Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Raha ei tee õnnelikuks, aga see vist ei üllata kedagi. Nagu ei üllata kedagi. Seegi, et ilma rahata õnnelik olla on ka päris keeruline. Kui me seda saatesarja ette valmistasime, ei tulnud meile alguses pähegi, et väärikalt eakaks elamiseks on ka raha vaja. Aga eks see ole ka mõistetav. Meie saate toimetajad, oleme veel noored ja kuulume rangelt sellesse põlvkonda, kes riiklikule pensionile ei looda. Aga kellel ka head varuplaani pole. Aga tõsi on seegi, et ka meil elu kolmandiku peale jõudnud noortel on pensionipõlvest samuti soov saada vorsti leiva peale. Millised on meie rahakotirauad? Üheksakümneselt uurisime Allan rajavee ja Linda Eensaarega ning helipildis toob raha teieni helirežissöör maris tõmba. Mina olen ERRi teadusportaali toimetaja Marju Himma ja kutsun teid kaasa kuulama saadet, kuidas elada 100-ni, aga veel üheksakümneselt möllu teha, sest laulusalm, elu lühikene raha, pikk, See muusikapala on mul alati seostanud puhkusega sellise puhkusega, kus on päike, soe merevesi ja restoran rannapromenaadil. Selline kuurortpuhkus, kuhu ma võiksin noore pensionärina minna näiteks koos teiste omavanuste prouade ja härradega. Tegelikkus on aga see, et enamik minuvanuseid noori saab endale lubada reisimist vaid odavlendude või pöidla küüdiga. Ja ööbida saame vaid RPM Pi välja üritavatel diivanitele, mitte hotellis. Ja süüa saame kohalikust supermarketist, mitte restoranist. No sellise väljavaatega võib kindlasti ka üheksakümneselt reisida, võib olla. See, mida te kuulete, on helipilt maailma ühest suuremast lennujaamast New Yorgis asuvast JFK terminalist. Olgu, võib-olla teile seostuse, reisimise vanaduspuhkuse veetmisega, aga võib-olla seostub see See pole juhuslik, et ma üritan teid, head kuulajad panna end mõtlema kui pensionär suvepuhkusel. Kuidas me üldse saame planeerida oma vanadust puhkuserahaasju, kui me ei mõtle selle peale, millised on meie kulutused? Tegelikult ei mõtleme üldse paljude asjade peale. Näiteks Sa oled kolmandik tänapäeva alla kolmekümneseid, noori ei ole oma elus kunagi teinud tähtajatu lepinguga tööd vaid elatub hoopis projektipõhistest sissetulekutest. Samas meie pensionisüsteem ja finantsteenused näiteks pangalaenud on kõik üles ehitatud regulaarsele töötamisele ühe tööandja juures. See tähendab, et süsteem, mis peaks tänasele noorele pensioni tagama ei sobitu meie noorte töötamisega. Kui rahaasjad ei ole kindlad, siis kindlasti on kindel see, et me saame kõik vanaks ja raha on meil samuti kindlasti vaja. Mis hetkel peaks üldse hakkama vanaduspuhkuserahakoti peale mõtlema? Käisin uurimas Estonian business, kuuli, doktorandi ja rahatarkuseeksperdi leonoore riitsalu juures. Vaatame Eesti pensionisüsteemi siin tegelikult eeldatakse, et 18 aastaselt inimene juba tee teadlik valik otsustab, millisesse teise samba poldi oma raha hakata koguma. Üldiselt uuringud näitavad, et ega Einar kaheksateistaastased ega ka vanemad nii väga teadlikult valikuid ei soorita. Ja siin on palju põhjuseid. Ühest küljest on põhjuseks see, et see valitsus on tõesti keeruline tutvuda paarikümne pensionifondi tingimustega, neid võrrelda, analüüsida, välja mõelda üleüldse, milline see minu elul seal pensionipõlves olla võiks, on keeruline. Palju lihtsam on võtta vastu see, mis kellegi poolt on pakutud ja siis ehk õnnestub hiljem seda kedagi süüdistada, kui ise valib. Päris õige ei olnud. Aga Ma ei lööks neid inimesi niivõrd lahku, et, et need, kes on sellised uutmoodi töötajad ja need, kes, kes töötavad traditsioonilise süsteemis ma ütleksin, et kõik inimesed peavad oma pikaajalise heaolu peale mõtlema. See ei tähenda ilmtingimata seda, et peaks ainult teise ja kolmanda samba pensionifondide vahel valima. Pigem minu jaoks tähendab see seda, et tehakse teadlikke karjäärivalikuid, mõeldakse elukestvale õppele, millist ametit omandada, millist eriala õppida, mis alale ennast täiendada. Mis oleks minu jaoks oluline? Nojah, ükskõik, kuidas me tööl käima ja raha teenime, oleme otsustanud teda vanaduspuhkuse ajaks koguma hakata. Ja kui pensionifondide valimine on keeruline, siis ärge arvake, et mingi muu raha kogumise viisi valimine on kergem. Ma tean mõnd vanaema, kel on ümbrik matuserahaga peidetud köögilauasahtlisse ja siis veel riidekappi ja siis veel raamatukapi teise riiuli kolmanda raamatu vahele. Aga äkki ei olegi üldse vaja raha koguda, sest ega ometi kõigi inimeste jaoks üks ja ainus eesmärk pole olla rikas. Sageli arvavad inimesed, et rikkus tähendab ülisuurt maja ja kalleid autosid ja suurt tarbimist. Osaliselt ja kindlasti nii ongi, kuid tegelikkuses on paljud suured kulutajad võlgades ja nende rikkus on näiline. Paljud inimesed hakkavad rikkalt elama enne, kui nad rikkaks saavad. Ja tagajärjeks on see, et nad ei saagi kunagi rikkaks. Alustuseks