja me küsime siis New Yorgi politsei esindajalt tänases saates, kuidas, milliste meetoditega seda ohutust sellises suures inimkaablis nagu Manhattan, New York tagatakse seejärel on üks selline sisse vaatab lugusid. Palju ja uurisin siin natukene asja selliselt teemal, et milline on uus New Yorklane millal inimesed tunnevad, et nad on saanud New järglaseks ja kui palju siia tuleb inimesi igal aastal ja miks nad siia jäävad või ära lähevad, miks neile see linn sobib või mitte. Ja kuidas muudab New York Kuustunuga järglaseks? Tavaliselt räägitakse, et njorklaseks saab iga tulija, kui ta on viis aastat siin elanud. Sa oled nüüd aasta elanud, sa oled natuke nuusutanud. Ja nüüd on Neeme juba uuem informatsioon, minu andmetel saab järglaseks juba aastaga. Okei. Kuulame ära pärast ja otsustame, oled sa New Yorklane või mitte ning saate lõpus põikame sisse ühe huvitava mehe juurde, kes on kirjutanud raamatu väga intrigeeriva pealkirjaga, kuidas elada nii, et elu pidevalt nautida, et raha oleks, et oleks hea olla ja surra nii, et hinge taha jää, ühtegi penni. Nii et tere tulemast meiega linna, mitte ei armasta eriti magada unetuse linna. Nii nagu saate sissejuhatuses ütlesime, oleme kõigepealt mikrofoniga paigas, kus täna täpselt seitse aastat tagasi valitses kaos, õudushirm, kõik, mis saab ühes suurlinnas toimuda. Just siin, ründasid kaks suurt lainerit kahte New Yorgi kõige kõrgemat hoonet, maailma kaubanduskeskuse kaksiktorne seitse aastat on mööda läinud. See päev on maailmas ikka väga selgelt meeles. Inimesed meenutavad pidevalt, kuidas nad nägid teleri ekraanil esmakordselt neid rünnakuid ja tundus, et mingisugune film on alanud ja siis aja pärast tuli teadmine, et see tegelikult kõik toimub reaalajas siin New Yorgis. Ja see sündmus on kindlasti muutnud mitte kogu maailma ja New Yorgi eluvaid üksikinimeste elu, kes siiamaani New Yorgis edasi tegutsevad. Näiteks üks daam, kes töötab Manhattani keskel ühes büroos, rääkis, et nende tornide kadumisega kadus Yorklase jaoks ära ka omamoodi linna orientiir, mille järgi orienteeruda. Et Ma vaatan nende tornide järgi alati, kus pool on, ta on, ta on ja kas palun Abdowne. Ja kahtlemata on turvameetmeid siia linna tohutult palju juurde tulnud selle terrorismiakti järel ja kui Ameerika kuulutas välja terrorile globaalsõja. Praegu kontrollitakse New Yorgist roos vahel Pace sellised teated New Yorgi metroorongides, et kui midagi kahtlast näete, siis kohe andke sellest teada, on üsna tavalised lillased, ei panegi neid tähele, kuid kes New Yorki külla saabuvad, leiavad, et elate siin nagu mingisuguses sõjatsoonis natuke. Jah, neid teateid on seal metroode läinud nüüd igasuguseks, täna hommikul ma nägin juba hoiatati sellise asja eest nagu et kui mõni inimene juhtub nägema kuskil pargis Aasia pika kombitsialist putukad siis andku kindlasti teada, sellepärast et fotokad hävitame ära kogu New Yorgi ökosüsteemi, et terroristid et asi on juba täiesti mikroskoobi alla võetud, terrorismi mõttes. Aga tean ka ühte teist nagu üks noor naisterahvas, kes töötas enne seda terrorismiakti raamib büroos täiskohaga ja muutku treis, aga neid reklaamfilme teha siis pärast seda, kui ta linna peal ringi ei käi, see nägib laugude peal lõputult ja lõputult pilte endavanustest inimestest, kes kõik said oma töökohal ametipostil surma. Siinsamas, kus me praegu seisame ja ligi 3000 inimest suri ju siin-seal tegelikult selline suur