Mul on hea meel tervitada vikerraadio stuudios täna inimest, kes ütleb, et ta on eestikeelses raadios esinenud juba 70 aastat. See mees on Heldur Ta on insener-ökonomist erialalt omaaegse TPI lõpetanud aga ka olnud tegevsportlane kergejõustiklane olnud spordikohtunik ja ka näiteks veteranide seltskonnas väga tuntud ja hinnatud mees. Aga nüüd see esimene Raadios esinemine aasta oli 38 ja on huvitav teada, et ka nõmmel oli tol ajal raadio. Kus see stuudio oli, see oli kindlasti mingi väike ruum. Stuudio asus nõmme keskuses apteegi peal ja apteek on praegu nõmmel olemas ja sinna sattusin ma niimoodi, et tegelikult käisin ma lasteaias kooli, ma läksin esimesel novembril 1938, aga see oli siis lihavõttepühadeaeg, nii et tõesti jah, nüüd on 70 aastat sellest möödunud. Ja kuidas ma sinna sattusin, Meil oli lasteaias, seal nimetati sirgu, lasteaed oli nõmmel raudtee ja Tähe tänaval pulga peal ja seal oli üks kasvataja, oli preili kask ja tema hästi palju pani rõhku laste liikumisele laulmisele ja tantsule. Ja Meie siis laulsime ikka ja muidugi ma ei tea, kustpoolt see kuldse siis sinna tuli, aga üks päev öeldi niimoodi, et lapsed nüüd homme, kui te tulete, siis pange nagu paremast ennast ka riidesse ja et me lähme, nõmmeringhäälingus, öeldi siis ringhääling, sõna jäi mulle meelde ja see oli nii raske sõna, sest ma kodus ka ütlesin, et ringhäälingusse kutsuti. Alguses ei tulnud välja ema isa, saanud ka suurt arusest, ringhääling oli ka tol ajal Valga võrdlemisi uus nimi ja ega kõigil ei olnudki siis raadioid tähendabki laulsite seal ilmselt nii laulsime ja tantsisime. Raadios tantsisite jah, raadiostamalisena tants oli, oli niimoodi, et me olime kuuekesi kolm poissi, kolm tüdrukut, tibutants oli niisugune, olid suled ümber ja ja siis laulsime. Mul on nii meelde jäänud, et see mikrofon oli siis nii, nagu praegu on, tähendab auto, rool, ümarik ja see väga huvitas, me tahtsime kõik seda katsuda, aga ei lubatud. Ja siis öeldi, et ärge väga ligi minge, ärge väga trumpige. Et katsuge ikka niimoodi, et laulda algus suure hooga peale, siis katkestati siis järgmisel korral juba niimodi, tantsisime ringi ja laulsime ja minul oli siis ka seal, aga vat ei ole enam meeles. Pidin üks kuskil niimoodi, noh, mõni paar salmi oli üks kaheksa, mida laulsid need siis ka ära ja siis ta nati meid. Uks läks lahti, tuli uksest sisse, Nõmme linnapea, tol ajal ojaveski ja minu teada ta elaski sammas majas. Ja tänas meid, ütles, et väga toredad lapsed olite ja ja andis meile igaühele niisugune suur šokolaadikarp oli, ütles, et võtke niipalju, kui ta soovitud šokolaad oli tol ajal väga kallis. Minu vanematel üldiselt käis üle jõu ja enamikul meie klassi lastele need, kes seal esinesid, nii et me olime ülimalt rõõmsad. Ja see päev jäi siis meelde, nagu on siiamaani meeles. Ja see oli ilmselt ka nagu tänagi, siin on päiksepaisteline väljamäe majas tulime, päike paistis, sõime shokolaadi, mis laps oskab veel tahta? Ega ei oska küll, aga teine sinu võitleme siis isegi esimene ja põhiline kiindumus on sinul läbi elu olnud sport. Ja nüüd see, kuidas sa spordi juurde jõudsid, oli ka huvitav nähtus, sa olid pääsenud võistlusi vaatama, see oli vist Kadriorgu ja istusid staadionil, istusid tribüünil selle finishipaiga läheduses ja siis tuli üks mees juurde mingisuguse jutuga, mis ta su käest tahtis. Üks lokkis peaga mees tuleb minu juurde, ütleb, et meil on sinu abi vaja, ma ütlesin, aga ma ei oska ju midagi. Näed, see poiss, kes