Tere, mina olen Martti Kalda. Tänases saates vaatame islamimaailma vanimat suguvõsa Hassimiidide dünastiat mille liikmed on valitsenud moslemitele püha Meka linna juba 10.-st sajandist alates. Esimese maailmasõja ajal juhtisid Meka sherif Husseini pojad Inglismaa toel araablaste mässu Türgi osmanite ülemvõimu vastu lootes luua kogu Araabia poolsaarel oma kuningriigi. 1920 kaotasid nad süüria prantslastele. 1925 vallutas Saudi Berenilt Araabia poolsaare. 1932 kaotati Palestiina ja 1958. aastal kukutati nad võimult Iraagis. Jordaania kuningriik püsib, ent siiani assimiidide suguvõsa veidi nukrust ajaloost. Täna räägimegi. Sissejuhatuseks kõlab Jordaania kuningriigihümni assalam all Malacki all urdu, nii mille sõnad kirjutas 70.-te aastate alguses peaministriametit pidanud Abdul Monymrifay ning muusika Abdulkadiir. Altaniir. Hümn võeti kasutusele 1946. Moslemitest araablaste ajalugu algab loomulikult prohvet Muhamedist. Kuus sajandit eksisteeris prohveti järglaste loodud kalifaat, mis hõlmas suure hulga Aasiast, Aafrikast ja isegi osakese Euroopast. 13. sajandil purustasid ühtse kalifaadi mongolid idast ja ristisõdijad läänest. Islamimaailm lagunes ja langes võõraste võimu alla. 16. sajandil liitis osmanite impeerium keskusega Istanbulis suure osa islamimaailmast taas. Türgi sultan oli ühtlasi islamimaailma kaliit prohveti võimu pärija. Ent araablaste jaoks oli mõjukaim isik mittetürklastest sultan Calif vaid püha palverännu sihtkoha Meka sherif. Kuigi sherif määras ametisse türgi sultan, pärinesid nad juba 10.-st sajandist samast suguvõsast. Tegu oli prohvet Muhamedi tütre Fatima ja tema abikaasa Ali järglastega. Neid kutsutakse Hassimiidide sugu võsaks. Šerifi võim oli sümboolne ja religioosne sellepärast, et sherifile ei olnud suuri maavaldusi või vägevat armeed. Aga tema hoole all olid palverännupaigad Meka ja Mediina. Ning muslimite palverännu ajal sai seriifist kõige tähtsam isik maailmas. Šerifi võimu täiendasid metsikute beduinide hõimud Araabia kõrbes. Nende tasakaalu suhe oli õhkõrn. Esimese maailmasõja ajal, mil osmanid liitusid Saksamaa ja Austria-Ungari kuningriigiga Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vastu otsisid inglased kõiki võimalusi osmanite impeeriumi tükeldamiseks ja lõhkumiseks. Ja leidsid, et suurepärane isik, kes võiks araablaste mässu juhtida. On Meka sherif ja tema pojad. Sellel hetkel alates 1908.-st aastast oli ametis sherif Hussain. Tema perekond oli seda ametit nagu juba öeldud hoidnud 10.-st sajandist alates. Ja pikalt rääkis Hussein inglastega läbi sest inglased ei soovinud talle sugugi mitte kogu Araabia poolsaart anda. Nimelt samal ajal käis inglastel läbirääkimine ka prantslastega. Ja samaaegselt, kui sõlmiti kokkulepe Mekašerifussainiga sõlmiti ka inglise prantsuse salakokkulepe Saiks Pico. Salaleppena on see ajalukku läinud. Selle järgi lubati Süüria ja Liibanon prantslastele. Samas kui Palestiina, Jordaania ja Iraak jäid inglastele. Mõlemad riigid tohtisid oma mandaat aladel pärast esimest maailmasõda kehtestada sellise võimu, nagu nad ise soovivad. Samal ajal lubasid inglased sherif Husseinile, et tema saab valitsema kõikide araablaste üle ja saatsid tema juurde sellise huvitava mehe, kelle nimi on Toomas Edward Lorenz aga rohkem tuntud kui araabia Loorents. Tema oli siis see vahendaja, kes pidi araablasi suunama nende mässul Türgi ülemvõimu vastu ja ühtlasi vahendama inglaste saadetud relvi ja raha. Inglased saatsid ka armeesid vabatahtlike Indiast aga ka Türgi sõjaväest vangi langenud araablasi näiteks Egiptusest. Ja juhtuski nõnda, et araablaste mäss oli edukas ja nad suutsid vallutada nii damaskuse kui Jeruusalemma. Loomulikult neid valdusi inglased araablastele jätta ei tahtnud. Ja esimese maailmasõja lõpust, kuni tegelikult teise maailmasõja lõpuni domineerisid inglased ise Lähis-Idas. Küll aga lubati siis nimeliselt meka sherif Husseinile ja tema poegadele kõikide araablaste kuningateks saamist. Märgake, et kui prantslased kehtestasid Süürias ja Liibanonis sellise vabariigi taolise riigikorra, siis inglased ise kuningavõimu pooldajate ja monarhistidena toetasid pigem kuningavõimu kehtestamist Lähis-Idas. Sherif Hussain kuulutas ennast 1916. aastal Hitšadži, siis Meka ja Mediina piirkonna kuningaks. Esimese maailmasõja järel tegid Hassimiidid katse panna oma suguvõsa liikmed võimule nii Süürias kui Iraagis ja Jordaanias. Katse sherif Husseini kolmas poeg Faizzal Süürias kuningaks teha luhtus. Prantslased ei lubanud Süürias kuningriigi tekkimist. Lohutuseks andsid inglased sherif Husseini pojale Abdullachile transJordaania. Niimoodi kutsuti Jordaaniat sellel hetkel emiiri koha ja kolmandast pojast. Faizzallist sai Iraagi kuningas. Esimene koht oli reserveeritud poeg Alile. Temast pidi saama sherif Husseini järglane Araabia poolsaarel. Loomulikult ei mänginud ka inglased puhast mängu sest neil oli kokkulepe prantslastega ja samaaegselt toetasid nad ka saudide perekonda, kes vallutas Araabia poolsaare ja tõrjus 1925. aastal Hassimiidid sealt välja. Samal ajal haaras Türgis Aga võimu kindral Mustafa Kemal Atatürk. Novembris 1922 kaotas ta sultanaadi ja saatis sultani koos perega eksiili. Märtsis 1924 kaotas taga kalifaadi. Ja siin nägi Meka sherif Hussein võimalust loobuda keerulisest riigi juhtimise poliitikast ja hakata taas usujuhiks. Ta jättis Hitšadži kuninga kõikuva drooni oma vanimale pojale Alile kolis elama Jordaaniasse ja kuulutas ennast Califiks. Vanim poega lee tuli talle kiiresti järgi, sest saudide perekond ajas Hassimiidid kogu Araabia poolsaarelt minema. Sherif Hussein suri suhtelises unustuses 1931. aastal ja on maetud Jeruusalemma templimäele mošeesse. Tema vanim poeg Ali leidis varjupaiga oma venna juures Iraagis Iraagi kuninga juures ja suri seal suhteliselt noorena, 55 aastasena ning on maetud koos teiste Iraagi kuningaperekonnaliikmetega Athamyya linnaosas asuvasse Mochisse. Nüüdsest oli assimiididel kaks kuningriiki. Iraak mis püsis 1958. aastani ja Jordaania, mis seisab tänaseni. Iraagis jõudis selle 36 aasta jooksul võimul olla lausa kolm kuningat. Esimene neist oli Fass all, esimene kusseini, kolmas poeg. Nagu kuulsime saida Iraagi lohutuseks selle eest, et Süürias ta võimule tulla ei saanud. Ta valitses