Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Tere, Te kuulete teaduspõhist, elustiilisaadet, kuidas elada 100-ni, aga veel üheksakümneselt möllu teha? Mina olen ERR-i teadustoimetaja Marju Himma ning koos minuga teevad seda saadet noored ajakirjanikud Allan rajavee ja Linda Eensaar ning helioperaator Maristomba. Siin saates käsitleme teemasid, mis pole sugugi ainult eakatele või eakatest. Vastupidi, me räägime sellest, kuidas noorena elada ja elada nii, et ka veel üheksakümneselt jaksaks ja tahaks täisväärtuslikku elu nautida. Ja lahendusi selleks ei ole me sugugi ise välja mõelnud. Me oleme appi palunud Eesti teadlased ja eksperdid, kelle uurimistöö pakub vastuseid. Vastuseid küsimusele, kuidas elada pika ja täisväärtusliku elu. Tänase kuulaja kõrvale, võib-olla veidi ebatavalise enam pakume helipilte, mis aitavad minna teemaga heliliselt kaasa. Egas muud, kui alustame esimese küsimusega, kuidas elada kiiret elu aeglaselt. Joosep pelgulus 100 aastaseks saamiseks 40 aastat. Millise kiirusega ta teekonna läbis? Kujundlikult võiks nii võtta kokku sotsiaalse aja kiirenemise kooliülesandena. Tegelikult on ju aeg ikka üks ja sama, kuid viimase kümnendi jooksul on inimesed üha enam hakanud rääkima sellest, et meie aeg kiireneb. Igapäevaelus tajume seda, et meil on järjest vähem aega ja üha rohkem on teha jõua asjadega valmis. Miks see nii on, seda uurivad sotsiaalteadlased teevad seda mitmel pool maailmas. Näiteks saksa filosoof ja sotsiaalteoreetiku Hartmute roosa sõnul paneb aja kiirenemine tänapäeva maailma liikuma ja sõna otseses mõttes paneb liikuma. Mõelge kasvõi ajalehe paarsada aastat tagasi. Auruveduritulek vähendas mõtteliselt vahemaid ehk inimesed seal kiiremini ühest punktist teise. Vahemaa, mis vaid mõni sajand enne seda võttis läbimiseks aega mitu aastat, oli nüüd mõne kuu küsimus. Tehniline areng hakkas liigutama inimesi infot kui ka kaupu ja tegi seda kiiremini kui eal varem. Tuleme hüppame nüüd tänapäeva ka praegu hetkel, mil seda saadet kuulata, on üle maailma samal ajal õhus miljoneid lennukeid. Need viivad inimesi ühest punktist teise kiiremini kui eal varem. Kõik tehnoloogiad hoiavad aega kokku. Õigupoolest nad võimaldavad aega kokku hoida. Aga nad tekitavad tunde, et me peame pidama sammu üha kiiremini liikuva maailmaga. Püüame tegevuste vahelt pause välja lõigata ja veel hullem, me püüame teha mitut asja korraga. Rööp tähelda, multitaskida. Tore oleks mõelda, et niimoodi saame 100 aastaseks elada, elada kolmesajaaastase inimese elu. Aga tõenäolisem on, et selle asemel oleme 90.-ks eluaastaks lihtsalt tühjakspigistatud ega suuda enam üldse midagi teha. Kui me ikka siis veel üldse elus oleme. Tehniline kiirenemine muudab meie maailma rütmi, aga muudab ka meie isiklikku aega. Ja mis asi on see sotsiaalne aeg ja selle kiirenemine? Seda uurivad Tartu Ülikoolis kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ja infoteaduste lektor Krista Lepik ja need, kes usutlemas toimetaja Allan rajavee. Mis asi on sotsiaalne aeg, Trini ala sotsiaalne aeg on üsna niisugune, kompleksne mõiste sisaldab endas siis nii hästi ühiskonnas toimuvaid ettekujutuse sellest, mis on nii-öelda kiire aeglane minevikust, olevikust, tulevikust ja kujutab endast kas siis inimeste reaalseid käitumispraktikaid, seda, mis siis nii-öelda erinevate protsesside, olgu need siis tööäriprotsessid, mingi vaba aja veetmine, nende nisust, täidetust või, või kiirust mõjutab samamoodi ka näiteks ajakirjanduslik nii-öelda ettekujutus