Sellel nädalal käib hommikuti vikerraadios muusikat valimas. Olav Ehala, tere hommikust. Tere hommikust. Olavi, tulite kohe täitsa enda vinüülidega tegelikult selleks nädalaks külla. Kuidas teil endal on, kas peamiselt kuulate kodus vinüüle? Ei, seda kindlasti mitte, aga ma eeldasin, et minu vinüül-ide hulgas on kindlasti selliseid plaate, mida, mille te salvestusi siin raadio fonoteegis ilmselt ei ole ning selle tõttu võtsin neid ka kaasa, aga aeg-ajalt kuula neid ise ka. Kuigi üleüldse ma väga palju plaane kodus ei kuula. Uute plaatide puhul näiteks väga palju saab kuulatud raadios pikemate autos pikemate sõitude ajal siidiplaat teha, aga aga kodus kipub olema pidevalt mingit muud tegevust, et konkreetselt nendele nii nagu nooremas eas, kus sai ka tundide kaupa istutud ja kuulata kasvõi ühte ja sedasama plaati veel mitu, kordagi seda nüüd praegusel ajal enam ei ole. Need nöörid on ikkagi vinüülide eelmisest ajastust põhiliselt. Ja loomulikult need on pärit eelmise sajandi teisest poolest, mul on neid ikka päris päris palju nii džässi kui kui ka klassikalist. Ja sinna vahetoojale jäävad ka, et päris mitu kappi täis. Milliseid teid pidi õnnestus toona neid noh, peamiselt just ameerikalik žanreid hankida? Kui ma õppisin muusikakoolis praeguse nimega otsa kool siis olin umbes teisel kursusel vast minust paar aastat varem oli üks üks kontrabassimängija, kellel oli hea tutvus meloodia firma poes Tallinnas ja sealtkaudu liikusid sotsialismimaade džässiplaadid. Oli selline seeria nagu poolist, džäss näiteks ja, ja igasuguseid erinevaid selliseid antoloogiaid ja esimesed see, selle žanri plaadid, ma saingi selle selle kaudu oma koolikaaslase kaudu. Aga need olid siis jah, kas Tšehhi või Poola toodang, aga päris lääneliku päritolu plaat ei olnud siit võimalik osta. Ja neid neid ikka sai ostetud siis kellelegi. Kas tuttava muusiku käest, sest tihtipeale oligi niimoodi, et kellelgi oli õnnestunud saada, kas sugulased tõid või osteti meremeeste käest. Ja omanik võttis näiteks selle plaadi, kuulas läbi, võttis endale ümber ja siis võis selle edasi müüa. Ja nii on mitmed minu kollektsioonis olevat omaaegsed viinüülid ka siiamaale sattunud. Ma kujutan ette, et toona oli siis ikkagi ka nõudlus päris suur, et oli suur õnn, kui ta selle ühe saabunud plaadi enda kätte said. Aga loomulikult mingitest raadiojaamadest ju oli võimalik, kui ka midagi kuulda läbi kärinal, Tian erinevate aga puhtalt kuulata sedasorti muusikat ja ise hakata sellest mingil määral õppima. Kuna sedasorti muusikat ju meil õppeasutustes siis veel ei õpetatud, see oli paras tegemine, Radio Luxembourg oli populaarne ja Ameerika hääle džässisaated ja aga noh, need kärisesid ristisõjale väga mida me tavaliselt kuulama. No ma mõtlesin, et alustuseks võtaks et ühe minu esimese lääne päritoluga plaadi vinüüli kogus nimelt 67. aasta džässifestivalil Tallinnas, mis teatavasti lõppes paraja skandaaliga. Selle tõttu, et seal esines Chaos Floyd ja esines üle kahe korra pikema kavaga kui kooskõlastatud organitega, oli nii, et tolleaegne Tallinna kultuuriosakonna juhataja kaotas oma töökoha selle tõttu. Aga mina olin noor, seitsmeteistaastane nooruk ja pöörases vaimustuses sellest kontserdist olin ise seal kuulamas Kalevi spordihallis kus cha slaide siis ses juba tuntud staarina esines. Tol ajal ma ei pööranud tähelepanu ja polnud aimugi, et tema pianistiks oli kiitšered, kes on tänapäeval maailmas veel palju rohkem tuntud kui kovitša slaidi ise. Ja loomulikult siis tekkis mul tahtmine saada endale ka mingi salvestus cha slaidist ja teadsin, et minu tädil oli üks tuttav soomlane, kes aeg-ajalt käis Tallinnas. See ei olnud niisugune tihe sebimine nagu tänapäeval, aga, aga noh, ma ei tea, kolm-neli korda aastas ta siin käis ja siis tädi kaudu palusin, andsin oma soovi edasi ja Neeme. Gruusia konjak sest ega seda kaadi laialt poest saada ei olnud, nii et siit sain selle esimese lääne päritoluga plaadi ja see mulle väga meeldis ja ühte lugusid ma hakkasin ise siis selle kuulmise järgi ka järele proovida juba ja ma tean, et nii mitmelgi korral sain seda ka mängida. Ja seetõttu ma arvan, et võikski vast seda, seda lugu siis kuulata tema. See on Olav Ehala valikul.