eila linte hoidis, ei ole täna välja tulnud. ET külmetas eila, oled nii tubli, hoiad linti, sest tol ajal tuli hoida lint jooksu lõpus kahelt poolt ja siis, kui rinnaga läbistasid rendi, siis võeti aega, nüüd seda enam ei ole. No näidake mulle, ta näitas, kuidas hoida, kuidas lahti lasta, et kõvasti mitte hoida, sistama poistel katki rinna. No ja siis ma olin ära üks, poolteist tundi, see oli väike vaheaeg ja ja seesama mees pärast selgus, tema nimi oli Heinrich troost tuli siis hinnatud kergejõustikukohtunik, elas rahumäel mullal, ammu tõi mulle siis pudeli limonaadi ja kaks sai ja need olid ka hinnalised asjad tol ajal ja siis ma neid seal näsisin. Ja siis tegin selle võistluse lõpuni ja ja see oli sellepärast tore võistlused staadionil, see mahutab 3000 pealtvaatajat ja seal oli rohkem inimesi, nii et see oli nagu nüüd öeldakse, puupüsti täis ja eestlased võitsid Leedu päris suurelt kergejõustikus sorry, maa maavõistlus ametlik varsti peale seda tuli nõukogude võim ja, ja tuli teine maailmasõda ja see Eduard Hurt võti. Ja see oli ka niisugune juhus, et hommiku ma jälle värava peal seal näen, tal oli õde, küsin õe käest, et Eduardi ma pole ammu näinud, et kuidas ta nüüd seal sõjakooliga on ja oi lapsukesed, Edualt hommiku võeti satu. Et kuskohal hakkasin huvi tundma, sest ma teadsin, nõmmel on seal kogunemiskoht ja see oligi hiiul pioneeripataljoni juures. Jooksin sinna ja, ja täitsa juhus Angelese tooniga kokku. Jaa, kätlesime, ajasime juttu ja jätkuda. Rivaali art võttis selle märgiks, näed seda märki siin, sinimustvalge peal ma kanda ei tohi. Saa sellel võistlusel olid, see on sulle mälestuseks, hoia seda nii kaua, kui ma tagasi tulen, siis vaatame, mis me teeme, kas jääb sulle või annad mulle Damas. Kahjuks nädal läks mööda. Ja õde tuli nutetud silmadega meie ukse peale, ütles, et teada juba Eduard surnud. Sinu vanemad pidasid liha karni. Sa oled kokku pika elu elanud nõmmel ühes ja samas majas. Kas neil oli pahandusi ka, kui nad olid nagu väikesed kaupmehed ja kui tuli võimuvahetus? Noh, kõigepealt kohe tulid ametnikud poe uksest sisse ja ütlesid, et on natsionaliseeritud, pange uks kinni. Siis isal oli seal niuke väike vihik, enamik need, kes seal siis toaga ja sõnal lik mees andis, aga võlgaja nihuke, väike sinine vihik oli seal paarkümmend tükki, neid võlgnike, neist enamik läksidki siis sinna juunipööret olid käinud tegemas ja sellega sai vastu pükse, ülejäänud kolumnist seal siis oli kraam, kirved ja kaalude, lettide värgid ja panti siis auto peale viidi minema ja isa viidi pagari tänaval ja meid esialgu jäeti rahule. Umbes kolm päeva, mis ta seal oli, tuli tagasi ja jäi siis seekord maale külitamatu. Aga mis teda päästis? Pärast selgus, et oli olnud mõjuv põhjus see, et tal ei olnud palgalist tööjõudu, teemadeks Platab ja üksinda. Nii et väga rikas mees, kaupmees siis ei olnud. Nonii, aga varasemad sündmused, kui oli Helsingi pommitamine, mis sul sellest ajast on meeles? Helsingi pommitamist me käisime sealt Mustamäeveeru pealt postega, vaatab kas oli näha, jah, need olid nagu küünlad nimetati, siis nad küünlad taevas, tähendab see oli siis seal vasakul pool selle ehitajate tee, kui hakkab Nõmme turuplatsi juurest, läheb Allasele vasakupoolse mäe külje pealt, sealt me vaatasime siis ülevalt küünlaid. Nägite plahvatusi, Caven, mingit kuma nooli, kuma oli ja küünlad olid ka. Aga nüüd see juunipöörde aeg, noored poisid käisid jälle otsimas põnevaid seiklusi ja, ja. Mängu