Mis on teil oma lapsepõlvest kõige rohkem meelde jäänud? Kahtlematult on iga inimese lapsepõlve mälestused väga tihedalt seotud selle kohaga kus ta on veetnud oma noorusaastad ja kooliaja. Minu sünnikodu ja noorusajalinnaks oli Narva linn. Paraku meenutades üht või teist episoodi oma lapsepõlveradadelt kerkibki alati väga eredalt meeldejäävalt silme ette minu sünnilinn Narva oma vanade arhitektuuri mälestusmärkidega oma kitsaste tänavate, puna, Telliskivi terava harjaliste katuste ja väikeste majakeste. Ega see ongi vast kõige eredam ja kustumatu lapsepõlve mälestus. Siia juurde kuulub veel üks ere mälestus hoopis teisest vallast. Nimelt kui ma olin napilt viie aastane, sain isa käest kingituseks väikese kolmetuuriga lõõtspilli. Mäletan, et see pill oli mul lahutamatuks kaaslaseks kogu noorusajal. Õige pea õppisin sellel mängima kõikvõimalikke laule, mida esialgu kuulsin oma isalt-emalt. Ja algkoolipõlvest tuli mul sellega üsna tihti esineda küll koolipidudel, küll mujal. Võib-olla need kaks mälestust ongi mulle eriti seepärast kallid. Nad ongi jäänud mulle ainult mälestuseks, mida ei saa enam näha või oma käes hoida. Sõjatules hävis Vana-Narva linn koos sellega, aga mu esimene ja mulle nii armas muusikainstrument lõõtspill. Mida arvati praegustest õpilastest? Rääkides praegustest, see tähendab kaasaegsetest kooli õpilastest kiputakse alati tahtmatult paralleele tõmbama oma kooli, õpilaspõlve ja kaaslaste ja praeguste kooliõpilaste vahel. Samal ajal tundub alati nii olema, et oma noorusaeg, koolipõlv ning koolikaaslased näivad kuidagi alati paremas valguses olema. No seal on täiesti mõistetav, sest inimene jätab ju meelde ainult selle, mis on hea. Aastate kaugusel aga lisandub siia veel teine komponent, nimelt teatav idealiseerimisel tendents, mis ei soodusta samuti õige hinnangu andmist möödunule soovides näha kaasaja õpilase juures ainult positiivseid jooni, kipumegi seejuures nägema eriti nende negatiivseid omadusi ja külgi. Võib-olla see on minu isiklik või nii-öelda liialt subjektiivne arvamus, kuid mul on tunne, et kõige teravam kontrast kaasaja õpilase ja minu kooli ja õpilase vahel kerkib just sellel pinnal, mida me nimetame viisakuseks lugupidamiseks endast, vanema inimese eel kõigega oma õpetaja vastu. Oleks liialt ränk muidugi üldistada ja süüdistada kogu õpilaskond ebaviisakuses või distsipliini puudumises. Olen muidugi kaugel sellisest üldistusest. Kuid ometi on siin selles osas minu arust midagi korrast ära. Arvan, et see on nii suur, maeti küsimus. Sellele peaksid võib-olla vastuse andma põhjalikud nõndanimetatud sotsioloogilised uurimused. Alustasin oma hinnangu andmist praegustele õpilastele negatiivse külje esiletoomisega. Kaasaegses kooli õpilases on aga palju enam head ja positiivset. Nimetaksin siin selliseid tüüpilisi omadusi nagu enamikku õpilastest, teadushimu, elu, rõõmsust ja aktiivset kaasalöömist kõige erinevatel huvialadel. Missugust lastekoori peate tugevamaks, laste kollektiiviks Nõukogude Liidust ja väljaspool selle piire? Häid lastekoori on väga palju, kooride tase ei ole alati mitte püsivalt ühesugune. See sõltub sageli väga paljudest asjaoludest. Seetõttu on raske absoluutse täpsusega öelda, milline on tugevamaks kuuriks nii Nõukogude Liidus kui ka välismaalaste kooride seas. Minul on jätnud väga hea mulje professor šokolaadi poolt juhitav Moskva kunstilise kasvatuse maja lastekoori esinemised. Kahtlematult mängib siin väga suurt osa professor šokolaadi väga suured ja kauaaegset kogemused töös lastekooriga. Välismaakoolidest paremat lastekoori otsides tuleks vist pilk heita kahtlematult Ungarisse. Bulgaaria