Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad. 90.-te Eesti muusikaelust pajatav saatesari on jõudnud oma 15. osani, mina olen Taavi Libe. Täna keskendume muusikaelu sellele küljele, kust vaatab vastu raha ja seal pole midagi häbeneda, sest professionaalselt tehtud looming nõuab ressurssi ja väärib korralikku tasu. Kui suures osas maailmast olid ärireeglid läinud sajandi lõpu kümnendiks juba paika loksunud, siis taassündinud Eesti vabariigis tuli hakata katsetama ja kõike põlve otsas looma. Meelelahutussektor polnud erand. Talendika omad ja hulljulgemad said asjale kiiremini pihta ning asusid suunanäitajateks. Üks esimesi suuri edulugusid 90.-te popmuusikat. Kas oli selleks hetkeks juba kaks kümnendit tegutsenud Pärnu pulli bänd, kuldne Trio? Paljuski tänu Trio mänedžer-ile Margus turule. Juba nõukogude ajal diskorina muusikamaailmas kanda kinnitanud Turu töötas riigikorra vahetuse ajal Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonnast. Uus kord tõmbas teda erasektorisse ja loodi osaühing Bermuuda, meenutab äripartner Igor Orežkin. Sõpradega hakkasime tegema Pärnu hotelli sellist kasiinolaadset kohta nagu ja mis siin salata, ka Margus Turu armastas tihtipeale kasiinodes käia ja kuna me olime veel ka ühes koolis nagu teises keskkoolis, vanusevahepeal muidugi oli suur, mina küll seda ei mäletanud, aga siis meil oli nagu millestki ikkagi rääkida ja ja tõenäoliselt tal oli vaja lihtsalt mingit sellist partnerit usaldusväärselt, kes aitaks tal neid asju kõik korraldada, sest tegemised olid mehel tahtmised suured, käis selle Pärnu vallikääru rendikonkurss oli Meie selle võitsime ja sealt see nagu kõik alguse saigi. Turul oli muidugi juba eelnevalt kogemusi kõvasti, sest tema käis bussiga diskosid tegemas ja raadiosaateid ja nii edasi ja nii edasi. Neil olid seljataga juba sel ajal kuldsed Riioga, mingisugused tuurid ja mingid müstiliste arvudega, mingid jaanituled, Pirita jõekäärus ja nii edasi. Mina sel ajal veel ei osalenud, aga ta sai tõenäoliselt aru, et kuna plaanid olid suured ja oli vaja kuidagi teha neid tuur hakata tegema ja bänd ja kõike oli vaja selliste nagu abilist, keda võib usaldada tema mõttes välja ja seal nii ja naa ja pidi inimestega kohtuma ja pitside kergitama ja nii edasi, aga keegi pidi olema, kes rahad kokku loeb ja midagi organiseerib midagi ja nii edasi. Nii ta tuligi, Bermuuda sinna kuulusid tegelikult alguses kolm pärast tegevliiget siis Margus tur, ise, Mihkelson Brjanski ükskuldnud riiuliga, mina ja siis meie raamatupidaja Irene Portland. Meie hallata oli sissevallikäär, ta seis oli suhteliselt ei saanud öelda, et halb oli nagu vene veneaegsetel ehitistel ikkagi seis oli. Kahjuks oli ta lihtsalt juba niimoodi käest lastud, tena ehitused, seal oli valesti ehitatud, me võtsime kasutusele teise teise korruse, ehitasime sinna peale nagu paari selline ehitasime sealt silla üle, et sai sealt valli pealt ka sinna paari jalutada ja paari nimi oli Hamilton. Selle mõtles välja härra Peeter Oja. Mis pärast siis öeldi, et kui on selline vermuda, on nagu selline riik. Tema pealinn on Hamilton. Tõdeb, et tegelikult oleks pidanud kohe Vallikääru Ehitus vead põhjalikumalt ette võtma, aga toona polnud Pärnu linnal selleks ei aega ega raha ja ilmselt ka huvi, sest ka sellisena suutis Bermuda vallikäärus teha 90.-te ilmselt olulisima. Suvise kontserdikoha, kuid lisaks Vallikääru kontsertidele tulid peagi suured üle-eestilised suvetuurid, mille Margus Turu ehitas Kuldse Trio ümber. Eks see oli näha, et tegelikult ütleme nii kehva, kui see suvi meil on, siis Eestimaal tahavad inimesed nagu ikkagi suvel tahavad ikkagi välja tulla, et see on nagu vasikad kevadel tahavad minna jooksma, nii tahavad Eesti inimesed pidutseda. Noh, eks me ka arenesime, esimesed kontserdid olid nii ja naa ja läksime järjest paremaks ja tehnika ja lava ja esinejad ja püüdsime anda endast oma parima ja rahva poole arvu poolest olid need ikkagi. Ma arvan, ühed ühed kõvemat uuris üldse, mis on läbi aegade olnud. Mõistagi ei magatud ka Tallinnas. Kui uue tantsumuusika esimene pääsuke oli kassett Marju Läniku hittide uute töötlustega siis kümnendi keskel tulid oma albumitega uued tantsugigandid Two Quick Start Cham, kelle loometeest oli põhjalikumalt juttu sarja viiendas saates. Tupikstardist ja selle tütarprojektidest sai algusest peale olulisim koostööpartner meelelahutuse plaadifirmale Aiden bot tänu millele sattus muusikaärisse Auris Rätsep. Mul. Tolle aja kohta taasta oli siis 93 hoiupangas, võiks öelda, et isegi keskmisest soliidsem kui mitte väga soliidne töökoht ja täiesti juhuslikult läks jutuks vana kamraadi ka raadio kahe päevilt Sven Abreldaaliga. Et oleks välja vaja andamister, Lorentsi singelplaat, Annabel. Ja, ja kuna ma reklaamivaldkonnaga olin kokku puutunud