põnev oli, ma elan võrdlemisi Nõmme raudteejaama lähedal ja rong tulija sõitsime jänest linna, mis seal toimub, läks läbi, piletikontroll? Ei olnud ja ma usun, et polnudki sellel päeval üldse seal segane. No vaat, ja siis me seal jaama juures ma nägin, kuidas siis teised trongi pealt tulid siis vene sõdurid ja siis olid seal veoautod ja need sadulite pluused, mis nad seal ümber vahetasid, vot ma ei naljata, kas säärikuid ka, aga igatahes niuksed, joped ja pintsakud anti neile selga ja autod olid, see oli seal selle koha peal kuskil, kus on see Gustav Adolfi Gümnaasiumi tantsuplats, mis seal raudtee poole on? Vot seal oli neid autosid täis ja sealt nad siis urasid linna sisse. Nii et sina võid täie kindlusega öelda, et sellest demonstratsioonist võtsid osa vene soldatid, kes olid ümberriietatud vähemalt osaliselt Jah, osaliselt, aga kaugemale me ei läinud, tähendab rahvas oli ikka võrdlemisi hirmu all, et ei tea, mis juhtub. Kuidas läks teie ärile saksa ajal? Saksa aeg oli siis? Sellega oli lõpp nagu midagi enam seal ei olnud. Ei saa, lihtsalt, oli vihaaris teenija nõmmel nõmme kaubamas turuplatsil. Tähendab, ta ei saanud tegutseda või jäänud võimalik enam võimalik ei olnud nagu toorainedki saada kuskilt, kus sa sõjaaegses, kes sulle toob, ennam ju toodi, kõik tulid, sõitsid meid sealt mööda, talumehed, talumehed, jah, läksid siis. Kes läks tujule, kes tõi meile selle kaubaliha ja vorsti ja Nõmme oli siis suuruselt neljas linn, meil oli 22000 elanikku ja kohe peale seda iseseisvust aktiivsed poisid tulid kokku ja moodustasid 1922 suvel spordiühingu ja panid nimeks Kalju tervise- ja spordiselts. No põhiline oli muidugi sport, aga seal tehti, aga mis, mis seal tehti ja rahvatantsu ja mis on küll seal ma olen isegi näinud näitemänge. Siis oli võimlemisrühmad ja rahvatants oli au sees KUNI lõpetamis. Aga näitemängud olid väga huvitavad ja need teised sind seal Nõmme rahvamajas mis on praegugi appesti, seal oli kino Endla. Nüüd on rahvamaja, aga see rahvamaja oli selle koha peal, kus on Comarket nõmmel praegu toiduainete puhul tagamaad ja see maja on hävinud, see on jah, aga see kaljumaja, kus ma siis neid kotlette käisin söömas, see oli nii, et see oli üks nimetati aldimajaks, selle omanik oli Alt teiste aeg ja tema tütar oli siis see vaat kin, kes oli siis Nõmme Kalju esimestena tütar oli Nõmme Kalju esimehe abikaasa ja seda kogu aeg nimetada altimajaks, seal üleval olid siis ruumikus, said malet, kabet mängida, tõstaja poksi teha ja koroonat mängida ja all oli siis niisugune väikene söökla. Ja sõjaaeg oli siis niimoodi, et esimesed 10 saivad kartulikotleti tähendab portfelli, nii väike kaks probleemi ei, rohkem jätkunud jah, need olid siis pruunistatud niuksed ja nii nagu praegugi ma olen nüüd praegu ostsin ka huvi pärast, aga ei olnud, aga see ei olnud enam seal ei olnud. Energia oli ikka suur pull vend sündis 42, aga ma selle arvel me saime pihima, ega piima üldse siis ei olnudki, ta oli piima, tsekk, aeg, piima, praktiliste müüdubki. Kui Nõukogude tankid olid nõmmele, see pilt tasub ka silmad, jah, tähendab sa küll, jah. See on silmade eesmaa, siis elasime siis teisel korrusel ja. Niisugune ilus ilm oli, see oli ka septembris. Kõik oli kadunud keldrites ja vaikus oli ja siis esimene tank tuli sealt Tallinna poolt mööda Pärnu maanteed ja sõitis siis sealt apteeke juurest tsentrist mööda jõudis selle nõmme kaljumajani ja sealt käis pauk, lõplak, kas seal siis valvurist püssist, kas