surnuna. Surnuaed ja see pani just minu tuttavad toda naisterahvast oma lahkumisavaldust laua peale esitama ja nüüd sellest päevast alates töötab ta Frylandscherina. Prilancerinases tahab lihtsalt elu. Kui ta tahab elu nautida, vähem töötada, sest kohal surra võib teatavasti ka mitte ainult suure plahvatuse tagajärjel vaid lihtsalt sinna kuidagi niimoodi ära maanduda. No siin New Yorgis on see oht, et töötatakse liiga palju ja liiga intensiivselt ja selle tagajärjel võib saabuda mingisugune krahh, väga suur, aga räägime nüüd sellest, mis siin siis seitse aastat pärast terrorit valitseb seal üks koht, mida New Yorki tulijad soovivad alati ühe esimese paigana külastada, et näha siis mis siin siis toimub. Siin platsil käib kohutav töö, see on mitme mitme kvartali suurune ehitustöö sinu kohal kümneid, erinevalt kõrgusest kraanasid ja ja tundub, justkui hakatakse ehitama mingit üüratut tuleviku linna. Siia peab kerkima aastaks 2012 nagu ühe pilvelõhkuja seinal oleval suurel pildil näha kõrge tornhoone, mis hakkab kandma Vabaduse torn. Kõrgus saab olema 1776 jalga ma ei oska arvutust ümbermeetritesse teha, seda peavad kuulajad ise teha. Ma olen siiamaani saanud seda süsteemi selliseks, aga 1776 on meelde jäänud seepärast, et see on Ameerika Ühendriikide rajamisaasta ja seda vabadustorni hakkavad siin ümbritsema siis ühelt poolt Park ja teiselt poolt memoriaal siis neile, kes tol traagilisel päeval siin hukkusid, aga neid plaane New Yorgis niivõrd palju ümber tehtud pidevalt, et kui inimestelt ma arvasin küsida, et mis siia täpselt kerkib, siis nad ei oskagi vastata. Ma arvan, et võime pisut katsetada, kas inimesed teavad üldse, mis siia tuleb. Nii nüüd me vestlesime kahe mustanahalise daamiga, kes olid saabunud New Yorki külastama Lääne Virginiast ja Arkansases üksnes kurtis, et tõepoolest väga raske on aru saada, mis siia hakatakse ehitama, sest plaane ja projekte on niivõrd palju muudetud. Jahade, neidki tädi ja täpselt sama asi, kõiki teisigi huvi selle vastu, mis sellest platsist saanud, mis siin toimub ja Jali tõepoolest, võib-olla siis selline vaikne tõdemus, et selline asi juhtus ja kuidas ta ikka New Yorki külastajad, kui sa siit läbi ei käiks. Rentisime kahe noormehega Hollandist, kes olid tulnud New Yorki läbireisile ja arvasid, et kloun on kindlasti üks koht, kus peaks läbi tulema ja nad olid ka päriselt ja teadlikult või mitte ja kerkib ja neile meeldib, mõte on selles, et siia tuleb v kardinatega mälestusmärk hukkunutele. Nädalakiri Time nimetas paari nädala eest 100 ehitustandrit siin Ameerika New Yorgi üheks suurimaks häbiplekiks. See siia kerkib taas USA kõrgeim hoone Vabaduse torn pidi maailmale näitama, et terroristid ei suuda Ameerikat mingil juhul murda, kuid terroriaastapäeva eel räägitakse sellest, et projekti kõik osad on ajakavast kaugel maas ning esialgsest eelarvest tunduvalt kallimaks muutunud. Kokku on siin tööl 100 erinevat ehitusfirmad ning nende alltöövõtjad, kes peavad siis pidevalt aru andma kokku 19-le erinevale valitsus ametile. Lisaks hoiavad ehituslambil silma peal terroris hukkunute omastega grupid. Ma loodan, et ikka kuulata seda juttu, sest siin on päris kõva müra sellel ehitustandril ja need hukkunute perekonnaliikmed leiavad, et neil peab ka objekti juures siin selle uue vabadustorni ja memoriaali juures olema kaasarääkimise õigus pidevalt ja tänu sellele kaasarääkimisõigusele on samuti arenguid ja ehitustöö pidevalt