Tere täna on Kaja loodimisel mees, kelle aktiivsel eestvedamisel sai taastatud Jaani kirik Peterburis samuti sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja. Mees, kes juhtis Jaan Poska maja taastamist Kadriorus kelle osaval loobimisel läbi vene bürokraatia karide sai pandud mälestuskivi Peterburi kalmistule kuulsale keeleteadlasele akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni-le. Samuti mälestustahvelmajale, kus Lydia Koidula kroonlinnas elas. See mees on taastanud vabadussõjas langenud eestlaste ja lätlaste mälestussamba Võnnus seesises jälle läbi uskumatute raskuste ja rahapuuduse. Ta on korraldanud meie legendaarse jäämurdja Suur Tõll päästmist ja välisministeeriumi poolt Vene tuumaallveelaevnike õppekeskuse lahkumist Paldiskist Venemaale. Tänu temale on meil Eestis nüüd Raimond Valgre Peterburis olnud kirjad joonistused. Ta on pikki aastaid korraldanud Eesti vabariigi iseseisvuspäeva presidendi vastuvõtte ja täna 25 aastat tagasi taastati just tema eestvedamisel võidupüha paraadide traditsioon, kuhu ta lisas võidutule süütamise ja maakondadesse jagamise tava. Loetelu ei ole mõistagi ammendav. Muidugi on see kõik nõudnud talt lõputut ametnike veenmist, rusikaga lauale löömist, lepituskatseid, diplomaatiat, unetuid, öid, meeleheidet ja rõõmu, kui tulemus lõpuks käes on. See mees on diplomaat, Eesti riigi ja Eesti kultuurisaadik. Jüri Trei. Tere tulemast saatesse. Tere kõigile. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. No mis pilguga sa vaatad neid, seda võidupüha paraadi, mis juba 20 viiendat aastat pärast okupatsiooniaega meil siin on, et kas sa vaatad nii nagu oma last, kes on saanud 25 aastaseks? Jah, ma olen tihti mõelnud, et kui sa oled selle ise sünnitanud ja need sünnivalud läbi elanud ja vahel ka küsitakse nõu, et Jüri, et kuidas seda või teist asja korraldada. Kindlasti aastatepikkune kogemus on see, mis on teinekord, et hädast välja aidanud ka praegu, kus me oleme rikkad ja ilusad, tol ajal ei olnud meil midagi, et ma olen sellest ka kirjutanud ja. Ma mäletan, riigisekretär oli tollal Ülo Kaevats, hästi südamlik, tore ja tark inimene. Ja ma ei tea, võib-olla minul on elus vedanud, et ma olen sattunud oma töö juures kokku väga paljude just tarkade inimestega aktiivsete inimestega, kellelt ma olen ise palju õppinud. Ja kui ma vaatan üldse neid Eesti sajandi suurkuju, siis ma hakkasin ühe korra lugema, et sellest 100-st suurkujust, muide mis on täiesti eraldi lukku. Kuidas see sündis, see raamat ja need 100 suurkuju, kuidas nad sinna sattusid. Kahjuks Ülo Kaevats lahkus meie hulgast, tema mitu korda, ütlesin, ül oled tegelikult selle peaks kirja panema. Kui oli Eesti vabariik 80 ja ma olin peakorraldajana määratud valitsuse poolt, et tegelikult see esimene moment oli, et 80 Eesti suurkuju, aga nagu ma ütlesin, et see on pikk ja naljakas lugu, kuidas ta lõpuks siis aasta-poolteist hiljem 100 suurkuju peale jõudis ja vot need inimesed, kes seal on, ma vaatasin, et väga paljud, et kellega ma olen koostööd, tänud, kes on minu õppejõud, olnud kolleegid kas teatris või televisioonis või ministeeriumist see niinimetatud kirjutada tud ametnike rivis ja nii edasi. Aga see 25. võidupüha vanasti oli niimoodi, et kingitud džiibid, mis olid kaitseliidule, see oli esimesed korrad ja esimesed aastad, et, et need jah, lagunesid. Neid tuli parandada, aga see rivi, mis oli, ja see efektselt väljasõit vate tõrvikut, tõsi küll, esimesed aastad need takutõrvikud, mis kogu aeg ära kustusid, aga sealt algas ka see, et see meeskond meie seas juba osa inimesi ei ole. Aga need, kes võib-olla tänagi kuulavad seda, et see meeskond ütleme mati Linnamäe siis Rein Kalju, raid, Aarne Toivaria ja need, kes appi tulid tollal, kellega me leidsime võimaluse valmistada need tõrvikud, kui raha ei olnud need firmad, kes tulid appi ja, ja leidsid siis raha, selleks rääkimata, seda eta ei olnud ka neid tormilaternaid, millest ma olen kirjutanud ja palju muud ei olnud. Ja kui valitsuse poole sai pöördutud, siis selge see oli raske aeg ja peaminister ütles Laar, et Jüri, meil raha ei ole. Ma ütlesin, et aga lähme korralduses, me peame tegema kaitseliidu ülem ütles tollal, siis need vahetusid seal tihti, aga erinevad need ülemused, et kui raha leiad, siis teeme ja ühte teist kaitseliit tegi ka, nagu öeldakse, oma entusiasmist, no needsamad takutõrvikud. Ja kui me neid näitusi oleme praegu võidupühanäitusi teinud viimased kümmekond aastat, nendes linnades, kus võidupüha on toimunud, siis tihti me räägime juurde need lood, kuidas siis traditsioon taastati, eks ole. Me teame, et 34. aastal, kui alustati seda võidupüha tähistamist 36. otsustati siis tõrvikutega seda jätkata ja me teame, et 39. see kõik katkes. Ja vot kui nüüd, et Lennart Meri palus sellega tegeleda ja Kaevats riigisekretärina pöördus minu poole, ma olin tollal siis veel Kultuuriministeeriumi muusikateatriosakonna juhataja, siis tuligi mõelda ja natukene arhiivist otsida, et et aga mismoodi me teeme siis üks asi on need teadmised, kuidas teha, teine asi see, et aga millest teha, kui pole midagi. Et see oli niisugune vaene aeg, aga meil õnnestus. Ja mul on hea meel, et, et praegu seda traditsiooni nüüd juba kaitseliit jätkab, sellepärast et esimesed, kui ma ei eksi, ütleme esimesed 15 aastat välisministeerium vastutab selle eest ja juhtis ja nüüd hiljem Eesti riik on rikkaks saanud, et kui algul oli riigiprotokoll, et kuidas mina sattusin, et nii presidendiliini katsime peaministriliini riigikogu esimehe liini pluss oma ministrit, nüüd hiljem on