Bodrasmi annad olen kuulnud väga erineval tasemel. Seetõttu iseenda nimetada seda maailma parimaks koolitaseme hindamisel tuleb arvestada kahtlematult mitte ainult seda, mida näeme pidu saalis kontserdisaalis vaid ka seda, mida tehakse ja kuidas valmistatakse laulu köögis. Millise omahinnaga on kontserdikava omandatud. Ungari laulu köök on väga kahtlematult maailma parim laulu omahind, see tähendab õpetamise vaev. Arvestades Ungari laste täiusliku noodilugemise oskust, on seal kõige minimaalsem. Ungari koordist pean parimaks Ilona anduri poolt juhitavat Zoltan koda ei lastekoori. Kas kõik lapsed, kes peavad kindlalt viisi peaksid laulma koolikooris? Täiesti loomulikult kuuliguuron kooli muusikalise kasvatuse lahutamatu koostisosa mitte aga mingisugune klassivälise või väljaspool õppetööd toimuv isoleeritud üritus kahjuks just sellisena pahatihti hinnatakse kooli kooli tegevust. Hääl on inimesele looduse poolt antud instrument. Kui ta oskab seda rakendada ainult kõnetehnikas, on see kahtlematult liialt ühekülgne. Võiks öelda veel enam. Hääl on üks peamisi inimese musikaalsuse avaldamise võimalusi. Laululisi võimeid saab kõige täiuslikumalt välja arendada just kollektiivses musitseerimisesse, tähendab kooris. Kuuliguuris antakse lapsele selliseid muusikalisi teadmisi, oskusi, mida on võimatu anda ainult klassi laulmistunnis. Siia kuulub kõigepealt mitmehäälse laulu viljelemine ja sellega seoses lapse harmoonilise kuulmise arendamine. Kui siia juurde lisada veel kuuris kasvatatav kollektiivsustunne ja lõpptulemusena saadav kunstiline esteetiline elamus siis on täiesti selge, et iga laps, kes peab viisi kuid õige muusikalise kasvatuse juures vähemalt Pisa viiendas klassis olev laps peaks juba viisi pidama peab kindlasti läbima kooli koori stuudiumi. Kui palju lastekoorilauljaid saab juubelilaulupeost osa võtta missugune on nende ettevalmistustase praegu. Kas lauljatel võetakse arvesse ka üldist õppeedukust? Juubelilaulupeost võtab osa umbes 5000 lastekooride lauljat. Kui arvestada seda, et üldse valmistab laulupeo kava ette umbes 12000 lastekoorilauljad siis sellest selgub, et ainult 40-le protsendile neist saab olema õnn osa võtta sellest meie rahvakultuurielu suursündmusest. Kuna eeloleva laulupeo ühendkooride kava on märgatavalt kergem võrreldes eelneva koolinoorsoolaulupeo kavaga siis kujuneb siin kahtlematult välja väga tugev rebimine osavõtuõiguse eest. Ettevalmistuse tasemest tervikuna on veel pisut vara rääkida, kuna lastekooride eelproovid algavad alles aprillikuus. Ühe eelproovi põhjal tehakse kindlaks laulupeole sõitvat lastekoorid. Signaalid kohtadelt räägivad aga sellest, et laulupeo repertuaar on põhiliselt juba kõikjal õpitud. Niisiis toimub ainult veel laulude viimistlus. Kuna iga rajoon ja selle lauljate üldarvu limiidist sõltuvalt saab oma kindlalimiidiga iga koor, siis on üsna loomulik, et eelistatud on heade laululiste võimete puhul just need lauljad. Kelledel on ka hea üldine õppeedukus. Kuidas valiti pioneeride palee lastekoorile repertuaari? Sellele küsimusele vastamist tahaksin siinkohal teha ühe väikese faktilise märkuse. Nimelt Tallinna pioneeride palee lastekooris toimus käesoleva õppeaasta alguses huvitav konkurss kuurile nime leidmiseks. On ju igal lapsel oma nimi, heal lapsel isegi mitu nime. Tallinna pioneeride palee lastekoori nimetus viitas sellisena, nagu ta on tuttav praegu teile ainult kuuluvus Tallinna pioneeride palee juurde. Seitsmeteistkümne ja poole aasta jooksul laulsime tegelikult ilma nimeta. Nüüd valiti selleks üksmeelselt Ellerhein. Sellel nimel on kahesugune tähendus, esiteks on see nimetus