Filosoofiadoktor Vello patsi, te olete teadur Eesti kirjandusmuuseumis, aga teie huviala on 19. sajandi kultuurilugu, Eesti kultuurilugu ja te olete ka öelnud, et olete faktide austaja ja faktide armastaja? No minu küsimus on, miks 19. sajand ja miks faktid? Faktid aitavad mul mõelda, luua uusi struktuure ja sidemeid. Ma tean, et paljudele inimestele faktid ei meeldi, nad lausa jälestavad fakte. Aga minu mõtlemine vajab üldiselt fakte, nagu, ütleme siis õhku. No teie väidate, et on inimesi, kes fakte jälestavad, ma ei ole küll niisugust inimest kohanud, kes seda tunnistab? Ma võib-olla väga karmilt seda ütlesin, aga tõesti on nii, et praegu ikkagi ühiskond ei ole enam ja mõtlemine faktikeskne üldistus on kõik fakt, see ei ole mitte midagi ja see häirib teid. Ja see mind natukene häirib või noh, ütleme isegi rohkem kui pisut. Teie olete kultuuriloolane ja olete väga palju töötanud Riia arhiivides, muidugi Tallinna ja Tartu kõrval. Meenutame seda, eks ole, et Lõuna-Eesti kuulus ju Liivimaa alla ja riiali nende pealinn, teie pealinn, ütleme siis niimoodi seal Lõuna-Eestis, mis arhiividest olete Riias käinud ja mida te olete sealt saanud, ütleme kõigepealt nii. See on tõsi, et lõunaeestlased on ikkagi tõmbunud rohkem Riia poole olen Riias on väga palju arhiive eelkõige selle tõttu, et me kõik kuulusime Liivimaa juurde ja seal on siis kõik need tähtsamad paberid, mis siis lõunaeestlased saatsid siis Riia arhiividesse. Ta leiab veel tänapäeval üsna huvitavaid asju. Kas teile tundub, et testiteadlased käivad liiga vähe Riias ja võib-olla ka Peterburis? Peterburis seda kindlasti, aga Riias siiski käivad üsna paljud teadlased, eriti Tartu Ülikooli professorid, nii et mina ei ole küll ainukene, aga mina olen võrdlemisi järjekindlalt Riias käinud, ütleme viimased 12 aastat. Nii et teil on seal, nagu öeldakse jalgrada on sisse tallatud. No nii võib seda ütelda ja Riias ma saan käia ka selle tõttu, et saan toetust Eesti teadusfondist ja lisaks sellele on Riias üks väga huvitav kultuurihuviline naiste rahvas Inga Strenga, kes siis pakub mulle alati lahkesti öömaja. See proua tahab ju kontaktis olla kodumaauudistega ja mina siis olen. Lisaks sellele, et ma sema juures ööbin, siis räägin ka tähtsamaid ja olulisemaid koduma uudiseid, viin talle ajalehti. Nii et meie koostöö on väga kenasti sujunud. Püüame rääkida nüüd olulisematest leidudest, mis te Riias olete teinud. Teil on siin pealkirjad, mis minu jaoks on võõrad, mis on siis need kõige suuremad või huvitavamad leiud, millest me räägiksime? Kõige viimased uudised, kui nii võiks öelda, mida mina siis enda meelest avastasin, on siis neli Jakobsoni senitundmatut käsikirja, ma vaatasin läbi siis Lätimaal tsensuuri fondi, 1869. aastal läks eestikeelsete trükiste tsensuur siis Tartust Riiga ja Tallinnasse ja siis loomulikult kõik tsensuuri paberid on siis Riias Kallel ja seda fondi läbi vaadates ma leidsin siis neli käsikirja, mida tsensor siis keelas? Kaks esimest on seotud tuttusu reformaatoritega, need on siis pressi Arnold ja Juhan Viclif üks käsikiri on siis Kuuno ja Salme sellise pealkirja all ja see on siis meie esimene eestikeelne näidend. Autor on näidendil Carl Robert Jakobson ja ta kannab pealkirja Kuuno ja Salme ehk kadunud vahesein. Peab kohe ütlema, et mina ei ole siis muidugi esimene, kes selle näidendi esimeseks on teinud vaid