Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Tere kuulama saadet, kuidas elada 100-ni, aga veel üheksakümneselt möllu teha. Täna on selle saatesarja viimane saade. Neid kümmet saadet tehes oleme saanud kuulajatelt tagasisidet, et inimesed tegelikult ei tahagi elada 100-ni. Ja me oleme sellega väga nõus. Samuti on selle mõttega nõus need teadlased, kes on meiega selle saatesarja kaasa teinud. Aga nendelt teadlastelt on veel üks hea ja huvitav mõte. Nimelt see, et me teame, et meie keskmine eluiga koguaeg pikeneb ja inimesed elavad järjest vanemaks. Ja mis siis, kui teiega ka juhtub, see te elategi, 100 aastaseks? Te saatesari ei ole mõeldud eakatele ega vanuritele. See saatesari on mõeldud noortele nendele, kellega võibki juhtuda see paratamatus, et elada sajaaastaseks. Või elabki lihtsalt kaua. Mina olen ERR novaatori teadustoimetaja Marju Himma ja minuga koos on seda saadet teinud toimetaja Linda Eensaar ja Allan Raja veel ja helipildiliselt on meid aidanud Maristonbacheviidika Ludwig. Aga Allan ja Linda, ma küsin alustuseks teie käest ühe lihtsa küsimuse. Alustame kõige lõpust, mis on surm. Vikipeedia järgi on surm see, kui inimese bioloogiline keha lõpetab tööd. Ehk siis kaob vereringe ka mõttetegevus kaob, bioloogiline tegevus. Minu arvates, kui me lähtume sellisest asjast nagu energia jäävuse seadus ja me teame, et inimhing on sisuliselt meie Sinapsite vaheline elektriliste impulsside kogum siis tahaksime uskuda reinkarnatsiooni ja nii nagu meil 21. sajandil ikka siis pärast surma ju võiks ju meie hing jõuda kuskile pilve ja võtta seal mingi teise kuju. Aga mis teie arvate? No minul on seda raske praegu määratleda, sellepärast et kasutades oma kirjanduse õpetaja sõnu, siis noorelt elataksegi igavesti. Nii et mul on raske öelda, mis on surm, aga niimoodi kujundlikult rääkides, siis inimene on ainuke loom, kes teab, et ta kord sureb. Aga samas on ta ka ainuke loom, kes kahtleb selle lõplikkuses või absoluutsuses. Ja animismi seal üleüldse mütoloogilise maailmapildi, nii et meie hulgast lahkunud tulevad mingil kujul tagasi. Aga mitte sellisena, nagu me neid tundsime, need surnukehade laibad, neid neid kardeti, sellepärast hakati neid matma põletama. Nimede kokkuvõtlikult võib öelda, et igasugused religioonid tekkisidki hirmust surma ees. Ja sellepärast oleme alati mõelnud surma peale ja surnute eraldamise peale elusatest. Minul tuleb sellega meelde hoopis üks meeleolukas seik, mida minu vanemad kunagi mulle rääkisid. Kunagises ERKIs praeguses kunstiakadeemias oli religiooni ajaloo eksam olnud, kus õppejõud küsis, et mis on surm, sellepärast ka mina teen seda küsimust, küsisin. Ja kui tudengid, siis proovisid rääkida bioloogilisest ja keemilisest aspektist, kuidas ikkagi miski asi assimileerida, miski asi tissimileerub ja kuidas ikkagi keemilised protsessid toimuvad kehas ja ja hing lahkub kehast, siis õppejõud lõpuks ütles, et te olete religiooni ajaloo eksamil. Mis tähendab, et surm on patu palk? Ja minu arust on hästi hea mõtte mõtestamaks surma. Kui me räägime selles saates vanaks elamisest, siis me ei pääse üle ega ümbert kuidagi surmast ja surm võibki olla patu palk ja surm sõltub kontekstist. Keemik ütleb, et surm on keemiline protsess, mis jätkub pärast surma. Ja füüsik ütleb, et see on energia jäävuse seaduse kohaselt lõppematu ring. Ja kirjandusteadlane ütleb, et see võib olla ka romantiline ja mõtestamise küsimus. Mina sotsiaalteadlasena muidugi ütleksin, et sotsiaalteaduste kohaselt on surm, sotsiaalne konstruktsioon. Ainult minu arust üks asi on kindel. Kõik inimesed lõpuks surevad. Me sureme kõik ükskord ära ja see on üks asi, mille pärast kindlasti ei ole vaja muretseda. See tuleb nagunii. Aga enne surma tuleb elada. Ja nüüd keskendun meiegi edasi selles saates sellele, kuidas elada. Ja kuidas elada ka siis, kui peaks juhtuma, et elate 100-ni. Aga et üheksakümneselt ei peaks veel võtma 15 tabletti päevas ja olema kellelegi hooldatav või kellelegi hoolealune või olema päris üksi või kurbuses. Tallinna Ülikoolis uurib eakaid ja nende toimetulekut teadur Tiina Tambovi ja ta andis meile ühe väga huvitava intervjuu, millest jäi meil ka teatud osa üle mis kuulajateni siiamaani ei ole jõudnud ja seal ta ütleb, et meid ei tapa vanadusest mitte haigused ja tõved vaid hoopis üksindus. Ja Eestis on see oht väga suur ja üksinduses tekivad füüsilised ja muidugi vaimsed tõved ja sellest siis lõpuks diagnoosi sa saad ikkagi nagu meditsiinilise. Et see üksindus ja eraldi hoidmine ja sõprade kaotamine ja nende asemele uue sotsiaalvõrgu otsimine, et see on väga laialt näha. Ja selleks, et üldse õppida ja tunda oma arenemisest rõõmu, selleks pole vaja muud, kuid teiste inimestega suhelda. Ja kui sul seda sotsiaalvõrgustikku ei ole, seal kannatad üksinduse all, siis on sul see rõõm maas ja pluss üksindus, mõju füüsilisele tervisele. Ja kui me nüüd räägime päevakeskusest, sotsiaalkeskustest ja seal, mida tõesti väga