tasub enda jaoks selgeks mõelda, mis on rikkus. Kas rikas on see, et te tulete oma eluga kenasti toime, et saaksite tegeleda rahus sellega, mida maailmas üle kõige armastate. Või on rikkus see, mis paistab välja uhke maja suure aiaga luksusauto ülevoolavad, puhkusereisid ja muu taoline? Kumbki rikkus pole vale, üks lihtsalt sobib ühele, teine teisele. Mis on teie jaoks rikkus või milline võiks rikkus olla teie jaoks üheksakümneaastaselt? Kui selle raamatu pealkiri on et oleks võimalik ka 90 aastaselt möllu teha, siis minu meelest oleks oluline kõigepealt mõelda, millist möllu mureks iraaklased teha tahan. Kui on välja mõeldud, milline see möll olla olla võiks, teatakse ka seda, et et midagi umbes selle jaoks vajalik, siis oli juba palju lihtsam hakata sealt tagurpidi tagasi arutama, et mis mul siis selleks täna teha on vaja, et tõenäoliselt on vaja oma tervisesse investeerida. Tõenäoliselt on vaja mõelda oma rahalise rahul olnud ajal, aga aga tõenäoliselt on seotud karjääri vallikatele muu taolisega. See loobki selle küsimuse juurde, et aga kust ma tean, mis on 30 aasta pärast vaja on või, või 60 aasta pärast. Praegu ma olen noor, ma olen terve, mul ei ole vaja mõelda selle peale, et kust ma reumarohtusid saanud, kust ma seda tean, mis mul vaja on, mis mulle meeldiks, mulle meeldiks ilmselt hästi süüa ja elada ilusas majas ja sõita võib-olla kui on näiteks lapsed ja lapselapsed ja tahaks reisida, võib nendega koos kulutada raha. Et kas ma peaksin niimoodi seda pilti planeerima. Tegelikult tasub teha plaane nii-öelda lühikeses ja keskpikas plaanis ka. Ka muidugi sobilikud selleks, et, et ei saa teha ainult plaan järgmiseks 50-ks aastaks, mõtlemata, mis selleks tuleb teha täna, homme, järgmisel nädalal või 10 aasta pärast. Aga te väga õigesti ütlesite, et mis sellel pildil olla võiks? Ma arvan, et tegelikult võikski niimoodi mõelda, et kujutame ette, et nüüd oleme selles vanemas eas ja me tahame oma sotsiaalmeedia kontol postitada pilte, pilte meie sellisest tavalisest toredast päevast, mis selle pildi peal olla veiksed, mille ülema seal uhkust tunneks või mis oleks mineraalse miinimum, mis seal olema peaks. Ja siis katsumegi läbi mõelda, et mida me täna järgmisel nädalal ja 10 aasta pärast selle tegema peab ma sellise pildi selles kauges tulevikus sellest auto ookeanisse sotsiaalmeedia kanalisse postitada saaks. Ja see, mida täna annab teha või praegu annab teha selle jaoks, et tulevikus oleks raha või oleks kindlustatud, neid võimalusi on väga palju, üldse on seesama pensionisüsteemi panustada võib-olla osta kinnisvara, aga võib-olla hoopis investeerida ilusatesse reisides mälestustesse siis valu ei tee, enam ei peaks reisima või siis investeerida hoopis vähem võimalusi on väga-väga palju, et kust ma tean, et ma teen sellise valiku, et mul tõesti ka seal pensioni olemas oleks raha? Ega vist täiesti sajaprotsendilise kindlusega ei saa teile lubada mitte ükski finantssektori asutus ühegi riigi valitsusega ega ükski sõber, tuttav hiromant, et kindlasti täpselt selline summa. Täpselt selles vanuses on teil olemas kehtivad sellised rahaühikud, teie tervis on selline ja selline ja üleüldse toimuvad maailmas nii ja naasugused protsessile, selles mõttes riskidega tuleb igal juhul arvestada. Ma vahest rahatarkuse koolitustel nalja, et see on ka risk, et me elame väga vanaks, et kui te olete näiteks mõelnud, et ah, et nii kauge tulevik niikuinii ma nii vanaks ei ela siis elategi 100 aastaseks ka suur õnnetus, kui, kui pole selle jaoks valmistanud. Ehk siis tegelikult vastus on riskide hajutamine, tuleks katsuda, mõelda, millised on minu soovid, vajadused, võimalused täna mis on minu jaoks oluline selles kaugemas tulevikus ja siis katsuda leida erinevaid lahendusi. Plaan A, B C ehitatud, et kuidas siis nende suunas liikuda? Jah, kahtlemata selline prognoosimine võrdlemine ei ole väga lihtne tööl. Ja käitumisökonoomika uurimused ongi seda näidanud, et inimesed kipuvad olema väga lühinägelikud, sest et väga hea on mõelda või ette kujutada sellist hea aru, mis saabub minu ellu täna need, et ma suudan suhteliselt hästi ette kujutada kui mõnusam minna sellele puhkusereisile järgmisel nädalal. Aga mul märksa raskem ette kujutada, et, et mismoodi seal puhkus reis kirjeldatud päeval tegelikult välja näeb ja kuidas ma ennast seal tunnen, millist rahulolu sa mulle annab, et sellepärast ongi inimestel tegelikult kergem selle lühikese perspektiivi planeerimisega tegeleda, aga sellel miinus on see, et nii võib juhtuda, et tasakaal läheb paigast ära ja tuleviku hea loo selle võrra kannatab. Tegelikult on tehtud isegi selliseid uurimusi, kus näidatakse, et inimene ei taju seda tulevikku. Mina minu enda ehk siis, et seda 70 või üheksakümneaastased noored me näe iseendale, mistõttu tegelikult mul ei ole sooja külma, kas