see näidendi käsikiri, Algne käsikiri, üks käsikirjadest leidub siis Eesti kirjandusmuuseumist Messari siiski teada, nii et see oli tea. Aga Carl Robert Jakobsoni näidendi saatus on üsna keeruline ja kõigepealt ta saatis oma näidendi, mis valmis aastal 1869 selle aasta lõpus saatis siis Peterburi ja Peterburist tuli see käsikiri talle tagasi ja sellele käsikirja tagasisaatmisele. Siis järgnes Peterburi tsensuurikomitee ringkiri, kus keelati tee Kuuno ja Salme avaldamine. Mis keeles käsikiri oli? See käsikiri ise on muidugi eesti keeles ja Peterburis vaatas selle läbi üks mees, see oli Schultz Bertram, kes oskas kenasti eesti keelt ja tema kah oli pärit Torma kandist või vähemasti seal tüki aega elanud. Paniga, siis tähendab, tema oli siis see, kes siis risti peale tõmbas. Ma ei oska seda täpselt ütelda, sest tema oli küll läbivad Ta ja aga otsustaja oli ikka tsensuurikomitee, tema andis nagu siis soovitus tema andis esildise, võiks ütelda või, või siis soovituse nähtavasti siis kuidas see oli täpselt sõnastatud, ma ei tea, aga näidend siis Peterburis keelata. Mis seal siis pahelist ja kurja oli, et see pidi kohe ringkirjaga ära keelata? Omavahelist ja kurja seal eriti ei olnud, aga seal oli üks asi see, et, et see naeruvääristas ühte Torma mõisniku ja selle Torma mõisniku nimi oli Otto fon, Lipp Mart ja lisaks temale siis on seal üks huvitav kohtulugu põimitud sisse, see kohtulugu oli siis Jakobsoni ja selleoto fon lippardi vahel. Kohtulugu seisnes selles, et Jakobsoni veised dusid lippardi maale ja selle tõttu siis algas üks kohtuprotsess. Ka selle kohtuprotsessi asja oli natuke sinna sisse põimitud ja tsensuurikomitee, see tegi siis niisukese otsuse. Kuna see clip art oli hästi tuntud Liivimaal ja segakohtuprotsessi teati, siis otsustati see näidendi käsikiri seal Peterburis ära keelata. Aga kas on teada, et võeti lippardiga ühendust, et tema arvamust kuulda, või, või oli see asi juba selge? Ei, see oli selge tõenäoliselt ette, sest sul Spretram elas pikka aega ja tundis torma olusid. Nii et selle tõttu ta väga hästi oli kursis selle näidendi tegelaskonna ja sündmustiku kar ja näidend ise oli muidugi üsna süütu. See on üks armastuslugu Kuuno ja Salme armastuslugu ja see on ka siis komöödia ja komöödia on võib-olla just sellepärast, et naeruvääristatakse seda mõisniku Otto fon lippardi, kes siis näidendis kandis tegelasnime Ottoka Alt, Fuš. Nonii tähendab, selle näidendi käsikiri oli siis Riias, Riiast selle leidsite, kas seal oli mingeid kaaskirju, kakkusin mingeid asju, mis veel sellele probleemile nagu valgust heitsid. Oli küll, Riias ongi nüüd see käsikiri, mis tagastati siis Peterburist Jakobsonile. Jakobson töötas selle käsikirja uuesti ümber ja saatis siis nüüd riigiga, lootes sealt saada luba. Aga kuna Riias oli vastav ringkiri ees juba, et mitte avaldada Jakobsoni näidendid, siis loomulikult tsensuur seda isegi läbi vaatama ei hakanud. Ühtegi märkust käsikirjal ei ole ja on küll kokkuvõtte, et see ei kuulu avaldamisele ja see näidendi käsikiri hoitakse siis tsensuuri. This alal seda kommet ei olnud, et midagi ära hävitatakse, kõik käiga tallele. Jah, seda kommet ei olnud ja see tsensuurifond oli yks tõesti huvitav fond, seal on lisaks Jakobsoni käsikirjadele ka muidki käsikirju 70.