takerdunud. Kui me räägime sellest, et tänases globaalmajanduses on võitjad need, kes suudavad kiiresti suuri projekte ellu viia siis see Ground Zero ehitusplats on üha enam sümboliseerima ajakirja taim sõnul seda, et Ameerika ei ole sugugi nii efektiivne riik nägu muule maailmale kohelda. Tundub nii kirjutas selles projektis hiljuti ajakiri taim, aga huvitav, vähemalt seda New Yorgi juhtkond saavutanud, et siin ei müüda nagu massiliselt igasuguseid postkaarte ja pilte ja kõiksuguseid muid suveniire. Ma nägin baarikioskit baari hiinlas, kes püüdsid suveniire pakkuda, aga sellist massiturismiobjektiks muutumist siin toimunud päris ei ole. See oli siis Ringkäik ground Sirol, aga meie paneme neile terrorijuttudele siinkohal punkti, kuulame hetke muusikat ja siis läheme edasi järgmise teemaga ja räägime sellest, et vaatamata neile kurbadele, mälestustele ja sellele terrorile, mis vapustas New Yorki ja kogu maailma on New York aastaid Ameerika kõige ohutum. Suur linn, sina haigi tead seda omast käest sai, elasin Manhattanil, salad Brooklynis, sõidad õhtul sageli metroost, aga päris hilja. Ma tean, et inimesed on öelnud sulle, kuidas sa küll seda julgen, aga ei teki seda, tunnetad New Yorgis, oleks nagu ei vastupidi, ma sülitan kolm korda üle õla, sest et suurlinnas võib alati midagi toimuda. Jah, aga mul on isegi öeldud, et pärast üheksat ei tohi metrooga sõita, kuigi ma olen sõitnud ka kell kaks hommikul kell kolm hommikul, ilma et midagi juhtuks, samas seitsmekümnendatel oli siin linnas olukord hoopis teistsugune, üks sõber, kes kasvas üles Bronxis, rääkis kogu New Yorgi maa-alused metroos, ei olnud mitte kunagi mitte ühtegi politseinikku, et see oli täiesti vabatander kogu kuritegevusele, mis siin linnas oli, et kui me oleme tihti taga nutnud ka seda ägedat ja ohtlikku New Yorki, siis ma arvan, et need inimesed, kes metroodega sõitsid Manhattanil kaugemale küll väga taga, ei nuta seda aega, kui iga hetk võis keegi neile noa kõri peale panna, et noormees oli väga mures, kui ta ema pidi kella kuue asemel õhtul kell seitse koju tulema, sest päikeseloojanguks algas seal maal hoopis teistsugune elu pihta. Nii et sellest siis hetke pärast, kuidas on suudetud New Yorgis korda hoida, nii et see on Ameerika kõige turvalisem suur linn juba pikki aastaid, te kuulate saadet unetolin. Täna, kui seitsme aasta taguses terroripaigas meenutati taas, nagu juba traditsiooniks on saanud selles õudluses hukkunuid, räägitakse New Yorgis, aga ka sellest, et vaatamata taolistele ekstreemohtudele nagu terrorism on suur õun jätkuvalt Ameerika kõige ohutum suur linn. Hans said või me oleme suutnud kuritegevust vähendada aastal alates 2002.-st aastast, rääkis New Yorgi politseiameti pressiesindaja pool Brown hiljuti ajakirjanikele toimunud pressikonverentsil. Mõrvade arv on meil USA suurlinnadest madalaim nägu, ka kuritegude arv tervikuna. Keegi on madalam ka paljudes 100000 elanikuga linnadest. Me oleme päris pingerea lõpus, et kuulaja saaks aimu New Yorgi politseiameti mastaapsusest. Palun plaanid pisut statistikat, kui palju siis selles suurlinnas korrahoidjad tegelikult on? Geosiis meil on 36800 politseiohvitseri, et asju perspektiivi panna, tuleksid arvu kõrvutada USA suuruselt teise politseiametiga, mis asub Los Angeleses ja seal on palgal 13600 politseinikku. Chicagos suuruselt kolmandas politseiametis on 9000 mundrikandjat. Vahel palutakse mul kõrvutada meie