toredasti seal tegevusi pakutakse, siis ikka, see on väga kitsas nimekiri tegevustest, mida seal saab teha ja väga paljudele see ikkagi ei ole sobiv. Sest ütleme nii, et kohalike omavalitsuste juhid ütlevad, et meil on siin ju laulukoor ja tantsugrupp, memmed-taadid käivad koos, et meil on kõik korras. Miks me arvame, et inimene, kes tööealisena ei ole lauljaga tantsija, nüüd järsku peab hakkama laulma ja tantsima? Et tuleb ikkagi, kui ta, seda, mis teda huvitab ja eriti nii-öelda näljas on, on ju mehed, vanemad mehed, sest tikkima kuduma hakkavad neist väga üksikud ja selliseid töökodasid või, või lihtsalt kokkusaamiskohti, kus, kus Spentangi mängida või võistlusi teha ei ole. Et Sul on olemas ju kogemused ja teadmised ja oskused, aga sa ei saa neid nagu rakendada rohkem kui seda, mis sa ise välja mõtled oma kodus aiapidamises näiteks. Et teiste sõnadega on see vabatahtlik tegevus, mis kogukondades korraldatakse ja kus inimesed saavad rakendada neid oskusi, mida nad oskavad selles mahus, mida nad jaksavad. Ja meil on seda väga vähe. No üks tüüpiline näide, mida ma ise toon, on, et kui on vaja seal külas midagi istutada siis kutsutakse ka vanemaid inimesi ja see mingi raskuse tõstmine, selle teeb noore mära, aga vanem inimene jälle spetsialist, et kuidas istutamine käib ehk erinevas eas inimesed tuleks kokku tuua ja kutsuda nad tegema midagi, mis on nii noortele kui vanadele kõikidele vajalik. Ehk see, nende kõikide eesmärk. Ja siis ta saab rakendada seda, mida ta oskab ja tunda ennast vajalikuna. Üks suur probleem, mis tuleb share uuringust seal välja, on see, et vanemaealiste hulgas on vaimsed häired tugevalt aladiagnoositud, eriti depressioon. Miks see on, kas meie vanemaealised eakad inimesed ei taha tegelikult tunnistada neid elu jooksul tekkinud pingeid vanemas eas? No vot, et need on mult sulle teist küsimus, et kui 85 aastane naine ütleb, et tema tahab ära surra ma ootan surma. Kas see tundub sulle imelik? Ei tundu, kusjuures arvestades seda eluiga, mis ta on elanud arvestades kõiki seda pinget ja koormust, mis ta on talunud, siis ei tundu küll. No ütleme, et naine on täiesti veel, saab hakkama, ta ei ole nagu voodis suremas vaid on elujõus inimene. Selles ongi asi, et meile tundub see normaalne. Aga tegelikult see ei ole normaalne, see on depressiooni sümptom kui, nagu füüsiliselt, et inimene ei ole suremas, aga vaimselt ta tahab ära surra, tal siis järelikult puuduvad eesmärgid, elus puudub see rõõmuallikas ja me peame, nagu sa praegu välja tuli, seda normaalseks ja ta peab ise seda ka normaalseks. Ja kui tema ise ja meie peame seda normaalseks, me ei nimeta seda depressiooniks ja me ei võta siis loomulikult ka mitte midagi. Ehk suureneb lõhe iseenda arvamuse ja tegelike sümptomite vahel vanemas vanusegrupis, mis ongi see, et me arvame, et vananemine tähendab depressiooni langemist, see ei ole õige. Teiselt poolt on muidugi seda abi hea ütelda, et minge kutsuge või otsige abi, aga see väga raske korraldada. Meil ei ole nagu te teate noorematega inimeste jaoks piisavalt psühhiaatreid. Ja kui nüüd kõik vanemas eas inimesed ka psühhiaatri poole hakkaks pöörduma, siis siis seda pakkumist ei ole Eestis kindlasti piisavalt. Psühhiaater on muidugi selline meditsiinilise abi poole pöördumine juba, aga esimene samm on tõesti teadvustada, et vanema inimese depressioon ei ole normaalne nähtus. Ja samamoodi kui vanem inimene on rõõmus, siis selle rõõmuga ta teeb kõik enda ümber kõrvaldamiseks, seda me oleme ka kogenud. Ehk inimene peab surema ilma depressioonita, sisuliselt rõõmuga. Vananemine on protsess, vananemine ei ole sündmus, mis ühel päeval toimub, vaid see on protsess, et ilmselgelt see, kuidas on elanud inimene tööealisena, mõjutab seda, milline kvaliteet on tema vanaduspõlves, kui me ei räägi mingitest õnnetustest, lausa selge, see tuleb ette valmistada ühelt poolt tervislikud eluviisid, mis ei ole üldse nii keeruline, kui seda tihti väljendatakse, et sa pead lihtsalt olema füüsiliselt aktiivne, kõndima, mitte istuma. Ja teiselt poolt see teadlik kaasa minemine, ühiskonna arengutega ehk teadlik kursis olemine Nendesamade äppide nendesamade uute keskkondadega, uute vooludega ja selleks sa pead suhtlema nooremate inimestega, seda nagu välja ei loe ajalehest, vaid suhtle nooremate inimestega ja kui sa juba suhtled nooremate inimestega, siis see, kui sööja kaslane kõrvalt ära kaob, on sul ikkagi olemas noorem sõber või tuttav. Ehk sa pead põlvkondadevahelisi sidemeid teadlikult looma, olema teadlikult kursis ühiskonna arengutega, miks me seda ei ole siin kõrvad lahti hoida, siis kostub, et ise teeme ennast maha, väga vara. Ma olen juba kuulanud, et juba kolmekümnendates inimesed hakkavad kima ealistest iseärasustest. Et ma ei saa, see mul juhtus sellepärast, et mul on ealised iseärasused, mul ei tule see nimi meelde, mul on, näete ealised iseärasused, poeme selle fraasi taha. Me ei pinguta, vaid me mõtleme, see nii peabki