lasi siis nüüd keegi, see võis olla ka purjus, kas ta oli siis oma kaitsemees või mõni veel sakslane ja siis oligi niimoodi, et tanka, mina mõtlesin, et paneb edasi, hakkas hoopis pidurdama, noh ja see pidurdusmaa oli peaaegu minu majani, keelas meie maja juures siis ümber, tähendab noh, mõni meetrika eemal 10 meetrit ja pani kahurist, paugus oli kahekordne puumaja, läks laevani, tohutu suits lendas ja sealt ei andmete pilvastki, mida midagi järgi. Ja kohe muidugi teised juba tulid tankid järgi. Ta keeras ringi ja siis lasi kiiresti kuulipildujast mõlemale akendesse, nii et ma viskasin kohe põrandale, meile tuli sisse kaks või kolm või võib-olla isegi rohkem aknast, kuulaja läks lakkega. Ja sellega siis lõppes paniordiltit, aga vastuhaku mingisugust nagu ei olnud, öeldi küll nagu et võib-olla et keegi oli veel kuskil Hiiu jaama plaksutanud, aga mina seda ei ole näinud, aga seda ma otseselt nägin, kui see paar plõksu käis ja järgmised juba tulid rahulikult. Ja siis veel üks üllatus, et juba hulka tanke oli tulnud, oli, nägin esimest korda, naine istus, tangib ja vormis ka naisterahvas olnudki bloki õhklused, osadel olid need peas, need niuksed, kiivrite pehmed niuksed. Aga, aga sellel juuksed lehvisid ja see pilt on su silma niukene. Noor naine, ütleme üks 25 aastane heledate juht, seal olid järgmised tähelepanekud, kui vene soldatid sees olid nõmmel, siis meil oli seal üks niisugune kasiino oli seal männi tänaval ja ma ikka sinna ka aitasin isal vahest viia sinna liha ja ligidal jalgrattaga. Õhtu kuulen, et kõvasti niiski mäng on ja läksin siis piiluma, tead, jama küll, üldiselt ära mine, ära mine, et nii palju on praegu ohtlik käia. Ja mina tulen siis räägin emale, siis ma olin kuskil 10 11 ja ütlen, et mõtled, et kui ilusad olid need kleidid ühele roosa, ühel jälle sinine ja ühel oli heleroheline, nii jäi mul mehel ohvitseride naiseta kohvisse, naised tantsisid, õues oli soe, oli siis oli neil seal napsupudelid olid ja karmoškad tõmmas üks mees. Siis noh, ema tuli kaugelt vaatama, ütles, et need särgid ja tõesti need särgid olid siis seal pritsimaja vastas olid riidepood seal akna peal olid need särgid väljas ja mul tuli meelde, särgid olid seljas ja kolmel naisel. See oli siis jah, 40. aastal, aga peale seda nagu siis 44, viis juba niisuguseid asju ei olnud. Kas sa oled lõpetanud tuntud keskkooli 10. keskkooli nõmmel? Mis on see, mida sa praegu tahaksid välja tulla? Kooliaasta muidugi mälestusi palju noh, esimene poiss, kes mul kohe meelde jäi, oli meist vanem ja käis meie peol ikka ta elas koolimaja juures oli Voldemar Panso demaniski huumoriga mees ja tema ütles, maadan plikadega tantsida, ta lihtsalt nii rääkisime, saime heaks sõbraks. Me käisime Kivimäe saunas, see oli ka tema ligidal ja ta käis mitu aastat ikka käis, meil pidur on siis kuskil, ütleme 50. juba enam ei käinud, aga nii peale sõda 40 seal viis, kuus seitse Metalli lahtises lahtises ja sõbralik mees oli ja sõitsime alati nõmme rongis koos, siis see oli nagu põhiline liiklusvahend Tallinnasse. Tema oli üks vanemaid, siis hullud, tuttav mees siis klassi ees oli. Meie tulevane riigipea Lennart Meri, kes oli hästi vaikne poiss, istus Lippmaaga koos, aga mina juhendasin koolis maleringi viisin läbi malevõistlusi ja siis olid ikka neist kiibitsejad, olid, kes tulid ütlema, tähendab loll, miks sa seda ei käinud ja miks käinud ja siis meri ise klassi võistlusel klasside vahelist võistlust oli kolmeliikmelised seal klassis