kõigil nendel oma protokollid ja selle tõttu noh, see on nagu ka laiali hargnenud, pluss muidugi kaitseliit näidet, kes nüüd on need ohjad oma kätte võtnud. Me oleme riigiks saanud. Jüri, kui sa vaatad siit stuudio aknast välja, vaatad vana raadiomaja aadressil Kreutzwaldi 14, kas sa leiad üles selle akna, mille taga sa koos Valdo Pandi, Hardi tiiduse ja Andres Vihalemmaga töötasid? Tegelikult see ei olnud isegi mitte vana raadiomaja, vaid see oli vana telemaja neljas korrus ja meie kabinet, Ta oli paar kabineti edasi siis peadirektori, tollal Piibu ja hiljem Penu kabinetis, nii et seal on meil ka eredaid, eredaid niisugusi, mälestusi sellest, kuidas siis öösiti. Muide, see on jälle ühtemoodi, nagu öeldakse, niisugune töökeskkond, et nii nagu Eesti vabariigi taastamise hetkel, kus me öösiti, ega me kodus ei käinud, Me magasime, elasime töö juures, sest see oli nii tavaline, kui Lennart Meri helistas kuskil, noh, vana inimene, und ei ole kuskil poole kolme ajal või? Jüri, et kas olukord on kontrolli all, no mida sa ütled presidendile, härra president, olukord on kontrolli all. Aga midagi analoogilist tuli televisioonis. Tiime lindistasime, vot needsamad horoskoobi ja laupäeva õhtut ja need erinevad resi grupid, et kikerpuuorkester oli öösel esimeses stuudios, minu ülesanne oli siis vaadata, et kõik need pillimehed, solistid ja kes sinna tulevad, et öösel need saaksid, et sisse, aga tollal televisioon, raadio oli, erirežiimiga, sinna ei tohtinud, isegi nagu öeldakse hiir sisse tulla. Korra seal ma mäletan, mingi soomlane satusse järgmine päev, see inimene, kes ta oli toonud, see kohe vallandati. See oli väga karm. Kord oli, aga kui öö läbi lindistad neid lugusi ja nüüd just kolleegid küsisid, et kui järgmine päev läheb saade, mul tuleb alati meelde see, kui ma Ivot siin alllinnas nägin tema sünnipäeval, et et need saated, mis järgmine päev eetrisse läksid, praegu on tehnikasaapaid Ta vaatajat ja, ja lugeda neid laulutekste ja nii edasi. Aga tollal ei olnud ja minu koolikaaslane muusikakoolis kursusekaaslane Jaak Joalalgi, et öösel näiteks seal kikerpuuorkestriga laulis seal kaks uut lugu sisse, aga Tal ei olnud sõnu peas. Ja nüüd järgmine päev peab eetrisse minema, ütleme, lint jookseb, aga ta peab maigutama. Aga millal sa paigutad pimedas stuudios? Teksti kuskilt ei näe ja tekst on pikk ja lohisev ka. Vahel oli niimoodi, et mina olin kaamera juures või õigemini kaamera all ja ma laulsin talle fraasi. Et Jaak maigutaks õieti, et oletame, et ka unustuse jõel selle esimese fraasi tema laulab ja mina laulan juba järgmist on kallas kahel pool, et ühesõnaga järgmist fraasi, et maigutaks eetris, ta kuuleb seda kõrva, ei kaamera oli ligi ja kui ta võttis suures plaanis, see võis olla kuskil, ütleme seal kahe kolme meetri kaugusel ja kui sa tugevama häälega seda teed niimoodi läks üks lugu valda tangist. Oi valdast, ma olen mitmeid lugusi rääkinud ja näiteks kui Ma olin esimesed nädalad tööd teinud ja Valdo Pant ja Vihalemm ja noh, me teame, et üle tee Kungla hotell oli restoran ja mehed käisid siis vabal ajal seal ja kuigi ukse taga oli alati tollal pikk järjekord, siis meile telemeestele oli vaba pääs, sest alati ukse peale öeldi, et nendel on laut tellitud kohad olemas, kuigi vahel ei olnudki, aga siis need kohad tehti mingi ajaga. Ja, ja ma mäletan, et mina teietasin peale mereväest tulekut esimestel nädalatel noh, nii kuulsad mehed ja siis nad ütlesid, et tule meiega kaasa ja võeti mind Kunglasse ja seal 100 grammi valati klaasidesse ja ma ütlesin, et aga ma tollal ei joonud alkoholi. Et ma ei, ma ei joo, sina saad 50, siis valati ümber mulle 50 ja siis Valdo ütles, et nüüdsest jäta meelde, sinatame, ja noh, nagu ma kordasin, et te olete siin nii kuulsad mehed, kõik eesti rahvas tunneb teid. Jüri, sa oled meie meeskonnaliige. Tänasest läheme sina peale ja tõesti, et need aastad, mis ma algul nagu öeldakse, tööraamat, tuga olin televisioonis, tegin neid saateid ja hiljem, kui ma liikusin juba Estoniasse, sellepärast et kuna ma õppisin laulmist, siis ma pidin minema erialaliselt ka, et ma laulaksin siis ma Estonia ooperikoori, nii nagu kõik on sealt ooperikoorist läbi käinud, kui me vaatame Georg otsad ja Ornovikud ja, ja Mati palmid, kes meie hulgast just lahkus, minu õppejõud ka. Et Estonias juba laulsin, aga täis tegelikult koormusega jätkasin, sest kõik need rezii brigaadid, mis oli minu vedamine, et ma tegin kõigiga, ma tegin nii Valdo pandiga kui karemäega, kui Hardi Tiidusega kui Mati Talviku ka ja hiljem juba tuli meile, nagu öeldakse, uut jõudu. Toomas Lepp tuli siis muide esimesed nädalad minu käe all oli ka Urmas Ott, toodi noor poiss, vaatas peeglisse, kammis ennast. See oli sõbralik ka töökas meeskond ma siiamaani mõtlen ja meenutan neid lugusid oleks väga palju, mida rääkida ja, ja ka kirja panna ja mõningaid ma olen ka kirja pannud juba, et lapsed ja, ja ka mitmed akadeemikud on öelnud Jüri, et kui sa neid kirja ei pane sulle tere ka ei ütle, aga pane praegu sahtleid. Sellepärast et teatud asjadest võib-olla praegu on veel vara rääkida. Üks lugu sinu tööst Estonia perioodist või Georg Otsast. Vot minu õnn oli see, et paralleelselt, kui ma muusikakoolis õppisin, kui ma konservatooriumis õppisin, Estonias töötasin, et ma töötasin televisioonis ja kui me nüüd mõtleme seda kolmnurka, mind saadeti, mine Jüri Georg Otsa oleks vaja laulma. Mine räägi, aga ma läksin ju täpselt pool tundi hiljem Estoniasse, lõin grimmi peale, olime koos laval ma siis rääkisingi, et see oli nagu ühendatud, et ma ei pidanud kuhugi