olema. Ja kui me juba nii vara, kuid sellega pihta hakkame, no mida siis? Ehk ei ole mingeid ealisi iseärasusi, kui nimi meelde ei tule, keskendu, kasuta mälu töid ja mitte midagi hullu ei juhtu sinuga. Aga kui me ütleme, et mina ei saagi sellega hakkama, sest minu passis on selline number, siis on sul tõsi, siis sa ei saagi sellega hakkama. Jah. Elage niimoodi, et sul on kogu aeg tulevik ees ja sa pead selleks tulevikuks valmis olema. Kõiki ema, mis on vanale mehele enne surma, kui saab õnnistust, ta veider elu. Vii. Kuigi maalid tud on, kolle annab sooja, tuli. Tean mu elutööd, nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina. Liivale ei saa ka see puudu. Kahe nädala pärast, mis? Varsti lõpetamas olen oma elurännakud. Äratan, kui laul on liiga lihtne, õpetlik ula ära, sest me selles ilmas Meie eitus, meie jaatus liugleb tuules nagu leht. Mis saadab, ongi saatus ikka õiglane jaanist. Omachingeri võime ja kuri. Ainult seda omaks ja mis su hinge puuduta? Kustutada igavese. Elu. Me oleme kõikides saadetes rääkinud sellest, et kuidas olla õnnelik ja me rääkisime sellest nagu väga erinevates vaadetes väga erinevate nurkade alt. Ja üks saade, mis jäi mul meelde oma pragmaatilisuse poolest, oli meie raha saates, kus me rääkisime samuti, et raha ei tee ainult õnnelikuks. Aga ilma selleta on ka väga raske olla. Üks mõte, mis minule rahatarkuse saatest kõige rohkem meelde jäi, oli see, et kõigepealt tuleb läbi mõelda oma kulutused sest rikas ei ole see inimene, kes palju teenib, vaid see, kes oskab rahaga mõistlikult ümber käia. Ja kui ma nüüd enda näitel toon ja kui ma enda peale mõtlesin seda saadet tehes siis kõigepealt mõelda ära need kohad, kus ma olen kõige nõrgem, et kui ma lähen poodi ja näen seda imeilusat kleiti, mis mulle väga hästi istub, kas ma ikkagi pean selle ostma ja ma olen enda jaoks kehtestanud ühe väga lihtsa reegli, kui ma näen seda kleiti, mida ma väga tahaksin, siis ma kunagi ei osta seda kohe vähemalt ühe öö jätan sinna vahele ja, ja kui mul, siis järgmisel päeval tekib veel ratsionaalselt mõeldes see tunne, et ma pean selle kleidi saama, siis ma lähen sinna poodi tagasi ja enne seda vaatan ülema pangakonto. Ehk mõnikord on väga lihtsad reeglid iseendale distsiplineeri maks, kuidas rahaga ümber käia ja seda õpetas minule just seesama rahatarkusesaade. Ühesõnaga, sa kogusid mõtteid ennem, kui sa läksid neid realiseerima. Ja ma ja ma kogusin enne seda raha. Me rääkisime ka rahatarkuse saates sellisest rikkuse kogumise viisist, nagu on seda investeerimine ja investeerimisest tuleb tegelikult see rahatarkus kõige paremini ehk esile, sellepärast investeerimise puhul me peame väga hästi tundma oma kõhutunnet ja samal ajal hajutama ka erinevaid risk. Ja tegelikult, kui me võtame selle investeerimisloogika, et ärge pange kõiki oma võimalusi, kõiki oma ressursse, kõike oma energiat ühte kindlasse kohta kindlasti allikasse, vaid jagage neid siis läbi sellesamasuguse, mõttekonstruktsiooni või mõttemustri saame ka paremini hakata tajuma elulise riske, oskust maandada, tasakaalustada emotsionaalseid riske, oskus tasakaalustada oma igapäevaelu planeerimist, kuhu ja kui palju oma aega raiskan, mis aeg, mis on meie jaoks kindlasti üks kõige kallimaid varasid. Ja kuidas ennast üldse tasakaalustada erinevate inimeste vahel, sest elu nagu ka investeerimine tihtipeale on rulett, see on õnnemäng. Nii et sa tahad öelda, et nii nagu raha puhul nad on investeerinud erinevatesse asjadesse, tuleb ka inimeste ja sõprade hoidmise puhul just nimelt investeerida erinevatesse suhetesse ja kogemustesse. Jah, sellepärast, et ma arvan, et inimesed, kes on ümbritsenud endast võimalikult paljude erinevate inimestega on ka natuke õnnelikumad, kui teised. Nii nagu ühes esimeses täpsemalt kolmandas saates tuli välja see, et nii uskumatu, kui see ka pole, siis ütleme nii, et armastus käib kõhu kaudu, peab täiesti kindlasti paika ja kui täpne olla, siis kõhubakterite kaudu milles see seisnes, seisneb siiamaani, on see, et meie mikrobioomi ehk kõhubakterite kogum mis on justkui eraldiseisev elusorganismi kooslus meie sees, aga samas on nagu meie ise ka meie teine aju nii-öelda sest ta mõjutab meie meeleolu, meie isusid ja ka meie tundeid, depressiivsust ja sealt tulenevalt ka armastust teiste vastu. Lisaks muidugi üleüldse füüsilist tervislikku seisundit ka. Ja see, et kõik need erinevad aspektid oleks meil tasakaalus, et oleksime rõõmsad, oleksime saledad, oleksime hea unega, siis tulebki nende kõikide asjade jaoks on ta erinevat toitume, toituma tasakaalustatult. Mikrobioomi on jah, justkui omaetteelund meie kõhus, mida? Ma arvan aastasadu varem ei olnudki teadvustatud, et selline asi on, on olemas. Jah, teate küll, et kui kehvasti toitud, siis kõht on kinni või vastupidi, on lahti. Aga seda, kui oluline ta on, oleme me teada saanud alles viimase paarikümne aasta jooksul ja Eesti teadlased on andnud sellesse päris tugevama