nii nii varasemas laevanduse laevanduse valdkonnas kui ka seal sealsamas hoiupangas, mõtlesin, et aitame Svenile seda Annabeli teha, siis mister Loonesi singlit ja sealt läks käima ja, ja ühel hetkel tuli siis Hoiupangast ära tulla. No ma mäletan seda Olari Taali nägu küll kui ta, kui ta vaatas mind täiesti noh, mitte no ütleme niimoodi, et väga-väga mõtliku näoga, kui ma ütlesin, et ma lähen nii-öelda Eesti show business, siis, siis noh, see, see ei olnud ratsionaalne otsus, kahtlemata järgmine teema juba, mis sellele Annabelile ehk mister Lorentsi singlile jätkus, oli päris päris projekt, päris projekt siis iseenesest sündis kuskil mujal kui tolleaegses start-upide pesas, kui nii võib öelda regati üks, mida juhatas Raimo Kägu Top hotell, Pirita TOP hotell, kõik ontlikud, tublid ettevõtted, nii tänased suured, ülisuured kui ka väikesed, paljud neist on top hotellist alguse saanud ja Pirita hotelli nii-öelda siis ühes hotellitoas ja duširuumis lauldi, siis tehti, olen loobuda sust proovinud tuubiks stardiplaati ja sealt sai siis olgu see koostöö, Alar Kotkase, Pearu Paulus, Ilmar Laisaare. Kes on Alari ka koostööd teinud siin Eesti show business i valdkonnas, see teab, kui dance ja noh, nii-öelda ideaalset ideaalset tulemust, vaeva, produtsendiga tegemist on, palju raha on jäänud tänu sellele teenimata aga kõik see, mis sealt sealt nii-öelda selle produktsioonimeeskonna Kotkas-Paulus Laisaar käe altkäe alt tuli, see elab tänaseni ja kauagi veel. Ja see esimene plaat salvestati osaliselt Soomes minu hea kamraadi ja toonase äripartneri juures Helsingis väga korralikud ja suures stuudios osaliselt siis dushiruumist. Aga sealt tuli toode, mis võib, võib öelda, et mitmes mõttes muutis Eesti popmuusika ajalugu, et näiteks tol ajal pressiti kassette Tallinna helikassetitehases. Mis oli selline pehmelt öeldes selline ebakvaliteetne toodang. Kuna kotkas, nagu ma enne mainisin ka, et on selline teada-tuntud pedant igas asjas ja absoluutselt ja küberkvaliteeti taga ajab läbi selle enda, Soome, Soome kamraadi ja läbi nende soome tutvuste, siis tellisime tellisime Tuuling stardiga. Ma ei mäleta, kas seal mingi 10 või 20000 kassetti sissejuhatuseks tellisimegi Soomest mis oli muidugi kallis ärilises mõttes ta ei olnud nagu kindlasti hea käik. Ma mäletan seda, et et see kassett oli valget värvi. Eristuda tuli ka turunduslikult igas mõttes, et oskasime, tahtsime tol ajal selle peale juba mõelda. Kassett ise oli valget värvikasseti, sees oli mitte pruun lint, must, prints ferrolint ja mis siis oli nii-öelda minupoolne, selline panus oli see, et ma võin seda lugeda küll täiesti vabalt, täiesti vabalt selliseks süsteemseks turundustegevuse alguseks. Olen loobuda sust proovinud CD-plaadi ja kasseti ümbris. Kui sa täna seda internetis vaata, siis võtab ikka muigama küll. Ütleme niimoodi, et selle esikaane peal siis tüdruk lööb sinise longeropurgi peal tantsu ja plaadi tagakaane peale sisekülgedel, siis ütleme niimoodi. Sponsoreid on rohkem kui üks või viis või 10. Chemi turuletooja oli Aarne Valmis, kes kümnendi alguses oli saanud kõvasti kogemust onu Bella mänedžeri na. Valmis, kuulis seitsmeteistkümneaastastest Mihkel Mattiisen-ist ja just tammest koosnenud bändi juhuslikult raadiost ning selle peale lõi tal kohe lamp põlema. Kribinal-krabinal suvel helistasin, et nüüd on aasta lõpuks on vaja plaat välja anda, posid loo muidugi, miks mitte. Läksin Mikk Targo juurde, ütles kuule, teeme siukse asja, et leppisime kokku nii-öelda mingeid kasumijaotuse, mis on tema oma ja mis on minu ja mis on poisid siis? Nad hakkasid kohe töötama sealsamas kalamajas. Ikka väga pump, kelder oli seal. Isegi ei suutnud uskuda, et sellises keldrisse võib siukest nussida. Siis tegime kiiruga selle esimese džämmi plaadikassetist, kus üliedukaks, nii et mõne päevaga oli meil kolme, kolme kuu töö ees. Kuidas need nagu jaksasid? Kanna sellele tohutule karussellile, kuhu nad sattusid, noh, ega nad natuke jaksanudki vaheväelastega, nad teenisime ikka päris korralikult, sel ajal võiks isegi öelda müstiliselt hästi mereline kausi autos oli nimetatud, et mingi raha investeeringuks mingi mulle mingi ots läks siis Mikule kuna temaga saab produtseerida, nii et ma tean, et, et Mihkel sai ikka oluliselt rohkem teenis kui tema isa, kes oli sel ajal Eesti Kontserdi direktor. Ja muidugi raha, mis tuli kergelt. Ta on muidugi kergelt läks ka, aga nad elasid lõbusat elu ja see võib olla see, et nad olidki väga musikaalsed poisid, aitaski, Need võib-olla jääda nagu kahe jalaga maa peal ja nad katus neil ära sõitnud, eks väledad tõesti, nad rahanumbrites nagu ei suutnud mingil hetkel enam üldse hoomata, eks. Kuna seda tuli nii palju peale, siis alles saab. Kohe. Tagantjärgi võiks rääkida ja mõelda, et mitu korterit sealt nii-öelda