siis Nemad olid 11. ma olin kümnendas ja Lippmaa oli esimene number, neil veel kaks poissi olid, üks oli Steinberg ja Neljas, kui meri seisis seal selja taga niitma, selja taga, käed olid niimoodi koos, istusid mu käed olid niimoodi rinnal ja selle kogu selle mängu jooksul mitte ühtegi sõna ei ütelda niimoodi, et et oleks õpetanud, ühesõnaga jäi meelde, et oli hästi korrektne koolipoiss. Aga spordipoiss ta ei olnud. Ma pidin kirja panema siis igalühel andsid nagu avaldused Cels millegi sooviks tegeleda siis vennad, kirjutised soovin tegeleda ujumisega, siis jäigi ujumissektsiooni. Aga noh, ujumine oli siuke sümboolne, sest oli ainult üks ujula Tallinnas, sellel ajal 18 meetrine dünamo ujula. Seal me siis harva käisime, aga lippmaaga on mul protokolli isegi 64. käigul olev viigi, täida siis paar suve tagasi sinna kuulsaim kokku ja ma ütlesin kassale selleks, et oma sõnuga viigi näinud ja ta ikka mõttes pani pea viltu, ütles, et jah, mõtlesin, kas mängid veel mõned niuksed, ei, pole sellega aega nagu Eino Tamberg istus nende selja taga raames ja oli siis hoopis omaette poiss, tema tegi siis selle opereti imel soodustuse ja tegi sellele muusika. Vot see keskkoolis kirjutatakse originaalne muusikateose esitatakse see ei ole tavaline. Kõvad poisid olid, siis, tähendab kirjutaja oli ka mul ja see tegi mulle hüppas kõrgust ja ja pärast tema kirjutas libreto temani, Kulno Süvalepp tallegi muidugi silmad viletsad, ta tahtis ikka lasta kangesti lasketiirus ja. Meil oli siis käisime laskmas selles suures-kuulsas lasketiirus, mis kus eestlased ju kõik tõelised omal ajal argentiina kujule. Mustamäe all seda praegu enam ei ole. Hiljem ta siis jahtegi sellele veto, eks Kertu tüpis oli siis meil hästi-hästi, laulis seal pealaulja ja Ants trass kah tore poiss, tema oli kahega tehes, ühesõnaga vasaku ja paremaga mees, neid oli väga harva pall, võrkpall oli meie kooli põhispordialatassiga saingi võrkpalli kaudu tuttavaks, mina tõstsin talle siis vasakule käele. Valmen Hallap oli teivashüppaja ja kirjandusteadlane pärast ka mullal temadestis paremale käe ette surus mõlema käega. Vasakult-paremalt seal suur eelis või suur eelis, nüüd Karins enne oli ka hiljem leiusamp on tema organism, kellega ma olen koos mail ja noorematest oli siis Rein Ristlaane, saime ka hästi läbi, spordipoiss tuli rahume koolist minu juurde, ütles, et ma tahaks ka sporti teha, pikkpoiss oli. Aga tal ei olnud jälle kiirust ja nõust võhma ja siis ta jäi nagu võrkpallipoisiks ja, ja mina lõpetasin kooli ära, siis ta veel meeskonda pääseda, minul juba kool läbi oli, siis ta tuli Tallinna koolinoorte meistriks Tallinna 10. keskkooliga ja, ja ka Eesti koolinoorte meistriks. 51. aastal. Eldur tuleme sinu jutust saan ma pildi, et sa oled olnud aktiivne sportlane, ise oled ka olnud niisugune korraldaja ja organiseerija ja seal on olnud tahtmist ka teistega. Jah, mind valiti nagu selle Tallinna 10. keskkooli kehakultuurikollektiivi nõu esimeheks, seal ma olin esimees, siis kaks, kolm aastat, need pordi inimesed käisid läbi kõik sealt minu juurde. Sa ütlesid ka, et igaüks pidi nagu kuskil sektsioonis olema, tihti oli see võib-olla ka natukene formaalne, aga see näitab siiski, et spordil oli kandev. Sport oli sellel ajal vahetult peale sõda, oli, see oli ainus nagu ütleme, kunstiline isetegevus ja sport oli põhiline, et ennast nagu teostada ja võib-olla pääseda ka liikuma saada ja saime siis ükskord Leningradi ja ükskord Moskvasse ja seal