kuritegevusega võitlemise strateegiaid teiste USA linnade omadega ning raske teha, sest meie politsei, siin on teiste omadest niivõrd palju suurem. Ainus maailmapolitseiamet, millega New Yorgi oma saab võrrelda nii isikkoosseisult kui ka missioonilt tegelikult Londoni Metropolitan poliis. Kuid tulles tagasi New Yorgi politsei saavutuste juurde kuritegevuse olulise vähenemise taga on muidugi väga konkreetselt paika pandud strateegiat. Mõtlesin, et ühes õues. Boring vunts tsentrumis oma kuritegevuse olulise vähenemiseni New Yorgis on jõutud ennekõike tänu sellele, et korrakaitseressurssi on paigutatud just sinna, kus kuritegevus kõige enam muret valmistab. Kui varem jagati politseinikke erinevate linnarajoonide vahel suhteliselt võrdselt, siis nüüd juba aastaid linnajaod, kus ohud kõige suuremad politseinikega sõna otseses mõttes üle ujutatud linna politseiakadeemia igast lõpuklassist saadetakse enamus kogenenud ametikaaslaste käe all just sinna, kus neid kõige enam tatakse. Seega linnaosadesse, kus kuritegevust on endiselt palju ja see strateegia on andnud muljetavaldavaid tulemusi. Kui linnas tervikuna on kuritegevus viimastel aastatel langenud nii kolm, neli protsenti aastas, siis neis kuritegevuse tulipunktides on see langus olnud kuni 30 protsenti vastas üle maailma on muidugi tuntuks saanud ka termin New Yorgi politsei nulltolerantsus. Mida see siis täpselt tähendab, küsin praamilt. Või nõushen? Lahtiseletatult tähendab see aga seda, et kui linnas tolereeritakse väikseid kuritegusid näiteks grafitit või metroosse ilma piletita sisenemist saadab see kurjategijatele signaali, et ehk pigistatakse silm kinni ka tõsisemate kuritegude ees. Nii et jah, meie silmis on kuritegu ka tasuta metroosse sisenemine, mille ees politseinikud varem ehk sageli silma kinni pigistasid ja sisenejat vaid noomisid. Nüüd saab selle eest kindlasti karistus, ütleb Raun. Meie selge moto on, et ükski seaduse rikkumine ei ole nii väike, et see tähelepanuta jätta ning sellise lähenemisega ongi kurjategijatele väga selge sõnum saadetud ning meie arvates on see aidanud kaasa kuritegevuse vähenemisele New Yorgis oluliseks valdkonnaks New Yorgi politseitöös. Pidev valvsus uute võimalike terroriaktide ees, räägib Braun. Kui Sassoli. Säästude aega nagu alates 11.-st septembrist 2001 ei ole New Yorki suudetud edukalt uuesti rünnata ja kui meenutada, ei olnud see seitsme aasta tagune rünnak tegelikult esimene, mis maailma kaubanduskeskuse vastu korraldati. Neid torne ründasid terroristid ka 1993. aastal kuus inimest sai siis surma ja sajad vigastada kuid pärast 2000 esimest aastat midagi mastaapset terroristid New Yorgis teha ei ole suutnud, kuigi viimane on tehtud üsna mitmeid, aga need on politsei 1000 liikmelise terrorismiga tegeleva eriosakonna poolt paljastatud, nii et meie vaenlased ei ole sugugi relvi nurka visanud. Kuid ka meie oleme nüüd tunduvalt valusamad. Osa neist uute rünnakute plaanidest on seotud terrorirühmadega välismaal Al-Qaedaga kuid osa taga on siin USA-s endas tegutsevad kodukootud terroristid, kelle suhtes tuleb samuti väga valvas olla. Seiskunud. Tähendab. Me oleme kasutusele võtnud ka mitmeid palja silmaga Ki näha olevaid meetmeid, räägib Braun. Roos otsitakse periooditi läbi reisijate suuremaid kotte terroristide sihikule sattuda võivate linna kuulsamate hoonete ümbruses ja silmnähtav politsei kohalolu. Aeg-ajalt näevad linlased sõna otseses mõttes