Vägevad. Tere, mina olen Martti Kalda. Tänase saate teemaks on Omaani sultan Aadi ja sultanivõimu areng 20. sajandil. See on lugu riigist, mis veel 19. sajandil oli maailma suurimaid orjakaubitsemise keskusi. Ent millest tänaseks on saanud rikas naftatootja ja turismikuurortloo. Peategelaseks on võimul olev sultan kabuus Iiemmn Sayid, al-Said kes tõi Omaani keskajast tänapäeva ning suutis islamimaailma mullistuste keskel tagada riigis rahu ja stabiilsuse. Alustuseks kõlab Omaani sultani hümn. Assalamm Assulta nii rahu sultanile. Hümni sõnad kirjutas rassiid IN usaid Al Husaidee muusikaAga Charles Frederick Mills 1970. aastal. Oh issand, kaitseme, majesteet, sultanid ja meie maarahvast aus ja rahus. Elagu ta kaua jõus ja väes. Hiilgav, olgu ta võim tema eest, anname me oma elu, ütlevad hümni sõnad. Omaani sultan AT sultanaadi, ajalugu ja sultan jäävad tihti oma suurte naabrite varju sest islamimaailmas podisevad kriisikolded, lahvatavad leegid, sõjad ja meeleavaldused ja need varjutavad väiksemate naabrite saatuse. Tegelikkuses tuleks võrdväärset tähelepanu pöörata aga edukatele ja rahumeelsetele, nagu näiteks Omaan omanon riik saapakujulise Araabia poolsaare ninaosas, mis Eestist pindalalt kuus ja rahvaarvult kolm korda suurem. Omani ajalugu algab kaheksandal sajandil. Milalale põgenesid omajaadide kalifaadi pastalised Ibadiidide ususekti pooldajad. Sekt tekkis 700 neljakümnendatel aastatel tänases Iraagis Basra linna läheduses šiiitide usuvoolust. Sarnaselt siitidele eitasid nad Califi võimu vajalikkust ent ka vajadust austada prohvet Muhamedi järglasi. Pärast edutuid mässe mekas Süürias. Jeemenis taandusid yybodiidid tänase Omaani aladele, kus suutsid ajaloo keeristuultes tänaseni püsima jääda. Täna on 75 protsenti Omaani elanikest Ibadiidide ususekti järgijad. Mõningaid samasuguseid kogukondi elab ka Alžeerias, Tuneesias, Liibüas ning mujal Põhja- ja Ida-Aafrikas. Nii Solomaani kogukonnas ajaloo vältel ülimalt tähtsad usujuhid ehk imaamid kes pidevalt ilmaliku võimu ihaldajatega rinda pistavad ja neile tasakaalu pakuvad. 10.-st kuni 12. sajandini oli Omaan hoopiski üle mere üle Pärsia lahe asuva Iraani ülemvõimu all. Sealsed vabameelsed shiiidi valitsejad, talusid sektantlikke iba Tiide suhteliselt hästi. Lisaks sellele on Omaani imaamide tugipunktiks olnud alati kõrbe Oasid. Samas kui ilmalikud valitsejad on huvitatud rannikualade kontrollimisest miks, sest kuulub ju Omaani koosseisu kuulus Hormuus saapanina teravik kuhu rajatud kindlustega on juba keskajast alates kontrollitud Hormuzi väina. See on sissepääs ja väljapääs Pärsia lahele. Ning seesinane kontroll tähendab kaubanduse maksustamist, sellest lähtuvaid tulusid, ent ka piraatluse võimalusi. Omaan iseseisvusaastal 1154. Lükates kõrvale sel tšukide ülemvõimu. Siis haaras selles piirkonnas võimu Nathani dünastia ja Nathani dünastia kuningad tiitliga Malik valitsesid kuni seitsmeteistkümnenda sajandi alguseni. Nende peamine tuluallikas oli kaubavahetus Ida-Aafrika ja Lääne Indiaga. Loomulikult merd mööda. Ise vedasid nad valdavalt välja Omaanis Omaani Oasides kasvavat viiruk. Ehkki puu kummivaiku oli Paanum, on selle asja nimi, kasutatakse siis nii kristlikes kirikutes kui ka islami pühapaikades seda kummivaiku sütele pannes viirukisuitsu saavutamiseks ja sellest siis Omaani rikkus. Sel varasel perioodil. 