võetud Eesti möödunud sajandi helilooja Friedrich Seebelmanni poolt kirjutatud populaarse lastelaulu ellerhein pealkirjast. Sellega on tahetud, nagu rõhutada meie laste laulu sajaaastast traditsiooni. Oma tähenduselt tähendab Ellerhein Eesti looduse varakevadist lillepääsusilma. Meie laul peab olema sama kaunis ja puhas, nagu on seda pääsusilm ehk ellerhein. Niisiis võiks küsimus kõlada selliselt, kuidas valib pioneeride palee lastekoor Ellerhein endale repertuaari ja vastus oleks umbes siis selline. Meie kuuri repertuaari valikul on üheks põhiprintsiibiks olnud alati põhimõtte lülitada kavva ja propageerida eesti heliloojate lastekoorilaulude paremikku. Eesti autorite teoseid oleme esitanud pea kõikidel kevadistel aruandlus kontsertidel Estonia kontserdisaalis. Selle kõrval oleme igal aastal püüdnud esitada laule kas siis klassikalisest või teiste maade autorite loomingust. Rahvaste laule oleme esitanud 12. keeles. Pioneeride koorina oleme esitanud kooriseades paremiku populaarsetest pioneerilauludest. Igal aastal oleme püüdnud esitada ka vähemalt ühe uue suurvormi. Käesoleval aastal on neid isegi kolm. Jaan Räätsa kantaat kontsert. Eugen Kapi kuri süüt, laulud liinilist, inglise kaasaegse helilooja Benjamin Britteni kuuri süüdi harfi saatel. Tseremoonia of Carols. Kes on teie lemmikhelilooja ja kirjanik? Lemmikheliloojaid on mul olnud üsna mitu. Koolipõlves meeldis mulle väga Tšaikovski muusika. Klassikalisest koolkonnast imponeerib mulle siiski praegu kõige enam Ludwig van Beethoveni monumentaalne muusika. Mulle meeldib väga partukija koday looming. Imetlen eriti viimase seda loomingu osa, mida võiksime tinglikult nimetada pedagoogiliseks repetuaariks. Selle najal on üles kasvanud viimase 25 aasta jooksul kogu Ungari kooli noorus. Eesti autorist hindan väga kõrgelt Veljo Tormise suurepärast kooriloomingut. See helilooja ei kirjutanud kunagi midagi verevaeselt või värvitult lihtsalt ja ürgselt rahvuslikult kõlavat tema eesti rahvaviiside töötlused. Lemmikkirjanikuks on mul juba koolipõlvest peale olnud Anton Hansen Tammsaare. Tema tõde ja õigus on väärt palju suuremat ja laiemat levikut populariseerimist kogu maailma mastaabis, kui seda seni on tehtud. Milline on teie eriarvestus? Kui seda just eri harrastuseks lugeda võib, siis nimetaksin Tennis kaks korda nädalas, tõusen hommikul kell pool seitse üles, et minna õppima seda kaunist spordiala Kalevi spordihalli. Just nimelt õppima, sest tunnen, et vaatamata aastatepikkusele mängustaažile seda õiget lööki ma ikka veel ei tunne. Ehkki aastaid tagasi oli mul selles spordialas isegi teine spordijärk. Millisena kujutate meie laste muusikaelu aastal 2000? Aastal 2000 on üldhariduslike koolide õppeplaanides jällegi kaks muusikalise kasvatuse tundi nädalas. Igas rajooni linnas tegutseb üks kõrgendatud muusikalise kasvatusega üldhariduslik kool. Laste muusikaline kirjaoskus on aastal 2000 viidud ligilähedaseks emakeele kirjaoskusega. Iga koolikoor on suuteline esinema Iseseisvate koolikontsertidega. Tallinnas aga toimuvad iga kahe kolme aasta järel rahvusvaheliselt lastekooride festivalid nii Nõukogude Liidu kui ka maailma parimate lastekooride osavõtul. Mis on teie kõige suurem soov? Seni kuni taolisi festivale, millest ma just praegu rääkisin, meil veel ei korraldata, oleks minu suurimaks sooviks pioneeride palee lastekooriga ellerhein osa võtta kord mõnest taolisest lastekooride festivalist välismaal milliseid aeg-ajalt üsna sageli siin-seal korraldatakse. Eks oleks seega tõsiseks stiimuliks nii lauljatele kui ta endale üha kõrgemate paremate tulemuste saavutamiseks. Lastekoorilaulu viljelemisel.