sellest, millised ajad meil on, meil, ma ei tea, kiired, aeglased, rasked, kerged, et noh, ta on selline hübriid või kera erinevaid erinevaid ettekujutusi, aga põhimõtteliselt kui lihtsalt öelda, siis tähendab ikkagi inimeste poolt tunnetatud antud aega niisugusena, nagu, nagu nad teda siis tajuvad ja noh, need ettekujutused ei ole sugugi ühesugused, kuigi saab eristada kindlasti mingeid erinevaid ajaperioode ja siis inimeste ettekujutus lähemalt sellest, kuidas aeg peaks siis nagu kulgema ja me peaksime mineviku või tuleviku suhestuma. Kuidas see hakkab see sotsiaalne kiirenema, kuidas me loome selle ühiskonnana sellise ajakiirus illusiooni? Kristjan siin võib olla üks aspekt, mida võiks silmas pidada, võib olla seotud sellise püüdega olla järjest produktiivsem järjest parem tööturul järjest enam ennast kehtestada ja, ja siis tekib selline illusioon võib-olla ka, et mida rohkem ma teen, mida rohkem püüan, mida kiiremini ma püüan seda teha, seda parem see järelikult on. Aga et kas see nüüd päriselt ka niimoodi on, see on juba nagu ise? Et mitte ainult meie ettekujutus, et noh, näiteks kas või tööandja ettekujutus sellest, kui kiiresti ma ei tea, mingi artikli peaksime valmis saama vaid ka noh, reaalselt ikkagi kogu tehnoloogia jõuame ühest punktist teise järjest kiiremini. No see tekitab ka niisuguse toreda nähtuse nagu rööptegutsemine, mida üldiselt ka rööprähklemiseks nimetatakse natuke halvustavalt. Näiteks eeldused, kui ma olen ma tea, viibin tööreisil Tallinnas, siis ei, ei ole see automaatselt minu, vabandust. Ma ei tea, koosolekul Tartus mitte osaleda tahan seda teha ja kedagi ei huvita, kas mul on siis veel paralleelselt midagi muud käsil või mitte, mul on see võimalus olemas ja sellega nii-öelda seda eeldatakse, see nii-öelda kättesaadavus. Ja see tekitab ka jah, igasugused sellised nii-öelda isegi mitte ainult kiiremini asjade tegemised, et ükski asi ei ole isegi protsessidele lineaarselt algusest lõpuni, vaid nad toimuvad nii-öelda ühel ajal korraga ja, ja, ja noh, nii-öelda selles mõttes isegi natukene sisenevad teineteisesse. Et, et ka see ei ole mitte siis ainult jah, kiirus, vaid ka selline intensiivsus või tempo, et seda nimetatakse aja selliseks kokkusurutuse, eks, et, et see on järjest niisugune pinge, pinge, pinge järjest kasvab. Uuringud on näidanud, et just seesama rööpsus või noh, näiteks ka tööaja isikliku aja noh, sellesama tehnoloogia tõttu ma saan nii-öelda tööd koju kaasa näiteks võtta ja ei pea tööle tulema saama tea, kodus teha, et see toodab üksjagu, et ühelt poolt küll nagu paradoks on siin Ta on ühelt poolt on küll paindlik ja tore ja võib-olla hoiaka mingit kulgemise aega kokku, aga teiselt poolt jah, just see toodab üsna palju uuringute järgi ka rahulolematusse niisugune pidevalt ikkagi erinevate asjade tegemine ja see nii-öelda tööaja ja selle nii-öelda eraaja nagu kuidagi väga tugev, segi segiminek või teineteisega läbipõimumine. Siin ühtlasi tekkida see paradoks, et tundub küll, et oh, et mul on hästi selline paindlik graafik ja ma saan teha millal iganes ma tahan oma töös, aga halvemal juhul, kui ütleme see vaade sellest, mida kõike tuleb tegelikult teha, muutub, väga hägusad, siis võib juhtuda see, et mitte ma omale valitud ajal ei tööta, vaid ma töötan praktiliselt kogu aeg, seda võib ka juhtuda teinekord halvemal juhul ja see võib väga nagu keeruliselt lõppeda. Ja, ja siin on üks mõttekoht tegelikult veel, et ühest küljest on nagu selline kolleegide poolne surve, võib-olla on ka ülemuse