16. sajandil tungis sellesse piirkonda Omaani rannikualadele aga Portugali, India kompanii kes rajas siis rannikule rea kindlusi. Ja aastal 1515 vallutas ka tänase Omaani pealinna muskaati. Kindluse kaudu kontrollis siis meresõitu India ookeani läänepoolsetes osades. Ja selle kaudu saavutas monopoli vürtsi kaubanduses, tuues Sis vürtse kaugest Indoneesia saarestikus Pärsia lahe ja Aafrika kaudu Euroopasse. Ja kõik need, kes soovisid Portugali võimu all tegutseda. Pildid siis Portugalile maksu maksma, sest vastasel korral nende laevad uputati. Seitsmeteistkümnendal sajandil haarasid Omaanis sisemaal võimu aga hoopiski ja Rooba dünastia imaamid. See dünastia ise valitses pelgalt pisut kauem kui 100 aastat. Ent Pärsia šahhi abiga õnnestus neil 1600 viiekümnendatel aastatel Portugal omanist minema tõrjuda ning 1600 üheksakümnendatel aastatel vabastada portugali võimu alt ka Ida-Aafrika rannikupiirkonnad. Sellega langesid aga Ida-Aafrika alad, eelkõige kuulus sansibar Omaani valitsejate võimu alla. Ja Omaani valitsejatele sai osaks tulus tegevus. See oli orja ja Elevandiluukaubandus. Samamoodi nelgikasvatus tänapäevases Keenias ja selle väljavedu, mis olid Omaani valitsejate kontrolli all. 18. sajandi keskpaiku tabas Omaani pärsijast lähtuv nadiir šahhi rünnak. See oli pikk sõda, ent katse Omaani vallutada ei läinud. Pärslaste läbi. Võimule tõusis uus Al-Saidi perekond aastal 1749, kes pärslased välja tõrjus. Al saidi perekond valitseb omani sultanaati. Tänaseni. Võiks isegi öelda, et seal 1749. aastal sai Omaani sultan laat päriselt alguse. 19. sajandi esimene pool oligi Omaani sultan laadi õitseaeg. Kui sultanaatori majanduslikult edukas, sest peamine tulu tuli sellest samast Ida-Aafrika orjakaubandusest. Igal aastal toodi sansi pari kaudu 40 kuni 50000 orja. Neist üks kolmandik suunati tööle Omaani Ida-Aafrika nelgi kasvatustesse. Kaks kolmandikku toodiaga muskati, mis oli suur orjaturg ja müüdi mujal islamimaailmas maha. See orjakaubandus ja neegritaridest orjatari pääs sultani haariumisse on ka põhjus, miks Omaani aadel ja ka sultanid kaasa arvatud tänane sultan on tavalistest Araablastest tumedanahalise. Nende DNA-s on oma koht ida aafrikal. Omaani allakäik algas 1856. aastal kui pikaajaline sultan sain iibins. Sultan suri ja jättis endast järgi 36 last. Arusaadavalt kõik need lapsed soovisid ka oma osa sultanalist saada. Lõpuks jagati riik aga kahe poja vahel. Matšiid sai endale Ida-Aafrika ehk siis ansi pari, milles tõuntoun oli sansybari sultani pealinn ja poeg Twain sai endale omani, mille keskuse pealinn oli muskat. Tekkis kaks eraldi sulta laati. Samamoodi andis allakäigule oma tõuke see, et 1800 seitsmekümnendatel aastatel Inglismaa asus Ida-Aafrika ja üldse Aafrika orjakaubandust hävitama, võttis vastu rea seadusi ja