politseiautode paraade. Need suurtes kolonnides ringi sõitmised on osaks meie muskli ja valmisoleku rõhutamisest, ütleb Braun, kelle sõnul on üheks suurimaks mureks seni võimalikud rünnakud radiatsiooni evivate räpaste pommidega. Ori mob sa eest. Kõigil meie seersanti del ja teistel patrullis olevatel kõrgematel ohvitseridel on alati pasas väikesed Pageeri või mobiiltelefoni suurused seadmed, millega radiatsioonitaset mõõdetakse. Lisaks on linnas pidevalt ringi sõitmas masinad suuremate mõõdikutega, mille abil on kohe näha, kui kusagilt radiatsiooni evib Need. Väikesed politseinikel olevad seadmed reageerivad sageli aga ka juhtudel, kui keegi on saanud näiteks vähivastast ravi ohvitseridele muidugi antud sellistel puhkudel tegutsemiseks eriväljaõppeisikud, kelle puhul meie seadmed tööle hakkavad, palutakse viisakalt kõrvale ja uuritakse siis, kas nad on saanud hiljaaegu tugevat ravi või mitte. Kuid seda võime küll öelda, et linnas, mis kunagi ei maga, ei maga kunagi ka politsei. Nii võttis New Yorgi politseiameti pressiesindaja pool Braun terroriaastapäeva eel toimunud pressikonverentsi. Te kuulete saadet unetu linn ja me jätkame teemaga sellest, kuidas New York oma uusi tulijaid vastu võtab. Haige on siin linnas elanud nüüd juba aasta ja väidetavalt nagu ta saate alguses ütles, on uusim info njorklaseks saamise kohta see, et vaja ei ole siin elada mitte viis aastat, vaid piisab ka aastast ja me läheme siit tänavalt pisut vaiksemasse ruumi, et siis koos haigiga pisut mõtiskleda selle üle, kes on yorklased ja ja kuidas njorcaseks saadakse. Mina saabusin New Yorki möödunud aasta augustis. Nii palav oli siin, nii räpane. Nicole tundus mulle siis. Olin pikka aega neutraalne. Ma ei osanud veel öelda, kas New York on minu linn või mitte. Samas mõistsin, et kusagile edasi ka minna pole. Siit võib minna aga ainult tagasi. Miks ma nii ütlen? Ilmselt sellepärast, et New York on väga paljudele enese proovilepaneku linn. See polegi niivõrd Ameerika suurim linn kui universaalne linn maailma pealinn. Väga paljudele inimestele. Just New Yorki tullakse end lõplikult proovile panema, ennastekstreemsustes avastama, leidma omaenda tõele lähemale. Kõik tulevad New Yorki selleks, et endast mingi märk maha jätta. Ütles üks edukas näitekirjanik New Yorklane. Ellujääjad ellu igal pool. Ka nii võib tõlgendada Frank Sinatra poolt surematuks lauldud sõnu. New York on keeruline linn ütlevad kõik sisserännanud. Kõike seda ma teadsin, sellest hoolimata läks mul New Yorgi omaksvõtmisega pea terve aasta iganenud marki kolinud inimese elus pidi olema kas üks või terve rida selliseid hetki, mil ta väga teravalt tunnetab, et New York on tema linn või pole. Et ta on New Yorklane või ei ole. See teadmine leiab paljud alles siis, kui nad korraks koju naasevad. Kas on inimesed kodukandis väga aeglased ja ülemäära hoolitsevad ning tunned igatsedes New Yorgi kiirust, otsekohesust rahule, jäetust, ka koduigatsust. Mõni tunneb end esmakordselt New Yorklasi on alles siis, kui mõistab New Yorki naastes, et linna särav siluett ja muud orientiiri ei tähista tema jaoks enam postkaardipilti, vaid reaalsust. Kodu. Mõni avastab end New Yorklasi olevat sel hetkel, kui leiab, et inimesed tänavail liiga aeglaselt liiguvad ning asub neist ärritunud, mööduma, linnarütmi üleval hoidma. Sedasorti äratundmised aitavad New Yorki paremini integreeruda. Sest New York hoolimata oma kordumatust veetlustest on