antikoort. See oli minu asi, on doping, võis nii palju koort ja suhkrut panna sisse, kui tahtsid. Seda oli meil väga harva siis koort, sõda. Aga tuletame meelde, sinu esimene võistlus, sinu esimesed jooksud, sa oled nagu sprinteri na tegutsenud ja kaugushüppajana mis olid sinu esimesed võistlused. Kuidas ma sinna üldse sattusin, oli nii, et Eesti aja lõpus 1939 jõulude aeg ütles klassijuhataja Edit jussi, et Lottel tore, et sul on hinded, on neljad viied ja kümneaastaseks saanud, siis oli seal võimus astuda, kas noor kotaks noort tuletõrjujaks võis kaudiks, aga kuna minu isa oli tuletõrjevabatahtlikkust ja pinginaaber oli vabatahtliku tuletõrjenõmme, selle diviisi pealiku poeg, tal oli ilus vorm. Mul tuli just sellel aastal ja siis ma pikalt mõtetki, tulin koju, ütlesin vanematele vat niisugune võimalus on. Ja tegin kohe avalduse ja võetigi mind sinna tuleb suur kergejõustiku võistlus Hiiu staadionil. Läksime seal siis metsale, seal vaikselt hüppasime ja see võistlus tuli ja, ja ma siis võitsin nende 10 12 aastaste hulgas ära 60 meetri jooksu ja kaugushüppe ja meil pidi olema ka noortevõistkonnad. Oli siis nõmmel number üks ja spordiklubi? Ühe Lüütu oli ka, aga Kalju mehed olid ikka kuulsam ja mind pandi siis selle poiste meeskonna Kestormajaks, ma olin siis nii kaua, kui see eksisteerime. No jäigi. Niikaua kui need vanemad poisid kõik lõpuks sõjas surma said. Olid vaesed, rasked ajad, niisugune märksõna nagu ära lagunenud sussid ja, ja nööriga kinni seotud sussid. Ja jalgpallis Me saime saapaid põhikaljumeeste käest, need tõmbas nööridega kinni ja siis signaal oli üks niisugune ajateenijad, panime soki sisse, see oli siis säärekaitsed ja kergejõustiku esimese võistluse ma seal siis oma googlist tegid, nii et nööridega tõmbasin kinni. Tennised, aga ma, aga mul oli ka võimalus veel üks kord joosta. Päris paljajalu, see oli 1944, kui peale märtsirünnakut linnast välja minna. Mul oli isal kauged sugulased väänas ja, ja seal me siis olime üks viisilehte enda järsku kavatsed Harjumaa meistrivõistlused kergejõustikus on Keilas. Ja me oleme niuksed spordihuvilised maailma, pidasin siis vaikselt edetabeleid sind kui vahest mehi. Ajalehed Ta sai või raadios olid ka ju ära korjatud, ega see olnud võrdlemisi raske aeg olnud. Ja me saime siis võtme ja keerasime lukust lahti, tähendab, naabrimehel oli paati, sõitsime sellega üle. Panime jalases Keilasse, jooksime veni käies ikka võtsime sealt meistrivõistlusest osa seal C-klassi põld, ma olin siis ütleme see kas on 13 14 oli kaks klassi oma, võistlesin vanemate poistega ja sain seal siis jooksen. Alguses olid mingid Pätuubik avanenud, lagunesid ära, praktiliste oksin palju. Aga kõige kahjum oli see, et sa oled puuauhinnad, olid tehtud, karbikesed, värgid, mõtle, tuli õhurünnak ja see vesileht ütles, et laseme jalga. Ei tea, mis ma ütlesin, mul pole auhindu, kaasneb tema auhindu ei saanud nagu huvi, olime kõik viskas pikali, olid seal maas ja roomasime sealt minema. Jooksime kogu selle tee, jooksime sinna, kus meil seal atolisime Vääna tagasi ja siis tulime paadiga üle jõe ja ja siis need olid kõik need sugulased, kes seal olid väga hirmul olnud, et ei tea. Kas Keilasse ka pomm tuli, ei tulda, poisid kadunud, kuhu paist kadunud jah. Aga no auhinnad jäid siis auhinna on läinud ja ma ei näinudki. Alguses olid ilmselt diplomid ja, ja kas nii võib küsida, mis on materiaalselt kõige väärtuslikuma auhind, mida sa oled saanud oma karjääri jooksul? Võib