hävitas orjamüügikeskusi. Nõnda lõpetas orjade müümisega Omaan ja öeldakse, et näiteks muskaati elanikkond vähenes nelja viiendiku võrra. Ehk siis kõik inimesed, kes tegelesid orjade müümise ja ostmisega, kolisid Moskatist minema. Samamoodi kaotasid sultanid oma traditsioonilise sissetuleku ja muutusid sisuliselt Inglismaa basallideks. Võib öelda, et ligi 100 aastat aastast 1872 kuni aastani 1970 oligi Omaan sisuliselt Inglismaa vasall protektoraat. Kohal olid inglise ohvitseride juhitud armee üksused, kes valdavalt olid moodustatud India lastest ja oli selline õrn tasakaal. Omaani sisealal tegutsesid hõimlased. Seal oli suurem võim iba tiidide imaamidel ehk siis usujuhtidel. Samas tuleb etteruttavalt juba öelda, et Omaani põhilised naftavarud asuvad just nimelt selles kõrbepiirkonnas. See kõrbeala on see, mida kutsutakse Omaaniks. Rannikupiirkonda tegelikult kutsutakse muskatiks. Muskaat ei ole siis mitte ainult see linn, vaid ka kogu Omaani rannik. Seal oli võim sultanil ja seal oli ka inglaste ja nende vägede toetus sultani võimule sest sealtkaudu kontrolliti seda, mis inglastele samamoodi nagu portugallaste kõige tähtsam India ookeani. Samas on Inglismaa protektsiooni võim hoidnud omanist eemal näiteks Prantsusmaa huvid. 19. sajandi alguses räägime siis eelkõige Napoleoni võimust ja samamoodi 19. 20. sajandi vältel ka Ameerika Ühendriikide huvid. Lisaks sellele on Inglismaa kaitsenud Omaani, Saudi Araabia ja Iraani majandusliku ja strateegilise ülemvõimu eest. Sultan Timur Ibn feissal oli võimul 1913 kuni 32. Tema ajal aitasid inglise ohvitserid ja nende väeosad alistada sultanile Omaani sisema hõimlased ja sõlmida 1920. aastal kuulus siibi vaherahu, mis ongi Omaani sultan Aadi tänase võimu tekkimise eelduseks. Samamoodi on see eelduseks, et inglased said 1920.-test aastatest alates otsida selles kõrbepiirkonnas naftat. Tuleb öelda, et esialgu olid need naftaotsingud ebaedukad ja tõeliste leidudeni jõuti alles 1900 viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Ent eeldus selleks oli loodud. Kuus naist ja nende kuue naisega täpselt kuus last, viis poega ja üks tütar. Kuivõrd riik kulutas rohkem, kui ta sisse tõi, siis aastal 1932 loobus sultan võimust just nimelt majandusraskuste tõttu. Jättis maha oma araablaste naised, abiellus jaapanlanna Aga ja kolis elama Bombeisse. Kus ta siis ka aastal 1965 suri, kui ta lihtsalt tüdines Omaani valitsemisest. Tema järel tuli võimule tema poeg, kes oli õppinud Indias üldse see India Sydeomaanil on väga oluline. Poeg oli õppinud Mayo kolledžis Aczmeeris Radjastanis lõpetanud selle aastal 1927 ja lühiajaliselt tudeerinud Bagdadis ka araabia keelt ja kirjandust. Nii et uus sultan saidi Taimuur, kes oli võimul 1932 kuni 1970 oli pigem siis Pripi india-mõjuline valitseja. Tema ajal nimetati seda riiki muskati ja Omaani riigiks. Rõhutati siis selle rannikuala ja sisemaa erinevust ja tema oligi siis Moskatja, Omaani sultan. Võimule tõusis ta 21 aastasena ja põhiliselt tegeles sellega, et tõrjuda saudi Araabia sissetungi katseid Omaani kõrbealadele ja inglaste vahendusel fikseerida Saudi Araabia Omaani piir. Samamoodi möllas tema valitsusaja lõpul 1962 kuni 76 omani Sisemaal Jofaari mäss. See oli kommunistide mäss ja kommunistid said siis toetust Jeemenist ja Hiina rahvavabariigist. Pole siis ime, et sultan saidi Taimuur oli üsnagi paranoiline mees. Näiteks oli ta riigis keelanud avaliku suitsetamise ja jalgpalli mängimise päikeseprillide kandmise ja vestlused, mis kestsid üle 15 minuti. Mis põhjusel? Väga lihtne, sest ta arvas, et kõik need tegevused, mida mehed omavahel teevad, soodustavad erinevaid mässumeelseid mõtteid ja vandenõude sõlmimist. Ta oli üsnagi isolatsionistlik, hoidis omanist eemal, igasugused välismaalased ei lubanud turiste ja ka omaenda poega hoidis suure osa ajast, mil poeg oli Omaanis palees luku taga. Sellel sultanile oligi ainult üks poeg, tal oli kaks abikaasat ja teise abikaasaga masuut Almašaniga, kes oli kohaliku hõimujuhi ehk siis šeigi tütar. Oli tal siis poeg, tänane Omaani sultan, kabuus, Iiennsaid. Sultan sündis 1940. Oma alghariduse oli kabuus saanud Omaanis, aga ta oli gümnaasiumis käinud Indias puuni linnas ja puuni linnas oli tollel hetkel sankardajal Sharma juhitud erakool, kus siis tulevane Omaani sultan õppis. Huvitav on see asjaolu seetõttu, et selle kooli rajaja oli tulevane India president üheksas oma arvu poolest. Nii et Omaani noor sultan ja India tulevane president olid omavahel seetõttu seotud, et üks oli teise õpilane. 16 aastaselt saadeti kabuus Inglismaale kus ta lõpetas sänd Eesti sõjaväeakadeemia 1962. aastal ja teenis isegi inglise armees Saksamaal. Ta naases kodumaale 1966. aastal. Ja nagu öeldud, saabus siis olukorda, kus isa oli pigem selle poolt, et Omaan tuleks välismaailmast sulgeda ja isa pani poja kohe koduaresti. Samas tagasid riigi turvalisust Briti ohvitserid ja nende india lastest sõjaväelased. Pole siis ime, pinnas oli riigipöördeks täiesti küps. Näib, et seda riigipööret planeerisid eelkõige inglise välisministeeriumi ametnikud. Nad saatsid ka sultani pojale kabuusile muusikalinte ja muusikalintide sees oli siis sõnumeid kavandatavast riigipöördest. Ühel hetkel jäi kabuus ka plaanitava riigipöördega nõusse. See toimus 23. juulil 1970. Inglise ohvitseride juhitud armee tungis paleesse. Vana sultan üritas küll vastupanu, ent püstolit vinnastades tulistas ta vaenlaste asemel hoopis iseennast kogemata jalga. Ta põgenes küll palee asuvatesse käikudesse, ent saadi kätte ja sunniti allkirjastama võimust loobumise paberit. Wana sultan Saidi Taimuur lahkus Londonisse keeldus elu lõpuni oma pojaga, kes oli riigipööret toetanud vestlemast ja elas elu lõpuni kuhu ei olnud kauem kui kaks aastat kuulsas Dorchesteri viietärnihotellis Londonis luksussviidis. See oli rikkurite ja kuulsuste nagu näiteks Elizabeth Taylor, armastatud puhke-ja peatumispaik. Pole siis ka ime, et sobis eelviimasele Omaani sultanile. Omaani sultan kabuus, iibinsain Al Sayid on Omaanis väga armastatud isik. Ta on võimul alates 1970.-st aastast ja võib täiesti rahulikult öelda, et sultan on toonud Omaani keskajast kuhu ta jäi seal 19. sajandil, kui orjakaubandus lõppes tänapäeva. Sest enne tema võimuletulekut oli riigis ainult umbes 50 kilomeetrit teekattega teid. Väga vähe koole ja inimesed elasid suhtelises vaesuses umbes samasugustes oludes, nagu nad sajandeid olid elanud. Sultan ehitas uued teed, rajas haiglad, lennujaamad ja sadamad. Omaan on teinud väga kiire ja põhjaliku muutuse selle ligi 50 aasta jooksul. 1971. aastal võeti Omaanis kasutusele oma raha. Varem oli nimelt kasutatud India ruupiat. Aga nüüdsest on kasutusel Omaani riaal. Ja naftatulusid, mida omanil 60.-test aastatest juba päris palju oli. Hakati kasutama riigi ja rahva heaoluks. Praegune tulujaotus on siis säärane, et naftatuludest 60 protsenti läheb Omaani riigile kes ise praktiliselt mitte midagi ei tee selle nafta pumpamiseks. Ja 40 protsenti läheb firmale Royal Touch Shell, Hollandi kompanii ja selle partneritele, kes siis reaalselt seda nafta pumpamist kõrbes ka korraldavad. Täna on Omaani naftatoodang 900000 barrelit toornaftat päevas. Ja kuna Omaan ei ole kunagi olnud OPECi ehk siis naftat tootvate riikide ühenduse liige, siis ei pea Omaan järgima ka OPECi seatud naftahindu. Kui me võrdleme Omaani naftavarusid teiste araabia maadega siis ei saa öelda, et omanil just liiga palju naftat oleks. Saudi-Araabia on selles nimekirjas teine, Iraan, neljas Iraak, viies Kuveit, kuues Araabia Ühendemiraadid, seitsmes, Katar 14. ja Omaan alles 22.. Samas on temast tagapool Süüria, Bahrein, Jordaania. Sultani võim riigis on absoluutne. See on üks viimaseid maailma absoluutse monarhia, ka riike. Sultani sünnipäev, mis on 18. november on riigipüha. Riigipüha on ka võimuhaaramise kuupäev. 23. juuli. Seda kutsutakse taassünnipäevaks. Omaani sultan on armee ülemjuhataja, õhuväe ja laevastiku ülem, politseipealik, kaitse- ja välisminister ning keskpanga direktor. Ta on riigipea ja peaminister ühes isikus. Kõik seadused, mis Omaanis kehtivad, on oma olemuselt sultani dekreedid sisuliselt käskkirjad, kaasa arvatud 1996. aastal välja antud Peissik loo. Sellest inglisekeelsest nimest võib-olla ei saa aru, aga tegu on Omaani põhiseadusega. 1981. aastal lõi sultan nõuandva kogu, mis oli siis omani parlamendialge. Seda on korduvalt muudetud. Täna on tegu kahe kojalise parlamendiga kus on siis 167 liiget neist 84 ehk siis alamkoda on valitavad ja 83 ehk siis ülemkoda on sultani poolt ametisse nimetatud parlamentäärid. Sultan võttis 1970. aastal kasutusele ka uue lipu varasem lipp. Päev koosnes nelinurkadest punane, roheline ja punane ja keset seda oli omani papp. Nüüd aga on kasutusel trikoloor, valge, punane, roheline ja vasakul on punane riba, mille peal Omaani papp. Omaani papikson, Spetsiaalne, Omaani pistoda ja selle taga ristatud kaks mõõka. Ning ö. Selline vapp võeti kasutusele juba 19. sajandil. Aga uus lipp siis 1970. Sultan puus on ka maailma üks rikkamaid monarhia ajakirja Forbes andmetel maailma kõige rikkamad monarhide seas 12.. Tõsi küll, temast eespool on siin Dubai endised ja ka praegused emiirid Tai kuningas, Brunei sultan, Saudi Araabia kuningas, Abu Dhabi emiir, Maroko kuningas, Lichtensteini prints, Monaco prints ja Aga khaan. Ent siiski. Ta on 12. oma rikkuse poolest kõikide maailma kroonitud peade seas. Omaani sultani-il on kuus residentsi. Tema peamine on all alamehk, siis araabia keeles lipp palee muskatis. See on vanadest, Portugali kindlustest ümbritsetud palee, mida külalised külastada ei saa ja mida ka väljast pildistada ei tohi. Kirjelduste kohaselt ja need kirjeldused on meile andnud siis välismaa riigijuhid, kes on seal sultanid külastanud on palee tagasihoidlik. Samas on kasutatud selle palee välisfassaadi kujundamisel juba näiteks kulda. Sellest siis võtab sultan vastu väliskülalisi ja seal asub tema troonisaal. Sultanile on ka viis superjahti, mida võib rahulikult muskaati reidil imetleda. Neist number üks on praegusel hetkel 2007 kasutusele võetud 155 meetri pikkune Al Sayid. Sellel jahil on oma helikopteri maabumisplats ja täismõõdus bassein. Seda toetab toetuslaev hulk, mis võeti kasutusele aastal 2016. Kolmas on 1987 soetatud 136 meetri pikkune all nafeera. Lisaks sellele on sultanile 61 meetri pikkune spinat. See on siis ainult purjetamise tarvis ja 1982 kasutusele võetud 33 meetri pikkune Al luures. See on transpordilaev teiste jahtide vahel. Omaani sultan on ka tuntud muusikalemb. Talle meeldib klassikaline muusika. Ja seetõttu on ta rajanud muskati kuulsa Royal Opera House milles asub muuhulgas maailma suurim orel ja kus tegutseb 1986 loodud 120 liikmeline orkester mille muusikapalade esitus on leidnud maailmas suurt tunnustust. Kindlasti on tegu Lähis-Ida kõige parema orkestriga. Samas varjutavad Omaani sultan laadi tulevikku aga murepilved. Kuigi sultan on abielus olnud kahel korral esimest korda 1976 kuni 79 ning ka praegu on ta abielus, teine abielu sõlmiti aastal 2005. Ei ole sultanile lapsi. Pahatahtlikud on isegi sosistanud, et sultanile ei meeldi naised. Probleem on selles, et sultan on juba üsna eakas, 78 aastane ning viibinud ka vähemalt kahel korral 21. sajandi alguses Saksamaal vähiravil. Aga omale troonipärijat ei ole ta soetanud ega nimetanud. Põhiseaduse paragrahv kuus ütleb, et kui sultani koht on olnud üle kolme päeva vaba, valib perekond uue valitseja. Kes selleks saab, pole teada. Sultani lähimad meessoost sugulased on tema onu saita rikki pojad, kes ka riigi administratsioonis kõrgetel kohtadel assaad, on sultani eriesindaja. Ši haab endine mereväe ülem ja hitt Hamm, kultuuriminister. Kaua kestab veel rahva poolt palavalt armastatud sultan kabuusi, võim ja valitsusaeg kellest saab tema järglane ja milline on Omaani saatus ja tulevik uue valitseja võimu all. Seda näitab vaid aeg. See päev on teel. Samas on üsna kurb, et ühe riigi saatus sõltub nõnda palju ainult ühest inimesest. Äkki mõlkus demokraatia loojatel seegi keerdküsimus meeles, kui nad andsid võimu rahvale? Helipuldis oli maris Tomba, mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetama tänapäevaste vahenditega loodud traditsiooniline Omaani muusika, mille alged keskajas ning kus kohtuvad araabia ja pärsia mõjud. Kuulmiseni.