Mul on hea meel, et sel nädalal käib neli korda Vikerhommikust külas Väino Land, tere hommikust. Praamikut päina, augustis on tulemuseks väga uhke kontsert. Dick saab 50 aastaseks. On juhtunud niisugune lugu. Et niisugune aeg on kätte jõudmas väga täpne olla siis küll novembris. Meenuta, kuidas tik Sindis väga lihtsalt. Et kõigepealt tekkisid maailma biitlid, siis endisele meie ja pikaks point'e tollel ajal tegime mul juba Sindis olemas niisugune bänd nagu vibroülikooli järel keskkooli järele pärast tulin ülikooli. Pärnus, oli veel mitu punti, kes olid tollel ajal juba ütleme üsna popid ja kui ma ülikooli jõudsime, siis me muidugi hakkasime muste ansamblitega. Esimesed, kelle üles Simoni Pärnu mees Mart Helme siis Tallinna Tallinna poolt liitus, Mait Eelrand, Põltsamaalt tuli Mart Kuurme. Ja nii ma siis kokku saime Martale see, kes nime välja mõtles. Ja 69 oli esimene mäng naistepäeval. Mis november 68 on seen, kui te hakkasite proovi tegema? Aga Mart Helme selle Fixi nime peale tähendab see ka midagi või, või lihtsalt ilusti. Kõlab see on, see on täpselt seesama vana küsimus, mis tollel ajal keelt, mis ta võiks tähendada, tähendab kõike ei tähenda midagi ja igaühele suva järgi, nii et sihuke laialivalguv mõiste, aga väga konkreetne. No tegelikult ma vaatasin ka, et ega Tiksid on olnud ikkagi pööraselt palju erinevaid kaastöölisi selle pika perioodi jooksul, isegi Tõnu Kilgas on teil läbi käinud. No kas ta nüüd läbi käinud talle ikka päris mitmeid aastaid, aga, aga see teekond jah, sellest teekonnast võib-olla nii palju, et esimene koosseis lõpetas 73 ja me tegime Vanemuises kontserdid, mis tollel ajal oli muidugi issand imet, üks rokkbänd Vanemuises esinema sai kontserdimajja. Ja siis me lõpetasime ühe niisuguse looga kontserdilt nagu kampsun, sabat, mis on küll kaver. Aga tegime niukse väikse triki, et tollel ajal panime oma esinemiskostüümidega, lasime teatris luukered peale teha luminestsentsi keel, siis kui jõudis niuke õuduste koht kätte, siis saalis läksid tuled maha, jääluminestsents välgu, meie luukered olid lava peal ja sellest oli niisugust ažiotaaži furoori tüki külge kõvemad mehed tahtsid meid siis nagu vähe pitsitama hakata. Tõsisemalt, aga selleks korraks oli läbi kõik see. Ja siis tehti tark otsused, et kuna ma tegelesin bändiga suht tõsiselt, siis ma läksin, anti õigus Fixi nimel edasi minna ja sealt edasi siis kõik need modifikatsioonid kuni tänaseni. Et tegelikult, ega jamal ikkagi päris palju tol ajal. Ma ei ütleks selles mõttes, et jama muidugi oli selles mõttes, et kõik oli tabu, iga lause, mis ütles, et võis tunduda kellelegi Niibide kellelegi naapidi aga ega meid otse väga ei kimbutanud, kui päris aus olla. Sest teistpidi oli ju ka rahval vaja meelelahutajad ja, ja ja parteis ja ma arvan, ka KGB meestel oli parem, kui, kui, kui see tähelepanu ikkagi oli seal bändide juures, et kuigi sealt teistpidi üritada laiali ajada seda, aga lõpptulemus on see, et midagi väga kurja ei tehtud. Miks see sinu jaoks sellised tippkontserdid on Fixi perioodist? No esimene, mis meenub, on sedasama esimese koosseisu lõpetamine aga niukseid, suuri, suuri ja palju publikulise kontserdi muidugi elus väga palju olnud, et ma ei oskagi sulle ühtegi nii väga täpselt välja tuua. Sest oli ka vahepeal periood, kus me olime samamoodi mööda nõukogude liitu laiali, mängisime palju, saalid olid suured ja välismaal ma olen käinud kordi, näpuka pole kõige peenem meie peale näidanud, pigem niuksed, positiivsed ja, ja ma mäletan ka Lääne-Saksamaalt tulid ikka ülipositiivsed, eks Vassiljevi aadressil. Aga noh, nii see ruum oli, hetk, kus me oma tööd leiba saime, oli väike Eesti, kui õnnestusid, kaugemale minna, see kaugus ei ole ainult üks kuuendik maakera, et Nõukogude liit aga on, on ka täna, on ikka selgelt oleks see ühiskond võib-olla vabam olnud, veel minna saanud, et ega kõik see oleks väga vabanud, võid olla ka täna niisugune vähe suuremas suuremas ruumis tegutsev ansambel. Aga mine tea, milleks see hea on, selles mõttes, et ma olen ka maailmas paljude niisuguste vanemate bändidega kokku saanud ja neid ka Eestisse toonud, et et kui sa näed ikka hotellis, vaatad härra pruukeryl otsa ja siis mõtled, et äkki on jumal ikka säästnud sellest lõputust hotelliste lõbustussõitmisest. No eks te saite Venemaal seda natuke ikka maitsta ka, eks. No oma 12 13 aastat. Ja mis me siis siin kodukamara pinnal. Me oleme juubelid, iga viie aasta on ikka ette võtnud ja sünnipäevagi meelde tuletanud. Vahepeal lasime laiali sinna viis aastat ei teinud nagu midagi. Ja siis, kui neljakümnes- kätte hakkas jõudma, siis mõtlesin, okei, mis me siin siis ei olnud, Saku Suurhalli oli sans, tegime Saku Suurhallis kontsert. Et kui nüüd Eesti Eesti mastaape vaadata. Aga kõige suurem kontsert on toimunud tuura staadion, kus need oli kohe mitu niisugune viis 60000 inimest, aga jah, siis me sõitsime palju. Vene tsaarile on kõik 1000-st 5000-ni 10 12000-ni. Väino, sa oled sel nädalal tõesti tulnud ka nelja looga, mida me järjest mängime, millest me pistaks? Vaat, ma mõtlesin selle peale, kuna sa ütlesid, et kõike seda on pööraselt, paljusid Fixi lugusid pööraselt palju ja, ja väga paljud lood on inimestele ikkagi sisse mängitud, kuigi need lähevad meelest välja kujunenud, ei korrata. Aga, ja palju ilusaid huvitavaid pealkiri ja sisusõnadel ja ma jäin mõtlema selle viiekümneaeg lihtsalt alla alles ja Evald Raidma variant, ma ei tea, kas on võimalik seda leida, ma usun, et tikand, see pealkiri nagu vähe iseloomustab seda tänase seisuga, kus ma siis asuvat jumal tänatud, midagi on säilinud.