sisuliselt kogu oma valitsusaja briti võimu all. Kohal oli inglise sõjavägi. Ja varsti pärast seda, kui Iraagile anti-nimeline iseseisvus 1932. aastal kuningas ka suri. Kuningat tabas Šveitsis viibides südameatakk pelgalt 48 aastasena. Kuningriigi lõpuni seisis tema uhke ratsamonument keset Bagdadi kesklinna aga revolutsiooni käigus 1958 Kistise loomulikult maha. Ta jättis endast järele ainult ühe poja ja kolm tütart. Ja sellest ainsast pojast kuningas gaasi ka sai. Ta oli õppinud Londonis Harrovi poiste internaatkoolis ja vahetult enne kuningaks saamist sõjaväelasena osalenud ka Iraagi süürlaste. Need on Nestor Jaani kristlased. Tapmisel. 1933. aasta alguses toimusid Symeele tapatalgud kus Iraagi väed hävitasid 63 kristlaste küla ja hinnanguliselt tapeti umbes viis kuni 6000 inimest. Lisaks sellele oli kuningas gaasi üsnagi natsimeelne. Ta vaimustus saksa võimudest ja seetõttu on tema surm 1939. aastal autoõnnetuses varjutatud ka müstika ja saladuselooriga. Isegi on räägitud sellest, et võib-olla ta tegelikult ei hukkunud, vaid hoopiski tapetud. Või oli siis autoga midagi tehtud, et see õnnetuse teeks. Seetõttu oli viimane ja kolmas Iraagi kuningas Faizzal teine võimule saades pelgalt nelja aastane. Aga Hassimiididel meessoost pärijaid leidus. Tema Regendiks sai tema vanaonupoeg Ali poeg abtilla. Ja tema juhtis siis praktiliselt kogu Faizzal teise valitsusaja jooksul tegelikult Iraagi valitsust. Ja loomulikult oli tegelik võim hoopiski inglise vägedel, mille sõjaväebaasid Iraagis olid, sest käis ju suur osa kuningas Faizzal teise valitsusajast 1939 kuni 58 teine maailmasõda. Pikka aega oli Faizzally ajal mõjukas ka teine isik. See oli kindralist peaminister Nuri al-Sayid, kes oli üsna kõva käega mees, et mitte öelda diktaatorliku. Ta kiusas taga neid, kes toetasid kommuniste. Ta kiusas taga neid, kes olid natsimeelsed. Ja samal ajal toetus tugevasti inglise mägedele. Inglastel oli vaja kontrolli Iraagis hoida samadel eesmärkidel. Mil täna hoiab seal võimu Ameerika Ühendriigid. Need olid Iraagi naftatulud sest pool nendest naftatuludest läks sellel perioodil inglastele. Miks Iraagi kuningriik püsima ei jäänud? Siin on väga mitu erinevat põhjust. Ühelt poolt oli asi selles, et Hassimiidide perekond oli tegelikult täiesti võõras Iraaklastele. See oli võõramaine, kuigi Araablastest perekond, kelle liikmed olid õppinud kas Inglismaal, kes veetsid suurema osa ajast Šveitsis puhates nagu see oli tohutult rikkad ja seisid oma rahvast väga kaugel. Teiseks toetasid Iraagi kuningad loomulikult oma inglastest isandate mõjul näiteks Iisraeli-Palestiina konfliktis Iisraeli. Ja näib, et selleks viimaseks tilgaks, mis revolutsiooni Iraagis sütitas oligi suhtumine Palestiina küsimusse. Ja 1958. aastal, kui kuningas otsustas saata väed Palestiina-Iisraeli konfliktis palestiinlaste vastu siis pöördusid needsamad väed tema vastu ja saatuslik kuupäev oli 14. juuli 1958. Oli see siis riigipööre või revolutsioon, nii nagu Iraagis nimetatakse kindral Abd Al Kariin, ka Siim haaras võimu. Kuningaperekond ja ka Regendi perekond asetati seina äärde hommikul kell kaheksa ja lasti surnuks. Nende alasti laipu veeti tänaval ja mõned riputati ka laternaposti otsa. Lõpuks nad tükeldati ja põletati, et kusagil ei oleks märtrite haudu. Ka endine peaminister Nuri Assayyd saadi kätte, kuigi see vanamees üritas naisteriietes Iraagist põgeneda. Ja nõnda sai otsa assimiidide võim Iraagis. Ent on olemas endiselt kaks assimiidide suguvõsa liiget kes Iraagi trooni taotlevad. Need on Fass all teise tädipoeg. Ali Ibn Al Hussein kes elas ja kasvas üles Inglismaal, aga pärast Ameerika Ühendriikide sissetungi, pöördus tagasi Iraaki ja juhib täna seal monarhistliku parteid, mis ei ole küll eriti edukas. Teine on Faizzal, teise vanaonupoeg, Jordaania kuninglik kõrgus ja prints raad. Iiemmn Sayid, üsnagi eakas mees. Sündinud aastal 1936. Tema on Jordaania kuninga nõunik, aga väidab, et tema suguvõsal on õigus Iraagi troonile. Jordaania kuningriik on ainus Hassimiitide valdus mis püsib tänaseni. Jordaania kuningriigivapp on uhked punased kardinad ja nende kohal kõrguv kuningakroon. Kardinate ja krooni all on sinise maakera peal pistrik. See on seesama pistrik, millega assimiidide perekonnaliikmed kõrbes loomi jahtisid. Treenitud pistrikega. Pistriku selja taga on kaks Jordaania lippu ja kaks ristatud oda. Pistriku all on pronkskilp, mis riiki kaitseb. Ja kilbi all. Kaunil lindil on moto see, kes otsib jumala tuge ja juhatust Jordaania assimiidide kuningriigi kuningas. Nii et kuningas jumala kaitse all ja pistriku valvsa pilgu all. Jordaania lipp on oma olemuselt trikoloor kus on siis kolm värvi mustvalge ja roheline. Ja neid ühendab punane kolmnurk valge tähega. See punane kolmnurk valge tähega on loomulikult Hassimiidid, kes siis ühendab kõiki araablasi ja neid dünastiaid, kelle käes on olnud Califi võim. Nii et viidatakse mitte ainult oma kuninglikule, vaid ka religioossele võimule. Esimene Jordaania kuningas kandis nime Abdullah, esimene nimeliselt oli ta võimul 1921.-st aastast alates. Algselt siis inglaste võimu all Trans, Jordaania emiir. Ja sellel hetkel kuulus Trans Jordaaniasse mitte ainult tänapäevase Jordaania territoorium vaid ka Iisraeli-Palestiina territoorium. Ent peagi võtsid inglased selle Iisraeli-Palestiina kolmnurga emiiri võimu alt ära ja Emirile jäi ainult siis Jordani jõetagune ala. Sellest ka see transJordaania nimi. Abdullah esimene valitses üsnagi autokraatselt, kuigi tal oli olemas ka nimeliselt parlament. Teise maailmasõja ajal oli ta inglise liitlane ja Inglise väed olid loomulikult riigis kohal. Lõplik iseseisvus anti Jordaania üle 1946. aastal ja Jordaania nimi võeti alles 1949. Muide, Abdullah toetas Iisraeli ja Palestiina jagamist, nii et tal ei olnud sellist tüüpilist Araabia seisukohta. Et ei mingisugust riiki juutidele. Ja samas, kuigi ta oli nii-öelda positiivselt meelestatud Iisraeli tekkimise suhtes osales ta 1948. aastal araablaste sõjas juutide vastu ja omandas selles sõjas siis läänekalda ja Ida-Jeruusalemma, mis olid 1967. aastani Jordaania võimu all. Aga see on ainult loomulik, sellepärast et Jordaania kuningas kuni tänaseni on ka Jeruusalemma islami pühapaikade nimeline kaitsja. Tulla sai ka veidral kombel. Nimelt hoolimata sellest, et palestiinlased olid tema võimu all ja ta käitus nendega viisakalt ja soosivalt leidsid grupp palestiinlasi, et ta on käitunud nende suhtes ebaviisakalt. Ja kui ta külastas juulist 1951 Jeruusalemmas asuvat templimäge siis 21 aastane Mustafa Shuu tulistas teda mošees. Sealsamas juures oli ka kuninga lemmikpojapoeg tulevane kuningas Hussein. 15 aastasena? Jaa, väidetavasti sellel hommikul ei olevat Hussein soovinud rinda panna oma ainust medalit aga vanaisa nõudel ta siiski seda tegi. See oli saatuslik otsus, sest nimelt seesama medal päästis ta Tapa kooli eest. Kuningas sai surma ja vandenõulased läksid kohtu alla, osa neist ka poodi. Kuigi lõpuks selgus, et vandenõu taga oli äsja Egiptuses võimu haaranud sõjaväeline valitsus. Ja täpsemalt selle liige kolonel Abdullah l teil kellele muide kuningas Hussein 1967. aastal armu andis. Väidetavasti sooviski Abdullah, esimene et tema järglaseks saaks tema pojapoeg, sest oma poegadest, talallist Načefist. Ta eriti lugu ei pidanud nooliga põhjust. Tema vanim poeg tal all, kellel siis nimeliselt õigus kuninga troonile oli oli vaimselt haige. Ja kuigi ta lühiajaliselt 1951 kuni 52 kuningaks sai, siis tegelikult oli Regendi võim Nadjeefi käes ja talal taandus troonist kiiresti ja veetis elu lõpuni, mis saabus 1972. aastal oma aega Istanbuli vaimuhaiglas. Abdul ahil oli surma hetkel kolmest erinevast abielust kaks poega ja neli tütart. Aga nagu me ütlesime, soosis ta eelkõige oma pojapoega talali poega Husseini. Ja niipea, kui Hussein oli saanud vähegi valitsusvõimeliseks ja täisealiseks seitsmeteistaastasena sai Husseinist Jordaania kuningas ja hinnatud kuningas sest kuigi ta elas ainult 64 aastat, siis sellest 64-st aastast 47 oli ta Jordaania kuningas. Ja väga keerukal perioodil Jordaania ja Lähis-Ida ajaloos. Sest riigis oli suur hulk Palestiina põgenikke. Ja paratamatult Iisraeli-Palestiina naaberriigina kandus ka kogu see probleemide pundar Jordaaniasse üle. Samal ajal tuletame meelde, 1952. aastal kukutati Egiptuses monarhia 1958. aastal. Assimiidide enda perekond tapeti Iraagis, nii et ka need on Jordaania naabrid. Lisaks sellele veel Egiptuse, kes liitus Nõukogude Liiduga ja Jordaania, Türgi, kes olid Inglismaa ja hiljem Ameerika Ühendriikide liitlased. Vastasseis näiteks Suessi kriisi ajal 1957. Seetõttu pole ime, et kuningas Husseini on üritatud väga mitmel korral mõrvata. Kuivõrd kuningas ise oli väga võimekas lendur ja helikopterijuht, siis näiteks ühel korral on üritatud teda lausa Süüria lahingulennukitega alla tulistada. Tal on õnnestunud nende eest minema lipsata. Henry Kissinger, omaaegne Ameerika Ühendriikide riigisekretär, sisuliselt välisminister meenutab oma mälestustes, et tema ja tema abikaasa lendasid kord Husseini juhitud helikopteriga. Ja Kissinzeri abikaasa olevat juhtinud hirmunult tähelepanu, et puude ladvad on üsnagi lähedal. Selle peale olevat kuningas Hussein laskunud veel madalamale, öelnud saab veel lähemale puulatvadele. Kuningas Husseini üritati mõrvata nii autopommiga. Mürk oli paigutatud tema kõrva tilkadesse. Ja ühel hetkel viiekümnendatel aastatel hakkasid kuningapalees kassid surema. Nimelt selgus, et üks kokkadest proovis kasside peal mürki, mida ta tahtis kuningale Anda. Palestiina vabastusorganisatsioon üritas teda tappa nii Jordaanias kui Egiptuses kui Marokos. No arusaadav ka, miks 1978. aastal Camp Davidi siis Ameerika Ühendriikides tunnustas Jordaania esimese Araabia riigina Iisraeli eksisteerimist. Ja see oli palestiinlastele kõva löök. Rääkimata sellest, et 71. aastal saatis ta kõik Palestiina põgenikud ja eelkõige siis Palestiina iseseisvusvõitlejad maalt välja. Isiklikus elus oli kuningas Hussein kõva naistemees. Ta oli abielus neljal korral ja lisaks sellele olevat tal olnud väga mitmeid afäär erinevate naistega. 1959. 60. aastal olevat tal olnud armuseiklus Ameerika Ühendriikide näitlejatari Susan käbatiga. Ja Susan käpati. Poja Timoti Scotti kohta on sosistatud, et tegu oli tegelikult kuningas Husseini pojaga. Kas see niimoodi on või mitte, me ei tea. Aga asjale lisab pikantsust see, et elu lõpul muutus Susan käbot vaimselt ebastabiilseks. Ja detsembris 1986 toimus üsnagi inetu intsident. Nimelt väidetavasti olevat ta oma pojale kallale läinud ja poeg lõi ema hantliga enesekaitseks surnuks. Pärast seda veetis Timoti Scott kaks ja pool aastat vanglas ja pääses sealt vabaks 1989. aastal. Kas ja milline on tema sidekuningas Husseini Jordaania kuninga perekonnaga, on jäänud saladuseks. Nagu ütlesime, oli kuningas Hussein abielus neljal korral. Kokku on ta 11 lapse ametlik isa. Tal on viis poega ja kuus tütart. Ja praegune kuningas Abdullah, teine on siis tema teise abikaasa Antonet kardine poeg kuningas Hussein ise lisaks juba mainitud lennuhuvile oli ka raadioentusiast. Tal oli oma kutsung JPY üks. Ta kogus erinevaid mootorrattad taid ja talle meeldis ka nende mootorratastega kõvasti kihutada. Ta oli rallifänn, kõva suusataja ja mängis ka tennist. Ja lisaks kõigele oli kuningas Hussein kõva suitsumees. Ilmselt seetõttu tabas teda 1998. aastal ka lümfivähk. Väidetavasti raviti vähk küll Ameerika Ühendriikides välja. Sellest hoolimata seitsmendal veebruaril 1999 amaanis tema süda ka seiskus. Tema matustel osales ligi miljon Jordaania kodanikku. Ja lausa neli Ameerika Ühendriikide presidenti. Kaarter Food, Clinton ja Bush. Ja tänaseni tegutseb tema noorim abikaasa, viimane Liisa Nadžiib hallabi, kes rohkem tuntud kui kuninganna luur. Kuninganna noor sellepärast, et oma viimasele kaunile abikaasale kinkis kuningas Hussein kauni tiitli nur Al Hussein araabia keeles Husseini valgus kes on sünnitanud kuningas Husseinile, kaks poega ja kaks tütart. Sest kuninganna Nuur tegutseb tänaseni heategevusega ja juhib kuningas Husseini fondi ja on muuhulgas kirjutanud ka oma elust kuningaga huvitava raamatu. Eesti keelde on gaase tõlgitud, kannab pealkirja, usuhüppe, mälestusi ainulaadsest elust. Inglise keeles. Muidugi, liipafeit tähendab midagi natuke enamat kui usuhüppe eesti keeles. Kuningas Husseini järel sai Jordaania kuningaks veebruarist 1999 Abdullah, teine praegusel hetkel 55 aastane mees. Troonipärija oli ta juba 65.-st aastast alates. Ja kui tema isa olid painanud Palestiina-Iisraeli probleemid ja Palestiina põgenikud siis teda ennast painavat 2011.-st aastast alates loomulikult Süüria põgenikud ja Süüria kodusõda. Kuningas on käinud algkoolis, Inglismaal ülikoolis, Ameerika Ühendriikides ja lõpetanud 1982. aastal sänthorsti sõjaväeakadeemia. Sarnaselt oma isale on ta üsnagi militaarne ja ka tema on lendur ja mootorrattaentusiast. Talong kindral majori aukraad. Kui kuningas Hussein eelistas suure osa omavalitsusajast valitseda nii-öelda ise ja kontrollida parlamenti ja valitsust ja alles 1989. aastal lubas täieliku demokraatiat siis uus kuningas Abdullah, teine on lubanud parlamendil rahulikult tegutseda ja poliitikal areneda. Tõsi, tal on üks komme, ta käib salaja incognito riigiametites. Kiirvisiitidel. Ühes intervjuus on ta öelnud. Bürokraadid on hirmul. Suurepärane. Ja tedagi on sarnaselt oma isale üritatud vähemalt korra mõrvata. Aastal 2000, kui ta oli perega Kreekas puhkamas, siis paljastus vandenõu ta perega tappa. Ta on mitte ainult Iisraeli-Palestiina konflikti vahendaja, vaid rahuvahendaja kogu islamimaailmas. Üritades lepitada muuhulgas ka Süüria kodusõja vaenupooli ja tuua leevendust Liibanoni poliitikasse. Tan endiselt Jeruusalemma islami pühapaikade kaitsja ja muuhulgas on tema isiklikul kutsel külastanud paavst lausa kolmel korral Jordaaniat. Lisaks oma Militaarsetele hobidele on ta ka innukas langevarjuhüppaja. Ja talle meeldib ka, kui Jordaanias filme tehakse. Ta on lasknud Punase mere äärde ehitada eraldi filmistuudio. Ja meenutame, et Transformerid teist filmi filmiti just nimelt Jordaania territooriumil. Kuulsas Petras. Tema abikaasa Ranya alias siin sündinud 1970 on pärit Kuveidi palestiinlaste perekonnast. Ta tutvus kuningaga, töötades Jordaanias Apple'i harukontoris. Nad abiellusid 1993. Neil on kaks poega ja kaks tütart. Praegune troonipärija on Hussein IN aptal la kes on sündinud 1994. Vastavalt Jordaania põhiseaduse paragrahvile 28 on troonipärilus sätestatud selliselt, et Jordaania kuningaks saab Abdullah esimese järglane isaliinis meessoost, kes on moslem, kes on vaimselt terve. Ja hetkel on Jordaanias reastatud lausa 37 sobivat isikut, kes võiksid kuninga troonile saada. Esimene siis, nagu öeldud, troonipärija kussein. Troonipärija on lõpetanud aastal 2016 Ameerika Ühendriikides Georgetowni ajaloo osakonna ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Sand Eesti sõjaväeakadeemia. Tal on leitnanti aukraad ja tema huvide hulka kuuluvad jalgpall, mootorrattad ja kitarrimäng. Hiilgav tundub kaugelt vaadates Jordaania kuningakoda. Ent assimiidide ajalugu on olnud täis ebaõnnestumisi maade kaotamisi. Valitsejaid on mõrvatud võikal moel. Neid on üritatud korduvalt tappa ja nad on veriselt hukkunud. Mõni on läinud hulluks ja parimal juhul on neid oodanud surm eksiilis. Ainult väga vähesed Hassimiidide liikmed on saanud valitseda rahus ja ainult Jordaania on püsima jäänud. Majaka ja rahu aasina keset mässlevat araabia maailmapistriku pilgu all. Helipuldis oli maris Tomba, mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetama Jordaania lauljatar Samira Asa liin.