panuse. Mikrobioloog Marika Mikelsaar, keda väga harva kuuleb tänapäeval intervjuusid andmas, andis meile pika ja väga ägeda intervjuu kus oli terake teadust ja hästi palju talupoja tarkust minu arust ja Marika Mikelsaar praegu juba üsna kõrges eas teadlane tegeleb väga huvitava uurimisprojektiga, nimelt meil on väga lihtne uurimisküsimus, kas need üle sajaaastased inimesed, kas nende mikrobioom on aidanud neil elada sajaaastaseks või on nende mikrobioon kuidagi teistsugune sellepärast et nad on 100 aastased. Ja kui me mõtleme selle peale, milline võis olla meie vanavanemate või, või nende esivanemate mikrobioomi, siis kas see oli kuidagi teistsugune kui meie oma praegu, mis te arvate? Mikrobioomi on see, mis minul on, oleme saanud oma emalt ja tema omakorda oma emalt, nii et ta võib üsna sarnane olla ja need, kes rasked ajad üle elasid neil oligi teistmoodi micro peol. Me peame arvestama muidugi sellega, et meie toidulaud on palju, palju mitmekesistunud ja ma arvan, et meie mikrobioon käib läbi evolutsiooni praegu selles mõttes, et see toit, mida sõid meie vanemad, on ikkagi väga-väga palju erinev sellest toidust, mida meie täna sööme. Peame aru saama, et meie aeg on niivõrd palju kiirem, et me ei saa oma toitu panna nii palju armastust sisse, see tähendab, et me ei saa seda ise valmistada ja väga palju meie menüüst on juba valmistatud erakuskil tehastes kuskil seal, kuidas, kus meie ei näe. Ja Ma arvan, et meie mikrobioomi saab olema üks põhilisi nii-öelda selliseid 21. sajandi toitumisinnovatsioone, mida me alles hakkame ise personiseerima. Ja seda ütles Mikelsaar ka, et iseenesest me võiksimegi oma dieedid vastavalt enda vajadustele tehagi meie mikrobioomi koosluse järgi. Mulle väga meeldib Andrus Kivirähki mees, kes teadis ussisõnu, kus on justkui kaks koolkonda ja seal on väga hästi näha toidulaua murdumine. Jah, ma saan aru küll, et tegemist on pseudoajaloolise romaaniga, aga, aga seal on nii paljugi mõtlemapanevat. Seal on nii-öelda mees, kes teadis ussisõnu ja kelle ema toitis teda väga suure hoolega küpsetatud põdrakülgedega. Ja teistpidi on külainimesed, kes sõid jahukört ja leiba ja põdrakülgesid väga harva, ainult pidupäevadel. Minu arust see on hästi hea muster sellest, kuidas eestlaste toidulaud on muutunud mõnesaja aasta jooksul. Ja me ei tea siiamaani vastust, kas küpsetatud põdrakülg on parem kui küpsetatud leib või jahukört. Aga tänapäeval on meil valik see võib-olla see küpsetatud põdrakülg, see võib-olla see täistera ja seemnetega leib. Aga see võib olla ka väga suure suhkrusisaldusega leib, milles ei ole peaaegu üldse rukkijahu. Ja selle mikrobioomi saate kokkupanemise juures oli meil väga suur küsimus ka endale, et mida siis lõpuks peaks sööma? Sellest saatest jäi välja üks päris oluline osa mis puudutab kõiki neid aineid, mida me tegelikult ei tea, mis meie toidu sees on. Või õigemini, Me teaksime küll, kui me loeksime hoolikamalt pakendeid või kui me oleksime väga-väga teadlikud nendest pakendites kirjas olevatest toiduainetest või toitainetest. Näiteks kui meie toiduainepakenditel on kirjas paksendajad, no mida see siis teeb? Me oleme ERR-i teadusportaalis novaator kirjutanud mitmel korral sellest, kuidas paksendajate liiguvad küll meie seedekulglas, kui nad muudavad sealse epiteeli ehk selle soolestiku sisepinna väga paksuks, mis omakorda tähendab, et meie kõhubakterid ei saa seal hästi toimetada, nad ei saa seal kinnitada, nad ei saa seal oma elu elada. Ja niimoodi lähevad need bakterid lõpuks lihtsalt meie soolestikust välja. Miks see oluline on, see ilmestab just seda, mida Allan ütles, et meie praegune toidulaud või meie tänane toidulaud on selle võrra erinev meie esivanemate omast. Et kas või needsamad paksendajad või mingisugused värvained või lõhna maitseained, mida meil naturaalses toidus üldse olemaski ei ole muudavad väga palju ka meie mikrobioomi koostist, muudavad seda, milline on meie kõhubakterite kooslus ja me ei tea, kuidas see mõjutab meid 50 aasta pärast. Paraku ei saanud sellest saadet teha, sest me veel ei tea, mis on 50 aasta pärast. Kui ma 100-ni elan, siis saadaki. Ega kokkuvõttes saabki öelda, et selleks et kõik need head bakterid oleks meil olemas ja õiges ropatsioonis, siis tulebki meil neile tasakaalukalt süüa anda kõigest midagi kasulikke asju rohkem. No, ega mina olen, eks ole, mikrobioloog, ma ütlen, need bakterid on üle kõige. Ja bakterid on kõige tähtsamad ja sealt seest me saame ikka väga, väga palju informatsiooni ja kui me nüüd selle kontseptsiooni omaks võtame, et inimene on bakteritega tervi ja kõik see, mis, mis sinu sees on, kõik see avaldub sinu verenäitajates, see avaldub sinu rakunäitajates kõiges selles sinu energias, eks ole. No siin Me naersime neid tšakra siis tšakrad ühte kohta tšakrat teise kohta, tegelikult energia tekitaja on igas rakus mitokond, mis igas rakus teeb seda energiat. Jah, ja selle energia saamiseks on, on just näiteks meie bakter üks väga kasulik selles mõttes, et ta võtab ära neid kahjulikke ühendeid, neil on lähtuvad silus fermente memme kolm ja sellepärast ta maailmas praegu läheb kini paljul laiali, et mitte ainult sellepärast, et ta võitleb mingite nakkushaigustega. Ja vot selliseid võimalusi, selliseid võimalusi, niisuguseid baktereid kindlasti on teisi ka veel palju ja neid teisi pruubioodisi ongi palju. Et nende abil on võimalik ka sinu enda ainevahetust muuta. Peer on pererahva rõõmuks saladusse, ajab hinge täis. Nii tore ütlemine seal all on. Mulle väga meeldis sellest samast mikrobioomi ehk kõhubakterite saatest seesama mõte, et mõnikord tuleb läheneda talupoja tarkusega süüa seda, mis lõhnab hästi. Maitseb hästi. Aga mõelda ka seda, et kust ta tulnud on. Ja võib-olla see ongi üks kõige olulisem asi, mida meie saatesarjast kaasa võtta. Talupojatarkus on alati omal kohal iseenda jälgimisel. Ma eeldan, et üks kuulatuvaid saateid võiks olla see, mis rääkis, kuidas elada õnnelikult see pikk elu ära, sellepärast et artikkel mis oli lahti kirjutatud intervjuu Tõnu Lehtsaarega, kus ta rääkis, et kuidas elada elu mõttekalt ja õnnelikult oli äärmiselt soetud novaator päris ja tema põhimõte oli see et mis teeb elu mõttekaks, on säält ja õnnelikuks on vaja olla terve ja õnnelik oma lähisuhet. Harvardis on tehtud üks väga huvitav uuring selle kohta, mis teeb inimesed õnnelikuks siis, kui nad jõuavad 80.-sse eluaastasse. Ja väga lihtne rusikareegel selle juures on see, et need, kes on viiekümneselt terved, on ka veel kaheksakümneselt õnnelikud. Selles on mõnes mõttes oma tõde mitmel moel. Ühelt poolt on see toitumine, tervislik eluviis ja hoidumine tervik ahistavatest eluviisidest. Aga selles on ka väga palju muud ja päris elufilosoofiast näiteks tuleb sellest välja ka nagu mitmest meie saatest tuleb välja see, et selleks, et 100-ni elada, õnnelikult olla õnnelik ka veel 100 aastaselt on elus vaja mingit mõtet, mingit konkreetsemat eesmärki, mille poole liikuda. Ja see eesmärk peab olema üsna isiklik. Ja see tähendab ka seda, et see on igaühel täiesti erinev. Siinkohal võib öelda, et aeg-ajalt asutajat peatuda ja küsida. Et mis on selle asja mõte, mida ma praegu teen, miks ma seda teen ja kellele ma seda teen. Ja omavahel on hästi heas nõiaringis kolm asja, õnn, tervis ja pikk elu. Ja siis nende kolme vahel on sideaineks suhted lähedaste ja sõpradega ja suhetest meie peres ja meie sõpradega oleme me tegelikult ka sellest saatesarjast päris palju rääkinud. Aga siinkohal ma paluksin kõikidel kuulajatel, võta hetk aega mõelda, kuidas teie tänane päev teie elule mõtte annab. Iseenesest on elu eesmärk vajalik, et olla õnnelik ja millegi poole püüelda. Aga see ei saa muutuda samas mingisuguseks kinnisideeks ja sundmõtteks näiteks minu elu eesmärk või nimetatakse tegi, eesmärgiks on lihtsalt unistus on jõuda kunagi Tonga saarele. Aga ma hetkel ei tee selle jaoks mitte midagi. Mulle lihtsalt meeldib mõelda, et ma kunagi olen seal. Aga miks sa tahad Tonga saarele jõuda sellepärast et see on teisel pool maakera. Aga mis siis saab, kui see eesmärk saab täidetud? Sa jõuadki Tonga saarele, aga sellepärast ongi selline unistus, mille poole ma otseselt niimoodi kogu aeg ei püüdle, vaid ma teen muid asju, huvitavaid toredaid pisieesmärke, täidan nimede Tonga saarest saab lihtsalt tore mälestus, mida meenutada, aga ma saan pärast seal käimist ka veel edasi neid muid pisieesmärk edasi teha. Mina panin kunagi kirja kõik need asjad, mida ma tahaksin elus teha ja need olid enamasti seotud kuidagi ka reisimisega. Selles ühes väikeses mustas märkmikus, kus need kirjas olid, need kõik eesmärgid on peaaegu saanud täidetud. Aga ma ei saaks öelda, et mu elu on ka päris mõttetu, sellepärast et eesmärgid on kõik täidetud. Aasta tagasi oli mul näiteks eesmärk, et ma kaitseväe doktorikraadi ja tänavu juunis ma sellega ära kaitsesin ja peab tunnistama, et pärast seda natukene tühi tunne küll. Eesmärk oli täidetud. Aga vist iga eesmärgiga on ka nii, et tuleb mõelda selle peale, mille pärast ma selle eesmärgi üleüldse seadsin. Ja mis ma siis pärast seda saan. Aga kui nüüd nii mõelda minu eesmärgi ja sinu eesmärgi peale, mis oli doktorikraad minul, Tonga saar, siis need mõlemad on kas füüsiliselt olemas või paberi kujul tunnustusena ja need on ikkagi reaalsed asjad. Aga reaalne elu nagu ühes saates välja tuli, ei käi nutitelefonis. See on küll reaalne käesolev vahend, millega võib-olla elu eesmärki nagu saavutada või selle lihtsamaks teha, aga see ei ole omaette eesmärk. Näiteks seal istuda. Ma küsin teie käest, Allan ja Linda, et kuidas teie nutitelefoni kasutamisega on. Kas teie elu käib ka nutitelefonis? Mina olen professionaalne infotöötleja ehk ajakirjanik, see tähendab, et palju minu tööd käib nutitelefonis ja ma pean ajama palju oma tööasju nutitelefonis. See on mind mõnevõrra aheldanud oma väikse tark mees taskus külge, aga ütleme nii, et, et pärast seda, kui me oleme seda saatesarja teinud