kahtlemata ka hukutavate omadustega linn. New Yorgis pole kerge löögile pääseda, oma olemasolu vajalikuks teha. Uue New Yorklasi ettevõtlikkus ja tahe peavad olema sama teravad ja töökorras kui lahingu kangelase mõõk. Et endale siin linnas koht rajada ja end täieõiguslikult tühjorklaseks nimetada. Kuidas vormib New York inimested, temast saab lõpuks New Yorklane. Uus New Yorklane kõnnib ja kõneleb kiiremini kui varem. Metroosüsteem neid korraga mõistlik kannatlikkus väheneb, otsekohesus tõuseb, sarkasm samuti. New York ei ole järv. Ookean, kus ujuvad haikalad. Haidega ujudes kasvab paksem nahk nihakab inimeses välja, kujunema see New York klasele ainuomane joon inglise keeles EDS teatav teravus. Varem või hiljem mõistab iga uustulnuk, et linn jääb alatiseks temast karvavõrra kangemaks ning halvimal juhul hakatakse elama põhimõtte järgi. Linn kohtleb mind halvasti ja mina kohtlen teda halvasti vastu. Kuid selline võitlus väsitav ja pigistab inimese kiirelt tühjaks ning heidab endast välja sinna, kust tuldi. Ellu jäävad paindlikumad. New Yorklane peab olema igav päev valmis oma mugava äraolemise keskmest välja astuma. Just see võime kaitseb New Yorklasi kibestumise ja läbipõlemise eest. Kõige suurem häda, mis inimesi siin kaheksa miljoni elanikuga linnas vaevab, on üksindus, isoleeritust. Inimesi on palju, kõik on võõrad. Harvad pole lood uustulnukast, kes veedavad jõuluõhtut üksisentral pargis jalutades. Sõpru olevat raske leida ning enamus toetab selles osas internetile. Kuid Uuedki sõbrad võivad elada kaugetes linnaosades. Nii näed sõprugi korra kuus või veelgi harvemini. Räägitakse ka uustulnukale omasest olemuslikus New Yorgi ängistusest. Olenemata sellest, kus viibid tundub algul, et kusagil mujal midagi olulisemat teoksil. Nii peab uustulnukas leidma New Yorgis omaenda keskme mis tähendab tõsist tööd ka iseendaga neile, kes soovivad, et New York neid oma karusselli pealt maha ei viskaks. Mõnes mõttes on muulasel siin kergemini integreeruda kui ameeriklasel sest iga rahvaesindaja leiab New Yorgist oma rahvuskogukonna eest ning võõrsilolek ühendab inimesi kiiremini kui ühised huvialad. New Yorki kolimine pole aga mitte ainult lõplik sotsiaalne test vaid ka inimese sisemise kasvamise proov. Mitte igaüks ei suuda ega tahagi leida keset kindlust ja omaenda kohta nii metsikult pöörleva maailmas linnas, mis mitte kunagi ei maga, ei peatu. Kui New Yorki tuleb igal aastal kümneid tuhandeid noori inimesi siis näiteks aastal 2006 lahkus ajalehe New York Times andmetel New Yorgist 77000 noort inimest, kes elasid siin alla ühe aasta. Väga paljudest sisserännanute New Yorklastel isa kuid ka siis, kui New Yorgist lahkutakse sisemise sunni ajel olla kusagil mujal minnakse siit ikka teatava kahetsustundega justkui inimese juurest, kes on su olemust seni sügavamalt puudutanud. Mängin siia Lõpuloo, saksa muusikaltelegempa jõe, kes elas pikalt New Yorgis. Koid kolis tagasi Berliini. Ma pole elu eales kartnud. Nüüd kardan elu ilma temata. Kempa loos no way. Jortlase armastavad haigi hästi elada, pidevalt käiakse väljas, me kavatseme ka sellest oma saadetes rääkida, kuidas söömine restoranides käimine on kui sport, raha raisatakse kohati nii nagu homset päeva. Aga on ka teada, et New Yorklane armastavad elada tänasest päevas ja kui vanasti varemalt oli soovitatav surra võimalikult suure rahahunniku otsas siis tänapäevased trendid on teistsugused ja me läheme külla härrasmehele, kes on kirjutanud raamatu sellest, kuidas võimalikult hästi elada, aga siiski ilma ühegi peni. Ta surra sellest siis hetke pärast väga huvitav teema. New Yorgi advokaat ja finantskonsultant Steven ballana kirjutanud ridamisi raamatuid, andmaks inimestele nõu, kuidas hästi elada, asju ajada. Kõige kuulsaim neist on ehk pisut üle 10 aasta tagasi ilmunud teos. Ela rikkalt ja suure senditult just sellest raamatust hallipäise ja väärika vanahärraga aata Manhattani keskel asuvasse büroosse vestlema tulimegi. Küsisin Polonilt esmalt, mida ta arvab sellise suhtumise, sest et elu on kui pidev võiduajamine ja võidab see, kel surres on hinge taga kõige enam mammonat. No kuulge, nii see nüüd küll ei ole, vastas vanahärra. Peamine probleem on juba selles, et võitja ei saa ju kunagi oma võidust teada, ta on surnud. See, kui palju sul surres vara on, ei tähenda sinu jaoks enam midagi ja seepärast ei ole c5 elus saavutatu mõõtmiseks mingil juhul mõttekas. Aga tuleme nüüd siis teie raamatu juurde, märgin vahele. Niisiis, kuidas elada rikkalt ja surra päris senditult? Lubage mul esmalt defineerida, mida ma mõtlen senditult suremise all ja siis selgitada, kuidas selleni jõuda, ütleb balan. No jõudmine selleni ei ole muidugi probleem, selleks tuleb vaid kulutada surma ajaks ära kogu oma vara, et viimane tšekk, mille kirjutate, oleks matusemajale ja loodetavasti ei ole seal enam pangas rahalist katet sendita. Suremise kontseptsioon on tegelikult lihtne. Surma järel teistele raha jätmisel ei ole mingit mõtet. Parem on seda nüüd kulutada, et näha, millist rõõmu see võib elu jooksul tekitada. Teisisõnu ei mingeid suuri raha purskkaevu täna mõjuvaid parandusi, mille ootel järeltulijad su surmani jäänud päevi loevad. Raha tuleb kulutada eluajal, et koos oma laste ja teiste pärijate ka seda elu siin nautida. Planeerides oma rahaasju muidugi nii, et viimase päevani jaguks, kuid seda saab igasuguste fondide ja muude vahendite abil teha, räägib. Loomulikult elada ei tule priiskavalt, vaid normaalselt kuid selle asemel, et raha pidevalt säästa, toetagem sellega neid, kes seda praegu vajavad. Sest pärast teie surma ei peaks teie raha enam kellelgi vaja olema. Teie lapsed peaksid sel ajal juba omal jalul olema, kui nad teie surma järel veel raha vajavad, on nendega lihtsalt midagi viltu. Ma soovitan oma raamatus, et aitaksite oma lapsed jalule maksaksid nende pulmade eest annaksite neile hariduse mingit loogilist või head põhjendust sellele, miks te peaksite aga kogu elu raha koguma ja koonerdama, et siis rikkalt surra. Tegelikult ju ei ole, see ei ole mitte kellelegi huvides, välja arvatud ehk maksuamet, kes võtab lõpuks teie varast suure osa, ütles, palun. Lisan omalt poolt, et need on küll head nõuanded, kuid paljud inimesed ei saa neid lihtsalt järgida, sest nende jaoks on pidevaks probleemiks see, kuidas ots otsaga kokku tulla. Päranduse mured on vaid rikkamatel inimestel, paljud surevad ju niikuinii peaaegu senditult. Raha teeb inimesi närviliseks, rahapuudus on probleem, nõustub. Olete. Te püüate väita, et paljudel on väga kerge senditult surra, sest neil ei ole kunagi raha olnud ja nad ei ole kunagi saanud midagi ka kõrvale panna. Kuid põhimõte, raamatu sure senditult aga on see, et kui tal siiski on elus hea sissetulek, kui teil on raha, siis ärge püüdke seda mingil juhul surmani hoida. Vaid nii saan teie küsimusele vastata, ütleb Hollandi. Lisaks