tal on rahavorsti Raivo rohtude või reisile minemise jaoks. Ja selle pärast ma olengi otsustanud tegemata jätta, sest ma lihtsalt ei sammastajanastel selle tuleviku minaga ja tema vajaduste jaoks ta mingisuguseid valikuid teha. Jaak Roosaare on investor ja Rikkaks saamise õpiku autor. Selles saates on nii mõnigi mõte temalt roosarei vaatama raamatus ainult rikkaid ja rikkaks saamist. Selleks, et aru saada, kust rikkust tuleb ja kelle juurde ta kindlasti ei tule, kasutab ta oma kogemusi vaeste inimestega. Üks läbiv tunnusjoon vaeste inimeste juures tundub olevat see, et neil ei ole aimu enda rahalisest seisust ja nad ei tea täpselt, mis nende pangakontol toimub. Raske saada rikkaks, kui puudub kontroll raha üle. Me siin saates väga palju, keskendume sellele, et me elame kõik vanaks või et, et selle peale tuleb juba praegu mõelda. Samal ajal uuringud näitavad ka seda tehti inimestest ainult viiendik planeerib oma rahaasju umbes aasta aega ette, seda on väga vähe ja, ja enamik inimesi üldse ei eel arvestama iga kuud ja, ja neil ei ole raha varusid. Mis asi see rahvatarkus üldse on meie igapäevaelus? Naasmine raetarkus tähendab targalt ja teadlikult tehtud valikuid. See tähendab teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist selleks, et oma rahalist heaolu parandada. Ehk siis, et sellest on vähe kasu, kui ma. Teine oluline, aga kui ma neid teadmisi ei rakenda, siis tegelikult minu hea või parane tegelikult on päris palju rahatarkus uurimused näidanud, et teadmised iseeneses ei vii automaa käitumiseni, arukas käitumine. Seetõttu ei saa kuidagi rahaliselt hääldusest, lihtsalt seda ei ole. Tegelikult on viimasel ajal hakatud rahatarkusest sellises objektiivses mõttes sellises mõõdetavas, et kas sa tead õiget vastust ei tea selle asemel hoopis mõõtma sellise subjektiivse või enesehinnanguna, et kuidas ma tajun, et, et kas ma olen raha tark või ei ole, kas ma tean, kuidas rahaasju korraldada, ei tea. Ja uurimused on näidanud, et selline subjektiivne iseendale antud hinnang on palju parem. Sellise aruka käitumise, rahalise hea loo ennustaja kui, kui objektiivsed teadmised mis see tähendab täpselt, subjektiivne, objektiivne selles kontekstis, et subjektiivselt limisega võiksime siis arvata, et minu rahakäitumine on väga hea, ma lihtsalt eile tahtsin minna. Ta leidis endale? Jah, selles mõttes küll, et tõesti, et ka ainult subjektiivsest teadmisest ei piisa art. Et ma võin küll teada, et ei ole arukas seda šokolaadikooki süüa või et ma peaksin trenni tegema, aga kui see reaalsesse tegevusse rakenduses jah, minu heaolu sellest ei parane ka minu tervisekäitumine või finantskäitumine. Subjektiivne teadmine tähendab jah seda kindlustatud. Kas ma tunnen, et ma saan sellest finantsmaailmas hakkama tegelikult kui muudes kontekstides näiteks liikluskäitumine on vaadata, et inimesed kipuvad olema liigselt enesekindlad, nad pigem kipuvad nagu üle hindamatut kõvasti üle poole neid, kes ütlevad, et nad on üle keskmisel, mis ei ole seal on täpselt samamoodi, me ikka kipume arvama, et me oleme täitsa okei, ma oskan, Macaiiski protsent, läheb sellega, pole samamoodi, ei, kusjuures ei ole. See on tegelikult päris üllatav, et selles kontekstis inimestel on üsna adekvaatne arusaam, kuid, aga nad on, on vaadatud seda, kui kui arvutada välja sellinne objektiivne teadmisteskoor, siis õiged vastused küsimustele ja kui vaadata kõrvale, siis seda subjektiivset hinnangut, siis tegelikult nädal täiesti omavahel korrelatsioonis energias. Arvan, et nad on targemad, ongi targemad, kes arvavad, et nad peavad vähe, tegelikult ka teavad vähem. Et, et selles mõttes seal on täiesti selline mõistlik seas olema seotud liiklemmefinimisega üldiselt siin nagu ei, ei ole tegemist. Siin võib olla muidugi see ka, et tegelikult finantsteemad võrdlemisi keerukad ja juba mõte sellest, et peaks hakkama protsente arvutama, tingimusi võrdlema võib tunduda nagunii jubedalt tüütud, et et sealt võib tulla ka see hinnang, et see on liiga keeruline minu jaoks, et ma ei hakka sellega tegelema. Palju lihtsam või mitme eitavale viidanud, mina mõte ongi. Võib-olla siinkohal on paslik küsida, et mis võiksid olla need sellised hea raha, tervisesoovitused, mida meeles pidada, et kui me toitumise kohta teame, sööge rohkem juur- ja puuvilju ja köögivilju ja vältige, et teatud toiduaineid liiga suures koguses kõike mõistlikult ja liikuge ja ja selliseid asju, mida me nüüd tervisliku toitumise kohta teame, siis mis võiks olla sellise tervisliku rahakäitumise osa, kus endal võiks anda teada, et vot võib-olla see kuuekleidi ostmine nüüd ikkagi ei olnudki vanematega seal mingisuguseid soovitusi võimekenda. Need soovitused tegelikult väga lihtsalt ühes varasemas saates oli juttu õnnest ja rahulolust ja seadega vaatasite, millised asjad on olulised, ikkagi