ja kui me oleme rääkinud nii-öelda teadlikust olemisest oleme proovinud, kata isegi natukene nii öelda kaardistama, ma ei ole tahtnud piirata nutiseadmete kasutamist, aga ma olen tahtnud seda hakata kaardistama, et ma saaksin öelda reaalse pildi ette, kui palju. Et ma reaalselt saaksin pildi ette, kui palju ma oma nutiseadmeid kasutan ja kas kõik need kasutuskorrad on ka teadlikud ja otstarbekad? Allan iga kord, kui me seda saadet tegime ja sul telefon muidugi laua peal põriseb, siis ajas mind kohutavalt närvi. Mina võin täitsa ausalt öelda, et pärast seda sellist inspireerivat vestlust Jaan haruga ajuteadlasega siis ma tõepoolest olen telefoni ära pannud, siis kui mul seda päriselt vaja ei ole, sest et noh, mina töötan ka siin väga palju selle nutitelefoniga, kui ma kodus olen, eriti kui ma teiste inimestega suhtlen, siis see on ära, see telefon on ära. Sest et kelle asi, kas ma olen olemas inimeste jaoks, kes on kuskil kaugel ja selle nutitelefoni vahendusel muga kättesaadavad nad ei, nad ei dikteeri seda, et ma pean nende jaoks olema läbi mingi äpi olemas. Selles saatesarjast oli väga mitmel korral jutuks just seesama nutisõltuvus, mis võib-olla ei olegi otseselt sõltuvus, aga see on selline harjumus, mis on täiesti legaalne, aga kohutavalt halb. Sest see röövib meie aega, röövib meie tähelepanu. Ja meie uneaega, mis oli väga oluline, sest uni on see, mis meid taastab, aga just nutiseade on see, mis seda röövib. Küll aga saime siit saatesarjast päris mitmed teadlaselt ka soovitusi, kuidas ohjata nutisõltuvust ja omakorda tasub siis küsida, kuidas seda probleemi vältida. Kas on võimalik näiteks keelata ärama nutitelefonil, saata sulle kogu aeg märguandeid sellest, et keegi nüüd midagi ütles, et keegi kuskil viskas ühe kiretu pöidla ja ütles, et talle midagi meeldib sinu juures? Kas talle meeldis sinu pilt või ta lihtsalt pani kohusetundest sulle näiteks sünnipäeva puhul Buzz, palju õnne sünnipäevaks, kui reaalne on tegelikult see vahetu või mitte vahetu emotsioon, mille te saate nutiseadme kaudu? See tegelikult ei ole päris. Päris tänapäeval on see, kui inimene leiab aega sinu jaoks selles kiirenevas ajas tulla, su juurde, kallistada ja öelda, palju õnne sünnipäevaks või. Mulle väga meeldis see pilt, mis sa postitasid või küll on tore, et sa käisid kuskil reisil. Räägi mulle sellest reisist, saame kokku, joome ühe kohvi. Need on tänapäeval tõelised väärtused, need 100 kiretud pöialt, mis te saate oma erinevatele postitustele sotsiaalmeedias, kas need tegelikult on väärt teie tähelepanu? Peale selle, et sa saaksid olemas olla teiste jaoks ilmasele nutitelefonita on oluline võtta aeg iseenda jaoks. Nutitelefon võib-olla vahepeal takistab nagu enda mõtetes olemist ka, mida on äärmiselt vaja. Kaabel. Viidi käidi Jaaniga. Küditusid nabašina olen mängus. Head kuulajad, Me tegelikult vaatasime ja kuulasime, mida teie kuulata. Nimelt on tänapäeva tehnoloogia võimaluste juures see võimalik. Ja Allani Linda, mis te arvate, mis olid kõige kuulata maad ja kõige järel kuulatavamat saated sellest saatesarjast? No mina pakun, et eestlased on ikka raha, usk, rahvas, nii et äkki rahatarkusesaade oli. No ma eeldan selle selle populaarse artikli järgi, et kuidas elada elu mõttekalt ja õnnelikult, Tõnu Lehtsaarega intervjuu artikkel siis. Mõlemad saated olid väga huvitavad ja väga kasulikud ja väga soovitame neid järele kuulata, järele lugeda. Aga kõige populaarsemaks ja kõige kuulatavamaks saateks osutus hoopis väikestest pahedest kõnelev saade ja sõltuvuse saada, aga tegelikult oli see sõltuvuse saada, kui me nagu väga lihtsalt kokku võtame seda väikeste pahede saadet planeerides või kui alguses mul tekkis mõte, et meil võiks olla üks saade teemal, milliseid pahesid inimesed endale lubada võivad elu jooksul, sest olgem ausad, kui me endale mitte midagi lubada ei saa, siis tundub ka elu natukene nagu lame ja mõttetu. Et tahaks mõnikord mõnda pahet, et lubada ja kui ma vaatan Errnovaatoris ilmunud erinevaid artikleid selle kohta, kas näiteks pokaal veini on kasulik südamele või ei ole, selle kohta on päris palju teadusuuringuid tehtud ja need on kõik väga vastukäivad, siis tekib küsimus, et et mis siis inimesi ikkagi huvitab, et kas pokaal veini on lubatud või? No ma ei tea, sigaret või äkki tahaks mõnikord mõnda joovastavamat ainet tarbida, kas need asjad on ikkagi lubatud ja, ja mil määral või miks me neid endale tahame lubada. Aga seda saadet tehes sain ma tegelikult aru, et kui me teeksime seda saadet 10 aasta pärast, siis me räägiksime hoopis teistest teemadest. Räägiksime hoopis sellest, kuidas inimesed tarbivad salaja väga laialdaselt erinevaid narkootikume, mõnuaineid ja mis meie tervisega teeb ja kui palju on tegelikult meie hulgast sõltlasi. Hiljutisest tervise arengu instituudi raportist tuli välja, et üks protsent eestlastest süstib narkootikume ja kümnendik tegelikult tarvitab erinevaid narkootikume üsna sageli. Päris mõtlemapanev. Ja me ei räägi pehmetest mõnuainetest nagu alkohol või sigaretid. Räägime oluliselt kangematest sõltuvust tekitavatest ainetest. Alles hiljaaegu viidi New Yorgi kesklinnast ära 90 inimest, kes olid saanud üledoosi narkootikumi-ist. Ma arvan, et kui mu ema seda saadet kuulab või kui mu vanaema seda saadet kuulab siis nende jaoks on see täiesti ulmeline maailm. Sest sellel ajal, kui nemad olid noored, kuulsid nad nendest asjadest võib-olla kuskil Ameerikas, see oli kellelegi kaugel kellelegi eliidi probleem või kellelegi kättesaamatu ja mingisuguste kättesaamatute ainetega seotud teema. Aga iga päev kuuleme uudiseid ka sellest, kuidas autoroolist tabatud järjekordset 10 inimest, kes olid narkojoobes ja seda siinsamas Eestis. Kas see paneb mõtlema? Mulle tundub, et me elame suures uutmisaja vaimus. Me elame ajas, kus me kehtestame kogu aeg uusi reegleid ja ma pole mitte kunagi rahul ennast ümbritseva keskkonnaga. Sellepärast on meie hinges pidevalt ebamugavust ja püüame sellest põgeneda. Püüame pidevalt põgeneda kiireneva aja eest ja muutuva keskkonna eest. Ja Jaanus Harro ütles, et tegelikult ongi just see rahulolematus üks põhilisemaid põhjuseid, miks inimestel tekivad sõltuvused. Jah, enda rahulolematust on küll võimalik parandada reaalsuse vahetamisega. Aga alati tuleb mõelda, kuidas sa seda teed ja mis on selle valitud meetodi hind. Vaadates neid erinevaid protsesse, mis ühiskonnas toimuvad ja ajakirjanikuna neid kõrvalt jälgides on hästi selge see, et mõnuainete või narkootikumide tarvitamine on sümptom, mitte põhjus. See tähendab seda, et põhjus, miks inimene üleüldse võtab mingisuguse stimulangi, selleks võib olla ka üleliigne kohvi tarvitamine, näiteks miks inimene võtab selle ette? See põhjus on kuskil mujal nendest põhjustest me rääkisime sellest saatest ka päris palju. Näiteks sellest, millised on meie suhted teiste inimestega, millised on meie suhted meie lähedastega, meie sõpradega ja kas meil üleüldse neid on eriti ajal, kui meile tundub, et meil on 1400 sõpra Facebookis mitte kedagi õhtul, kellega rääkida mis on siis tegelikult põhjus ja mis on tagajärg. Üks teema, millest me tegelikult selles saates ei rääkinud, on see, kui vanad me tegelikult oleme. Vanus on minu jaoks natuke nagu pikkus, sõna asi, millesse sa ja mitte midagi parata, vaata ma näiteks väga tähistama sünnipäeva. Sellepärast et minu jaoks on see täiesti mõttetu, tuleb igal aastal, samal ajal just nagu kohustus, sama hästi võiksime tähistada ka oma pikkust. Ma olen 168 sentimeetrit pikk, aga millegipärast ei tähista seda. Ma tean väga paljusid inimesi, kes veel seda ei tähista ja ollakse torelmedi, aeg-ajalt on näiteks teine september on meeter 64 inimeste päev. Tore, aga Linda teeme ära. Teisel septembril tähistame 164 sentimeetriste inimeste päeva. Ehk et vanus ja pikkus on asjad, milles elus mitte midagi parata ei saa. Ja ma julgen siinkohal ausalt välja öelda, mina olen 30 kolmeaastane. Mina olen 24 ja ma absoluutselt ei salli, kui mulle öeldakse taas, oled nii noor, no täpselt, mis ma sinna parata saan, ma ei ole süüdi, et mu vanemad just 94. aastal muusaid üsna lähedal. Ja kuna väga paljud selle saateallikad arvasid, et mina olen üle 30 aasta juba siis tegelikult ma pean kahjuks neile natuke kurbust valmistama ja ma olen alles 29. Ja kõik kokku ei anna veel 90 eluaastat. Aga möllu? Me oskame ikka teha. Aga miks me sellest vanusest üleüldse rääkima hakkasime? Põhjus nimelt selles, et vanus on natukene ka geneetiliselt ette määratav. Küsige oma vanematelt, kui kaua elasid nende esivanemad ja te saate orienteeruvalt teada, kui kaua teil on veel jäänud? Ehk natukene on meie vanusest peidus meie geenides. Päris suur osa on peidus meie elustiilis ja eluvalikutes. Aga sellel teemal, kuidas meie geenid määravad ära meie elutee pikkuse, rääkisin ma geeniteadlase Tõnu Eskoga. Kas meie vanus on seotud meie geenidega? No inimeses kõik geenid ikkagi on seotud mingisuguse konkreetse bioloogilise protsessiga, et tegelikult seda küsida, et kas meil on pikaajalise geenid, on semantiliselt vale, peaks küsima, et kas meie DNA-s mingeid mutatsioone, mis võiks soodustada seda, et me elame väga pikaealiseks. Aga selle kaardi võib keerata teistpidi ja sel juhul seda tähendab, on see, et tõenäosus elada väga pikka elu tuleneb ikkagi sellest, kui meil ei ole. Neid halbu mutatsioone, mis näiteks soodustavad meie haigestumist südamehaigustesse või suurendavad meie vähiriski või, või mõnda muud sellist, tüsistuste, et see tegelikult on see, mida, mida me uurime ja mida me saame kaardistada, seda teadusuuringud näitavad, et just need inimesed tavaliselt elavad tunduvalt pikemat elu, kellel ei ole selliseid halbu mutatsioone. Aga kui minu vanemad on väga pika eluaja elanud ja kui ka nende vanemad on väga kaua elanud, kas mul on lootust ka kaua elada? No kui on selline õnnelik juhus, siis tavaliselt seda tähendab jah, aga jällegi see, et kui vanemad ei ole elanud väga pika elu võib olla tingitud nagu keskkonnast, et siin justkui rääkida nii-öelda meist, siis meie vanemad ja vanavanemad ega vana-vana-vanaemad on tegelikult ju elanud olukorras või oludes, mis ei ole väga soosinud, seda saab elada pikal sõjad. On ju haigused. Aga pikaealisus kui selline on tegelikult väga pärilik, ehk siis tähendab seda, et kui vanemad on elanud väga pika ajaloolises, on ka tõenäoliselt, et inimene ise võiks elada väga pikka elu. Kas on mingisugune võimalus teada saada ka, et nii-öelda surm on lähedal? On jah, seda ma tegelikult üldjuhul ei saa mõõta läbi selle, et kas meil DNA-s on mõned halvad mutatsioonid vaid tegelikult läbi selle, et vaadates teisi meie kehas ringlevaid molekule, näiteks Me saame kaardistada seda, et kas meie neer võiks kuidagi vähem funktsionaalne olla, võime maks ja seda tegelikult saabki teha mõttes selliseid väikseid Metabo liita või siis ainevahetuse jääkprodukte ja nende nii-öelda olemasolu ja, ja me oleme seda uurinud geenivaramus jällegi seda kaardistades. Noh, me saame ennustada seda, et kui sul on teatud sorti metropoliitidele jaotusveres, et siis tõenäosus, et inimene sureb aasta jooksul on 50 protsenti. Teine molekulaarne lähenemine, mida me saame kasutada, on tegelikult see, et me vaatame, DNA ratsiooni on sisuliselt, tähendab seda, et kas meie DNA külge on pandud või sealt ära võetud teatud sort molekulaarseid modifikatsioone ja seal on siis niimoodi, kui meil on teatud sorti muutusi on rohkem siis me oleme vanemad ja seal on nagu väga tugev korrelatsioon, aga on mõned inimesed, kellel kelle nagunii-öelda DNA on tunduvalt noorem kui nende tegelik vanus ja on ka sellised inimesed, kelle siis nende täielik vanus on tunduvalt noorem kui nende nii-öelda DNA vanus. Et seal on vaja veel teada seda, et vaadata, et kas siis ka tähendab see seda, et kui meie DNA on väga noor, et siis tähendab seda, et me oleme väga vitaalsed ja seda me elame väga kaua või mitte, aga on selliseid nii-öelda molekulaarsed mehhanisme, mis, mis ennustab. Aga miks see nii on, kas on teada ka, et miks mõne DNA noorem kui tema tegelik vanus näiteks? Seal on teatud sorti elustiilifaktorid, mis seda mõjutavad näiteks suitsetamine, muudame DNAd selliseks, noh, vanem vanandab mehe DNAd kiiremini kui meie bioloogiline vanus näiteks ka ülekaal teeb seda või noh, üldse erinevat sorti stressoreid. Aga isegi siis, kui elustiil on kõik hästi, võib-olla sarnaselt, et meie nii-öelda DNA vanus näiliselt palju vanem kronoloogiline vanus ja miks sa nii ei tea? Mida selles saatesarjast võiks siis kaasa võtta? Mina isiklikult võtan siit saatesarjast kaasa, mõtte elada tuleb tänases päevas, sest see, mis oli eile, on juba läinud ja sellepärast pole enam vaja muretseda. Ja see, mis tuleb homme, sellepärast ei saa ju ette muretseda, sest kui me muretseme, kui midagi lähebki väga halvasti, mis siis juhtub vähemalt kaks korda, saanud sama vea eest karistada, nii et milleks muretseda selle pärast, mis tuleb tulevikus? Elage täna. Paratamatult ei saa olla kogu aeg õnnelik ja mölluga asju teha. See ei saa olla eesmärk küll aga igasuguste eesmärkideni jõudmiseks on minu jaoks hästi oluline, et seal oleks vahepeal lihtsalt lõbus ja minu üks eesmärke peale Tonga saare on see tema elu lõpus. Tahaksin, et mul oleks hästi palju erinevaid mälestusi nii kurbi kui rõõmsaid, kui traagilisi, kui üle aastavalt õnnelike. Sama eesmärk. Selle kohta on muide tehtud ka teadusuuring hospiitsi haigetel. Mis on see, mida nad elus kõige rohkem kahetsevad. Ja ta ei usu, aga kõige rohkem kahetsevad inimesed seda, et nad ei ole veetnud aega oma lähedastega. Ja see, kui teil on jäänud mõnede meelile vastamata või ei teinud mõnda asja õigeaegselt ära või mõni kohustuse sootuks tegemata. No mis siis elu lõputunnil ei ole sellel enam mitte mingit vahet. Mina ütleksin kuulajatele, et elage olevikus, keskenduge oleviku võimalustele, mitte tuleviku hirmudele ja mõelge, mis on reaalsed mured ja mis on hüpoteetiliselt hirmud. Vahetevahel aitab selle selgekstegemiseks, et jääksite lihtsalt seisma ja mõtleksite iseendaga päris iseendaga. Üks kokkuvõttev lause veel. Et ärge elage, mitte panax paide, elage kogu aeg nooreks. Selle saatesarja panid kokku Linda Eensaar, Allan Rajamäe ja mina, teadusportaali novaator toimetaja Marju Himma. Helipildiliselt seadsid seda saadet Maristombach Viivika Ludvig. Aitäh teile, head kuulajad meiega olemise ja tagasiside eest. Elage 100-ni, isegi kui ei taha, aga elage nii, et iga päev oleks väärt mäletamist. Olen hoidnud su jaoks oma, ma arvan et kui raske kordla. Küllap mäletad veel minuga ust küllap lahti kortfelle veel tuulevõtta. Sest ma ei tea, mul on elule, vaatame taeva, seal on palju. Ei ole. Kui ta Lamul on tõesti aega, on sinu jaoks. Lähme kõnnimängija, nii ja ta. Ja siis toome räpitunni, magad seal, kus ka piimateema asi poodi tehtud ja ka. Ära midagi erilist ka saab ja. Kuule taevani, kiita ei ole. Aega saanud.