poolne ülemuste poolne surve. On see tehnoloogiatest tulenevad võimalused, aga siin võib tulla mänguga veel selline enese piitsutuslik surve, et mul endal tekib mingisugune ettekujutus, et ma pean seda kõike tegema, kõiges kursis olema ja nii edasi. Et selline seesmine kiusaja või sisemine kiusupunn, see võib ka olla siin selline väikene tegur, mis nagu mõjutab kõike. Uuringutest tuleb välja isegi nagu selline väike kurvad, kui sa rööptegutsemise intensiivsus muutub juba noh, nii-öelda kõrgeima intensiivsusega, siis küsitlusuuringute järgi siis nende tunnetus selle kohta, et kas ma suudan ajaga kaasas käia, see on nüüd see sotsiaalne suuremalt kulgev aeg, et kas ma suudan sellega kaasas käia, kas see langeb, et siin on see nii-öelda paras pinge, mis on noh, nii-öelda kuidagi tunnetuslik või me täpselt ei saa neid mõõdikuid peale panna, aga noh, need küsitlusuuringute järgi on see selge, kurb. Kurb, et kui mul pole midagi teha, millegiga aega täita, siis ma olen ajast maha jäänud. Aga kui seda on liiga palju, siis mul on ka selline tunne, just nagu Kristo ütles, et ma ei suuda enam kõigega kursis olla, sest ma parajasti likvideerinud oma nii-öelda võlgu võlgu jäänud tegevusi. Kuidas seda tasakaalu leida, nende kahesajalepoolselt? No üks asi on kindlasti sellised nii-öelda juhtme seinast väljatõmbamised, et noh, mida me oleme näiteks uurinud seoses igasuguste selliste tähtpäevade ja riiklike pühadega, et see üsna palju siiski, et inimesed võib-olla küll ei tee üha sarnaseid tegevusi, Me tähistame, erinevad ja võib-olla ei kogune nii väga, ma ei tea näiteks ühel hetkel ühte ruumipunkti kokku. Aga ikkagi see on täiesti selgelt näha, et sellega tegelevad kõik ja seda eriti harrastavad siis nii-öelda pühade ajal millegi muu tegemist mitte noh, oma tavapäraste tegevustega jätkamist kasvõi osa siis sellest päevast näiteks et seda just harrastatakse väga palju nende nii-öelda röök tegutsejate seas, et, et sellised nii-öelda mahalaadimised, noh, kellel on võimalus, see muidugi toob uued kohustused, kaasamaid, puhkusereisid igasugused Tritriidid ja kõik muu, et noh, seal väga nagu selline noh, inimesi kõnetav praegu puhkus muutub tänu jah, jah, ei, seda on sellises elulaadi uuringutes. Et see toob kaasa uued kohustused ja mässib meid veel rohkem sisse, sest noh, enamasti on need teenused ikkagi noh, nii-öelda rahalised ja see toob kaasa nii-öelda teatud uued kohustused. Tegelikult ideaalne juhtme seinast välja tõmbamine on see, et te lähete koju, panete ukse selja tagant kinni, lülitate kõik seadmed välja, olete kodus? Kui me suurendame oma elukiirust, kas sellega kasvab ka elukvaliteet? Jah, võib ju mõelda, et nii suudame teenida raha kiiremini ja rohkem ning lubada selle eest paremat elu näiteks uue telefoni suurema maja, auto, puhkuse palmi on kiirenenud elu ikka tegelikult ka sellise tulemuse annab. Nahavärvi. Peedi-Jaaniga viieks miljoniks iiliti väelasi lava alla hirvedele, vedelik-vedelik lehtedelt. Neutramputajad voolsest kaabel, taatorites lamp, veini, veini ja nii ka täna. Juba mainitud Saksa filosoof Hartmute roosa toob välja, et ajaloos on olnud erinevaid aja kiirenemise etappe. Viimane neist seni kõige kiirem, algas 1980.