olid olulised eesmärgid, mõtestatud tegevus oma sõprade lähedaste ring ja muu taoline, tegelikult täpselt samasugused asjad kehtivad ka rahalise rahula parandamise juures. Oluline mõelda, millised on minu eesmärgiks mõtestanud enda jaoks lahti, panevad mingisugusesse tähtsuse järjekorda, mõelda läbi, mis ma pean tegema selleks täna, homme ja 10 aasta pärast. Kindlasti mõjutab neid väga palju sõprade ja lähedaste surve, mida teevad inimesed minu ümber ja kuidas nemad toimetavad. Me kipume neist eeskuju võtma nii heas kui vähem lihas. Aga seda võiks püüda aga tegelikult teistpidi enda kasuks kasutada, näiteks andes lubaduse, et ma luban sulle, ma järgmisel kuul vahetan pensionifondi või hakkan oma palgast 10 protsenti säästukontole kandma. Kui ma sellise lubaduse kõva häälega välja öelnud, siis mul on väga palju raskem sellest taganeda kõrvale nihverdada, siis kui ma olen seda iseendale andnud, ta selline heas mõttes sotsiaalne surve, ärakasutamine on siin mõistlik. Kindlasti ei peaks raha olema eesmärk iseeneses, et tõenäoliselt on see ikkagi valdaval osalemist vahend selleks, et oma eesmärkide unistuseni jõuda. Ehk siis, et oma seda üleüldist heaolu või õnnetunnet parandada. Seepärast peakski läbimõtlematult on, mis on need minu soovid ja vajadused, mis on minu jaoks oluline ja mis aitaks mul oma elust igas etapis rõõmu tunda siis sellele vastu teha tegevuskava, jällegi tulles nende sõprade lähedaste juurde, siis esimese asjana võiks korraldada oma pereringis koosoleku meie pere rahaasjade korraldamise koosolek võib-olla natuke atraktiivsem on pealkirja, et kindel et geto on huviga osalemas või et et kõik on kaasa mõtlevad kindlasti meiks seal läbi arutada, mis on Teie eesmärgil. Tõenäoliselt ei ole päris kõik inimesed välja mõelnud, et mis on nende eesmärk rahaasjades näiteks kahe aasta pärast. Tegelikult tasuks korra mõtteharjutust teha ja, ja siis, kui on, nagu need teemad koos läbi arutatud võib olla leitud koos, mis on kõige olulisem, mis võib natukene oodata siis on ka kergem tegelikult koosluse suunas liikuda, et siis ei ole seda, et tal on seda kuude kleiti või olla pakki kommilt praegu vaja, et siis on ka võimalik nii iseendale kui teistele selgeks teha, miks praeguses etapis võib-olla mõistlikum natukene vähemalt selleks, et oleks tulevikus võimalik see või teine võistlus. Elu lühikene raha pikk või hoopis raha lühikene elu pikk. Olgu kuidas on, aga rikkusega on nagu paljude muude asjadega elus see vajab eesmärgi seadmist. Sest fakt on see, kui ei tea, kuhu te lähete, siis on väga väike tõenäosus õigesse kohta välja jõuda. Seega tuleb rikkusega seada eesmärk. Näiteks Jaak Roosaare seadis endale kunagi eesmärgiks, et 25.-ks eluaastaks on tal miljon krooni. Siis oli veel krooni aeg. Neli kuud enne 20 viiendat sünnipäeva oli talses magus. Peatume korraks sellel eesmärgil. Muidugi ei pea kõik seadma samasugust eesmärki, miljonit eurot või luksusesemeid. Küll aga võiks eesmärgil olla mõõdetav tulemus. Olgu selleks mõõtühikuks, rahasumma või ajaperiood. Näiteks võib eesmärk olla. Ma tahan kahe aasta pärast teenida poole rohkem kui praegu. Või et ma tahan, et mul oleks poole aasta pärast säästetud kahe kuu palk, et kindlustada end ootamatuste eest. Või et ma tahan, et mul oleks võimalik minna poodi ja osta kõike, mida mul vaja on, ilma et ma peaksin muretsema, kui palju raha konto peal on. Viimasega on muidugi niimoodi, et see võib tähendada ka vajadust otsida uus töökoht või muu sissetulekuviis, mis tooks pangakontole senisest enam raha. Jaak roosaarel on sellegi kohta, eks arukas mõttekäik. Rikkuse saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi kuid kõik need põhinevad kolmel tegurile. Esiteks aktiivne sissetulek, teiseks varad, mille väärtus võib kasvada ja kolmandaks, passiivne sissetulek, mida see kõik tähendab. Aktiivne sissetulek tähendab lihtsamalt öeldult palka sisuliselt vahetate aktiivse sissetuleku puhul oma aega ja energiat raha vastu. Varad, mille väärtus võib ajas kasvada. See muidugi tähendab ka seda, et nende väärtus võib ajas kahaneda. Need varad on kõiksuguseid investeerimisvarad, mis pakuvad vähest passiivset rahavoogu. Varad võivad olla näiteks ehitust ootav elamuma väärismetallid näiteks kuld, postmargid, renoveerimist ootav korter, maalid ja muu selline. Kolmas rikkuse tegur on passiivne sissetulek mis sarnaneb aktiivse sissetulekuga kuid selle saamiseks ei ole enam vaja teha palgatööd. Sisuliselt tähendab passiivne sissetulek, et raha teeb raha sõltumata sellest, mida teeb raha omanik. Mõelge nüüd hetkeks, kuidas on teie aktiivset ja passiivset rahavoogude ning väärtust kasvatavate varadega? Selleks, et rikkaks saada, on võimalik väga kõvasti tööd rabada. Kuid on võimalik ka panna raha teenima raha, kuidas seda teha? Kuidas ja millesse investeerida. Majandusekspert ja ettevõtja investeerija Kristjan Liivamägi. Mis on need esimesed investeerimispõhimõtted, mida peaks juba hakkama nii-öelda maast madalast võib-olla oma järeltulijatele õpetama? Küsimuse, et üldiselt investeerimise puhul tasubki siis esmajoones aru saada, milliste riskide olete nõus aktsepteerima, ehk siis. Ma ütleks niimoodi, ma esimese hooga ei keskenduks mitte sellele tootlusele või tulu saamise momendile, vaid sellele, et millised riskid olete nõus aktsepteerima ja kui palju te olete nõus üldse maavarasid või kapitali paigutama riskantsete varadesse, sest nagu öeldakse investeerimisel selleks et teenida tulu, peab võtma riski, riskivaba investeering põhimõtteliselt ei ole olemas, nüüd küsimus ongi, et millist riski on inimene nõus aktsepteerima, aga see on väga individuaalne, nii nagu inimesi on erinevaid, on ka erinevaid investoreid. Ehk siis esmajoones tuleks aru saada, et kui palju Te olete nõus riskima meist riski võtma ja vastavalt sellele tegelikult siis valima paragrahvid, millesse soovite investeerida. Et kui investor on nõus rohkem riski võtta, ütleme, et jah, ma olen nõus ka osakapitalist teatud juhtudel kaotama või siis olen valmis aktsepteerinud nõrgemaid riski, siis tegelikult aktsiad üldjuhul on kõrgema riskiga instrument. Aga teise poole pealt, kuna neil on kõrv veskis, nende tootlusootus on kõrgem. Kui investor ütleb, et kõik on tulemas, on au, investeerimine vajalik, aga ma ei ole nõus kõrget riski aktsepteerima, et ma soovin eelkõige kapital säiliks. Siis tuleks vaadata teisi varaklasse, näiteks nagu kas siis madalama riskiga instrument näiteks nagu kinnisvara, võlakirjaturud, laenuturud või siis jah, on ka siuksed tabatud deposiit. Ideaalis oleks parem, kui nii-öelda toodaks erinevaid varaklasse, ehk siis nii-öelda majandustsüklist. Kui nii-öelda isegi majanduses läheb halvasti, siis teatud varaldasid majandustsükli langusfaasis. Tegelikult nende õiglased väärtused tõusevad, ehk siis on võimalik nii-öelda keskmisest eelduseks turgude keskmist tootlust. Nii riskimarkerid, riskikohad mida peaks inimene kaalutlema, kui ta teeb oma investeerimisotsustati? Jah, riskide mõõtmiseks järgnev väga palju erinevaid võimalusi ja meetodeid välja töötatud akadeemikute huultega praktikute poolt. Päeva lõpuks kõiki vist ei olegi võimalik ette näha, ehk siis teadlikud ka investorid, kes teevad kapitalipaigutuse, võtavad selle riski, küsimus on lihtsalt, kui palju nad selle riskidest saavad kompenseeritud, eks ta on väga lihtne matemaatika näitab, kui ma tean, et no näiteks ma olin 100 ettevõtet, tõenäosus, et kaks protsenti nendest ettevõtetest pankrotistunud, aga ülejäänud ettevõtetel läheb hästi siis kui ma investeerin võrdselt kõikidesse 100-sse ettevõttesse, siis ma võtangi selle riski. Aga seeläbi teiste ettevõtete nii-öelda tootluse pealt või tulu pealt ma siis kompenseerimine ja ta annab Sand investeeringud, kui sa seal siis nii-öelda väikse preemia selle eest, et nad on valmis võtma. Aga kui noh, nii-öelda kõige lihtsamad näited võib-olla alustavale, investorile või väikeinvestorile, on see selge, oli ikkagi nii-öelda riskide hajutamine. Oleme ausad, et me pole nii ajaressurssi, teadmist, oskust, kogemust, kõiki neid finantsanalüüse sellise professionaalse taseme teha, mida võib-olla oleks vaja teha. Seega kui mina oleks nii-öelda passiivne väikeinvestor lihtsalt siis kuidas mina alustaks, ongi see mina, valiski ta indeksaktsiad või siis laiapõhjalised indeksaktsiad, mis koosnevad tuhandetest maailma suurimatest ettevõtetest. Isegi kui midagi mõne ettevõtega juhtub. Tõenäosused maailma 2000 suurimad ettevõtted pankrotti läheb kõik üheaegselt samaaegselt. See võimalus on kaduvväike ja kui see peaks juhtuma, siis ma arvan, meil majandus on suuremad probleemid kui see kapital valus. Ehk siis tegelikult see riskide hajutamine panebki kogu kapitali kõike ühte varal ühte aktsiasse ühte kinnisvaraobjekti vaid hajutudki hajutanudki, nii varaklassides eeskujule paragrahv seda ja tänapäeva tehnoloogia loonud selleks väga suhteliselt lihtsad võimalused. Kui sa tahad näiteks luua enda perele korraliku nende kapitali, mille pealt näiteks saata kas ta oma järeltulijad kõrgharidust omandama välismaale, et siis tegelikult on mõistlik vaadata just seda pikemaajalisemat, investeeringut. Jah, et mina ise samamoodi, et minul nende parandusettevõte läbi minema enda perekonna või enda varasid Aldana samamoodi abikaasa varasid, aga meil on lisaks tehtud kaheaastasele lapsele tema enda varahaldusettevõte ja seal ongi erinevad strateegiad, ehk siis pere selline nii-öelda niisugune, kuidas öelda siis tuumik, vara on siis paigutatud selgelt madalama riskiga passiivsetesse, rahavoogu, teenivatesse, instrumentidesse, intressid, dividendid, renditulu ja seal on võetud, vähenes, samal ajal kui näiteks. Mu lapse korteris, kes on kaheaastane, kellel on aega väga-väga palju veel, ehk siis tema puhul me oleme strateegiliselt nõus võtma kõrgemat riski eesmärgiga seda portfelliga rohkem ja agressiivsemalt kasvatada. Ehk siis ta mõnes mõttes läheb samasse konteksti, mida sa mainisid, et kui on need nii-öelda väiksema osaga portfellist. Või siis, kui sa näiteks noorena olen nõus aktsepteerima kõrgemat riski, võib teatud juhtudel siukseid kõrgema riskiga instrumente sisse võtta, miks mitte ka mingeid startup, ettevõtted või kombinatsioon nendest või, või ka natuke üksikuid individuaalsed aktsiad, kui sa oled, tunned, et sa oskad seda piisavalt, analüüs nagu usun sellesse ettevõttesse. Aga pikaajaliselt, nii-öelda baasportfell on ikkagi selgelt hajutatud erinevate varaklasside erinevate instrumentide lõikes, nii et ta suudab öelda nende majandustsükli langus faaside ajal ikkagi ja kapitali säilitada ja loodetavasti ka natukene natukene teine. Kui palju paneb edukas investor raha nii-öelda madratsi alla. Kui paljude koguks sääste? Eks see sõltub ka elusast etapist natukene, et kui mina olen enda portfelli üles ehitama puhtalt ainult padruneid, arvaks mulle mingi toto võitumine, kukkunud ei ole ja kui mina, Tsirka 10 12 aastat tagasi alustasin, siis ma suhteliselt halvas kõrvale panna suurusjärgus 100 150 eurot sellesse kroonilisega tänasesse valuutas konsulteerides. Ja seal ma tegingi halvokatsiooni niimoodi, et umbes pool läks siis mul investeeringutesse ja pool läks siis nii-öelda meelerahufondi ja, ja üldine hea tava või põhimõte, mis on niisugune kolme kuni kuue kuu rahavaru olenevalt, mis sissetulek on ehk siis kolme kuni kuue kuu sihuke kulutuste rahavaru võiks olla sulle likviidsusreservis. Alati juhtub mingeid jamasid, alati on mingid probleemid ja siis see on see rahavaru, mida sa saad nii-öelda meelerahufondist, mida sa saad kasutada nendeks ootamatuteks juhtumiteks, mida sa hiljem ost tagasi koguda. Ehk siis sa ei pea sellel hetkel, kui nad näiteks mingid traagilised sündmused päevane suhtuvad, et sa ei pea hakkama kuskilt kõrge intressiga mingisugust laenu võtma, mis on finantsiliselt suhteliselt ebamõistlik otsus või sul on raha tabu raha tava olemas, sa saad seda kasutada uuesti pärast koguda. Ja see loob niisuguse meelerahu ja kindluse ja siis mõnes mõttes võid sa isegi rahulikuma südamega magada. Investeeringud ja milline on mõistlik investeerimisperiood, siis me teame, et iduettevõtluses on üks ettevõtja, kes ütlevad malet endale startup ettevõte, siis on alati eksid, plaan olemas nii-öelda, et see ongi see eesmärk, see exit oleks võimalikult tulus. Kas investeerimise puhul on ka sellised reeglid? Investeerimise puhul ma ütleks, et ma arvaksin nii-öelda suures suures pildis jagaks investorid ka nii-öelda kahte osasse aga kas siis investorite aktiivsed investorid, et kui me räägime sihukestest aktiivsetest professionaalsetest, investoritest, kes muuhulgas näiteks start-upidesse investeerinud nii selgelt nii-öelda investeerimisplaan nad lähevad sisse, nad teevad, eksiti ja nende eesmärk ongi nii-öelda kasvõi projektipõhiselt või siis teatud ajaperioodil oma kasumit maksimeerida? Tuntud kui ka ingel Suhteliselt kohe kui ingelinvestorid ja, või, või siis ka muud tüüpi varahalduriks kui me räägime passiivselt passiivseid, investoreid, kelle eesmärk tegelikult noh, ma ütleks kohati nagu elustiilina ongi see, et tal on oma finantsvarade kasvatamine, passiivse tulu teenimine ja ta sooviks kostel valesti tal elu lõpuni teenistidele tulu elu lõpuni ja tegelikult jah, see järglastele edasi siis siis noh, selliste investorite puhul ma ütleksin, ajahorisont on lõpmatus ja investeerimison väga aeglane investori suurim sõber ja siis mida pikem periood, seda vähem hakkavad mängima need nii-öelda turu ekstreemsed olukorrad ehk siis kriisid ja mullid rolli ehk siis sa teedki pikaajaliselt skulptuuri keskmist pikaajalist tootlust. Kui seal on aktsepteeritud sinu jaoks siis noh, see on täiesti täiesti mõistlik lähenemine. Tänapäeval öeldakse peamiseks põhjuseks, vanasti oli nii-öelda öeldi, et kuna ma kapitali nii vähe, siis ma ütlen küll investeerima. Tänasel hetkel on tehtud tänu tehnoloogia arengule võimalik alustada investeerimisväga väikeste summadega alates 10-st eurost, tegelikult on võimalik juba isegi kuluefektiivsed näiteks ühisrahastuse investeering on kapitali. Ehk siis tänase hetke see argument, et mul ei ole kapitali piisavalt, ei ole enam barjäär turgudele sisenemiseks. Kuidas sa iseloomustaksid eestlast investeerima? Põhimõtteliselt sama küsimuse, kuidas iseloomustada ühte eest. Aga kui, kui rääkida nii-öelda Eesti investoritest Eesti investeerimismaastikus, siis ajaloolistest põhjustest tulenevalt eestlastele, kuidas need on kohati jäänud niisugune mulje, niisugune investeerimine nagu