-test aastatest, noh näiteks mitmed märg Jakobsoni käsikirjad, kes oli siis Carl Robert Jakobsoni kaasaegne ja Viljandi kihelkonna külakoolmeister. No lisaks on seal ka mats Brüsseli näidendi kohe tee kõige parem keelatud käsikiri, nii et seal neid käsikirju ikkagi leidub. Lisaks eestikeelsetele on muidugi selles toimikus ka siis keelatud lätikeelseid käsikirju. Nüüd see viimane, mis te nimetasite, pakuks ta mingit huvi või milles seal probleem oli. Ka seal oli siis naeruvääristatud omakorda kirikuõpetajaid, nii et see oli tsensuuri ette nähtud, et kirikuõpetajaid ei tohi naeruvääristada, seisusi ei tohi naeruvääristada ja eelkõige selle tõttu siis keelati kase, Mats Kirseli võrdlemisi lõbus jant ära. See ei olnud küll originaalkäsikiri, see oli ka mugandus August von Kotzebue käsikirjast või õigemini tema näidendist. Aga nüüd see teine pealkiri, mis teil on siin pressija Arnold. Johan Virkli ja pressi all olnud ja Juhan levikkalif, Carl Robert Jakobson planeeris 70.-te aastate alguses pikemat sarja usu reformaatorite elust. No seal oli siis lisaks juba nimetatutele ka sellised mehed planeeritud nagu Jan Huss siis Martin Luts r siis Swingli ja mõningad veel teised, aga kahjuks ta siis neid valmis kirjutada jõudnud, välja arvatud selle pressi Arnoldi ja siis Johan vikalif, need on siis ka üsna tähtsad usu reforme autorid ja mida siis halba kirjutas nendest usu reformaatoritest siis Carl Robert Jakobson. Tsensuur on keelanud, nad või nende ametlik põhjendus on see, et mõlemad brošüürid olid või planeeritud brošüürid olid siis kiriku vaenulikud. See on päris huvitav mõte, eks ole, kirjutada kirikust kiriku vaenulikult, aga nähtavasti Jakobson seda väga osavalt tegid, lisades siis usu reformaatorite mõtetele veel oma mõtteid. Ja see kukkus siis välja, nii et usu, reformaatoritest kirjutamine kukkus välja nii et see keelata. No tänapäevale, ütleme see näidend siis kuuma ja salme, ega ta vist tuvi pakuks, kas teda üldse on mängitud? Selle Kuuno ja Salme käsikirja töötas Carl Robert Jakobsoni veel kolmandat korda ümber ja saatis selle siis Tallinna tsensuuri. Aga ta oli juba ette val. Nimelt muutis ta ära pealkirja, sest oli ju Kuuno ja Salme keelatud, aga nüüd ta pani selle pealkirjaks Artur ja Anna nii ja muutis ära ka siis oma nime. Nii et enam ei ole autor Robert Jakobson, Vaidon autoriks Karro Mart-Linnutaja ja kuna tal Tallinna tsensuuri-is oli siis üks tuttav mees, kes andis sellele käsikirjale, siis rohelise tule selle tõttu, siis ilmuski see Carl Robert Jakobsoni esimene näidend pealkirja all turja anna uue ehk vana aja inimesed aastal 1872, kas ja loomulikult see näidend sai ka üsna kuulsaks, seda on kaunis palju etendatud ja etendati teda kohe ilmumise järel. Aga mis veelgi huvitavam, selle näidendi tiraaž oli kaunis suur 1500 eksemplari trükis. Seda härra Laakmann. Praegu oleks väga raske leida näidendit, mis nii suurest iraažis ilmub. Ja see on tõsi, aga mida selle näidendiga siis tehti, seda näidendit siis mitte ainult ei etendatud, vaid näidend oli Rahva raamat. See oli dialoogi vormis Rahva raamat, mida siis rahvas luges ja kindlasti ka siis vestles sellel teemadel. Kas praegu Riiast tuleb veel mingi asi, millest tahaks rääkida, millest oleks põhjust rääkida? Võib-olla veel üks kiri, millest võiks rääkida ka see oli tsensuuri poolt keelatud nimelt see kiri puudutab siis kolme isamaa kõnet. Teatavasti kolm isamaa kõnet ilmus 1870 ja ka see vaadati