-te aastate lõpul. Ajakriitilised märgilisem aasta sellel ajastul oli 1989. toona toimus korraga kolm revolutsiooni poliitiline revolutsioon, mille tagajärjel lagunes nõukogude liit, nagu me mäletame. Teiseks majanduslik revolutsioon, mis tõi kaasa vaba turumajanduse paindlikkuse aga ka mõtteviisi, et kohe saab, peaaegu jõuab ja aeg on raha. Ja kolmas revolutsioon on digitaalne ja see on seotud arvutite ja internetiga. Eesti on nendest kolmest revolutsioonist üks kõige enam räsida saanud riik. Vaba turumajandus noores vabas riigis kõige mõtteviisi, et kes teeb, see jõuab ja kes teeb rohkem, see jõuab veel rohkem ja on selle võrra edukam. Arvutit, mille kasuks Eesti 1900 üheksakümnendatel otsustas, olidki toonase arengu tipptase ja andsid hoogu meie digitaalsele arengule. Andsid hoogu ka aja kiirenemisele. Kõik see, millest Triin Vihalemm ja Krista Lepik rääkinud, on meid toonud tänapäeva tänapäeva Eestisse kus näiteks kolmveerand kõrgharidusega inimestest tunneb sagedasti, et neil ei ole aega olla koos oma sõprade ja pereliikmetega. Aeg moondub digitaalseks, kiireneb ja muudab meie aja tunnetamist ärevamaks. Aja kiirenemise mõistmiseks ei piisa enam ühiskonna teadlastest. Vaja läheb psühholoogi. Allan raja vee, käis kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa vastavaks. Seal mis see motivatsioon tegelikult on, inimesel oma elutempot kiirendada, kas ta tunneb seda pigem nagu nii-öelda edukuse karjääriredelil, võidab, pigem proovib nagu stressiolukorras ennast selle allakäigu spiraali staastal. Meie aju on ka seadistatud niiviisi, et, et märgata kõike uut kohe seda tähele panna, sest see võib evolutsiooniliselt olla kuidagi nagu vajalik, et hästi elada. Ja, ja sellepärast on ka on ka raske oma aju ümber seadistada niiviisi, et noh, nüüd ma nagu ei, ei ole valvel kogu aeg või ma ei märka kõike seda, mis, mis jälle uut peale tuleb, et et aga muidugi on see ka selline sisemine motivatsioon, et ma justkui pean olema kõigega kursis, ma ei taha maha jääda teistest või ajast nuhelda. Et, et see on nii keskkonna kui kui sellised sisemised faktorid tõenäoliselt kokku ikkagi, mis teevad selle olukorra, selleks ongi ikkagi vaja teadvustada, et torman liiga palju ette ja ja otsustada ära, et, et kas mul on vaja praegu mõelda selle peale, mis tuleb mul järgmise nädala esmaspäeva koosolekul või võin ma praegu hetkel mõelda selle peale või olla siin ja praegu, et. See on niisugune, nagu peaks natuke maininud, et sa nagu evolutsiooniline protsess, et mida rohkem meil tegelikult neid infoallikaid meie ümber on, seda rohkem ja alateadlik meel soovib sealt seda infot kätte saada ja olla kursis kogu aeg kõigega. Jah, et ta on ka omamoodi selline praegu, et sõltuvuskäitumine, et, et see kuidagi see stressireaktsioon, mis meil kehas tekib uue info peale. See on ka selline asi, mida võib tajuda sellise põnevusena, et oh, mis nüüd jälle on. Et, et kas see on tõesti midagi hästi, olulist ja vahvat. Et, et ja siis tekib jälle, kui tuleb Värne uus info, siis on jälle jälle tuleb see reaktsioon või selline adrenaliinilaks nii-öelda eks ju. Et et see on ka selline nagu peaaegu sõltuvuslike käitumine, et, et kui me jah ei tekita seda hetked, kus meil keha saab rahuneda, et, et siis siis kes niimoodi klikkima nii-öelda jääda. Aga lõpuks inimesed ikkagi tunnetavad neid stressi piire, mis on need esimesed märgid, kui inimesed tunnetaksid oma seda, et, et nüüd on saanud küllalt. Noh, mingil määral ilmselt on individuaalne et, et kes tajub seda kuidagi kehaliselt, et juba puhtfüüsiliselt on ebamugav olla, sest et kogu aeg on nagu pulss üleval või süda puperdab või või kuidagi on selline pinges olla füüsiliselt peas või, või seljas kes tajub, seda kindlasti märgatakse, et unehäired täna ei viinud enam õhtul, sest et kõik need põnevad