spekuleerimine, spekuleerimine, no see oli tuis asi, kui sa oma käega midagi teed, kasvatad. Nüüd noh see on ikka õige asi, aga seni ta investeerinud see kuidagi natuke kaugele ema. Ja ma täiesti saan aru, ma saan aru oma vanematest ja vanavanematest, kes, kellel see kaugeks ja ka paljudes selle põlvkonna inimestes seetõttu, et meil ei ole seda õpetatud, ei lasteaias, ei põhikoolis, ei gümnaasiumis ega tegelikult sellisel praktilisel tasemel nagu vaja oleks ka ülikoolides ja samamoodi kodus meil ei ole see kaasa tulnud seekord täiesti loogiline, et eestlased finantshariduse poole pealt, kui me vaatame muud nii-öelda muu Euroopaga, võrdleme USAga on, on, on vajaka jäänud ja, ja kui me vaatame üldist statistikasse tegelikult investoreid, nii finantsinvestoreid Eestis tervest rahvastiku alustav vaid mõni protsent, kas see on, see on võrreldes Euroopaga on ikkagi väga väike protsent siin selgelt, meil on siin veel potentsiaali ja võimekust edasi liikuda. Et siinkohal kui rongidest integreerida seda nii-öelda majandusaltari ettevõtlusõpet, finantsharidust ka kooliprogrammidesse oleks võimalik selgelt olukorda parandada, ehk siis see oli inimesi tegelikult võtma vastutust ka nende finantsotsuste eest, mille läbi kasvada, kui varasemate pole niimoodi, et noh, sellist näide, et kui Saksa investorid tuli näiteks Eestisse ehitasid, leidsin ettevõtte ETV tuleks toimima kenasti, loodi töökohti, aga mingi hetk viib ikkagi kapitali välja kas siis dividendidena või muude kapitali kapitalivoogudega siis investorina võib vastupidist väita, et näiteks kui mina investeerinud näiteks Lätti kinnisvaraarendusprojekti või näiteks Soome siis jah, algselt ma viin selle kapitali ja ühel hetkel ma võtan selle kapitaliga siis dividendidele, intressidele või nii-öelda muude kapitalihoogudena tagasi, mis too peale Juhkust siia meile kohalikul tasemel Eestisse juurde. Ehk siis jah, kui meie finantsalaselt eestlast nii-öelda eestlase valiksime, saaksime teadlikumaks ja meil oleks rohkem investorite baasi, sest noh, võib öelda, et kaudselt ja otseselt see tõstab ka nii-öelda kogu rahva jõukust Eesti enam kinnisvara, rahas ess meilt kinnisvara küllalt kinnisvaraga on see, et noh, ta füüsiliselt katsutav, ma saan aru, miks nii-öelda inimesed arvavad, et see risk on tunnetuslikult madal. Kuigi tegelikult ei pruugi olla. Et aga kuna kinnisvara pigem peetakse nii-öelda madalama riskiga instrumendiks võrreldes näiteks aktsiatega, siis temaga tootlusootus on selle võrra madalam, ehk siis kinnisvara puhul ajalooliselt me võime. Kui me räägime nii-öelda globaalselt, siis arenevates turgudesse suurusjärgus viis kuni seitse protsenti võiks olla aastane tootlus. Põhimõtteliselt ma ju oma väärtustega. Pikaste stiilis jah küll, aga on teatud perioode, kus siis erinevates turuolukordades või likviidsus tingituna ka kinnisvarahinnad võivad langeda ja seda me tegelikult oleme kogenud pea 10 aastat tagasi, kui oli finantskriis, kus siis mentaliteet oli selline, et kinnisvara ju ei saa langeda, aga sellest hoolimata kinnisvarahinnad isegi Tallinnas langesid kohati kuni 40 50 60 protsenti. Ehk siis see nii-öelda kinnisvara puhul see ajalooline pikaajalise hoolduse ka Belgia, seda ei ole perioode, kus ta ei võiks langeda, ütleme siis veel 10 15 20 aastat tagasi oli selline nii-öelda jäi mulje, et, et võta nüüd kodulaenu, kui, kui läheb hästi ja, ja kogu selle rahaga siis finantsvõimendusega ostan siis selle ühe objekti hoian pöidlad pihus, jumala eeskätt üürnikule maksaks. Ja kui läheb hästi, siis noh, siis seal on 30 aasta pärast nii-öelda sellest üürid unustama laen, raha ära maksnud kinnisvara mull. Kui nüüd vaadata kaasade riskide kontekstis, tegelikult kui sul on geograafiliselt väga suur risk, on ühes asukohas üks kinnisvara objekt, see on ostetud finantsvõimendusega väga suure finantsvõimendusega ja sul on väga suur selle vastaspoole risk, ehk siis kui üürnikuga, mis iganes satub sinna puuküürnik või satub mingid probleemid tekivad selle kinnisvaraga, siis tegelikult sa oledki, sa põhimõtteliselt oled ju ka omakapitali toonud sinna omakapitali kui Kristkümnendate ühte instrumenti. Et tänapäeva tehnoloogia võimaldab, et isegi kinnisvarasse investeerida näiteks sadade eurode kaupa erinevate objektide vahel hajutades. Minu hinnangul on see väga hea võimaluse viis just selles kontekstis, et ma ei tea kõike oma raha kinnisvara alla paneku, ma soovin seal kinnisvaravarblasi paika isegi juba näiteks 1000 või paari 1000 euroga, mul on võimalik neid kinnisvaraobjekte valida. Ehk siis noh, nii-öelda nagu see läbi ühisrahastuse käidud kogustaksegi summa kokku ja paned sinna mingisuguse summa ja seeläbi finantseeritakse projektor turbas. See tegelikult investeerimiskeskkond on, sest et tegelikult ma olen märganud, et viimase viie aasta jooksul on igasuguseid