läbi Riia tsensuurist, sensoriks oli sel ajal siis eestlane Mihkel Suigusaar, tema siis tõmbas muidugi üsna palju kohti Jakobsoni kolmest Isamaa kõnest maha ja saatis selle käsikirjaga siis Jakobsonile tutvumiseks. Aga Jakobson ei olnud kõigi mahatõmbamisega rahul ja ta proovis vähemasti ühte mahatõmmet siis asendada. See mahatõmbamine käsitles siis kuulsat Valteri Liivimaa kõnet eestlaste Saksastamise asjus ja Jakobson, kes siis seda kõbistas, võttis maha seal mõned nimed ja saatis uuesti selle siis sensorile. Muidugi ei lasknud sensor ka seekord siis seda Jakobsoni täiendust läbi. Kuna me räägime praegu Carl Robert Jakobsonist, siis Kurgjalt olete te leidnud ka ühe olulise dokumendi, mis on selle loo taga. No tõesti, asi kukkus välja, nii et ma käisin ühe korra Kurgjal ja näppu jäi üks väga huvid, dokument kindlasti seda on vaadanud kümned pilgud ja ei ole tundnud, tegemist oli siis Eesti kirjameeste seltsi esimese põhikirjaga ja selle koostaja oli siis Carl Robert Jakobson ja see aasta millal see kirja pandi, oli siis 1868. No see oli siis nii põhikirja projekt, seda siis mitu korda veel täiendati ja nagu te teate, siis Eesti kirjameeste selts asutati alles 1872, aga see põhikiri on just huvitav selle poolest, et see on esimene ja noh, seda siis järgnesid muidugi teised. Aga see on huvitav fakt. Eesti kirjameeste seltsi eelloos. No aga miks siis keegi teine ei osanud selle tähtsust nagu märgata, milles see põhjus sai olla? Sest üldiselt on nii, et ega Kurgjal käib üsna vähe uurijaid, rohkem on vaatajaid ja enamik Kurgja materjale on toodud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi ja tavaline selline käik siis uurijal on kõigepealt ikkagi Eesti kultuuriloolise arhiivi, kui seal midagi taolist ei ole, no siis tehakse kohe üldistused, ega seda mujal ka enam ei ole. Põhikirja projektori eestikeelne ta kindlasti tänapäeval mõjub natukene naiivsena ja ebatäiuslikud. Eks seda kindlasti, et ta ei ole enam tänapäeva eesti keel, see on ju kirja pandud Jakobsoni poolt alles 1868. Laulupidu oli veel olemata laule. Veel olemata ja eks ta muidugi natuke naiivne on, sest ka Jakobson ei teadnud päris selgesti, kuidas nisukest seltsi üldse asutama hakata. Ja kõigepealt ta pani siis kirja selle esialgse variandi, seda hakati siis paar taandama uurima kooskõlastama, nii et sellest siis sündiski Eesti kirjameeste seltsi mõte ja see sai siis teoks, ütleme, nelja, Seda pärast aga nüüd räägime niisugusest ässast pääs testi kultuuriloos, nagu Johann Heinrich Rosemplenter. Mida teie tema kohta uut olete leidnud? Rosen blenteri eluloos oli mõningaid nisukesi hämaraid laike ja üks hämar laik oli siis tema päritolu küsimus. Üks osa arvas, et ta on sakslane. Teine Sa ütles, et võib-olla ta on lätlane ja on isegi arvamust avaldatud. Ta oli eestlane, sest miks tema oskas nii ilusti ja nii kenasti eesti keelt ja miks tema seda eesti keelt siis uuris, et küllap ta pidi olema siis vähemasti mingite eesti juurtega. Ja no siis ma läksingi timaale ja vaatasin siis Volmari kirikuraamatuid ja selgus, et temapoolset Rosenblenteri vanemat Ta on olnud Volmari ehk Valmiera siis kodanikud, tema vanaisa, Saamuel pandav oli siis Folmari kaupmees. Hiljem siis sellesse perre sündis siis Rosemplenteri ema. See oli Eeva Dorota tea. Ja seejärel Eeva Dorat tea, oli kaks korda abielus ja selle teisest abielust