jooksma otsima, eks ole, see on nagu diplomaatidel praegu, et kõige parem koht on diplomaatiline vastu võtta. Sellelt sa saad kohe 10 asja ära rääkida ja diplomaatiliste vastuvõttudel vanasti, mis oli seotud vabariigi aastapäeva või asjaga, mida Lennart tihti tegi, Lennart ütles, et et Jüri, et me muudame plaani, et mul pidi alati viis varianti tagataskus olema, aga sellelt diplomaatilisel vastuvõtul sisuliselt ma sain poole tunniga kõik asjad joonde. Miks peaminister oli seal peaministrina, ütlesin president muutis seda. Riigikogu esimees oli seal, ütlesin vastav minister või keegi oli seal natukese ajaga said kogu süsteemi käima panna testpidi, kui selleks vajadus oli, eks ole, ja vahel neid momente oli või, või tuli mingisugune muu kiire põhjus, miks sa pead muutma seda. Ja nüüd? Georg Otsast. Ma ennem ütlen, ühe asja mõte oli niisugune jube aasta kui aasta 1975 74. Me olime Estonia teatri kaua olnud Estonia ooperietendused Kirovi teatris Leningradis ja Georg Ots laulis seal Sermooni Krumm tegi väga hiilgavalt trubaduuriks ja nii edasi ja siis juhtus seal niisugune väikene asi, et kaks etendust oli tehtud, seda turbotuuri ja Krummil Saaremaal suri, nüüd ma ei mäleta, kas ema või isa ja ta kiiresti pidi ära minema. Kolmas etendus oli ju lava, oli üles ehitatud etendust pidi toimuma, aga ei ole peaosatäitjat ja otsiti Moskvast Leningradist igalt poolt otsiti üleliiduline, mitte kuskilt ei saadud ja viimasel hetkel pandi siis lavale. Estonial oli kaasas ka ballett Anna Karenina ja kiiresti ehitati lava ringi. Aga kas nüüd ei jõudnud või oli mingi muu segadus, et korde balletist ei jõudnud kohale paar poissi ja kuna kostüümid asjad olid juba kaasas ja meie saime Toompeal ka balletiõpetus, siis kiiresti öeldi, et Jüri, sina ja veel üks poiss, teie õpite, meil kahe tunniga õpetati siis need balletisammud selgeks, tõmmati kostüümid selga ja kolm etendust tuli mul ka tantsida, siis Anna Kareninast kordeballeti ja ma oma lastele, kui nüüd diplomaadina Peterburis olin, ütlesin alati, et jätke meelde, et teie isa ei ole sellel kuulsal laval mitte ainult laulnud, vaid ka tantsinud ja siis Mariinski teater siis kõike niimoodi, et ja et meil on niisugune kuulus diplomaat, et siis alati pannakse mind kas direktori loosi või siis tsaari loosi, et kus seal momendil vaba on, et vot on diplomaat, kes sellel laval on ka nii laulnud, tantsinud, aga miks ma seda rääkisin? Aasta hiljem Georg Ots suri ja mul on meeles see sellepärast, et televisioonis toimetuse toas oleme ja Valdo Pant tuleb ja ütleb, et mis sa teed, mõtlesin, mis ma teen, et näed, et seal oli vaja midagi vormistada. Lähme Kunglasse läksime kuklasse ja siis istusime seal konjakiklaasi taga ja ta ütles, et teadet. Mul praegu nagu mõte ja sulg ei jookse, et istume siin veidi. Vaata, millised tammed on langenud, Paul Keres, ma võin eksida, aga kas see aasta ei olnud ka Panso järsku, et keres ja nüüd Georg Ots, selliseid tammed on langenud, et kes järgmine on, ütles ta niimoodi seal konjakiklaasi juures ja tegelikult ta ise oligi järgmine, 76 ja ettevõtete, mul on lihtsalt niisugused väiksed momendid meelde jäänud. Aga Georg Otsaga ka neid lugusid on mitmeid, aga võib-olla see, mis seob mitmeid asju, et minu õnn, töö ja hobi on sattunud minul, ükskõik mida ma teen, kui isegi küsitakse, et et Jüri, et miks sa seda teed, aga lugege mu tööülesannetes ja samma, et praegu Eesti vabariigi 100. puhul kolm aastat tagasi sai tehtud ettepanek, et ja tegin selle kirja, kuhu palusin siis ka meeskonnana kaasa tulla. Eesti lipu seltsi esimehena ka muinsuskaitse seltsi ja Pillak tuli Peep Pillak ka toetama ja tegime selle pöördumise ülemaailmse, et Läänemaa, Eesti 100. aastapäeva puhul kaardistagem korrastagem meie tuntud kultuuritegelaste, riigitegelaste, vabadusristi, kavaleride ja meie diplomaatide, mis mind otseselt puudutab hauad või ka elamiskohad, kuhu me siis mälestustahvli oleme pannud, et siin elas ja tegutses ja võtta, kuna see on olnud nii minu tööülesanne kui ka minu hobi läbi aastate, et siis selles liinis on õnnestunud mitmeid asju ja näiteks seesama kuulus 74. aasta. Me olime Kirovi teatris ja meil tuli enne etendust, et seal paar tundi vaheaeg. Ja Georg Ots ütles, et, et ma lähen käin ära sugulase juures, et lähen, söön head suppi ja mul jäi see meelde. Ja nüüd, hiljem, aastaid hiljem, kui ma diplomaadina Peterburis töötasin ja kui ma hakkasin otsima nende kuulsate eestlaste haudu ja ka, et kus sündinud on, siis ma pöördusin Georg Otsa õe poole Mareti poole. Et kas ta teab või mäletab või on tal selle kohta mingit materjali. Kus siis Georg Ots sündis, et siis sellele majale nii nagu Koidula kroonlinnas panime või et sellele majale panna mälestustahvel. Selgus, et see maja sõja ajal läks küttepuudeks ja see koht on lihtsalt seal tühi või, või mingisugune tehas või ladu on selle koha peal seal. Aga Maret ütles, et vot, et me, Georgi olime noored ja nii nagu ikka, et vanemad rääkisid, aga me lasime ühest kõrvast sisse, teisest välja, ei pannud tähele. Aga et seal Peterburis peavad olema need sugulased, aga side on katkenud ja, ja ei tea täpselt, kus nende hauadki on. Ja nüüd kui oma töö käigus, kus ma vaatasin, et kus on need kuulsad Jaani kiriku pastorite tegelased ja nende luterlik kalmistute puhul eritise Smolenski kalmistu, kus Wiedemanni parrot on maetud ja kelle hauad sai korda tehtud, ühtlasi vaatan, et on niisugune väikene plaat on, ots on peal ja muidugi sai siis fikseeritud, see pildistatud ja, ja siis Maretile, kui ma rääkisin, siis Maret ütles, et aga see ongi see Carlotsa vend, kes siis Peterburis oli ja aastate järgi ma siis viisingi otsad kokku, et kui Georg ütles, et näed, et ta läheb head suppi sööma, et nüüd see vend oli surnud 48. aastal seal plaadi peal. Aga see vennanaine, see oligi 84. surnud, nii et Ma selle fikseerisin, andsin Maretilejad suguvõsale neile, et te teaksite, et kus siis nende sugulaste hauad on praegu üle maailma, on, on selles suhtes meil vedanud, et me oleme, paralleelselt sai riigikogu juhatuselt tehtud ettepanek, et meil lipuseltsil Meie anname ideid, meil raha on vähe, kõik, mis me oma tasku peal teeme või siis kuskilt käime, otsime ja nurume. Aga nestorile sai pakutud see idee, et kingime tublimatele Eesti koolidele ja seltsidele, nii kodu- kui välismaal, siis lipud nüüd 100. puhul ja need mitte tavalised, vaid need kandelipud narmastega käsitöö. Ja riigikogu juhatus tuli vastu ka nüüd juba kolmas, neljas aasta, nüüd me anname pidulikult üle ja miks ma seda räägin, et Helsingi eesti kool, kes selle lipu seal Stockholmi Eesti kool, Riia, Eesti kool, nemad on selles mõttes meie sellest üleskutsest kinni haaranud ja nad on öelnud, et Jüri, et me teame, kus need hauad on ja miks see ka töötas hästi, et esimese katse tegelikult sai tehtud juba, kui Eesti vabariik 90 oli, aga siis ma tegin ainult diplomaatide baasil selle. Saatsin meili meie oma kolleegidele suursaadikutele, et kui teil seal on, et Eesti diplomaatide või riigitegelaste hauad, minge pange küünlad põlema 24. veebruaril, et meenutame ja mälestame siis neid, kes selle Eesti vabariigi lõid. Ja nüüd 100. Me kordasime seda jälle, et küünlad põlesid nendel haudadel nii New Yorgis, kui me metsakalmistul oli, Meie president viibis sellel mälestustseremoonial, siis ma ütlesin seal välja, et, et täna põlevad küünlad New Yorgis, Jaaksonile, Kairile kui Pariisis, diktoole Madridis, Pustale, rääkimata siin kodumaal või Stockholmis, Stockholmi metsakalmistul ja nii edasi ja nii edasi. Selles suhtes see on nagu töötanud sealsamas, ma olen ka kriitiline nagu ikka, nagu lennake tihti ütles Jüri, sa oled väga kriitiline. Et kui me selle üleskutse tegime, et väliseesti lehed haarasid ja avaldasid selle Eestis Eesti kirik avaldas selle mind alati on mõtlema pannud see et meil on väga palju tegelasi ka riigimehi, kes pidulikel päevadel puldist räägivad, et isamaaline kasvatus ja mälestame ja meenutame ja tegelikult kui me vaatame ka Eesti ajakirjandust, et ega nad ei ole huvi tundnud selle vastu kahjuks. Et noh, võiks kasvõi kahe kirbureaga kuhugi panna. Ei, mitte kedagi, see ei huvita, et selles suhtes ja ma olen kriitiline. Kajaloodi, mis seal on täna kultuuritegelane ja diplomaat Jüri Trei. Räägime palun sinu suurest tööst Eesti vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel presidendi vastuvõttude traditsiooni loomisel, sest Lennart Meril, nagu ka sinul, tuli see traditsioon luua. Ja jälle ma ütlen ühe asja, et see on meeskonnatöö olnud ja nii nagu ma siin mainisin, et, et algas peale, tegelikult hakkas peale juba rüütliajast, et ongi üks väga huvitav moment, ma jäin mõtlema ühe korra selle peale, et mul on au olnud teha neid riigivisiite ja vastu võtma, et nii Arnold Rüütliga kui ta oli veel ülemnõukogu esimees nii Lennart Meriga kui ka Toomas Hendrik Ilvesega, kes oli ju ka minu minister, eks ole, teatud aastat ja seal on väga kindlasti värvikaid lugusid momente, et mida nii nagu ma nüüd kordan, et akadeemikud on öelnud ja head tuttavad ja kolleegid, et kui sa, Jürinaid kirje paneme sulle tere ka ei ütle, aga jah, on asju võib-olla, mida praegu veel ei noh, on vara rääkida, aga mõningaid asju juba võib rääkida. Ja kui me mõtleme nüüd, kuidas see algas, tegelikult 92. aastal juhtus niimoodi, et ma olin nagu ma ütlesin kultuuriministeeriumis ja korraga tuli palve välisministeeriumilt, et kuu aja pärast tuleb esimene ametlik riigivisiit Eestisse Rootsi kuningapaar ja et Jüri, et sa oled neid igasuguseid üritusi teinud juba, et Kassai tuleks aitaks kokku panna siis seda visiidi kava ja kultuuriprogrammi. Ma muidugi lubasin pärast muidugi sai palju nalja, sellepärast et kui ma oma ministrile ütlesin, siis minister muidugi arvas natuke teistmoodi, ütles Jüri, et kui seal mingi jama juhtub, et siis hakatakse meid süüdistama, et lasse värisemine ise teeb. Aga välisminnes olid noored inimesed, ega nad suurt midagi tol hetkel seda kogemust ei olnud ja ei teadnud. Ja ma siis ütlesin, et ei, et ma lubasin siis minister, kes oli minu endine alluv, lõi käega ja ütles, et ah, ma tean sind, kurat sa niikuinii teed nii nagu ise tahad. Ja sellega siis jutt lõppes, aga tegime selle Rootsi visiidi ära. Aprill ja kaks ja pool kuud hiljem tuli juba Taani kuninganna ja prints Henrik, siis isegi keegi küsinud, öeldi, et Jüri teed. Vaat niimoodi ma sattusin hiljem juba, see oli Rooma paavst ja need tulid, et niimoodi võib-olla ma sattusin selle liini peale, et neid siseprotokolle tegema hakata sealsamas muidugi praegu ja on ka vahepeal olnud kriitikat, et, et noh, et kas see peab niimoodi olema nagu see kätlemine ja kõike. Jah, see on kahe otsaga asi, seal on oma plussid, oma miinused nende kätlemistel ja et mitte kedagi solvata, aga tõesti, et kui sa selle masinavärgi sees oled. Ega see kerge ei ole, tollal oli nii, et hommikul pidid paika panema selle ametliku lipuheiskamise tseremoonia, sisuliselt tuli valmis kirjutada ju need stsenaariumid ja võibolla mind aitas sel puhul see, et vot ma olin töötanud niisuguste inimestega teles, nii nagu me siin rääkisime, Valdo Pant ja Vihalemm ja kikerpuu ja Talvik ja ükskõik kui loll sa oled, aga sa õpid ikka mis tollal oli väga tähtis, et otsesaated praegu kui vaatad, et noh, mis seal 10 korda kordavad, seda ühte värke lõikavad ja kustutavad, aga tollal ei saanud, see ei tulnud kõne allagi, et peatada juhul kui tehti video. Aga kuna videolinte jätkunud, siis enamus 90 protsenti saateid läks otse. Ja kui sa oled tund aega eetris, Sa pead nii nagu maletaja, sa pead Te mõtlema käigud, muidu oled omadega ummikus ja võib-olla see mind aitas tollal, kui oli vaja kokku panna need igasugused need tseremooniad, mille järgi siiamaani tehakse neid noh, lennati puhul oli seda, ma olen ka maininud, et kui 99. ma pidin välislähetusse minema ja oli presidendi vastuvõtt pidulik kontsert-vastuvõtt ja kätlemise tseremoonial ma siis teavitasin, president ütles president, et see on minu viimane pidulik tseremoonia, mille eest ma vastutan ja nüüd välislähetusse siis mind saadetakse. President jäi nagu mõttesse ja kätt hoidma, mida pärast siis kõik küsis, et miks ta nii pikalt hoidis, et ütles, et Jüri, et aga ütle ausalt oli minuga ka raske. Ja sel hetkel siis abikaasa seisis kõrval. Mõtlesin, et president Teiega oli raske, aga huvitav ja siis hakkas ka kõrval naerma. No Lennart teile meeldisid. Ja, ja neid lugusid on jälle palju, kus ju mitu korda läksime ka presidendiga tülli, aga mina olen ühest küljest ma olen vastutulelik ja südamlik, aga ma olen ka kangekaelne, et ma ei tea, need on geenidesse antud, need vist vanemate poolt ja mina muidugi ei pugenud, ma ei andnud järgi ja, ja president sai sellest aru. Ja seal paar korda hiljemgi president vabandas, ütles, et Jüri, töötame ikka edasi ja seetõttu ta ka minu puhul mitte kunagi ei lubanud, et ta seal, et noh, nagu seal vahel olijat Te olete vallandatud, mõni oli seal viis korda päevas vallandatud. Nimesi ei nimeta, et väga tuntud tegelased praegu Eesti kultuuri ja Eesti poliitikas ja tema pluss oli see, et kui sa ütlesid, et president kui te soovite kuulda põhjendusi, miks me ei tee seda enam, ma olen sellest ka kirjutanud, et et ühe korra läks asi väga teravaks kindral eilse ja tema kabinetis ja nad survestasid mind. Aga ma olin saanud ju temalt varem teise käsu ja meil raha ka ei olnud ju meil kõik ettevalmistused olid tehtud, isegi kutsed diplomaatilisele korpusele valitsusele riigikogule välja saadetud ja nüüd mind kutsutakse välja, öeldakse Türilt. Hoopis teine koht ja, ja teine asi. Ja ma muidugi ütlesin, et me ei tee seda. Mõtlesin, et, aga meil pole raha, kes maksab, küsisin otse. Lennart Meri oleks Lennoni, kui ta pöördus. Kindral, leidsin pool ütles, et Jüril on õigus. Kas sina maksad ja minu raha ei ole ju? Mõtlesin, no siin ei saa teha ikkagi. Aga siis jõime kohvi, sõime küpsiseid, mida siis toodi. Ja kui ma need põhjendused olin ära öelnud, siis müts maha, et president siis ütles, et Jüri, et ma siis. Et need on sul juba kaalukad. Pean oma taevake ringi tegema, mõtlesin, et vist küll härra president, et noh, niisugusi momente oli, oli. Suheldes väga paljude eesti kultuuritegelastega ühiskonnategelastega, kes on kõik suured isiksused ja suured egod teatavasti kuvad võid sa, ma usun, terve tunni rääkida lugusid Eesti kultuuri ja diplomaatia ajaloost, kus inimesed on pealtnäha tõsistel põhjustel läinud niiviisi riidu, et nad enam kunagi omavahel elus ei räägi. Ja siis on sinul see ülesanne lepitada mingi ühise ja suurema eesmärgi nimel saavutada ja panna nad ikkagi, kui mitte koostööd tegema, siis vähemalt mõnevõrra teineteist sallima, et kes seda Eestis niisugust tüli kiskumist ja enesetähtsustamist nii palju olnud, kas on eestlasele omane rohkem kui näiteks lätlasele, poolakale, soomlasele, venelasele? Ma ei ütleks, võib-olla vahel tundub, et Eesti on väike ja seal on oma jälle oma plussid, et see väikses on ka need oma võlud. Aga võib-olla jah, nende isiksustevaheline, et neid lugusi on ju palju, et ma mäletan selles suhtes õieti ütlesid, et Ta tuli olla, see, tuli olla see, nagu öeldakse, niisugune pall seal vahel, kui akadeemik Veiderma seal oma selles raamatus kirjutas, et Jüri vaatajaid kirjutas, ei koht lõpuni. Isiksustevahelised, need suhted, oletame president, et Jüri, et meil on vaja see asi teha nii, mina siis läksin, tollel raha ei olnud, kõik teavad nii nagu need võidu pühadki, et tuli ühekordselt minna valitsusse ja valitsuse istungil siis arutati seda, et reservfondist siis anda. Need olid esimesed kaks-kolm aastat rasket aastat ja mäletan ja see kirjeldus on Veidermaga ilusti, et Jüri saabub topelt tagasi Kadriorgu. Siis presidendile ette, et kahjuks me ei saanud ja Lennart Meri seisab siis akna juures ja suits näpus, sigar ja vaatab niimoodi välja ja ütleb, et vaata. Mine palun nüüd sinna Toompeale tagasi ja ütle sellele peaministrile, ütle, me teeme selle asja ära niikuinii, kasvõi pärskabeega, nii ütlegi talle. Ja vaat see akadeemik Veiderma siis kirjeldab ja, ja noh, neid asju on palju. Ma toon ühe näite. Tallinna ühistransport, see on muide väga hea näide, aga siin on just need plussid ja miinused oli tulemas riigivisiit ja meil oli vaja lippe, täiesti loogiline, et, et suured lipud lennuväljale siis tollal oli veel need need ringteed sõitsin läbi, tegin arvestuse ära ja loomulikult kirjutasin sisse sinna, et nii palju lippe hotellide peale siis seal, kus siis külalised kõrged on Toompeale, Kadriorgu ja nii edasi. Ja kui see taotlus oli tehtud muidugi seal kõik muud ka veel, mis vaja siis muidugi tuli ehtus, raha pole, ei saa. Aga selge on see, et meil lippe vaja on, eks. Võib-olla see, see eitus tuli, see on hea, sealt sündis traditsioon töö 25 aastat. Te võite näha, et hädaga mul ei jäänud muud üle. Ma helistasin tollal, ma ei mäleta, oli ta siis Tallinna trammi trollibussikoondis või mis nimega see võis olla. Helistasin sinna, ütlesin, teate, meil on nüüd niisugune probleem, et, et meil raha ei ole, aga tahaksid natuke pidulikum oleks riigivisiidi ajal ja et kas oleks võimalik trummidele trollidele külge panna väiksed lipud ja te ütlesite, et ei ole probleemi, aga no ma sain aru, et nad peavad sinna midagi keevitama tegema, eks. Aga et kui palju ja mul on meeles ka see arv, mis sai sisse kantud, siis öeldi, et 200 oleks vaja trummidele ja 200 trollidele ja siis ma tegin uue taotluse, mis oli ju kordades ja kordades vähem, need väiksed lipud ja tellisime siis kiiresti need väiksed lipud ja need väiksed sarved keset keevitati siis sinna külge ja sinna need pandigi ja need on nüüd siiamaani olnud ja just tänu sellele, et tollal tuli leida lahendus ja see lahendus sai leitud siis sellega, et panime siis ühistranspordile nüüd, noh, see on üks väike näide, neid on tuhandeid, et ametlikult on ju niimoodi, et kui meie need visiidid on need tollal, et need kolm riigivisiiti, mis tulevad aastas, et siis meie võtame vastu, et kuni 15 liikmelise delegatsiooni, mille meie siis kinni maksame, ülejäänud, et eriti suuremad riigid, et kõik need, kes nendega kaasnevad, igasugused ärimehed ja press ja, ja kõik muud ja et see on siis nende endi probleem. Nyyd on. Kuidas see lugu juhtus, et sa sattusid Kihnu naiste laulu sisse? See on väga-väga vana lugu, et see oli veel Kultuuriministeeriumi aeg, et otsustati Kihnu junn koos ühe, kui ma eksi Saaremaamehega, kes siis Taanis maa muld oli maetud, kui nad uppusid seal laevaõnnetusel, et uue kodu mulda ja ma ka olen seda maininud, et Kihnus tekkis väike segadus sellega, kui nüüd see matus oli plaanitud, kui ma ei eksi, see oli jaanipäeva ajal, võis olla lausa et Kihnu jonn siis kodumulda ja millegipärast saarlane kama Etti sinna, kui ma ei eksi, ja nüüd ministriga me läksime siis sinna matusele tooni üks filmigrupp oli, aga meilt oli siis tõenäoliselt pidi televisiooni oma siis olema või Tallinnfilmi oma, et need olid ka siis filmima tulnud ja matus toimus muidugi saarerahvas oli kuidagi kaheks leheks, et ühed, kes olid nõus, et seal see matus toimub, osa, siis oli vastu mingisugune väike segadus oli saarerahva seas aga õhtul läks kõvaks peoks ja nii nagu ikka mina ise mere ääres matsu ääres kasvanud ja, ja kalameestega väikse poisina Nende kakuami tega merel olnud kala sees sumbanud ja siis õhtul hilja Saare naised siis lõõtspill kaasas ja ümber lõkke läks tantsuks ja kuna saare peal ju mehi pole ja need paar tükki olid ka, konutasin puu all või seal kiviaia ääres poolpurjus ja mina olen ju ikka korralik tantsupoiss, et mul ju Ants ja Malle Tael on tunde andnud ja Orbit ja meil oli see ikka kunagi kohustuslik ja ka ütleme lavalise liikumise ja siis ma pidin need kihnu naised kõik kõik ükshaaval läbi tantsitama seal ümber seal liiva sees seal ja siis selles suhtes see oli väga niisugune naljakas lugu, et öösel siis kui see lõke hakkas juba kustuma siis ronisime suur veoauto Lahtiste bordadega, ronisime kasti ja tants seal jätkus ja pillimees tõmbas seal üldse edasi ja niimoodi me selle lahtise veoautoga sõitsime siis sinna kultuurimaja juurde ja see, mis hiljem maha põles, nüüd on uus-ist ehitatud ja seal kultuurimajas siis tants jätkus hommikuni ja hommikul siis nii nagu tollal oli selle väikse saare peal, ma mäletan, et süüa ei olnud. Seal selgus, et ainuke, mis oli kalakonserv prot, T1 saime karbi selle siis ministriga, ime ära muutunudki ja naised tulid, saare naised tulid saatma ja siis nagu kajakad olid ilusti kivide peal ja siis nad olid laulu teinud ja siis mina olin sattunud laulu, tõenäoliselt nendele meeldis, et muidu naised tantsisid omavahel seal, eks ole, aga lõpuks üks meesterahvas ka siis neid ööläbi tantsides, eks ole. Ma olin spordipoiss võimaga poiss ja sõjaväes jooksu teinud ja, ja selle tõttu pidasin öö läbi vastu selle tantsumaratoni ja muidugi vana kolleeg ja tollal ju teles ka Soosaar Soosaar oli ka seal ju, ja siis ma pool naljatoonis talle ütlesin, näed, naised on mind laulu sisse pannud, et nüüd, kui nii edasi läheb, siis sul pole enam siin vallavanema kohtagi, kui ja niimoodi me sealt siis lahkusime. Sealt Kihnu jonni ümbermatmise. Mida sa praegu teed? Sul on kaelas välisministeeriumi sissepääsuluba ja ameti tõendia. Et see peab olema, et muidu ei saa üle ega ümber, et ka praegu ma olen juba vana mees ja, ja noh, nagu öeldakse, et äraaetud hobused lastakse maha, on see kuulus ütlus. Aga mul on nii, nagu ma mainisin ennem, et et mul on töö ja hobi sattunud kokku ja ma selles mõttes olen õnnelik, kui inimene, kellel on vedanud, et needsamad meie välisministeeriumi ajalugu, mille pärast meid on väga kiidetud, need raamatut leksikon, mis me kokku panime kolm ja pool aastat vabatahtlikku tööd. Eesti diplomaatide elu luht, praegu on rahvuskaaslaste programm, see on see niinimetatud ülemaailmne eestlus, see oli 2004. aastal, kui ma tagasi sealt Ta on välislähetuses saabusin, minu süda on alati olnud seotud, ütleme selle idadiasporaa ja Peterburiga. Kui sa töötad seal, sa näed ju need kitsaskohad ära juba profina saad aru, et aa, et need asjad on mädad, et neid asju tuleks teha ja siis sai tehtud niimoodi, et sai kokku kirjutatud. Kultuuriministeeriumis on niisugune ka samma vana ehk natuke vist vanemgi mees Madis Järv, kellega muide me alustasime. Mina olin juba varem aastaid töötanud, aga Madis Järv tuli 88. aastal, kui mu mälu ei peta, kultuurikomitee loodi, kes on täiesti eraldi lugu ja ma seda puudutasin, kui Eesti Sato ja Arnold Rüütel 90 konverentsil. Nad palusid, et ma räägiksin, kuidas välisliin lahti läks. 88. 89. ja see laulev revolutsioon, mis toimus, kui me öösiti seal lauluväljakul olime, et kui paluti, et võimendusi abi sai muretsetud siit kolleegid Primmel ja teised, et need võimendased sinna panna. Öösiti Rita Mägar iga, kes oli direktor, tollal jõime seda kanget kohvi, tema suitsetas väga palju ja vaatasime, et seal asi liiguks. Esimene, kui noh, ritta palus abi, seal oli kuskil viis-kuus ütleme 7000, teine öö oli juba seal kümme-viisteist 1000, kolmas juba oli võib-olla kolm, 40000 see möll, mis seal käis. Laulev revolutsioon, see hakkas suvel, aga millegipärast jälle meie ajaloolased tihti, kes räägib rahvarindest, kes räägib ERSP-st, kes räägib kodanike komiteedest. Aga niisugust kunagi sai üks näitus, tehtud laulev revolutsioon, et on ära unustatud. See loomeliitude pleenum ja mina ise olin teatriliidu liige, ma istusin need kaks päeva samuti seal osalesin ja ma ma rääkisin seda ka konverentsil, et mul on väga kahju, et praegu nüüd hiljuti lahkus meie hulgast Ilmar rattus sirbi ja vasara peatoimetaja ja miks ma seda räägin, teda nagu unustati ära ja teda pole meenutatud kaja. Kui loomeliitude pleenum lõpes. Tõenäoliselt korjati mina, igatahes, kui ma teles tahtsin saada arhiivist mitte midagi suurt võtta, polnud seal mingi põllumajandus või jumal teab, kus saate pealt me saime teatud otsad kätte, kuna tõenäoliselt need kas juhuslikult või kogemata või poolt kustutatud, et käsk oli, et neid neid asju ei avaldataks ja siis juhtus see, et rattus kutsus meid kokku. Loomeliitude esimehed, mina olin Kultuuriministeeriumi poolt sirbi ja vasarakolleegiumi liige ja ratas küsis, et ja täiesti tõsiselt, et mehed praegu hukkunu loomeliitude otsus on, et me avaldame need materjalid kuu aja jooksul igas sirbis ja vasaras numbris. Et kas te, mehed, tulete mulle kuivikuid tooma? Täiesti tõsiselt ja me ütlesime, et me tuleme, aga et avaldame ja vaadake tegelikult sirp ja vasar avaldas kuu aja jooksul sirbi ja vasara tiraaž tõusis seal üle 90000 eksemplari ja ma mainisin seda, need väliseestlased istusid need kuulsad praegu seal Rüütli konverentsil, ma ütlesin, et see kirutud ja vihatud Sirke vasar, noh, juba nimi, eks, et seda lehte kõik tahtsid saada kultuuriministeeriumis, et et kuidas austraalia tahtis saada ja Kanada ja ja Rootsi ja kõik, et, et kust seda saada ja isegi veel huvitavam on see lugu selles mõttes, et ma palusin ignošuki, et kas me saaks kiiresti need tõlgitud. Ka siis ütles, tead, et me tegeleme sellega, mõtlesin, et mul on vaja. Ja see, kui ma ignor trükilt sain, siis need loomeliitude pleenumi, need teatute, need otsused, värgid tollal ei tohtinud ju paljundada ja meie ministri tagatoas kolme luku ja riivi taga, ma ei tea, kes seda valvas seal. Üks vanem naisterahvas oli, seal oli seal paljundusmasin muidugi mitte niisugune kaasaegne nagu praegu, vaid mingisugune tindi paljundus- ja me pidime minema tee teatri kevadel, see on täiesti eraldi pikk jutt. Ma ütlesin, et võtame sinna kaasa kasvõi 10 20 eksemplari neid asju vene keel vene keeles ja aga et kuidas sa paljundat nii. Ja siis võtsin balti teatri kevade, mul oli ka tõlgitud need Mikiveri materjalid palunud teatrile, tehke kähku vene keelde, et me maksame kinni ja võtsin siis need materjalid, panin peale kolm-neli lehte siis seda balti teatri kevadevärki ja siis läksin sellega. Aga see, kes seal oli, siis naisterahvas see, jäta siia, ma ütlesin, et ei, ma ei saa, et mul on nii kiire, ma pean kohe saama ja seisin kõrval. Ta püüdis küll vaadata minu kogu aeg, toppisin need esimese eksemplari talle nina alla ja need olid märjad, siis sai kähku laiali pandud, et nad kuivaksid, et nad laiali läheks ja need olid kaasas. Meil Balti teatri kevadel Mikiver olija Mikiver sai veel preemia oma vaikuse vallamaja eest ja mis me sinna viisime. Ja kõik, minu kolleegid küsisid Läti kolleegid, Leedu kolleegid Moskvast, Leningradis isegi Gruusiast, Armeeniast, tõenäoliselt need teatrikriitikud ja olid. Ja kui ma jaotasin neile, siis jube hauavaikus oli, me olime koos ühes bussis väljasõidul Kaliningradis sealt mingisse teise linna ja kõik lugesid ja siis ükshaaval. Minu kolleegid tulevad vaikselt, ütlevad, et juura ettust, tootjapoolne Literature, et kas see on sul põrandaalune kirjandus? Ma tahan sellega öelda, et see näitab, kui palju Eesti oli ees Lätist ja Leedust ja kõik, et kas me võime endale jätta ja Valgevene kultuurilehe, nüüd mul oli just Valgevene ajakirjanike delegatsioon, ma rääkisin neile seda külas välisministeeriumis. Ja ma rääkisin neile selle loo, et näete, et meil oli niisugune tollal kontakt, aga see toimetaja või kes ta oli siis keskealine mees, see oli aus mees, küsis, kas ta võib endale jätta, mõtlesin muidugi tema läks muidugi sinna Valgevenes Minskis oma toimetuses, lõi need laua peale, rääkis kõigile ja täpselt siis päev hiljem võeti tal näpud sahtli vahele, KGB oli ta välja kutsunud ja ta ausalt mulle siis mõned päevad hiljem helistab ja ütleb, et teadet. Nüüd on niisugune asi, et need materjalid, mida sa meile andsid, et mind kutsuti KGB-sse, nõuti, kust ma pidin ütlema sinu nime. Eesti Kultuuriministeeriumi muusikateatriosakonna juhataja käest sain ja ole valmis, et kohe on nad sinu kabinetis ja mina hakkasin naerma. Ma ütlesin, et meil on siin ammu pudelist välja lasta, siis ma kahtlen, et siia nüüd ronivad minu kabinetti otsima midagi. Need on tõestisündinud lood ja siis tuli laviinina. Iga nädal olid meil erinevad liiduvabariigiloomeliidud. Miks me teame, et tulid, tollal oli niisugune kord, et kui nad saabusid, siis nad pidid saama selle niinimetatud riigiasutuse templi oma komandeeringule ja siis nad tulid, et vot meil oleks vaja neid, neid, neid materjale rahvarindest veel laulust, evolutsioonist, kuna nad olid kahenädalase vahega, see värk toimus ja siis sai paljundatud, neid isegi oli neid momente. Ma mäletan, et praegune Rahvusraamatukogu, tollane Kreutzwaldi nimeline raamatukogu Toompeal mul oli seal tutvus, naistel oli kõrvalmajas, tõenäoliselt välismaalt, aga võib-olla ma ise tõin selle humanitaarabiga Rootsist ühe veoauto koorma. Seal oli väga hea paljundusaparaat ja seal me käisime siis neid loomeliitude materjale ja rahvarindematerjale paljundamas, mis siis läksid laiali üle Nõukogude Liidu. Tollal. Missugune elu huvitav, me ei ole jõudnud pooltest asjadest üldse rääkida, aga võib-olla mõne lausega, et mis on sinu perekondlikud traditsioonid, kuidas jaanituld teha ja kus seda ja kellega? Selle jaanitule ka on olnud niimoodi, et ja üldse nende tseremooniat tegelikult kui sa selle supi sees oled, et ega siis aega nagu oma perele ja oma asja ajamisel on vähe ja väga tihti isegi nende vastuvõttudel ja väga tihti küsitakse, et Jüri, et kuidas see toit oli, et ma ei teagi, kuidas toit oli, mul polnud aega isegi Ühte ampsu kuskilt võtta, aga ma tean selle tõttu, et tavaliselt need asjad toimuvad niimoodi, et me ennem tellimuste käigus me sööme läbi. Kui me valime need, keda võtta sinna teenindama, siis tavaliselt ka, et võiks pakkuda seda või seda või seda ja siis selle tõttu sa tead ette ära, aga sel ajal no siis sinu kohus on, nagu öeldakse, olla kogu aeg kaptenina laevas ja ja vaadata, et muidugi see must töö tuleb ära teha ja siis meeskond töötab nagu kellavärk. Aga meil on olnud näiteks kui konkreetselt võidupüha, mis täna siis on, et, et on olnud niimoodi esimesed kümmekond aastat, kui ma vastutasin selle võidupüha paraadide ja kogu selle värgi eest. Tavaliselt on nii, et kui tuli oli süüdatud, et siis presidendi tõrvik oli minu käes alati, eks ole, ja peale paraadi ja peale seda vastuvõtu siis oli, niiet Ma viisin selle tule, läksime Pärnusse, vahel oli ka kaitseliidu ülem kaasas ja läksime Pärnusse äia-ämma juurde. Panime lõke põlema sel presidendi tõrvikuga ja sõime siis seda on väga head saslõkki, mida ämm teeb alati ja tavaliselt oli nii jah, et sai siis mõned tunnid oldud seal ja tegelikult siis tuli kiiresti tagasi jõudes, sest juhtunud tavaliselt oli siis juba kõik need muud üritused. Vahepeal käisime, panime oma perele lõkke põlema ja niimoodi on tollel läinud, et praegu selge, et oleneb ilmast, et siis vanasti olime Kadriorus, aga nüüd me oleme Rocca al Mares juba viimased neli aastat. Me oleme käinud ka vabaõhumuuseumi ligi minna ja seal näeb tuttavaid ja väga paljud linna pealt. Tõenäoliselt tulevad siis, kuna seal koorid laulavad ja teinekord isegi, et kui meeskori lõvi mundri selga tõmbama, et võib-olla kuskil laulma ja ja lapsed samamoodi, et kes laulab, kes tantsib, et selles suhtes on niisugune aktiivne pere, et praegu Eestisoto, et Ma olen mõelnud, et pole ilus öeldagi, et Eesti 100 puhul, et need kingitused Eestile vaata kui sul on suur pere ja aktiivsed lapsed ja naine, et ega seal kerge ei ole, sest juba need esinemised, kus nad on käinud Eesti 100. puhul, et Hiinas ja Poolas ja Venemaal ja siin lähiriikides ja ise käisin just Kuusal, Turumeeskoorid, naiskoorid, turu stock, kolm Riia ja lipu seltsi nimel veel sai siis need väiksed ja suured Eesti lipud kaasa võetud ja seal ka käisime Stockholmis siis meie tuntud tegelaste haudadel, ütlesime küünlad, panin väikesed lipukesed, aga kui me Stockholmist otse Riiga tulime ja jõe suudmes too kavas sisse tulime, siis pool naljatoonis ma ütlesin, et Eesti naislaulu selts, kellega me koostööd lipu, seltsi, naislaulu, selts ja Eesti meestelaulu seltsiga koos teeme neid üritusi nii talviseid kui suviseid. Et näete, see, mida pika ei jõudnud teha 100 aastat tagasi. Seda Eesti naislaulu selts ja Eesti meestelaulu selts tegid ära, nüüd vallutasime lauluga Riia linna, mäletate ju kõik, et pika tahtis jõuda Riiga sisse seal Võnnu poolt tulid nagu maaväed ja siit oma laevadega pikka ja taheti ju Riia ära võtta ja paraad teha, aga kuna liitlased andsid käsu vaherahuks siis täpselt kellaajaliselt tuli siis lahingutegevus lõpetada ja eesti mehed olid väga pahased ja vihased, et nad ei suutnud. Aga nüüd me siis muide sama Peterburiga, et kui aasta tagasi Eesti naislaulu selts oma kooridega Peterburis oli mööda Peterburi kirikuid jaga Jaani kirikus, et täpselt sama 1919 kui Eesti väed olid Peterburi Petrogradi tol hetkel siis ümber nimetatud all see, mida eesti mehed jätsid tegemata, seda aasta tagasi siis eesti naised tegid, vallutasid lauluga Peterburi. Sa oled elav Eesti ajalugu. Kõike mäletad, kõike, tead kõike katsud, meeles hoida ega muud, kui, et palju tänu sulle kõige selle eest, mida sa oled teinud. Ma tahaksin tervitada kõiki neid, kellega kunagi Me võidupühade traditsiooni taastasime, kaitseliitlased, need maakonnad, kus me neid tegime. Tervitused teile kõigile ja ka nendele, kellega me need tõrvikud valmis tegime ja mis juba paarkümmend aastat põlevad ja millest kunagi võib-olla võiks täiesti eraldi rääkida. Kuidas ime kõik sündis. Ilusat jaanipäeva kõikidele kuulajatele. Aitäh kõigile, ka minu poolt.