ära pidutseti. Aga noored mehed ja nende väljateenitud raha ja nemad teavad, mis teevad. Mikk nägi ka, et, et et see turg on nagu suhteliselt tühi. Ja siis nii-öelda tema eestvedamisel tuli see Godvonn, eks mingil hetkel oli meil selline asi, et meil nagu ühes kobaras oli kaks bändi, siis oli tšemm ja siis oli kov, pannakse mina nagu tegelesin müügitööga, eksju, ja siis Nicole nagu loomingusse poole peal, eks, aga, aga kuna stuudio oli ju üks, eks ju tema huvi oli rohkem panustada Godwani peale, siis tekkis nagu stuudioprobleem. Siis me käisime teise plaadi tegemist, hakkasime ikkagi orbitaal Foxis tegema nii-öelda mina läksin Sämmigi edasi ja mitte jõudmanniga tegema. Ja siis me saime ka aru, et, et tegelikult meil on nagu probleem kogu aeg. Meil ei ole aega dianormaalsel asja, siis oli juba nii palju rahaga teenitud. Et me saime tolle aja kohta täiesti korraliku oma stuudio sisustada. Tollel ajal oli see ikka päris jõhkralt kallid, aga, aga teenistus oli nii suur, suured, me suutsime seda endale lubada. Ja siis juba. Loomulikult inspireeris Margus Turu edu ka teisi tegema suuri suviseid ringreise ja turu ei olnud sugugi kitsi oma tarkust jagama. Nii ühele kui teisele. Auris Rätsep. Margus Turu on meile õpetanud, õpetanud nii mõndagi igas mõttes trikke ja nippe ja ja eks ta meid võitis ja eesti keeles öelda nii-öelda lüpsis meid poisikesi, nii et vähe ei olnud. No episood oli selline, et nagu Paide lauluväljakul ikkagi olid meil kokku lepitud, kus kohas nagu kassapunktid, meil on ühine üritus, eks ole, kassades müüakse pileteid siis Margus Turu oma noorte Disgoritega pidi kindlasti veel lisaks sellele kogule pele kuhugi susserdama ja nii-öelda panema veel ühe nii-öelda autotäie oma oma postis Coreid veel oma omi pileteid ka veel müüma, nii et noh, tal olid sellised temale iseloomulikud. Kuidas öelda sellised vimkad või nii-öelda töövõtted alati alguses võis isegi nagu pahandada või noh, nii-öelda närvi ajada, aga ühel hetkel noh, me harjusime sellega, et noh, tegelikult nagu asja juurde see, see jama tuli alati nagu üle elada, et et mingid turuvigurid alati nagu mängus on, aga noh, see oli selline geneetiline loomulikus, kogu selle koostöö juures, aga ta kahtlemata andis ja õpetas meile ka väga palju, et temaga oli selline väga vahva koostöö. Päris mõned head suvetuurid, ühel hetkel me siis nii-öelda iseseisvusime ja hakkasime ise ise neid asju toimetama, nii et turuga oli lõbus ja et neid turuga nii-öelda hiljem sealsamas Pärnu vallikäärus Bermuda Bermuuda kontoris peetud nii-öelda rahajagamisi, kui nii võib öelda, noh, neid ma meenutan veel tänagi tänagi muigega muigega, seal tuli ikka paar päeva kõvasti napsu võtta, et need rahad lõpuks kõik ära jagada, sest ütleme nii, et oli, mida jagada. Temaga oli alati tore, tema oli selles mõttes hilisematel päevadel meie seda tüüpi konkurent, hea konkurent, et saime temaga alati kastile. Allu. Ja. Olema. Uus kõikjal. Arvustus imeilus ime. Vastutusliistu. Ma mäletan, mõned Margus Turu, kui me tegime mitu tuuriga koos, mul on siiamaani meelde jäänud, see oli niivõrd märg, mille vist 11 kontserti. Kaheksal päeval saime vihma, kas siis rohkem või vähem. Ja kolm päevalise silma vihatakse. Ja mäletan, sõitsime Rakverre. Seal ikka seal all augus oli, vesi voolas alla kõike. Kes onu Rakvere vallimäel käinud, teavad, et seal nõlvadel vesi tuleb šahinal, seal all oli vesi, päris põlveni ei olnud, aga kõvasti üle labajala, kus inimesed peaks konservaator. Läksime vahel mõtlesin turuga, mis me teeme, adru mõtles auselt jätame. Siis istusime autos, mõtlesime, mõtlesime. Kutsusime tuletõrjetuletõrje, pani oma londi sinna alla, kordas vihma ära. Siis hakkas vihm natuke vähemaks jääma, aga sabistas. Ja kõik. Me istume, tuuribussis, kuuleme, kõik kontserdid jäävad üle Eesti ära. Mõtlen Margusele. Kui kõik jäävad ära, kui me saadaksime kiide teate laiali, et meil kõik toimub, et siis kindlasti korjatakse meie uudis ülesse. Saatsin vikerraadiot, mis asjad, eks siis lutikaid ei olnud lihtsalt helistada mobiili pealt, eks ole, et me tahame ja öelda, et ei, Rakveres kõik toimub, siis panime näiteks veel Märt Rannamäe pani võimenduse auto peale ja sõitis mööda Rakvere linna kus olid suuremad majad ja kus rohkem inimeseni. Panin kõlarid välja, ütles minu nimi on Mart Rannut. Ma olen täie mõistuse juures ja ütlen, et tänane kontsert hoiab ja see viib tegelikult peaaegu jäigi lõpuks kontserde nagu maha. Kõik tuli, vaata mis pull son ida poole jääb ära Rakveresse vaja. Et aga me tegime seda poldi nagu pulliga Azardiga just vastuvoolu panna. Kui kõik jätavad ära, siis meie jätta ära ja rahvast oli nii palju, et me saime ikkagi oma kulud ära maksta. Ei teeninud mitte midagi, aga, aga saime kuludele omaks. Turu oskas kitsaskohtade puhul loominguliselt