ongi sündinud Johann Heinrich Rosen blenter võib olla huvitav on ka see, et Rosen blenteri sünnisissekandes puudub tema sünnikuupäev. Pastor on selle kuidagi vist unustanud. Ristimiskuupäev küll on. Ja Rosemblenter tema ema abiellus siis ühe huvitava mehega, mille kohta on üsna vähe andmeid. Nimelt see on siis Rosenblenteriisa. Ja isast ei ole eriti palju teateid. Üksnes seda on teada, et ta pärineb Göttingenist aga ühel heal päeval ta ilmus siis Volmarisse välja ja abiellus lesega ja sellest abielust sündinud diski Johann Heinrich Rosemblenter juunior, sest tema isa kandis ka täpselt samasugust nime. Johann Heinrich Rosenberg. Kas see oli tavaline sel ajal, et eesnimed täpselt kordasid, see tekitab segadust meie jaoks? No see väga tavaline ei olnud, aga võib ka ütelda seda, et see väga nüüd tavatu ka ei olnud, see väga sage ei olnud. Nonii isa oli, eks ole siis Saksamaalt tulnud siia Liivimaale. Aga ega see ei ava ega paljasta tema rahvust, ema rahvuse jääb ikka ebaselgeks. Kuna nad olid saksa pihtkonnast need, siis nad ikkagi olid, olid sakslased. Aga muidugi kui me mõtleme selle ajastu peale, ega tookord siis rahvusel nisukest tähtsust ei olnud nagu tänapäeval vaid siis arvestati ikkagi seda usulist kuuluvust. Nad olid luterlased jah, ja seisust ja seisust ja kaupmehes oli tema vanaisa täpselt ei tea, kes oli siis Rosenblenteri isa. Nonii, meie teame. Teda kui ühe niisuguse keeleteadusliku ajakirja väljaandjatega pikal ajal siis oli ta kirjavahetuses ühe teise tähtsa mehega Masinguga. Aga ta on eesti kooli ajaloos tähtis tegelane. Ta on eesti koolmeistrite kooli rajaja. Kirjeldage seda olukorda, kuidas seltsi neid külakoolmeistreid ette valmistati, kes oli see juhtiv jõud seal, kes vägesid kamandas. Tollane külakoolmeister, eriti haritud mees ei olda natuke oskas lugeda kirikule laulu ja seda ta õpetas ka lastele, aga nähtavasti Rosen blenter seadis eesmärgiks kõrgema kooli õpetuse andmise ja selleks ta asutas oma kooli ja see kandis nime Eesti koolmeistrite kool. See eesti koolmeistrite kool alustas tööd kuskil 1800 14. aasta sügisel Pärnus ja lõpetas siis 1800 19. aastal kevadel ka Pärnus. Ja see kool on jäänud niisukes üsna huvitava seigana siis koolmeistrite ettevalmistamisel terve 19. sajandi esimesel poolel. Ja kui tulla tagasi selle koolmeistrite kooli juurde, siis ega seal väga palju õpilasi ei olnud. No kui on kaks õpilast, seal on ikka päris vähe. No seal oli küll natukene rohkem, Rosemplenter oli viis õpilast, aga me peame ju pidama silmas seda, et Rosenblenteri töökoormus oli väga suur. Kirikuõpetaja, ta oli kirikuõpetaja ja tema kogudus, maa ja linna kogudus kooli umbes 10000 inimest on see võimalik, on see võimalik ja lisaks sellele oli tal peaaegu 15 last. Nii, ja siis ta pidas neid tulevasi koolmeistrid oma kulul üleval ja õpetas neid ka veel. Nii et teada on siis viis poissi, keda ta õpetas ja mul õnnestus ka need poisid kindlaks teha. No võib-olla kõige tähtsam poiss Nende seast, kes siis Rosenblenteri juures hariduse said, on Aabram Holter, naabram korter on küllalt kuulus Eesti 19. sajandi esimese poole kultuuriloos, eelkõige mille poolest Hulter oli siis Sauga kirjutuskooli koolmeister ja oli seda üsna kaua, 1820 kuni 1851, no lisaks on ta veel kond, huvitav mees, ta on kirjutanud õieti meie teise matemaatik, et ikka õpiku siis on ta kirjutanud kalendrisabades ja muidugi avaldanud gaasis artikleid Rosenblenteri tähtsas ajakirjas nagu bait. Reegel. Mis asi see on, see kirjutuskool? Kirjutuskool tähendas siis seda, et see oli natukene paremõpetuse tasemel, et kui siis tavaline külakool, kui tavalises külakoolis sel ajal õpiti natukene katekismus dialugema ja kirikulaulu, siis kirjutuskoolis õpetas Rosenblad tütarlastele ka natukene geograafiat, siis kirjutamist ja mõnda muudki asja ja selle, too on see võrdlemisi erandliku nimega kirjutuskool. Tõenäoliselt on siis nimi tulnud eelkõige ikkagi sellest, et seal õpetati kirjutamist. Nonii aga siis kihelkonna kool, kuidas see paigutub sinna? Kihelkonnakool oli siis ka üks nisukene koolivorm, aga Pärnu Eliisabeti kirikukihelkonnas kihelkonna kool puudus. Nii et võib öelda, et see kirjutuskool asendas siis selles kihelkonnas kihelkonna kooli, ühesõnaga pulgal oli siis enam-vähem samal pulgal oli nende õpetus. Tahaks ikka kuulda veel sellest koolmeistritega. Koolist kool töötas siis selles samas majas, kus Rosemlenter ise elas, see maja on praegu Pärnus säilinud ja seal on kena ka mälestustahvel. Kui kaua poisid koolis õppisid seda raske ütelda, aga paar aastat nad käisid siis nad mitmel põhjusel langesid sealt välja. Aga sellest koolist õppetööst, kui rääkida sellest ka väga palju teada ei ole, kuid üks väga huvitav fakt on teada, nimelt on säilinud kas geograafia käsikirja aastast 1816 ja need käsikirjad kuuluvadki siis Rosenblenteri õpilastele, üks oli siis andres, hirved, son ja teine oli siis Jakob Tomberg, esimene poiss pärines Sistori mõisast ja teine Jakob Tomberg pärinesid Story kõrval olevast mõisast Taali mõisast ja nemad on siis Rosenblenteri jutu üles kirjutanud ja sellest ongi siis meile säilinud huvitavat käsikirja. Kui need geograafia käsikirju vaadata, siis nende tase on 19. sajandi arvestades väga kõrge sajandi algus, sajandit hõõgus ja ja kui oletada, et ka Rosenblenter õpetas teisi aineid sama põhjalikult siis need viis poissi, kes tema juures hariduse said. Nende hariduslik tase võis olla väga hea. Väga kõrge. Nonii, need olid noored poisid meesteks veel vara nimetada, kes siis pidid oma kodukülla tagasi minema ja hakkama siis endasuguseid õpetama, ega need siis eriti palju nooremad ei olnudki. Nii see oli Aabram Holter, siis läks Saugale, mis oli siis kõige tuntum koolmeister Rosemblenteri juures õpetust saanud, aga siis ka seesama Andres Jürgenson, kes on meie ühe esimese geograafia käsikirja. Tema siis õpetas väga pikka aega tori seljal oli siis seal külakoolmeister, seal õpetati näiteks matemaatikat või noh, täpsemini siis Arikmeetikat ja ka geograafiat. Ja on ka andmeid, et kui ikka ema oli nii vaene, et ei suutnud poissi koolitada, toita ja katta, siis võeti poiss ära. Koolist. Jah, ka nisukesi lugusid on, sest ega siis kõik saanud koolis käia, sel ajal oli ka vaeseid inimesi, hiljem tuleb välja, et nad siis kirjutavad, et nad ei ole ühtegi päeva koolis käinud. Üks teie lemmikuid on olnud Carl Robert Jakobson, nagu on selgunud juba üks huvitav periood teie jaoks on juba 19.-st sajandist, kui me ikka räägime Jakobsoni esivanematest. Nii see on 19. sajandi alguses sünnib Carl Robert Jakobsoni isa Aadam ja Aadam on ka meie kultuuriloos ju üsna oluline kuju. Nimelt on ta siis hiljem hästi tuntud. Torma köster ja kihelkonnakooli õpetajaAga Adami puhul on veel üks huvitav seik, nimelt Aadam oli vallaslaps. Minu hea tuttav, Elmar Ernits küll on oletanud, et, et küllap oli siis Jakobsoni isa, mõni lippardid mõisnik. Siin tuleb väike kurioosum, aktiivne mõisnikevastane võitleja, tema vanaisa oli sisemõisnik, oletame. No see on nüüd ja juba niisugune teaduslik spekulatsioon, tema ema on muidugi teada ja hiljem siis ema koos Adam Jakobson iga asus Tartusse ja Adam Jakobson oli mitmes ametis Rätsep ja oli ta siis akadeemilise musse uksehoidja. Tartus on Aadam Jakobson abiellunud. Aga nüüd see tema rätsepaamet, ta oli mitteametlikult rätsep. Mida see tähendas? No tol ajal olid enamik Rätsep ajaid koondunud solftidesse ja Sonstidel olid omad reeglid ja, ja tsunftid siis kaitsesid tsunftid, määrasid hinnad, Jakobsoni võiks kutsuda tsunftijäneseks see tähendab seda, et ta ei kuulunud tsunfti, aga need, kes ei kuulunud tsunfti, töötasid tunduvalt odavamalt. Nii et noh, nendel oli ka küllalt palju tööd, aga loomulikult tsunfti kuulujad ei tahtnud keegi neile ebatervet konkurentsi pakub nagu võib-olla tänapäeval öeldakse Adam Jakobson, kui ta Tartus elas, siis ta hoidis pidevalt, et oma toa ukse lukku, kus teda ei saaks siis kontrollima tulla, et ta kodus teeb rätsepatööd. No ja seda siis nähtavasti mitmeid kordi kontrolliti ja lõpus ta otsustas siis Tartust lahkuda ja siis ta peab rätsepaametit juba mitmel pool Tartu ja Võrumaal. Jakobsoni ema päritolu küsimus. Pikka aega on olnud problemaatiline või õigemini segane Jakobsoni ema päritolu. Enamik uurijaid arvab, et Jakobsoni ema oli venelane ja ta pärines Valgast. Eelkõige arvatakse seda selle põhjal, et Jakobsoni ema Eliise perekonnanimi oli Jegorov. Mind hakkas asi huvitama ja ma otsisin väga kaua ja põhjalikult taga arhiividest Jegooroveid. Ja mis selgus, et ma ei leidnud mitte midagi. Ja siis ma hakkasin ühel heal päeval vaatama Eliise Jegorovi kirjavahetust oma vennaga ja selgus see tõsiasi, et Eliise nimetab miskipärast oma venda Ivanie, Koorits, Mihhailov ja vastukirjas, kirjutab vend, siis pöördub oma õe poole Jelizaveta Yegoryerna. No siit peaks nüüd kõigile selge olema, et tegelikult siis on Eliise tegelik perekonnanimi Mihhailov. Kui ma selle asja olin selgeks teinud, siis ma läksin ka Riiga ja vaatasin Valga Jaani kiriku meetrikaraamatuid ja selgus, et Jakobsoni ema Liise on sündinud 1800 16. aasta oktoobris. Ja tema vanemad on luterlaste Est-lätlased. Nad on kirja pandud Jaani kiriku tee pihtkonnas ja küllap see siis nii ongi. Jakobsoni ema ei ole päritolult mitte venelane, nagu otsustati tema perekonnanime järele vaid tema soontes voolab siis läti versid. Aga kus kohas siis vene perekonnanimi? Nimelt oli tema isa negrud see tähendab sõjaväelane, aga Vene sõjaväes üldiselt ei kasutatud eesti või lätipäraseid nimesid, vaid neid alati siis suupäraseks venekeelseks nimeks, noh, neid näiteid on küllalt. Minule jooksis Ämpu üks mees soldat, kes tuli siis Tartusse puhkusele. Tema nimi oli Aadam Petrov. Ja seal kirjas on ka sisse kirjutatud, et tegelikult see on eestlane Aadam Peebo, nii et nisukesed naljakad lood juhtuvad. Ja antud juhul oli siis põhjuseks vene kroonus teenimine. Nonii, suur tänu. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Vello patsi, me rääkisime mõningatest leidudest, mis te olete oma töö jooksul teinud maailmapildi saate toimetaja, Martin Viirand.