saite, kui sa tahad spekuleerida valuutadega kinnisvaradega, börsihindadega lubavat hõlptulu. Ma olen näinud, kus on investeeringu, tootlikkus on lubatud 250 protsenti, 350 protsenti. Need tekitavad inimestes seda neile umbusku. Kui turvaline on Eesti investeerimisruum? Kui me räägime reguleeritud finantsturgudest, siis see on turvaline Euroopa ja kõik muud seadused ja regulatsioonid on. Ma ütleks kohati võib-olla isegi liiga kallis, aga need on piisavalt reguleeritud selleks, et see kõik oleks turvaline. Kui me, ehk kui me räägime nii-öelda aktsiaturgudest noh, näiteks nagu Tallinna töös või või reguleeritud turgudest, kui me räägime mitte reguleeritud turgudest ehk siis 15-st interneti saitidelt, millel ei ole vastavaid litsentse lubasid kes võib-olla ei tohiks üldse sellist teenust osutada, kes lubavad hõlptulu, see, see on väga kõrge riskiga minu arvates esimene häirekella põlema siis kui ma näen, et mulle lubatakse eriti veel nii-öelda garanteeritud väga kõrget tootlust. Üldjuhul kuna riske tulu käivad käsikäes, siis niisugust asja nagu madala riskiga väga kõrged ootused seda jumalast. Et minu jaoks Evambergiale kohe tööle, sest kui ma mõtlengi varaklassidele näiteks aktsiate pikale tootus kuni 12 protsenti aastas võlakirjad seal olevat nii-öelda sellest krediidiriski tasemest, ütleme seal viis kuni seitse rubla, praegusel hetkel madalamad kinnisvaraga viis kuni seitse, kui keegi lubab mulle seal paarisajaprotsendilist tootlust, noh, näiteks krüptovaluutadega või muude nii-öelda erinevate portaalidega lubatakse, siis see on selge ohumärk ja sellist asja, et sellist otsust ei ole võimalik garanteerida ja ma soovitaks, mida tasub teha, on siis selle portaali omanikud või siis kes seda haldab, uurida, kas vastav tegevusluba olemas millised on tagatised, missuguse alusvara kuulse investeeritakse ja, ja kuidas on võimalik sellist tootlust üldse, kas siis lubada garanteerida, et millest peaks tulema? Lõpetuseks käime nüüd läbi selle nii-öelda kuidas saada investoriks põhitööd ja ma natuke reflekteerin tagasi, mida ma siin kuulnud olen. Et ma saan aru, et mõistlik oleks ikkagi koguda ennem investeerimisturule minekut natukene säästa, roovida väiksemate panustega ja vaadata, kuidas investeering süsteem toimib, olles passiivne investor. Ja siis kui on teatud barjäärid nii-öelda teadmistebarjääride kapitalibarjäärid murtud, et siis astuda sellesse aktiivsesse rolli. Jäetud kui väga lühidalt kokkuvõtet, siis mina enda nii öelda 12 aasta kogemuse baasilt, mis ma võin öelda, et et kuidas, nagu kõige vähemkulukam ehk siis kuidas kuidas on võimalik kõige mõistlikumalt nagu saada teadmised, oskused, et edukam investor olla on siis see alguses tõesti pigem investeerida siis oma teadmistesse ostustesse ehk siis lumel raamatuid selle kohta internetist väga palju tasuta kättesaadavad, erinevad informatsioon on olemas ja, ja lisaks sellele teadmiste poolele ka siis võib-olla nii-öelda esiteks, koguda siis väike rahaliselt meelerahufond ja seeläbi, kui kapitali jääb üle, siis juba nii-öelda väikeste summadega proovida siis ka tehingud teha. Rikkus võib igaühe jaoks olla erinev, aga rahatarkus on kõigil ühine. Kuigi needki kaks asja on omavahel tihedalt seotud. Need, kes on raha targemad, on tõenäolisemalt ka rikkamad ja seda ka sajaaastasena. Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Millist rahatarkus tänases saates kõrva taha panna, et näiteks 90 vastasena ei peaks raha pärast muretsema? Alustuseks mõelge läbi, mida tähendab teie jaoks rikkus, on see ots-otsaga toimetulek, on see rahaliselt muretu, eluga toimetulek? On see luksuslik toimetulek? Teiseks, rikkaks saavad vaid need, kes oma rahaasju planeerivad. Alustage kasvõi sellest, et panete kirja kõik oma kulutused ning mõtlete läbi, kas kuskilt saaks kokku hoida ja siis, kui raha hakkab üle jääma, mõelge läbi, mida selle rahaga teha nii et raha hakkaks tegema raha. Kolmas soovitus nõuab natuke nuputamist. Kuidas ma tean, kui palju raha mul on pensionipõlves vaja? Selleks tasub lasta lendu, fantaasia kui ütlege, milline on teie vanaduspuhkus? Ja siis pange sellele vanaduspuhkusele külge hinna, siit. Nii saate teada palju. Teil on raha vaja varuda ja siis polegi enam muud, kui asuda säästma ja investeerima. Kes senti ei korja, see eurot ei saa või nagu vanasti öeldi, kes kopikat ei korja, see rubla isa. Kas on raske ka pärnapagasi? Kas on ka Tal tal? Kas ta ta ta Tarja tähendab ilma koduranna poole ära. Ei too aga ta kallaku veel tagada. Ta ei päästa ja ei kusjuures. Ta ei ta jaa uus uhke. Sõnaga. Tegi need munad. Pärlid. Objekt jääb. Ainult osakaal. Suruda. Kuna. Meie. Iga-iga. Traatidega. Tänavaga. Kas ta. Selle saate teemade edasiarendusi saab lugeda ERRi teadusportaalist novaator, kust leiate ka taskuhäälingu, et saade endaga kõikjale kaasa võtta.