öelda, et ma olen ikka päris amatöörina omal oma sportlasega niisugused väärtuslikke auhindu ja kui ei ole väärtus, oli see, et sai, sai käia, väga ennast teostada, jah, kui seal kõik oli lihtsalt auasi, jooksin seal Eesti noorte rekordi, ma tean siis nagu esimest korda oli see Williams taliviljad, mõtle siis, oli nii tugevad, olid siis rajoonina peedi tali, Viljandi noorte linnavõistlus, mis praegu ütleme, niuksed rajoonid saaks linna Tallinna vastu üldsegi Viljandi staadionijooks 11 kohaga kaks ja ja see oli siis Eesti noorte rekord, kaheksa aastat sale kitsinka omasid lõi ükskord Uno liival seda kordas nojah, ega, ega selle eest peale diplomi rohkem, et lehes oli mõlema jaoks Eesti noorte rekord ja see oligi see asi. Ja, ja siis, kus ma saan Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, sain grammofoni seal aja ja neist ülejäänud asjad on, olid nagu märgid ja hiljem tulid siis karika taga. Diplomid oli tõesti nii palju, et ma lasin isegi albumeid teha, oli niuke vanadsest peale, sõda olid väga suured diplomid ei mahtunud albumites ekstra kohe lasin teha. Aga nüüd on, nüüd on jah, seega juba pantud kolikambrisse. No sinu kõrghetked võib-olla jäidki noore mehe aastates 40 849 noorteklassis, kui sa nüüd tagantjärele vaatad, no ajad olid rasked ja toiduga oli raskusi. Aga mis oli see, mis seal, no ütleme siis ka täiskasvanute klassis ei võimaldanud päris tippu saada. Eks ülekoormus ikkagi, see mul läks kaua pidevalt niimoodi ikka arenesin praktiliselt mitte millegiga sööki, õieti põlki ette. Nõrga küll tulid seal Ruudi Toomsalu tuli Ameerikast ja et ausalt ütles ka nii et ma näen sinus enda rekordi ületajat, mitte 100 meetri jooksvaid kaugushüppes, seitse 41 oli siis tõesti rekord. Minul see samm kuidagi ei klappinud ja ma mul see kohe ei istunud ja ja siis läksin TPIsse õppima ja seal ma olin kaele aktiivne mees, sain sisse. Väga suur konkurss oli TPI meeskoori neli poissi võeti ja päev hakkaski. Hommikul kell seitse sõitsid nõmmelt välja rongiga. Mina, Oliski mees, kirjutasin kõik loengud üles, ma ei viitsinud suurt õppida, aga mulle konspekte siis istusin seal kella kolme-neljani loengutel, siis tegin Toomsaluga trenni, siis oli laulu proov. Trenn oli kolm korda nädalas, lauluproov oli ka kaks korda nädalas ja siis ükskord ööseks jõudsid sinna nõmmele. Ühesõnaga üks kord oligi kõpsti niimoodi, et võib-olla oleks veel punninud, aga oli siis sõjaväelaager TPIs ja ma mõtlesin, et ei, ei valud lõid südamesse. See aeg siis, kui teised olid laagris, ma olin siis Tõnismäel, oli üks haigla, olin seal haiglas, öeldi, et südame ületöötamine mingisugune vene keeles oli seal südamenärvisüsteemi ja niisugused asjad kilpnääre, ületöötamine, kõikumist, pingutustega tuleb, tähendab, sest sa siis ei olnud isegi Teppis sööklad omal ajal. Ma ei tea, mismoodi selle päeva läbi saime, siis kas CD-le saia, jah. D, aga jah. No vot, ja siis võttis täitsa kohe lõi varud sisse ja ma ikka taastasime, hakkasin siis tasapisi niimodi igaviku võimlema, ma olen võimeline seal 50 58 aastat. Nüüd ma võin pool tundi vahest rohkem, aga vahel ei ole ühtegi korda jätnud ka omal ajal, kui ma käisin komandeeringutes või kuskil see võimlemine meid hoidnud, et ma Kareta läbi lõin ja siis ma tasapisi niimodi taastasin. Jõudsin samale tasemele ja võistlesin veel 60 teiseaastane Eesti ulatuses. Üleliidulistel sai ka käidud. Kui vana sa olid, siis kolm kaks. Ja siis tuli üks uus ala väheseda joosta 200 meetrit