Sellel nädalal käib neljal hommikul vikerraadios külas leelo tungal, tere hommikust. Tere hommikust. Ja ma usun, et paljudele raadiokuulajatele on ikkagi väga hästi teada, et te olete väga aktiivselt tegelenud ka muusikas laulusõnade, kirjutaja, Dajana ja ma praegu vaatasin meie fonoteegist järele, mis te pakute, kui palju teie autorlusega kirjeid võib välja tulla, meel? Oi, ma ei oska öelda, mind hirmutas särama, lõikasin Autorite ühingu selle lee lahti, et vaadata mingi laulu aasta aega ja aastaarvu ja ja siis leidsid seal 1000 siis laulu, aga see ei ole võimalik, ma polnud aega neid kõiki läbi kedrata, aga aga no natuke on tõlgitud, natuke on tehtud, mõnest on mitu versiooni ja, aga mis seal raadios võis olla? No see 1005 võib-olla loogiline, sellepärast et siin on ka mõnest laulust mitu versiooni, aga kirjed on kokku 1750. Oh jaa, ei jõuaks ära kuulata, aga loodame, et kõik on ilusad. No loodame tõesti sel nädalal te olete ka natukene just meenutanud neid asju, millele te ise olete tekste kirjutanud, millest me pihta hakkame? No ma mõtlen, et võiks hakata pihta äkki sellest, mis, mis kõige kaugemasse aega jääb minu poolt ja, ja muusika autori poolt on Ojakääru sõit pilvelaeval, mis, mille meie tegelikult tegime juba 60.-te lõpus, mina olin Tartu tudeng, kui me saime oja käruga tuttavaks pärast oma laulu ei leia ma üleskirjutamist pärast seda. Ja siis sai talle antud ka oma keskkooliaegseid seid salme ja asju ja siis sündiski see laul, sõit pilvelaeval. Valter naeris selle refrääni peal eriti, sest temale paistis pärast kõigi nende maade loetelu, mis seal on kirjas, et pärast seda, et kui memm lubaks mul läbi linna ostma piletit üksinda minna, siis ta arvas, et memm on tegelikult KGB, kes tegelikult kuuekümnendatel aastatel ei olnud ju mingit lootustki pääseda. Ei Peetruse platsile ka. No siberis küll jah, jaa, aga Tiberis küll ujuda ei saanud, Siberis võis veel suvitada. Ja seda esitas Helgi Sallo on väga noor Helgi Sallo ja see oli vahva laul. Noh, nähtavasti siis selle Ojakääru leitud Sõnumileht siis ka võib-olla mõni teine kuulaja üles. Aga aastal 1994 viis Liisi Koikson selle laulu Itaaliasse Poloniasse nimelt. Ja sellega ma tahaksingi meenutada hea sõnaga, sellist ütleksin laulukarusselli ema nagu Eve Viilup. Eve muidugi leidis selle väikese maa tüdruku ande üles. Paljud nad tähendab laulu karussellis, ta torkas silma nagu palga, väga mitmed on nüüd Maria Listra, kes sealt kõik on läbi käinud ja nad väga mitmed väikesed lauljad olid tollal. Ja see Polonia rahvusvaheline ülemaailmne seal World Vision oli festival, toimub nõnda. Enamus esin, jäid, on Itaaliast ja veel üks jagusid kutsuda, on võimalik mujalt osa võtta sellest. Eve ajas asju, et Liisi pääseks sinna, sest et see oli väga vaene aeg. 94. aasta oli ikka niisugune, et hingelt olime rikkad ja lootusi täis, aga, aga rahakoti tulid kõhnad. Nii et TVd kurtis, et talle heideti ette, et ta käis ka Saku Õlletehasest raha küsimus, et see ei ole eetiline. Aga ta ütles, mida ma teen, kui kuskilt ei saa. Ja kui siis väike Liisi sealt tagasi tuli tsekinot Artšentaga, seal oli siis kaks auhinda tšekkinud horo, kuldse kiinant Itaalia kohalikule lapsele ja, ja hõbedse kiinulis välismaalasele mõeldud. Ja ta oli peajagu kõigist seda ei usu, et kuidas on võimalik, et niisugune oli ta 12 laps laulab nii, nii hästi selgelt ja muidugi eestlasele on itaalia keel tegelikult ka lihtne ja, ja see kõlas väga ilusasti. No ma olen sestpeale Liisi, niisugust muusikalist eluge kui jälginud ja rohkem kui detsembrikuumuse lauluga ei ole me vist koostööd teinud, kui ta üht-teist on vist laulnud Kaaga. Aga, aga ma pean talle väga pöialt, on väga andekas ja, ja nüüd on tast saanud väga ilus noor staar, niiet seda laulu kuulates meenub mulle see väike ruudulise. Piht seelikuga örgete põsesarnasega tõsine tüdruk, kes oli natuke murescu oma esinemise pärast. Võiksime seda kuulata. Ma tahan veel küsida selle kohta, et kui te ütlesite, et, et te siis viisite oja keerule oma varem kirjutatud luuletuses ei ole kuidagi siis kirjutatud, mäletad milles. No üldiselt ekstra sellest oligi, et tegelikult oli see niisugune noh üks elukutsetest, mida ma ka mõtlesin oma oma lapsepõlves ja ütleme, ka keskkoolipõlves oli, oleks geograafiks hakanud või noh, niisugune reiside rännata, soov oli, oli suur. Aga noh, esiteks tõepoolest, ega mind poleks ainuke laps nagu oliniga poleks lastud üks kuskile niimoodi omapead või oma omavanustega reisima välja arvatud ehk Tartu Tallinn niisugune marsruut. Aga teine oli see, et, et tõepoolest kiskus sinna võõraste maade poole. Et nagu ütlesin tõepoolest, et, et kas ma kunagi saangi sinna Tiberis suplema itaallased ise khati pärssis Acadile tipperi äärses äärsetes traatrites olen söönud küll ja, ja seda õhku nautima peaaegu noh, Jaapanis on käimata ja, ja kui aus olla, siis ka siberisse huvitamata. PP medi juuli paanil Oleenin. Iisrael Rarry Timo.