raamatute kirjutamisele advokaadiametile on Steven polland ka tunnustatud elu elamise konsultant. Jah, te kuulsite õigesti, Ameerikas on sellised nõustajad aasta-aastalt üha nõutumateks muutunud. Küsin, millist nõu Hollandis jagab, miks vajavad inimesed niinimetatud elutreenerit, miks vajatakse nõu, kuidas ise oma elu elada? See ei ole tegelikult abi, kuidas elada, vaid abi, mida teha, kui elus oled, ja teie vastus on, elage minu vastus on, hoidke oma elu ohja, elage nii kõvasti, kui suudate. Enamus inimesi, kes minu kui nõustaja poole pöörduvad, tuleb hirmudega. Ma ütleksin, et 101 protsenti tuleb hirmudega. Mu kogemused on näidanud, et suur osa neist hirmudest on ise tekitatud oma pööningul oma peas, need hirmud, mis eksisteerivad vaid teie kõrvade vahel ja millel ei ole reaalsusega mingisugust pistmist. Loomulikult, kui teil või teie isa on haige, siis sellega kaasnevad reaalsed hirmud. Kui kaotasite tööga, siis tekivad reaalsed hirmud. Kuid palju, palju minu juurdetulijate hirme on asjadega pärast, mis ei ole aset leidnud. Need on hirmud, mis lihtsalt peas ringlevad ja elamise raskemaks muudavad kuid need mured on mõistetavad. Kas polegi siin vahel, et elu on muutunud komplekssemaks, kuigi ta rõhutate surra tuleb? Senditult on nagu öeldud, ots-otsaga kokkutulemine paljude jaoks ikkagi suur probleem ja sellest ka kõik need hirmud. Minu vastus on selline, ütle palun, elage nii hästi, kui oskate. Suurim probleem on sageli oskamatus hinnata seda, mis teil juba olemas on. Inimestele tekitab pidevalt stressi see, mida neil ei ole ja nii unustatakse, et elus on juba palju suurepärast ja seda võetakse iseenesestmõistetavana sageli märgatagi. Nii et ikkagi see vana probleem, et vaatmis meie naabrid Johnsid on endale muretsenud, kas meie peaksime see enese pidev teistega võrdlemine on suurim tõbi, mille käes mäe Ameerikas vaevleme. Kuid ilmselt on see ülemaailmne haigus ja see pidev naabrite poole vaatamine, enese teistega mõõtmine ja ka omale uue kraami ihkamine muudabki paljudel elu elamise väga raskeks. Nii ütles New Yorgi advokaat finantsnõustaja ja lisame siia siis ka selle kolmanda kõlava tiitli elu elamise treener Steven polland. See oligi siis esimene keskööprogramm pealkirjaga unetu linn, kus seiklesime pisut ringi New Yorgis. Meie järgmine saade on eetris kahe nädala pärast ja ka selleks oleme juba plaane teinud. See peaks tulema selline hästi lõhnav ja hästi sportlik saada. Jah, üks asi, mis New Yorklastel pidevalt meeles mõlgub, on see, kus hästi süüa saada. Restorane on siin tohutult palju, ma kuskilt lugesin, et isegi vist 18000. Ma olen isegi lugenud 30030 nimetatakse iga väikest kohvikus. Ja restoranis käimine on New Yorklastel on rohkem nagu sport. Samas soovitatakse väga ka oma kehakaalu eest ja sina haigi käidud väga huvitavas trennis ma püüan sulle sokutada. Lindid toikad kaasa, et me saaksime ka sinna sisse põigata. Kahju, et higitilkasid ei lindista. Mis asi see on? See on üks joogastiil, mida ma tean, Eestis veel ei õpetata, küll aga kõige lähem koht vist, kus tehtud, seda praktiseerida on Soomes seal Vicramjoo, jooga ja neile, kes seal käivad, on see lihtsalt lühidalt saunajoogat. Kuna trenn toimub sauna temperatuuris. Nii et sellest kahe nädala pärast jälgige saatekava ja otsige sülase sealt saade, unetu linn. Tänaseks jäädi rahulikku ööd soovivad siit unetust linnast, Aigi Vahing ja mina olen Neeme raud ning peatse kuulmiseni.