asjad on seal voodis ka kaasas, kogu aeg keeravad seal peas edasi. Ja kestvalt hajutas ta emotsionaalselt muututakse kuidagi ärrituvamaks või, või, või püsimatumaks või või, või ka minnakse tujust ära, et on niisugune tunne, et nagu ei jaksa enam või natuke ka juba igav või ei suuda siuke tühi tunne või, või see kajastub kuidagi jällegi mõttemaailmas, et on sagedamini sellist mõtet peas, et, et noh, ma tõesti enam ei jaksa. Et oleks nüüd rohkem, ei tuleks midagi peale või ma ei, ma ei suuda enam või ma ei saa sellega enam hakkama, mis toimub, et et seda on erinev, et kuidas seda võib märgata, aga kõik need on need tunnused, et nüüd on liiga palju seda pinget saanud. Kui suurt rolli mängib siin see praegune üldine niisugune saavutuskultuur, mis meie ühiskonnas on, et tegelikult räägitakse kogu aeg, teeme vähesema ajaga rohkem, oleme efektiivsemad, saavutame rohkem inimeste, nendes kollektiivne arusaam, et me peame tegema vähesema ajaga palju rohkem. Kas seal on hakanud mõjuma meie ühiskonnas? Noh, see võib olla üks põhjus, kuigi üldiselt inimestele siiski on on soodne see, kui nad teevad midagi, mis neile meeldib, ehk siis selline mõtestatud tegevus ja see on ka ju suurepärane, kui see juhtub olema inimese tööl, mis talle päriselt meeldib ja milles ta tunneb, et ta tõesti saavutab, saabki olla efektiivsemaks ja paremaks. Et see on igati tervitatav ja kuidagi ei ole kahjulik tervisele. Aga, aga just see, võib-olla see efektiivsuse taotlus, mis käib läbi tehnoloogiate arengu, on tundub, et üpris tegelikult ohtlik omamoodi sellepärast et see vähendab inimkontakte. Et kas või näiteks kui poes, Me saame ainult selle puldiga ringi liikuda ja ja me näiteks ei ütle tere ega head aega poemüüjale. Või me saame kõik asjad tellida läbi veebi ära endale ilma üldse kellegagi suhtlemata, et, et tegelikult on nagu justkui kiire miis tiivsem. Aga teisalt ju see, mis käib heaolutunde juurde või hea elu tekitab, on see, kui me oleme kontaktis teiste inimestega. Et need on sellised väikesed asjad, kasvõi inimesele, ütled. Tere. Aga et jällegi tekitab selliseid keemilisi reaktsioone, mis, mis meie aju ja tervist hoiavad, et, et see on selline koht, mille peale väga tasuks mõelda, et oma tööski, et kas saata email või, või helistada või saada kokku, vaat seal on just selle elukvaliteedi osas mingi aja pärast vähemalt väga tajutav vaheliselt, et ühenduses olla teistega. Aga mõned soovitused, kuidas kontrollida kiiret elutempot, et gaasi läheks liiga põhja. Jah, et see on jah, niukene hea formaat, et viis viis punkti ja 10 soovitust ja teed neid ja kõik elu on ideaalne. Et aga, aga võib-olla just mõelda selle peale, et, et kui palju minu on mõttemaailmast, mõtetest viibib tulevikus. Ja mis hetked on need, kus ma saaksin äärt rohkem tuua sellest hetke või ka olla ühenduses maa minevikuga? Et, et näiteks võiks ju vahepeal mõelda selle peale, et milline on olnud minu pereajalugu ja kus on minu suured ja lugeda ajaloo kohta midagi, et luua seda seost kuidagi aja kulgemises kõikjale ainult tulevikus toimuma? Skype on ka olnud asju ja muidugi kõik need käsi olevikus olemise tehnikat, mis on ju üsna ka popid ja kättesaadavad nagu selline mediteerimine näiteks, aga, aga muidugi ka looduses olemine lastega mängimine, loomadega mängimine, millegi hea söömine. Ja ikkagi selline teiste inimestega koos olemine. Et need asjad võiksid olla samuti iga noh, vähemalt nädala osad, et natukene pidurdada seda, et et kõik on ainult kuidagi ette vaatamine. Kui meil