läheneda ja tema üritusi saatis tohutu publikuhuvi. Seda meenutab ka Igor Trishkina. Oli Viljandis, kui oli päris algusaastatel, kui ei olnud veel lava, pandi nagu treppidel, aga kahjuks 100. kõvasti vihma ja meiega kaasas tiirles üks noormeeste punt suures hästi suure rekkaga, kes müüsid sel ajal sellist ülipopulaarset jooki nagu džinn-toonik selline ja kuna neil seal läks midagi katki kõik neil Kukusse maha seal mingeid aluseid värki, siis neil oli selline huvitav furgoon, mis sai nagu küljed igalt poolt ära võtta. Kuulge, aga paneme bändi sinna sisse või noh, olgu. Ja saigi pandud ja sai pandud ja esinenud ka viima, käes ja pärast läks vihm üle ka veel ja ja nagu läks nagu ja rahvast oli palju ja ja autojuht lõi ennast kontserdi ajal purju ja tahtis vahepeal hakata ära sõitma. Trofeed võtsite kõrvalt lihtsalt autoroolis? Päris hea. Ja kindlasti ütleme trio mingisugune, see ka viimane niivõrd suur tuur Tallinna lauluväljakul, kus oli nii palju rahvast, et me olime sunnitud lõpetama piletimüügi nagu ja laskma mingil hetkel kõik nagu sisse, siis tegema ka selle teise värava lahti ja ütlema, et igasugused vältida mingisuguste selliste ummikute ja pidime seda tegema yldiselt enne kontserdi algust, nii et selline müstiline koht oli alati rapla suhteliselt väike, aga niimoodi, aga sinna mahtus nii piletite järgi vaadata, kust nad kõik tulid, aga ütleme, seal oli alati kusagil see Rapla oli meil alati kusagil seal esikolmikus. Mõnikord oli niimoodi, et Tallinn-Tartu-Rapla Anna. Ei leia enam saadaolev olla ja näed selle. Ära. Teeninud. Kui Margus Turu ja mitme teise toonase tuurikorraldaja valem oli lihtne lavalt peab päeva jooksul läbi käima midagi igale sihtrühmale siis Auris Rätsepa sõnul toimus Paulus Laisaar Kotkas tiimis kiiresti täpsem fokusseerimine ja keskendumine oma artistidele nüansile ja hiljem kabestifoorile. Kuna valminud kraam oli kvaliteetne. Ka eduka produtseerimise kvaliteet, mida Kotkas-Paulus Laisaar nagu tegid, sa võttis alati aega ja see aeg tähendas teistpidi seda, et see ei tähendanud kunagi kiiret raha. Praktiliselt kõik projektid, ma võin öelda, mis puudutasid vähemasti plaadifirma poolt kõikas sündisid, kõikas, realiseerusid, poelettidele jõudsid viimasel päris-päris viimasel viimasel hetkel, kui oli ka neid projekte, mis jäid tegelikult nagu hiljaks. Ma mäletan, et finantsi plaat oleks võinud ka varem välja tulla. Kollast finantsi plaat ja, ja Best Before'iga vist oli sama lugu, et et kõik, see asi võttis alati hullult aega, et väga ägedaks ajada ka nende saundiliselt ja, ja kõik, mis siis produtsentide sinna juurde käib, et aeg oli, töötas alati plaadifirma vaates töötas alati nii-öelda meie meie kahjuks, et väga-väga kiiresti sündinud kahjuks mitte midagi, nii et väga tõenäoliselt jäi ka ka väga palju raha tänu sellele teenimata. Omajagu võis teenimata jääda, kuid teeniti siiski pööraselt. Mis meelitas meepotile loomulikult Digiga kuritegelikku seltskonda. Aarne Valmis. Puutusime nendega kokku peaaegu igapäevaselt ja tollel hetkel jäi isegi tunne tegelikult, et need nii-öelda allmaa tegelased, eks oma püstolite ja automaatidega, et see on nagu vältimatu selle töö osa, eksju isegi ei osanud väga ette kujutada, et kas need siis ei olegi, et see normaalne meil issand jumala onu Bella oli meil näiteks regati baaris esinemine, seal tekkis mingi kaklus, seal on muidugi väga sihukesed imelikud mütsiga mehed olid, ruttu tahtis ära minna, sealt läbis seal kõik need. Meie esimene K-komando kõikus kogu see trepp oli täis automaatori, me tulime sealt alla, eks seal. Tulge, tulge, tulge, poisid, tulge kohe ruttu ära. Valla ära, kõik tundus normaalne või kuskil mingites muudes klubides. Tuli vahepeal sisse pani, tuleb peale automaadiga vennad, vaalad aa, näe, mingi kurikael on siin, võttis kats kinni, viidi minema. See oli normaalne, noh, tähendab kui ei oleks olnud, siis oleksime oodanud, osutatud, mis nüüd juhtus, midagi täna juhtunudki midagi? Õnneks nii-öelda klaverimängijat jutumärkidesse esinejateks ei puudutatud kunagi. Meil oli ka päris palju selliseid esinemisi, näiteks Tallinna teletorn, eks seal oli ka igasuguste inimeste piduse sünnipäevi ja ma alguses ei saanud aru, miks nad seal tahavad pidada. Aga siis ma sain aru, et see on keegi parema kaitstav koht sest põhimõtteliselt sealt võid ühe üks püstoliga vend suudab kogu seda maja seda läbi selle lifti nii-öelda kinni hoida, eks ja, ja kui kurikaelad on üleval, siis teised kurikaelad ei saa nii-öelda tulla laamendama sinna, nii et me käisime seal, esinesime, esinesime ja meisse suhtuti iga pool. Tahtlikud, tõsi küll, mõnikord oli keeruline moment, kus tahtsid ära lõpetada, aga siis Nestor ütles, et teeme ikka väiksed väiksed, mõned lood veel siin ja väga hullu ei ole, pandi veel natuke juurde ka, aga noh, eriti ei ole võimalik öelda, et, et me ei taha teha seda katset läbi viinud, eks. Et kui sadama pikalt, et mis siis juhtub, aga, aga, aga meil pandi natukene juurde kanorarile ja Me harjusime sellega ära. Tagantjärgi saab muidugi aru, et, et see, see oli ebanormaalne olukord. Aga sellel hetkel, kui sa seal oled, siis nagu yangi. Heleri. Jakunini viskan talle kuliiva vajadusel ma mängin surmaga. Õnneks tekkis legaalne maffia ühel hetkel, kellel oli võimalik legaalsel teel katust maksta, et meie selliste nii-öelda bandiitidega kokku ei ole puutunud, et et meie oleme tellinud teenus tol ajal oli selline päris vahva ja ütleme, jõuline turvaettevõtte tuli turule Akropol ja akropoli ikka selline mustade džiipide ja pumppüssidega sellised valitud poisid, et need ei olnud seal mingeid komposter kaelas, mingeid pileteid müüvad kuskil Stockmanni parkla turvamehed nagu hilisemal ajal, eks ole. Stroomi rannas ühe korra küll vene pättidega läks mingiks katuse jutuks, aga tol ajal siis oligi niimoodi, et me delegeerime selle küsimuse turvajuhile ja nad läksid Stroomi ranna, ma mäletan, mäletan tänaseni püsti oleva valge telliskivihoone taha ja midagi seal vene pättidega arutati, tuldi tagasi ja emati suruti käte mindi laiali, nii et kuidas neid asju lahendati, seda ma isegi ei oska öelda, nii et me saime täiesti ametlikult maksta katust. Jutumärkides meil meil oli see võimalus. No kasvõi need piletiraha, kuidas seda ära transportisid, kõik sulas. Kõik oli sulas ja meil on olnud palgatud inimesed pumppüssidega raha valvama. Sedasama Stroomi rannast oli selline olukord, kus inimene, kes istus sõna otseses mõttes istus raha haagises soli neile kuulikindel raha haagis, mis oli silmini raha täis ja inimene ei olnud kunagi elus nii palju raha näinud. Nüüd ta teadis, et see raha on tema oma ja kes tahab seda raha endale võtta, tuppa astuda. Toas on pumppüssiga mees, kes on hulluks läinud, pehmelt öeldes tema enda kamraadid pidasid läbirääkimisi päris pikki tunde ja, ja pealikud, ja see oli üks Eesti jõustruktuure, kes meile seda teenuseid teenust tol korral osutas ja, ja kuidagi saadi siis noormees sealt toast välja, piss käest ära, nii et raha oli tõepoolest nii palju üldse imesta, raha vedasime niimoodi, et mina tegin suurt näitemängu, mina läksin autoga, kus polnud ühtegi krooni, kogu see summa Lätis näiteks mingi Zaporožetsi ka minema, sest me loogika oli lihtne, keegi ei usu proset, siis mingi vanamehe kotis on raha, mängisime seda, et nad peavad mind nägupidi, nad usuvad, et minu kotis ja mingi kohver oli ka seal ei olnud ühtki senti sees. Me oleme teinud igast trikke. Me oleme isegi sellist trikki teinud, et siinsamas raadiomajas näiteks läksime vanast raadiomajast sisse, teine auto oli siin uue maja ees, eks ole. Sealt läks sisse, tuli tõi raha siia läbi maja ära ja läks uksest välja, sõitis autoga edasi. Sest meil nagu kogu aeg valmistasime ette, võib tulla mingi aktsent, aga ei tulnud, või siis meil olid ka poisid, kes siis nagu tõesti olid neil igasuguse vööd ja muud asjad peale, eks. Kes näiteks olid, kui meil oli piletimüük, ehk siis tollel ajal seda piletilevi ei olnud olemas, eks ju, kogu see asi käis kohapeal siis turvaline ja kõik saavad aru, et turvaon tegelikult nii-öelda seespool aeda. Aga me panime turvahoopis väljapoole aeda, nad olid lihtsalt vaatasid, et kui kuskilt tuleb mingi akesed antakse, et siis nad saavad nii-öelda kurikaelad maha võtta, eks ole, ja need turvapoisid ei olnud mitte sellised päikseprillidega kus sa saad kaugelt aru, et seal mingi turvameie kõige vanemad turvamehed olid niimoodi, et nad panid nätsu suhu, panid mingile Lovka lovkalt püksid jalga, eks ju. Ja käitusid nagu tõesed noh, sita peal, eks seal et, et sulanduda nende nende halbade inimeste keskele ja hoidsid silmad lahti, et midagi ei juhtu, ei juhtunud. Rahva soov pidutseda ja armastatud artiste nautida oli meeletu aga see tõi turule aina rohkem tegijaid ja kasvatas ambitsioone. Tulemata ei jäänud ka ebaõnnestumised. Usalduskrediit oli see, mis maksis Aarne Valmis. Tegelikult. Ta ei olnud sugugi niimoodi, et sul pangaarvel sajad tuhanded laiutavad, ma arvan, seda ei ole, ei ole kunagi olnud tegelikult kõik need suvetuurid ja sure määral oli usalduse peale üles ehitatud süsteem. Ta oli ju üks firma, mõned koerad, testi, mingid lepingud, aga ma arvan, et suurem osa asju tehti niimoodi, et lepiti summad kokku ja siis vahetati arved. Jumal teab, mismoodi. Nad töötasid ikkagi selle peale, et nüüd hakkame tegema ja tegelikult ei olnud ka võimalik maksta reklaamiandjatele ette raha, tegelikult ehitati need asjad oraste peale ja, ja ma tean ka seda, et tegelikult, ega ju kõigil need tuurid ei õnnestunud ka. Ja mingitel aegadel läks asi natuke päris karmiks, sest et hakati ka minu käest kõik raha ette küsima. Sest Lotjate, meil see tuur läks, jättis maksmata, jättis maksmata, jättis maksmata, jättis maksmata, et ei jaksa enam niimoodi teha tööd. Ja siis minu ainuke kaitse oli see, et aga millal mina jätsin maksmata. No sina ei ole veel siiamaani jätnud, aga kalapäevad olla. Ja siis muidugi päevi tuli ka sisse, eks, aga noh, need ei olnud nii suured jõnksud, mis nagu tegid jõnksu sisse, nüüd ei suuda üldse välja tulla, jah, oli küll mingit, et probleem, et ma ei suutnud seda õigeks ajaks maksta, tuli veel teha veel mingi teine tuur otsa ja siis sealt nagu saada vahendeid, et maksta eelmist võlga, eks, et ega ei saa öelda, et kõik alati hästi läksid, aga aga, aga maja naersin alati, et peab olema kolmeväljasüsteem, noh, nagu vanade talumees talupoegadel, eks ju, et seal on kevad, suvi, sügisvili, eks kui üks ikaldus siis teine ikka annab, eks ju, et ei saa olla, et sul need kõik kolm põldu lähevad, tuks ei saa olla, noh, vähemasti üks veab ikka välja ja tuuridega oli sama asi. Et üks tuur alati ikkagi toimis, ehk isegi kui ülejäänud kaks nagu ei töötanud, ütleme, ma sain ikkagi päeva lõpuks kõik ära makstud. Auris Rätsep meenutab, et Aiden poti plaadifirma jaoks oli hea saagiga põld alati Two Quick Start, nende enda ja nende käe all sirgunud projektide tulu aitas katsetada teiste artistidega, kes aeg-ajalt kõrbesid. Hayden poti teiseks rahamasinaks kujunesid kogenud estraaditähtede albumid. Selles vallas oli esimene edulugu igas mõttes raskekaallane kunagine apelsinisolist. Jaa. Laat. Ja. Salsa. Lood tegemist on, murrame vooru. Enne seda aega, kui meie nuudega seda, seda koostööd alustasime, oli selline mees, kes tegi nuudega kasseti. Selle mehe nimi oli Madis Salum, kui ma õigesti meenutan, salu muusik kaugel ajal ja seal vist oli selline lugu ka, et selle Mati Nuude kasseti peale oli vaja kaanepilti saada ja siis nuud oli läinud Viru torni pannud särgi lipsu ülikonna selga teinud Viru tornis, selle kaanepildi kassett sündis ja selle kasseti müüginumbreid ma arvan, et Eestis peale selle Madis Salumi enda tõenäoliselt ei tea absoluutselt mitte keegi, aga räägitakse müstilistest numbritest kümnetest ja kümnetest ja kümnetest ja kümnetest tuhandetest. Aga Nuude puhul oli jah niimoodi, et meie tootsime plaate ja vähe sellest, et mee tootsime plaate siis plaate tootis, tegelikult tootis Aarne Valmis luudega, nii et kordamööda meie, meie moosisime nõuded järgmist plaati tegema, siis läks valmis, pani tõenäoliselt rahapaki lauale, moosi seal ise ära, ühe korra oma luude käest küsisin, et kuule, et sa oled meiega siin alla kirjutanud negagiga super-hüperlepingud ja me maksame sulelisi hullu raha nende lepingute täitmisest, et kuule, et miks sa valmimisega plaate teed, siis Mati ütles selle peale, et kurat, need lepingud on sellised, et eks ma siin olla küll kirjutan, aga see on väga täpne väljend kirbusitt. Niimoodi oli see niisugune meeleolukas lugu, nii et see, ütleme niimoodi, et kui turul olid omad trikid, nipid ja vigurid, eks ole, Margus turul siis nende artistide, isikupäraste isikupäraste joontega oli variant, et kas leppida nendega või siis mitte koostööd teha ja me ikkagi üldjoontes leppisime, sellepärast et midagi ei ole teha, eks ole, raha räägib seda tüüpi show business siis päeva lõpuks päeva lõpuks igatahes ja, ja Mati Nuude vaieldamatult oli meie, meie plaadifirma üks absoluutselt enimmüüdumat artiste. Mati tegelikult maksis kinni sõna otseses mõttes väga-väga paljud meie teised teised katsetused, igasuguseid džässiplaadid ja maie barrikud ja jumal teab mida. Tegime seda, mis värvi on armastustuuri või oli see kutse tantsule, tuur emb-kumb estraadikavas, aga igal juhul olin ja me olime jõudnud selle tuuriga siis Viljandisse ja mul on sellest kombel fotod alles enne lavale minekut natukene siis võeti julgustust, julgustust ja ma mäletan, jäägermeister oli konkreetselt selle estraadikavades suursponsor või toetaja noh, me enam-vähem aimama, mida sa mõnda sellisel mõnusal sumedal suveõhtul. Kui lahedad artistid said kokku ja valmistuvad lavale minekuks, siis võetakse ikka kerged, kerged napsud lava taga või niimoodi mõistlikul määral ja siis oli niimoodi, et artistid kordamööda laval vahetusid ja siis tuligi Mati Nuude kord astuda vanale Viljandi laululavale ja meil oli ehitatud sinna sinna, selle lavakoha peale oma omaette lava minu arust ja millega korralik soliidne bändi valgetes kostüümides ja kusjuures täismaja inimesi ja, ja nuud hakkab siis lavale minema, aga Matti komistas mikrofonile paremas käes, Eli mees oli raadiomikrofoniga faili peale pannud, kuna ei olnud teada, millal artist oma esimesed sõnad ütleb. Ta ei kukkunud pikali, vaid vana spordimehena pani käe vastu betooni ja siis tuli hingest täiesti aus hingest väga raju roppus. Aga aga lause teine pool oli varem oli siin ju trepp, mis andis aimdust sellest, et mees on sealt kümneid või sadu kordi esinenud sellel laval, eks ole. Ja seekord me olime sinna suutnud ehitada mingisuguse tehnilise õuduse tema jaoks selle peale terve täismaja, Viljandi Viljandi lauluväljaku inimesi hakkasid korraga juubeldama ja plaksutama ja sellega oli see kontsert läinud põhimõtteliselt nuude oleks pidanud enam ühtegi laulu laulma. Igal juhul olid kõik jumala häpid ja artistil oli absoluutselt esimesest hetkest, kui ta isegi polnud juba lava suud lahti teinud. See publik oli juba peos, sellepärast et oligi meie Mati. Nuude kõrval oli muidugi ka teisi legende, kelle karjäär tänu noortele muusikaärimeestele kiiremaid pöördeid tegi. Üks väga. Tere meel arvates naljakas projekt, mis meil, mis mul nagu meelde tuleb, on selline projekt, mille nimi on Orukas ante Dance Band. Ta. Tärkas. Tavalised nii mees, kahtled su silmis? Siiamaani Linnahalli keldrisse stuudio seinal on Margus Kiis, on äkki selle muusikakriitiku nimi, on selline päris raju päris raju ja hävitav hinnang nii-öelda Hayden potile ja sellele ka oruga projektile, et kuidas me ikka vanainimest ikka piinasime ja kre ootasime ja lohistasin ja panime Orukale värvilised riided selga ja, ja Heini vaipa toote sinna tegelikult siis nii-öelda siis tümpsu taha ja vaene vaene orumets, keda siis lohistati rahvale raha eest näidata Eestis eks ole, tegime seal kontserte ja plaate ja aga tegelikult Vello ise tuli selle ideega väga hästi kaasa. Vello ütles, et see on talle suurepärane vaheldus kõigele sellele, mida ta on eluaeg pidanud tegema Vellole hingelt, kusjuures ma võin teile öelda küllaltki nooruslik. Ja talle see mõte iseenesest noortega laval olles, seal oli ikka korralik tantsubänd, oli taga ja ja pillimehed, kes siis, kas siis mängisid omarkeerisid, nii et ütleme, visuaalses mõttes. Visuaalses mõttes oli see selline tõsiselt äge projekt ja vanameistrile ka seda tüüpidest nagu sobised, keegi ei sundinud kedagi, aga see oli selline projekt, et kummaline sellega natuke aega mööda Eestit ringi tuuritanud, selline aastakene või paar siis. Ühel hetkel tekib ikka igast asjast tekib väsimus, Eestis on neid esinemiskohti piiratud arvul jahe Vellol, eks Vello tekkis. Ühel hetkel nagu väsimus ja selline pidu ja artisti elu käis kogu aeg, ma rõhutan, et see, kes kogu aeg nagu asja juurde ühel hetkel mõista, keerame ise väsisime ära erinevatest projektidest, eks Vello, või siis ka ära ja see, see projekt oma sellise naljaka lõpu, et ma ei tea, kas ta siis meelega või mitte, aga Vello unustas unustas siis Pärnu taksosse oma esinemisriided, mis olid spetsiaalselt talle õmmeldud ja litritega ja värvilised ja kõik nii edasi. Ja siis me neid uusi riideid enam ei teinudki niimoodi, et sinna Pärnu takso pagasnikusse Orukas Dance Band projekt tegelikult ühel ajal ühel hetkel hetkel nagu lõppeski. Nelja. Aga vaikselt hakkas lõppema kümnend tegelikult veel enne milleniumit, sest paljude arvates said üheksakümnendad eesti muusikas otsa 1998. aasta 21. juulil, kui 30 kuueaastaselt suri Bermuuda peremees Margus Turu. Meil lõppes just suve nagu see teine tuur ja mina oleksin koju nagu õhku ahmima. Et mul on kindlasti mingi nädal aega, ei tahtnud midagi kuulda ega näha, aga niimoodi, et oli hästi väsinud ja hommikul helistati, et siinsamas lähedal ühes motellis argus Turu leiti surnuna. See oli noh, absoluutne šokk. Ma tean seda, et arsti juures ta kunagi ei käinud. Tean seda, et. Ma vestlesin härra Vellendiga, kes oli. Kes ütles, et tema pole sellist inimest ennem näinud, ütles, et talle kõik organid on nagu pooleteist kahekordset suurused südamaks, kopsud kõik, aga sooned, mis seda varusse verega varustavad olid, on kõik jälle kaks korda väiksemad, nii et see oli lihtsalt aja küsimus, millal millal see juhtub. Tuleb välja, et ta oli ka veel mitu sellist mingit pisi miniinfarkti tegelikult juba üle elanud nagu sellest ja me kunagi Mihkel finantssellest rääkisime, et Mihkel on minu meelest mingis jutuajamises, mainis, et et ehk EK, eks see on nii, et inimesed põlevad nagu kiire leegiga. Ta eriti ju ei osanud puhata. Kas ta oligi selline, et mis siin rääkida, aga ta ei osanud, ta ei osanud ennast niimoodi, et et telefon väljas ja vastu ei võta ma kaks või kolm päeva, ma lihtsalt puhkan ja võtan lõdvestada nii. Sellist asja ei olnud temaga mitte kunagi. Tal oli kohe vaist, et mida peab tegema, tegema poistebändi või tüdrukutebändi või noh, see oli nagu selline vaist ja see on selliseid loomingulisi inimesi iseloomustabki, selline asi, et õigel kohal õige asi. No et see raha ja kõik, see oli tal väga tähtis ka. Loomulikult samamoodi ta oskas teha nendest asjadest rahaliselt. Ta oskas kaasa haarata selliseid inimesi, kes, kes kindlustasid, et see asi õnnestub, ta oli mingil hetkel, ta võis olla väga jonnakas mingisugustel hetkedel ühi kitsi mingisugustel hetkedel jälle väga lahke ja väga sõbralik, nii et et reeglina, kes talle lähedased inimesed, nendega ta praktiliselt ei, ei tülitsenud, ei olnud konflikte. Aga kui kusagil mingisugune võõras või kusagilt midagi nii ja kusagil, mis tema arusaamade moodi nagu ei kehti, ei käinud kokku, siis võis. Käisime ju koos igal pool pärast veel peredega turismireisidele. Kunagi ma mäletan, korraldas Jüri Makarov seal Otepääl selliseid mingeid mingeid seminare, kuidas kasiinosõltuvusest on siis nii palju rääkida, seda ma võin margusel, Rex, kõik teavad, et me sinna seminarile muidugi jõuti, mängisime mingis keldris mingit Black Jacki, ma ei tea, kaks päeva, noh. Ja siis, kui esmaspäeval mornide nägudega vallikääru tööle jõudsime, siis kõigil oli pahameel, aga siis Margus ütles, et okei, käisime peredega Brasiilias ja sellega lõppes kõik ära. Kõik naersime selle peale kõvaslaselt tuli tuli püksi, aga sellega oli ka kõik see asi lõppes. Laiameres väiksele õue. Tantsime. Midagi ei leia ja suudame muuda lõbusamalt toituvad ja ma lähen, rääkimata, pudelit käes hoiab elataga aegagi. Põlenud liigud on punased, meid, päike, päike, ka möödudes hakkas, kus meid. Ei ole. Bermuda jaoks Margus Turu surm lõppu ei tähendanud aga vaikset hääbumist küll. Suunamuutused toimusid mujalgi. Auris Rätsep lahkus plaadiärist 2000. aastal, kui firma müüdi Doctennile. Ühtlasi tähendas aidanud. Nime kadumist Rätsepa sõnul lahkus ta firmast õigel hetkel. Paar-kolm aastat peale tehingut, siis kukkus CD plaaditurg totaalselt, et siis siis oleks äri igal juhul lõppenud, lõppenud ühel või teisel kolmandal kujul aimata oli mingid märgid, võib-olla olid õhus aga keegi aimanud, et see kõik nii kiiresti see faili majandus nii-öelda peale tuleb. Nii et selle plaadifirma koos oma kataloogide, päkaatoloogide, lepingute, kõige muuga selle plaadifirma ma sain, sain ära müüa ja, ja need uued omanikud minu teada tegid veel mõnda aega head äri selle plaadifirmaga, noh, see vahe näiteks oli, et kui me tegime kutse tantsule sarja omal ajal, siis iga toode oli ta siis Heli Lääts või Tarmo Pihlap või Vello Orumets või, või Mati Nuude, kõik need tooted pidid olema sündmused. Nende toodete ilmumine pidi olema sündmus, mitte üritus, see tähendab seda, et teda ei tohtinud liiga tihti tulla seda sarja. Need artistid olid hästi valitud, nadolid, soliidsed, korrektsed, sellele sellega kaasnes alati korralik promo ja turunduskampaania iga tootega. Me panustasime igasse tootesse päris palju. Kusjuures kaugeltki mitte kõik nendest eelnimetatud nimedest ei toonud meile plussi, siis uus omanik arusaadavalt tahtis saada kiiresti raha projekti talt loomulikult oli sooritanud ettevõtte ostu ja kaubamärgi ja kõike muud ja ma ütlen, et ma isegi ei suuda nende artistidega imesid võib-olla meenutada, mis sinna kutse tantsule sarja hiljem nagu sattusid. Aga no ma ei taha midagi öelda, aga need olid sellised kohati kindlasti kindlasti osaliselt kindlasti ka ammu juba p või isegi C-kategooria artistid, nagu eesti estraadimaastikul. Aarne Valmis, hitivabrik tegutseb tänaseni. Viimasel 10-l aastal on valmis põhjalikult keskendunud eesti artistide kullafondikogumike väljaandmisele pikkade ja värvikate suvetuuride ajastu saiaga ümber. Sel sajandil on valmis ja kõige edukam projekt olnud hoopis mees kitarriga ehk Jaan Tätte. Ma toon alatise kõva peale niisuguse näite. Margus, Turu, kuldne Trio ja rahvast on nii palju, et võib hulluks minna. Siis mu oma poeg, eks ju, kes tollel ajal 16 17 või niimoodi küsib, kuule, et kuule, ma tahaks sinna kontserdi minna, turu on sul suur sõpset, järsku sa saad muna pileti sebida kuidagi niimoodi. Ma küsin. Ma esimest korda kuulen, kuldne Trio on sinu mingi lemmikansambel. Siis tuli vastus, issand, ma ei seedi seda bändi üldse, kõik lähevad ju sinna ja inimesed tulid kohale ja kõigepealt oli pidu ja siis hakati vaatama, kes seal esinema nüüd ikkagi kõigepealt vaadata tahaks, kes seal esinevad ja siis minnakse. Ruttayamini laeva kanna, uhkaid päri ei anna lõppemm. Radwee algab kodude lõunarist on olnud taevas kõik see aeg Mckohal laevast, vana põhjanael jälle taevalael. Liiga palju aega jätsin maha laeva mullongasta oma. Liiga palju. Jätsin maha laeva. Nad on juba tuuled, õigeid linnuhääli, kuuled siiapoole v? Jätsin südamel jaheda, tead, karged juba kaldalt leidsin silma, mis on ral veel näidanud koduteel. Oli ka palju aega. Jätsin maha laeva. Mul on, kas ta oma. Kuulamast see oli sarja aeg, peatub 15. osa, saate pani kokku Taavi Libe. Koduni on häirimin, liiga hea on jõuda sinna vastu männi time. Korraks toetame mitu aastat olnud mõelda, mida kõike tahaks öelda üle sõname. Kõigest poetame.