tõkkejook, läksin seda jooksma ja, ja kurvas hakkas üksmeelsust minema, korra ainult vilksatas siin paremal poole ja nii kohe olin kolksti seal tõkke peale maas ja pall väljas ja mõtlesin vanust ka juba ja sellega oli lapp. Aga siis hakkas veteraniüritused. Meil me oleme ühed esimesed, kes maailmas üldse hakkasid tegema, Põltsamaal hakkas Villu ojasalu ja tasapisi hakkasime seal niimoodi kergelt tegema ja siiamaani on läinud. Eestlased käivad veteranide võistlustel üle maailma üle Euroopa ja ja suur raha küsimine ja kergemini ilmsed. Ta on seal taga jah, ega veterane, jah, eri erilist, siis mina sain, ma läksin noh siis esimeseks korda maailmameistriks 91991 aga Soomes ja, ja siis veel ei olnud ja ma ütlen, kaks ma käisin seal Kreekas. Silves mind toetas ja, aga nüüd nad, ma ei tea, kuidas nad ikka osa käivad veel, muidugi tööl. Alguses veteranide vanus hakkasime 50-st siis 45 ja nüüd on, oli 40 ja nüüd sellest aastast on juba mehed, isegi 35 on nüüd juba saavad omavahel vestelda. Sinu jutust käis läbi niisugune legendaarne nimi nagu Ruudi Toomsalu. Ta oli teatavasti Ameerikast, tuli tagasi ja oli ka sinu treener TPI-st tolleaegses, kuidas ta sattus Ameerikasse, mis ta seal tegi? Tema läks nagu meie rekordimees 10, seitse ja 21, üheksa olid tema, Eesti rekordid 100. 200. seitse, 41 ja vabariigi valitsuse ja endast Taavile vabariigi valitsuse toetusel ta sinna Iowa ülikooli läks õppima nagu stipendiaat. Systerid tuli sõda ja ja ta, ma küsin ta käest ka, et miks sa ikka tulid, aga tal oli sind pruut, oli ka ükski kena naisterahvas jooksis ka sadat meetrit ja siis, kui ta tagasi tuli, neli, kuus nad sellise siis abiellusid, ütles, et see oli ikka põhiline. Kas ta rääkis ka sellest spordielust seal laiemas? Ei, ta palju rääkinud, ütles ainult 100 meetri ei olnud seal midagi teha, neegrid olid nii tugevad. Mustanahalised, et nende vastu on taga, siis kaugus oli ka tugev, aga siis taipas. See ei olnud eriti tugev, et New Yorgi meistriks tuli kolm korda ja Ameerika meistrivõistlustel tuli kolmandaks pronksmedal. Ja siis ta tuli meile siia Tallinnasse tema tõttu, nagu see mina. Tema viis, siis esimesed ametlikud kohtunike kursused 1009, seitse sügisel hakkas peale, ent kaheksa saime siis kõik anti kolmas kategooria nagu edasi siis astavat sain ikka edasi neid kategooriaid, nii kaua kui ma lõpuks jõudsin kõrgemani 1980. sain üleliidulise kategooria ja ma olin kolm korda olin nõukogude liidule spartakiaadil, olin ajamõõde ja siis neli korda käisin Nõukogude Liit, Ameerika matš oli, nii, sihukesi oli, peeti kõige targemaks siis kergejõustikus esimene kord säilida Tõnu Toomsalule, sinna meid saadeti Tallinnast kahekesi seda ait vaatama. Kohtunikud ei osanud inglise keelt ameeriklaste visanud suhete siis Toomsalu võeti ja mind võeti siis sinna nagu me olime siis vahendajad ja saime siis osavõtja märgija. Pärast ma olin ajama, et järgmistel kas see oli sinu karjääri üks tipphetkedest, kohtunikuna küll, ameerika, mõtlesin staadion puupüsti täis, ennem pold keegi näinudki, neil õieti seal 63 ja oli esimest korda ja 70 mingisugune viimaskonna. Praeguse eks ole siis jagada oma aega, käid ise ilmselt tervisesporti tegemas, käid võistlustel kohtunikuks ja tervis peab vastu. Külmetushaigusi ei tunne, ei. Nonii, aitäh. Tuleme, et tulid siia stuudios meenutama Nõmme ajalugu ja enda sportlaseteed. See oli maailmapildi saade kuulaja rollis oli Martin Viirand ja me kordame seda saadet täna öösel algusega kell üks.