vanasti veel olid ühe ameti pidajad, mis oli väga selged ülesanded, aga nüüd, 21. sajandi tööturg nõuab palju oskuslikku töötajat ja see on paratamatult selline asi, mis paneb meid, et nii-öelda kuhjuma endale tööülesandeid ja siis üks moment, kui see pinge kasvab üle pea, siis me oleme sunnitud loobuma millestki. Et kuidas loobuda, sest tegelikult sellise saavutus kultuurikontekstis mingist ülesandest loobumine tähendab allaandmist ja mis võib olla tähendab veel suuremat stressi tegelikult. Noh, see on muidugi üks selline väljakutse, et kuidas, kuidas nüüd otsustada seda, et ma mingeid asju teen ja olen osaline ja mingitest peangi lihtsalt loobuma ja kuidas kohtuda iseenda piiridega ja aru saada, et ma ei ole päris kõikvõimas ja, ja tegelikult see, et, et päeva ööpäevas ongi 24 tundi ja jään, ma pean tegema valikuid, see tähendab millestki loobumist. Kindlasti. Et kindlasti võib mõelda selle peale, et kuidas ikkagi õppida ei ütlema ka puht tehnika mõttes, et et, et ma ütlen ikkagi kindlalt ja kohe ja selgelt välja, et ma ei tee seda asja ja et siis ka mõelda selle peale, et ma ei ole sellepärast halb inimene, võimu, ei olevõimetu inimene. Et lihtsalt ma olen niiviisi otsustanud, sest see on minu selline prioriteet on munahetkel. Et seda peab võib-olla ka natukene tõesti harjutama, teinekord, et, aga, aga kõigile ei saa ikkagi jah öelda see on ju lihtsalt fakt. Et aga et jah, et, et kuidas neid tööülesanded vahetumist ja erinevaid tööülesandeid, et et kindlasti see on hästi kasulik, kui inimene mitmekülgset, oma võimeid kasutab ja arendab ja ja see on ka ju põnev. Ja tekitabki seda tunnet, kui sa ka välja tuleb, hästi. Aga, aga samas peab arvestama seda, et kui teha palju erinevaid tööülesandeid päeva jooksul, et siis jällegi võtab ju ümberlülitamiseks mingit aega, et aega ka enda tööpäeva sisse tõesti planeerida, et et ikkagi noh, kui, kui näiteks võttagi, et masinaid, eks, et tegelen meilidega ja siis lähen koosolekule, et siis tegelikult see ümberlülitamine võtab viis 10 minutit aega, kui aju veel tegeleb eelmist ülesannet, aga et selle aja peaks endale reaalselt planeerima, sest et muidu ikkagi võtab lõpuks seda tegevuse efektiivsust alla ja, ja ka tekitab selle seda stressi, sest pole justkui nagu teil mitut asja korraga. Et kindlasti võiks, kui ma nagu päevaplaanide sisse noh, planeerida kõigiks asjadeks natukene rohkem aega. Sest et meil ajuga natukene petta peab, meil on tunne, justkui meil oleks rohkem aega, kui tegelikult on. Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Tehnoloogia loob võimaluse saada asjad kiiremini tehtud. Paraku tähendab see, et tegevusi saab teha veel ja veel ja veel kiiremini. Seetõttu tasub end tehnoloogia näiteks nutitelefonide arvutite, aga ka poes iseteenindusvahendite küljest lahti haakida sest kõik see kipub pisitasa meie elule hoogu juurde andma. Aga kes kellele tegelikult hoogu peaks andma? Kas inimene tehnoloogiale või tehnoloogia inimesele? Aga tehnoloogia ei tasu ka liiga teha. Meid ümbritsev tehnoloogia mitte ei kiirenda elu, vaid me ise kasutame tehnoloogiat enda elu kiirendamiseks. Olge kohal mitte tulevikus, vaid selles hetkes, mis praegu käes. Aeg on meie elus ilmselt kõige kallim vara. Võtke aega, et seda nautida, sest kiiresti elatud 100 aastat saavad kiiremini läbi. Selle saate teemade edasiarendusi saab lugeda ERRi teadusportaalist novaator kust leiate ka taskuhäälingu, et saade endaga kõikjale kaasa võtta. Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha?