Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Kas te alustate päeva tassi kohvi või teega või hoopis külma dušiga? Enamik alustab pigem tassi kuuma joogi kui külma dušiga. Aga kas teid üllatab, kui ma ütlen, et külmal dushil on samasugune äratav mõju nagu kohvil? Tere tulemast kuulama saadet, kuidas elada 100-ni, aga veel üheksakümneselt möllu teha. Ja täna räägime sellest, kuidas saada sitkeks. Igaks juhuks sitke, ei, tähendab vintske, eks kuivatunuks või kangeks. See tähendab varastamist, tugevat paindlikkus nii kehaliselt kui vaimselt. Tänases saates räägime nendest asjadest, mida me nagunii teame, ehk et ei anna soovitusi, et sööge mitmekülgselt, liikuge rohkem, et siis olete terved. Seda nagunii. Neid soovitusi on lihtne lugeda ajakirjast või vaadata televiisorist diivanil istudes. Siis me täna sellest, kuidas saada diivanilt püsti kohe, mitte üheksakümneselt, kui teil, et tõenäoliselt on selle jaoks juba kellegi teise abi vaja. Mina olen ERRi teadusportaali novaator, toimetaja Marju Himma ja koos toimetaja Linda Eensaare ja helioperaatori Maristombahhiga. Kutsume teid vestlema inimestega, kes juba on sitked. Uurime, kuidas nad sinnamaani jõudnud on. Metallurgias tähendab karastamine terase kuumutamist ja seejärel kiiret jahutamist. Eesmärk on suurendada terase kõvadust ja kulumiskindlust, nii et metalli sitkus jääks samaks. Inimestega on üsna samamoodi. Karastumine suurendab sitkust, kuid karastamine tähendab tegelikult väga mitut asja. Läheme tagasi selle kohvi ja külma dushi juurde. Üsna lihtne on öelda, et võtke hommikul kohvi asemel üks külm dush, sest see on kasulikum teie tervisele. Aga olgu, anname siis mõne näpunäite, kuidas seda teha? Alustuseks külm dush ei tähenda, et peaksite kogu 10 minutit piinlema külma vee käes. See pole karastamine seal enda piinamine. Eriti kui teete karastamisega alles algust. Alustage näiteks sellega, et dušivõtmise lõpus lasete end külma veega üle. Pidage silmas, et külma vett tuleb lasta üle kogu keha. Aga kui muidugi tundub, et kohe esimesel korral üle kogu keha külma vett lasteaia tihka, siis piisab ka sellest küll aseta lihtsalt külma vett vaid oma jalgadele kätele. Kui olete mõne korra julgust kogunud, siis proovige külma vett lasta üle kogu oma keha. Selleks, et tekiks karastustunne, peate seisma külma vee all vähemalt 20 sekundit. Kui vesi tundub liiga külm, siis mõelge selle peale, et tegelikult on meie kraanist tulev vesi sama soe kui tuba sest vesi soojeneb torudes peaaegu toatemperatuuril. Aga karastava mõju saate ikka kätte. Aga üleüldse, miks meil on vaja karastada karastamine, nagu öeldud, teeb sitkeks, see tähendab, et see on oma keha harjutamine tulemaks toime ootamatutes tingimustes ja olukordades. Ootamatult tingimused võivad olla näiteks tuulisel talvepäeval bussi ootamine, kus saate liigselt külma. Või siis suvel higise nahaga jaheda konditsioneeritud õhuga ruumi jäämine mis toimub karastatud kehas. Meie immuunsüsteem õpib koheselt reageerima, võideldes haigustekitajatega siis, kui selleks on tõesti põhjust, mitte ei reageeri üle. Mida teatakse, vähem, on see, et näiteks külma karastamine suurendab keha võimet tulla toime stressiga sattudes ajutiselt väga kuuma, näiteks sauna või väga külma näiteks jääauku läheb meie keha hetkeks stressi, kuid keha keemiliste protsesside tagajärjel hoopis stress väheneb ja verevarustus paraneb, kiireneb ainevahetus ja see omakorda kiirendab kehas näiteks rasvapõletust. Külmas temperatuuris reageerib meie keha küllaltki sarnaselt nagu trenni tehes. Mõne aasta eest avaldas teadusajakiri sell artikli, kus vaadati talisupluse mõju meie seedekulglas elavatele bakteritele, mäletata sellele mikrobioomile. Teadlased tegid katseid hiirtega ja selgus, et külma keskkonda sattumisel korraldavad soolebakterid enda elutegevuse ümber. Ja see omakorda suurendab rasva põletamist mis võimaldab saada kätte täiendavat glükogeenivarud. Ja sellepärast tekibki talisuplejate efekt, nagu nad oleksid pärast mõneminutilist külmas vees viibimist teinud kilomeetri jagu ujumist. Nende kehakaal hakkab langema ja talisuplus on justkui kõva trenni. Linda Eensaar tegi juttu talisuplejate ka, et saada täpsemalt sotti, mida sa külmas vees ujumine tegelikult tähendab. Talisuplejate Risto metsa Martneks talisuplust harrastati juba vanas Roomas minu teada ning see pidavat muuhulgas nahka noorena hoidma, kaalu langetama, haiguse teemal maid lampvereline parandama, ta pidavat suurendama vastupanu võimet. Kas ma jätsin midagi ütlemata? Ma ütleks küll lobisenud tunnet parandada. Ja et selles mõttes küll vaatame aknast välja, praegu Eestimaa suvi on käes. Et kui me jääb Eestimaa suvele lootma, siis mõnikord võivad suvermanud, nautinud teada, et paneks siis juba aasta ringi nüüd suvemõnusid nautida ja siis ma arvan, meeleolu parem ja is edasi kaalus siin kedagi Puhtaks saab, pesema peab, seda peab. Kindlasti kindlasti, see on üks lühemaid trenne, mis üldse võimalik olnud sekundiks sisse ja ei, ei, ei, mitte seal, ikka kaks minutit näiteks talvel ütleme paar minutit, Reinsalu võrdub ütelda. Keegi võiks mingi doktoritöö teha, seal kaloreid kulutan seda kohta, et aga kus need kalorid kuluvad, noh, keha võib ennast eelkõige hoidma soojas, kehatemperatuur on seal 36,7 umbes kuidas kellelgi inimesel näiteks ja, ja kehatemperatuuri säilitamiseks peab siis rapukestes asuvad mito Kondrikuna seal õigesti, kui ma nüüd õigesti mäletan, peavad kõvasti tööd tegema ja kuna vesi talvel veidi jahedam, ütleme niimoodi kergelt, pluss siis võib-olla pluss 0,3 0,5. Kui pealses ujuda, siis see alajahtumine võib tulla üsna kiiresti, siis keha üritab ise ennast kaitsta. Ja selle võrra siis kaloreid kulubki hästi palju, et et noh, ma usun, et kui olla kaks minutit viis minutit ees, siis selline võrdub tunniajase jooksu distantsiga küll kalorite põletamise mausoleum. Aga see võiks olla tõesti kellelegi selline teadustöö, et, et võib-olla tõesti ära mõõta see potentsiaalne arvelt kujutleme normaalkaalus, inimene kui paljude määra kulutab minuti jooksul ees olles. Ja see niinimetatud treening jätkub peale ujumist bee, võib-olla 15 pool mindi. Ma ütleks isegi paar tundi. Ja siis seda noh, nii-öelda seda alajahtumist keha välja ikkagi paar tundi ja ja noh, võib-olla mesilased niuksed talvel vees käivad, ongi see, see tunne, kui sa oled istud juba näiteks kontoris koosolekulaua taga ja siis seal oh keha ajab ikka veel seda, seda jahedust nagu välja, et see on selline. Sellega ka väidetavalt siis neid õnnehormoone ka kaasneb. Ma ei tea talisupluse ka alustada järk-järgult. Kas seltskonnal lähtus? Mina võin öelda, mina alustasin just üksi, et ma käisin vaatamas talisuplejaid ja see tundus mulle piisavalt kole tegevus, et mõista, miks sellega üldse peaks tegelema, aga aga ühel hetkel andsin endale uusaastalubaduse, et uuel aastal lähen käin korra proovi talisuplust, aga et asi oleks kindel, käisin 31. detsembril ära ja sellest ajast peale, siis sattusin edaspidi ka niimoodi koos seltskonnaga. Siis siis on läinud nagu selline seltsitegevus käima, et tagala täpselt, kuidas keegi alustab, et soovitan kindlasti kogenud talisuplejate seltskonnas. Mina alustasin mäelt viis-kuus aastat tagasi. Kindlasti see oli talvel veebruarikuus, kui oli, kas oli miinus 15 või 25, jube külm oli. Tegelikult aastaid otsisin nagu Tartus talisuplejate seltskonda, mida ma ei suutnud leida, kuna tollel hetkel võib-olla sotsiaalmeediat ja lihtsalt igaüks käis kuskil ja siis juhuslikult ma siis avastasin et seda tali suppaks teha igat moodi võib lihtsalt lumes püherdada või, või, või või käia vees või, või lihtsalt külmaga joosta kuskil täitsa enesetunde asi, klassikaline on käia enne saunas. Kuidas sellega on, et kas tasub suurt temperatuuri vahetus tähendab pikaajaliselt viidide kuuma käes ja siis minna pikka külma vett, et kui siis korraks ainult, et kui nüüd võistlustest rääkida, kas võistlused oleks siis seal eelnevalt keegi unaks rauges. Isegi pärast ei käida, käiakse minimaalselt. Et organism ei saaks seda soolalaksu nagu täie pauguga kätades, seal veresooned paisuvad või tõmbuvad kokku. Noh, mis seal trepi ühelt poolt veresoonte treeninguks hea, aga teisest küljest kaotad veresoonte avardumise ka kindlasti rohkem soojust ära, lõppkokkuvõttes võib olla raskem taluda seda jahedust, et isegi distantside vaheajal reeglina saunas ei käida. Võistlustel ongi, kes teeb neli, kes viis distantsi, kes kaks, aga niimoodi soojenetakse jope all, et teenindaval väga saunad noh, mõned käivad ja et selline võimalus on, alati on kiiresti uuesti soojaks saada. Te mainisite mingisuguseid distantsi, mis need distantsid talisuplejate ujujate olen alates 25 meetrit ja rahvusvaesemis Taliujumise liidu poolt üle 450 meetri distants ei korraldata, aga meil maailmas on olemas ka Aissimingu klubi. Mis seal siis jääujumine tõlkas seal nagu siis üks kilomeeter, nii, on olemas isegi ühe miili klubi, et inimesed, kes seal ujunud ühe miili alla viie kraadise sees. Ja noh, on olemas ka selline kahe miili klubi, et eestlane Henri Kaarma kaks miili ehk ulguma kaks ja peale kilomeetrit kulutas selleks kas 59 minutit. Et selles mõttes, et on nagu natuke meie tegevust siin võib olla päästeameti soovituste monoharjadega kokku ei käi, nende arvestuse järgi ikkagi viis kraadi viis minutit. Et siis on inimese päästmine juba raske, et seda selle manuali järgi ei ole, mõnikord läheb kallal, kuidas talisupluse ka sellegipoolest alustada. Järk-järgult ma saan aru, milline on inimene, kes ei ole sellega kunagi varem tegelenud, võib-olla isegi külma natuke. Mis ta siis keeras tegeleda, tellitakse järk-järgult, soovitatakse küll alustada kohe niimoodi ikkagi suvel juba tasapisikäimisega ja vaatame, kuidas temperatuur läheb nagu tasakesi jahedamaks ja harju sellega ja ma ise olen nagu seda meelt, et kui sa tahad alustada, sa võid ikkagi iga kell alustada, et mida pikemalt sissejuhatusse nagu teed, seda suurema tõenäosusega võib su eesmärk jääda täitmata, et tal siis minna kohe eesmärgiga tega. Ja alustada siis võib-olla väikeste doosidega, et alguses tõesti võta julgus kokku, käige seest sees ära vaadata, mida küll su kehaga teeb? Me ei ütle, et kõigil inimestel sobib jahedas vees käia, aga paljudele siiski soovib, kes siis saavadki teatud sellise koorilise lahendusest oma saavutusest? Noh, nii-öelda sellest, kuidas keha hakkab kiiremini sooja tootma sellised õnnehormoonid, mis seal siis keha juurde toodab. Et selles mõttes jah, ja kuidas ma hästi teha selle juures Tallinna sõpruse juures võib-olla siis mitte alkoholiga soojendada enne ega ka pärast. Et see on kindlasti vale arusaam. Ja siis suur temperatuuride vahesaun ja vesi ei ole nagu hea. Ülejäänud annab oma mõistuse piires. Noh, ütleme, et kui inimene ei ole väga kogenud, siis ta tõenäoliselt tuleb sealt veest ikkagi tunduvalt kiiremini välja kui tema füüsiline lagi tegelikult on need ja need, kes on käinud siin ütleme esimest korda rollinud kohe vette suure hurraaga, siis nad noh, niimoodi minnes veidi pikemale distantsile on tekkinud küsimus, et, et miks ma seda teen. Hetkel on ikka natuke raske ka, aga selles mõttes, kui ikka ise järgi proovida, seda niimoodi teoreetiliselt selgitada ongi suhteliselt selline keeruline, et mõni ütleb isegi, et ta enam ei joo, kohvi ei vaja seda suhtlus mõjub nii ergutavat kus inimesed seda teevad teie seltskonnas siis näiteks suvilad, seal järved nagu supid? Prae tuleb lihtsalt kauem. Külm dush võib mõjuda sama kajastavad käe all umbes sama vidina neis. Mõned inimesed siin, jah, ma arvan, selle jää-ämbri väljakutse ka läksid siin kaasa ja käivad külmudusse, et kui me nüüd mõtleme kortermajades või ka eramajades selle peale, et kui soe või külm vesi seal torudes on suvisel ajal, siis noh, kortermajade püstakutesse vesi jahedas torus on soojenenud ikkagi seal 12 kraadini kuskil, et noh, ta nüüd päris talisupluse mõõtu välja ei anna ja ja talvel kindlasti mitte, et et noh, tuss on veidi teistmoodi, et et kui, kas vesi ümbritseb sind nagu täielikult või, või langevad sulle ainult piisab peale seda jahutusefekt on kindlasti erinev aga teiega juba mõned aastad kogenud siis kas teil veel tekitaja kõhklast enne enne vette minekut? Selles mõttes ei teki jah, et kindlasti selle alakulupool on kõige suurem hirm nagu kõigil asjadel, inimesel, hirm, kui ta ei tea. Teadmatus on kõige suurem hirmu allikas. Noh, meie teame nagu külm vesi on ja see, see ei tule meile üllatusena. Talvisel ajal Saise muutubki klubilised uksest suurema kambaga, parem jääd lõhkuda, üksi ei jõua selle ääres väga kaugele. Jah, selle jäälõhkumisega ongi nii, et kui on ikka väga küljel tald, siis miinus 25-ga, ma arvan, et ühesõnaga köiega tuleb vähemalt 10 sentimeetrit jää uuesti. Ja ma nüüd tahaks ikkagi nagu suuremat auku lahti oli täitsa ujuda mingisugune, mitte ainult 25 meetrine bassein, küünla 15 nägi siis selline viis kuni 10 inimest teevad pool tundi seda vähemalt seda üldse lahti saada. See juba kulutab energiat ja, ja iii hakkab tilkuma. Isegi miinus 25-ga põhimõtteliselt. Nii et jäälõhkumisega need soojad ja loomulikult ka, kui te räägite oma seltskonnast, siis ma lugesin talisuplejate kodulehelt, et Eestis on neid umbes 1000 ringis, Soomes seevastu üle 100000. Kas Eestis võiks ometigi olla populaarsemale teiega talisupleja, ütleksite kindlasti, et me keskenduksime, jah, aga me peame Soome eripära arvestades aina rohkem inimesi, et võib-olla inimeste arv ei olegi nii suur, aga kui neil on 55000 järve, sest noh, meil on siin 1000 arvestatakse, et noh, meil on võib-olla lihtsalt 55 võimalust inimese kohta rohkem selle alaga tegeleda. Ma arvan, et mõnel puhul jääb ka kindlasti sellisest kohast tõesti puuduvad, kuhu minna vette. Et kindlasti mitte kõigis linnades ja külades ei ole sellist avaliku veekogu ja, ja noh ka need hinnangud selles mõttes, et, et kes on siis nagu talisupleja. Kas ta on see, kes käib oma kaks korda talve jooksul oma kodutiigis, või see, kes käib nagu kaks korda päevas, et kuskohast sa seda piiri tõmbad, eks ole, et talisuplejate veebilehele väljas selline hinnang inimeste kohta, kes siis ikkagi on olnud mingit pidi teada ja endast märku anda. Et selle alaga tegeleb, et aga kuulsin just eile juttu, et Mooste järves käib ujumas meesterahvas, kes jäämineku ajal ujub üle järve tagasi kellast ei tea kindlasti nii-öelda seal organiseerunud suurt midagi mis säästis algataja, talisupleja talu ja võib-olla siis ta ei supleja algabki see, kes siis käib, kas siis saunas teda korra mees peseb ennast puhtaks, et see eeldab siis ühte auku inimese mõõdust natuke suurem, et ta mahub sinna sisse, kas ta peksis pea märjaks või mitte, käid korra ära, temal sellest aitab, ta saab oma laevu kätte ja läheb tööle võib-olla hommikul või ma ei tea, kui koolivad, aga tali siis ujuja võiks olla siis see, kes nagu minu arvates suudades miinimum distants ära ujuda näiteks mingil. Kas ta oli seal sportlik võistlus, rahva üritas, ütleme, 25 meetrit noh, 25 meetriga kiiremad ujujad, mis tulevad koldes sekundit koldesse, teate, et tal on niisugused piirangud. Et aeglasemalt, seal 34. Märts ja seal hakkavad distantsid siis ühest kilomeetrist või ühest miilist ja nende vesi on selline paks ja ei ole ikka jääst, on ta vaba dressides ikkagi vedel. Ei ole selliste olukordadeta selline nagu sest ma ütlen, jääkokteililaadne, selline paks ja väga ujula ja jäätükikesed üldiselt teevad ka vigastusi, mida kusjuures külmaga ei tunne välja, ronid sealt igast otsast veritseb natuke siis järgmine kord, et jaagu lihtsalt puhtaks ei jäta neid kilde sinna sisse. Kuivõrd sõltuvust tekitav selline ekstreemsust ei jaksa? Narkomaane meil ei käi veel. Aga noh, tagasi te lähete antigi mõne jaoks täiesti hullumeelne asi, millega tegeleda ja on inimesi, kes käivad kolm korda päevas hommikul õhtul lõuna ajal. Meie jaoks ekstreemne inimese jaoks, kes ei ole seda proovinud seni, kuni ta ei ole proovinud, on see debaks ekstreemsport meie jaoks, see on selline päevarutiin mõnikord või nädala rutiin, et ega meil ei ole ka võib-olla igapäevaselt köidet päris kuigi jah, seal sagedamini. Et meie jaoks see asi ei ole nagu ekstreemsport ja kui palju ta seda sõltuvust tekitab, noh, võib-olla ongi selline heade tuttavatega kokkusaamine nagu inimeste selline kuuluvustunne ja tahtmine koos olla on võib-olla sellisem suurem motivaator, isegi kui kui mõnikord see vesi, kuigi kuigi see on alati 20 oluline osa, seda sellepärast, et ilma selle veeta poleks ju inimesed kokku tulla. Aga kui kirjeldada seda tunnet neile inimestele, kes ei ole sellega tegelenud, ära proovinud, siis mis see kõige hullem osa sellest palgast vette hüppamine vees oleku pärast külmetamine mind juba, et üldse näiteks kõik need taliujumisvõistlused on, startan v samad, mitte Pukki Tartusse, Hiina siis kuskil hüpatakse niimoodi, et puki pealt. Et ikkagi rahulikult minnakse vette ja tegelikult kui esimest korda minna ikka paljudel on ikkagi nagu see mingi info olemas, mis temaga juhtub, vette läheb, et väidetavalt siis esmakordsel taliujumissiis katsetaja inimesel siis vette läheb, siis väidetavalt hapnikutarve tõuseb kuni 400 korda korraks tekkinud hapnikupuuduse selline ja siis mingi hetke pärast laata nagu tasakaalu tagasi. Ma arvan, et nendel regulaarsetel käijatel hapnikutarve läinud selles tal hinga samamoodi edasi nagu lavale. Kõige raskem on see kindlasti, et ühel hetkel hakkab kindlasti mingi asi külmetama, aga see on iga kord erinev, oled üks varvas või teine sõrm või või seal nagu minul ainult iga kord täiesti erinev. Et siis on jah, mingi raske hetk võib-olla, et noh, nagu valus on, aga juurde edasi läheb mööda välja tulemine noh, pigem välja tulemine on selline. Nägi selline vabandus või see õnnetunne neile inimestele, kes võib-olla ei naudi veel asja nii rahulikult ja ei teadnud täpselt, kus nad on või kes nad on kogenud, et inimesed on selles mõttes võib-olla, ongi see, see, see suur eufooria kaob nagu ära, aga selline tunne, et vaja käia, see säilib, et tahtmine, vajadus on olnud inimesi, kes on üritanud näiteks isegi aastaga käia ujumas ja on kevadel öelnud, et see oli tohutu eneseületus ja see asi lihtsalt ei sobi. Mart Laar on ainult seda, ta vette hüppamist ei tohiks teha, aga kuidas selle teada on, et kas pigem mitte pea vee alla minna sellise seltsi? Mina isiklikult, kui me niisama teen igapäevapäevaselt solgaga, siis, siis ma alati ennem ütleme, ma ujun, kasvas ujumismütsiga, prillidega võisid niisama pea väljas, et siis ma üldiselt alati nagu väljaminekud on korra pea märjaks, paljud seda ei tee, mõned teevad ka kohe. Üldiselt on pea on see koht, kus inimesel soojusväljund kõige rutamist palgal. Aitäh seda laulu ajal pigem mitte, aga see on siuke tunne. Kui tihti üldse juhtub selliseid ohtlikke olukordi, mis tal seal tegelikult üldse kõik, mis on väljaspool basseini, ujumisega on kohustuslik, on ujumispoi küljes. Soovitan kõigile, kes pisikaga suvel võib-olla võtandetasin vihma, vetelpäästjate veekogudes pikemaid ujumised, et ühelt poolt see, et sa oled nagu nähtav selle poiga, kui seal juhtumisi on mingit paadiga laevaliiklust ümberringi ja teine asi, et et see pakub sulle alati lisaturvalisus, et kui sul tekib enesetundes mingi mure, siis võtad poiss kinni ja sa ei vaju põhja. On kindlasti võiks olla selline jalamil ujumises täiesti selline komme võtta see kaasa, mõtled seda kohustuslikuks tegema, aga, aga selline iseenda eest hoolitsemine nagu politsei soovitab, et kui sa lähed tundmatusse metsa marjule, võta mobiiltelefon kaasa. Parem kui laetud mobiiltelefon, siis ütleme tundmatusse kohta ujumine, seda kaasa ujumispoi. Kui saade räägib kaua elamise kunstist siis kas talisuplus teie arvates võiks olla täitsa üks komponent sellest retseptist? Pagatavaste Tartu üks vanimaid inimesi viimil, onu eskimo või ta Elvast Tartumaad ja tema 106 seal üldse üle 100 kindlasti vanad inimesed, tellinguid seal seltskonnas on praegu kõige vanemad. Kaheksa. Ma mäletan, seda ei julge garanteerida taliujumise ja kaua elamise vahel, võrdusmärk aga aga kindlasti talisuplemise ja huvitavalt elamise vahel võrdusmärk. Ja kui kaua teie plaanite veel talisupluse venelanna? Globaalne kliima soojenemine, see ei lähe siis ikka aastakümneid? Jah, et see ongi ainus asi, mis muret teeb, et võib-olla talvel ei tule enam jääd ja ja siis on nukker õppimisega tegeleda. Ise olen kulukas ala ka oma tervishoid selleks odavamad spordialasid või harrastusspordialasid niimoodi, et noh, sisuliselt on sul vaja kirjast. Tuleme nüüd tagasi sportimise juurde, mis samuti sitkust kasvatab. Aga ehk ei ole üllatav, et ihurammu kasvatamiseks on vaja tahtejõudu sest diivanile karastu teras ja kindlasti ei karastu vaimega keha. Aga kuidas saada diivanilt üles? Üks võimalus on see, et keegi aitab teid sealt üles? See tähendab, et kambavaim sikutab teed trenni. Selleks muidugimõista on parim viis teha sporti kellegagi koos. Sageli lõpetavad noored, kes on tegelenud üksikaladega näiteks kergejõustikuga lõpetavad sportimise siis, kui nad lähevad ülikooli. Seda peamiselt põhjusel, et neil pole kellegagi koos trenni teha. Need, kes tegelevad näiteks rahvatantsujalgpalli või mõne muu nii-öelda meeskonnaalaga, jäävad aga trenni edasi tegema. Selle taga on aga väga lihtne põhjus meeskonnakaaslaste surve. Ehk on siit midagi kõrva taha panna lapsevanematel, kes tahavad, et nende lastel tekiks sportimisharjumus. Meeskonnaaladega on võimalik tegeleda nii lapsena kui ka raugana terve elu vältel. Toon näiteks teise võimaluse, miks inimesed sageli enda treenimist edasi lükkavad. Alati on võimalus kleepida enda elutoas diivani või töökohal tooli külge ja leida endale vabandus, et teil ei ole aega. Kas olete kunagi toonud endale põhjenduse, et õhtul on lemmiksari just sellel ajal, kui kohalikus spordiklubis on trenn ja sellepärast ei saada sinna minna või et jõuate nii hilja koju, et enam ei jõua jooksma minna või on süüdi hoopis kehvin? Aga teine korraks lihtsa arvutuse. Nädalas on seitse päeva igas ööpäevas 24 tundi. See teeb kokku 168 tundi. Oletame, et te töötate nädalas 40 tundi alles jääb seega veel 128 tundi. Oletame, et te olete meie saadetes kõlanud, soovitusi kuulda võtnud ja magate iga öö kaheksatunnise õuna. Siiski jääb teil nädalas alles veel 72 tundi. Olgu, eestlased kipuvad, töötame nädalas rohkem kui 40 tundi. Oletame, et töötajate pooleteise koormusega ja teete nädalas hoopis 60 töötundi. Ikkagi äärtel veel 52 tundi vaba aega. Mida te tegelikult selle ajaga teete? Päriselt, mõelge, mida te teete enam kui kahe ööpäeva vaba ajaga. Mis on tegelik põhjus, miks te olete diivanile, mitte trennis? Kuidas elada 100-ni? Aga veel üheksa. Spordipsühholoogia sportlane Jörgen Matsi ütleb, et liikumine peab ja saabki enamasti alguse täiesti naeruväärselt väikestest liigutustest. Näiteks sellest, et lähete lifti asemel trepist või sellest, et kinnita ühe bussipeatuse vahe jala või et lähete jala tööle. Muide, ka elutoas telerit vaadates ei pea istuma diivanil, samal ajal võib täiesti vabalt teha kõhulihaste harjutusi või kükke. Tundub naljakas. Jah, aga seegi on liikumine. Spordipsühholoog ja Tartu spordiklubi võimla peatreener Jörgen Matsi. Kuivõrd sportlikud on teie hinnangul eestlased? Minu hinnangul eestlaseid jagunevad mitmesse gruppi, et ilmselt on neid, kes tegelevad spordiga järjest rohkem ja, ja justkui nagu meedias ja kampaaniates oleme seda rahvaspordiüritusi ja spordiga tegelemist võib-olla tõesti rohkem. Aga teisest küljest, kui vaadata sellist üldist tervisestatistikat ja, ja ka lapsi ja noori siis ma arvan, et üldiselt liikumise spordiga tegeletakse pigem vähem. Aga kas need sellised kampaaniate kajastamisel võivad abiks olla? Pardi motivatsiooni jaoks võivad ikka, et alati on ennast lihtsam motiveerida nendeks asjadeks, mis sunnivad enda peale mõtlema, et, et kui miski on justkui teadvusest pühitud või, või, või muu info surub seda tahaplaanile, siis ongi sellele raske keskenduda või noh, siis me sellele ei keskenduks. Aga siin on häda selles, et nii täiskasvanutel kui kui lastel kui noortel, et isegi kui selline spurdi tegemine harrastusena võib mingitel hetkedel kasvada inimestele, tundub, et see on piisav näiteks täie nädalas kaks korda või kolm korda trennis. Ja noh, mõnes mõttes sellise soovitusena võikski ju sellest alustada ja see võikski olla, piisab ja võib-olla rohkem trennis käima ei peakski. Aga sellist üldist liikumist on järjest vähem, et meie muu elu sunnib meid üha vähem liikuma kõige mitmekesisemad mõttes. Pigem on nagu see tervisenäitajate halvenemise ja siis selline noh, kõikide nende hädade, mida seostatakse vähese liikumisega, et pigem on see koer sinna maetud, et mitte sellesse hetkes inimene käib või ei käi nüüd kaks korda nädalas trennis vaid, vaid pigem selles, et kui palju ja kuidas ta liigub kogu ülejäänud rajal. Ja kuidas peaks inimene ülejäänud ajal liikuma, et sa liigutega rohkem on, tundub üsna ebamäärane. Üldine nõuanne. Jah, et, et soovitusena see ei ole ilmselt väga hea, sellepärast et inimestel, kes, Meie sellised harjumused ju on kujunenud välja pikkade aastate selle käigus ja kui inimese liikumisharjumus ei ole piisav või on vähene, siis öelda talle lihtsalt, et noh, liigutage, rohkem on tõesti liiga üldine selleks, et kedagi tõugata käitumiseni muutmisele. Aga nii-öelda sisulise nõuandena on see tegelikult päris hea, et kõige üldisemalt peakski liikuma rohkem ja liikuma just mitmekesiselt. Et see asi ei ole nii ühene, et siin veel mõned ütleme võib-olla viis aastat tagasi ja seejärellainetus kestab nagu siiamaani, et räägiti, et, et istumine on nagu kurja juur, et et istumine on uus suitsetamine ja muud sellised kampaaniad ja siiamaani on mõned sellised kontoritöötajate liikumiskampaaniad on just suunatud sellele, et ärge istuge nii palju, aga, aga istumine iseenesest istumise vältimine ei ole mingisugune maagiline asi, muidu oleks need inimesed, kes töötavad püsti seistes, kõige tervemad inimesed maailmas, aga alane teabe? Jah, näiteks, et aga, aga me teame, et see päris niiviisi ju ei ole. Et pigem on tähtis just see mitmekesisus ja aktiivsus istumine, kui seda palju tuleb lihtsalt muu liikumise arvelt ajalises mõttes, et kui me ka lähme koju ja istume teleka ees, siis mitte see istumine iseenesest ei ole halb, vaid see, et me kulutame oma õhtu nii-öelda passiivselt ära ja muuks liikumiseks nagu ruumi enam ei jää. Ja siis noh, selline sellest liikuge rohkem. Kõige üldisem asi, kuidas sealt konkreetsemaks minna, on see, et me kõik ilmselt peaks tõstma asju kõige üldisemas mõttes mis on mõõdukalt rasked. Et see on nagu see üks pool ja teine pool on siis see, et me ikkagi peaks kasutama keha kumiseks kõndimiseks, jooksmiseks, jalgrattasõiduks ja sealse intensiivsus võiks ka olla mitmekesine, et, et kindlasti proovida käia iga päev näiteks 10000 sammu või liikuda 10000 sammu on hea algus. Aga sellest 10-st 1000-st sammust mingisugune osa võiks ka olla selline, mis paneb hingeldama näiteks treppidest käimine näiteks treppidest käimine, et et eks see liikumine võikski olla kõige üldisemas mõttes selline, nagu see oli võib-olla 100000 aastat tagasi või iirlastele, mis seisneski selles, et yldiselt tuli päevas üsna palju liikuda. Tuli liikuda üle erineva maastiku, tuli tassida ja vedada vahepeal mingisuguseid asju ja, ja võib-olla aeg-ajalt pidi ka tegema vähe kiiremad sammud kellelegi järgi või kellelegi eest ära ja just et see liikumine on mitmekesine ja, ja elus elus laiemalt nagu selline osa, aga, aga see ongi see probleem, see on ka see, miks selleks motivatsioon on nii raske leida. Kui me vaatame meie evolutsioonilist minevikku, siis seal need motivaatorid olid hästi selged. Et nagu ma ütlesin, et pidi jooksma kellelegi järele või kellegi eest ära või oli vaja liikuda kuskile teise kohta, kus oli rohkem süüa või oli vaja tassida mingisugust kivi, et saaks varjupaik, vahakindlam erilise erksa järgi me ei ela, just tollel ajal olid need motivaatorid nagu hästi käegakatsutavad sõna otseses mõttes praegusel ajal. Me peame kuidagi leidma võimalusi, kuidas motiveerida ennast liikuma nagu muul moel, sellepärast et neid põhjuseid justkui enam ei ole. Ja veelgi enam, et kui me mõtleme evolutsiooni kontekstis nagu sellise niisama liikumise peale või hobiliikumise peale, siis oli see kohutav raiskamine. Et pigem oleks pidanud puhkama, kui oli võimalust. Ja, ja eks see probleem ongi, et meie jaoks on puhkamine hetkel hästi lihtne liikuma motiveerivaid tegureid on vähe ja noh, ja kui me võiks ju liikumisest, ei saa rääkida ilma toitumisetajat nagu selline hästi mugav ja maitsev toit, on kogu aeg lihtsasti kättesaadav. Et et ilmselt on need liikumise vähesusest ja, ja söömise rohkusest tulenevad mured just seal, nii et aga selline motivaator nagu terves hoidmine ei ole, siis piisab kui tervise hoidmine oleks motivaatorit piisav, siis ei suitsetaks enam mitte keegi juba ammu. Et selle tervisega on see häda, et see on liiga abstraktne, liiga kauge enamike inimeste jaoks. Kui kahekümneaastaselt olen terve, ses lained lähevad ja, ja viiekümneaastaselt haige olles on juba, kui ei ole kehalise liikumise harjumust, siis seda seal luua on raske, isegi kui sest tihtipeale on ka sealse terapeutiline liikumine on ebamugav valus selles eas loomulikult on see väga oluline ja, ja teha, aga selle jaoks on siis ennast veel raskem motiveerida. Et tervishoid, see mure, et siin võib anda sellise esimese soovituse, arvatakse, et et alati, kui justkui, sest inimestel kuklas on see mõte olemas, et ma peaks tegema midagi sellepärast, et ma oleks tervem, ma peaks rohkem liikuma, haua peaks vähem telekat vaatama või mingisugust muud ekraani. Et see oleks mulle kuidagimoodi parem, aga, aga, aga see lihtsalt siukse väikse süümõttena istub kuklase, siis me unustame jälle selle ära ja käitumise muutust see kaasa ei too. Et inimestena Me tahame saada alati häid asju kohe hästi palju ja praegu, et, et seal tuleb proovida, leida vähemalt see mõte, et mida see käitumise muutus annab mulle siin praegu, et tervist kohe siin praegu ei anna. Pigem vastupidi, higistama ajab ja raske on, kui liikumisest rääkida. Aga siis mille jaoks mul seda tervist vaja on, et noh, et siis saab juba mõelda, et ühest küljest. Ma võib-olla suudan enda kehaga midagi rohkemat teha. Ja, ja seda, et ma suudan midagi rohkemat teha, seda saab proovida juba praegu saab kõndida natukene rohkem samme või saab tõsta natukene raskemat asja, kui ma varem teadsin, et ma olen valmis tõstma või võimeline tõstma. Ja mida veel saab, kohe on see kohe saab tunda rõõmu sellest, et ma olen selline inimene, kes hoolitseb enda eest. Et, et siinkohal see soovitus, et otsige üles see kiitused, et kui te muudate oma käitumist, kui te muudate ennast nii-öelda tervisliku likumaks, siis otsige üles see, kes teid kiidab ja kõige olulisem on kiita ise, et noh, paljud ju tunnevad selle enda jaoks ära ka, et saame laikida hästi paljusid liikumisteemalisi postitusi ja ja, ja nii-öelda sellise kvaliteetsema toitumise teemalisi postitusi. Et keegi on palju aedvilju söönud ja siis sellest saab sellest pilt, kui vaadata kuskil, aga aga, aga seal tasub alati kohe juurde mõelda, et isegi kui selline väline tunnustus mõnes mõttes pooltuttavate või, või päris võõraste inimeste poolt on meid pannud käituma tervislikumalt siis ei tasu unustada seda, et et ei, ei tohi sellele lootma jääda. Et selle tunnustajate ringis võiks olla ikkagi ka otseselt lähedased ja olulised inimesed ja eelkõige peaks olema mina ise, et, et mul peab olema võimed nagu endale õlale patsutada ka siis, kui äkki mu selline higise otsmikuga tehtud jooksupilt. Ta saab millegipärast Aki 10 laiki, kui varem sai 50. Et muidu on seal see häda et see käitumine seal lõpebki, kui väline tunnustus otsa saab. Nii et iseenesest on natuke sotsiaalmeedia sportimise juures abiks, vähemalt nagu leiab mingi. Sa oled juba selle sinna maailma lasknud, et ma nüüd sporti sa pead võib-olla ootustele. Ja, ja et, et ja kui mina alati ütleme, et selline väline tõukejõud või, või väline motivatsioon, mis selline justkui välise tunnustuse saamine kindlasti on, see on kindlasti parem kui üldse mitte millegi tegemine või see on nagu nagu väline motivatsioon on rohkem motivatsiooni kui null motivatsiooni aga, aga lihtsalt kui tahta aga tõesti enda elu muuta, siis tuleks kohe esimesest päevast hakata mõtlema ka nagu selle käitumise jätkusuutlikkusele. Et tegelikult me ju teame uuringutest, et nii toitumise kui liikumise suhtes käitumise muutmine iseenesest ei olegi see kõige probleemsem küsimus või probleemne on just see, et kuidas, nagu seda muudetud käitumist hoida, et see oleks jätkusuutlik. Ja siin võib juhtuda, et kui ma nii-öelda panema enda sellise positiivse muutuse toetuma ainult nendele sammastele, mis kuidagi väliselt nagu sotsiaalmeedia lingid ja, ja sinna läheb ka näiteks mingisugune rahvaspordiürituse medal samamoodi ja, ja mis iganes, või see, et ma tahan nüüd kuidagi kenam välja näha. Et kui me paneme selle muutuse toetuma ainult nagu sellistele välistele sammastele, siis on lihtsalt ühel hetkel risk, et, et need sambad kukuvad ära või, või võime ise väsime ära. Et, et seal tuleb ruttu hakata kõrval otsima nagu seda, et, et see, see pingutus oleks ikkagi kuidagi enda jaoks ka meeldiv ja, ja just seda oskust iseennast tunnustada. Kuidas leida endale ala, mis niimoodi meeldib? Eks see on nagu proovimise küsimus või, või siin võibki öelda, et selliseid mitmekesiseid liikumisviis on ju palju ja ja eriti, kui me räägime nagu käitumise muutusest täiskasvanu eas, siis siis tasubki proovida erinevaid asju ja ka erinevaid inimesi, kelle juhendamise all seda teha. Et mina ise olen alati olnud suur nagu selliste ühest küljest nagu mitmekesiste liikumisvõimaluste fänn, seetõttu ise ka tegelane õpetajast võitlusspordialasid, mis pakuvad hästi nagu sellist mitmekesist liikumist ja, ja hästi palju sellist põnevat ja huvitavat keskkonda. Noh, aga, aga jällegi, et võib-olla see ei ole mitte kõigi jaoks ja mida nad otsivad, et võib-olla mõni tahab tunniks-kaheks nii-öelda mõistuse välja lülitada ja kuskil jooksu rajal tiksuda. Et tuleb proovida erinevaid asju ja keegi ei ole ju ühegi alaga nagu laulatatud, et kui tundub, et et harrastusspordi mõttes, et kui tundub, et, et üks asi ei ole enam huvitav või, või ennast nagu raske selle liikumise juurde vedada, et võib-olla siis tasukski vahepeal katsetada midagi muud, midagi, midagi teistsugust, mitte nagu käega lüüa. Et hästi hea selline võrdlus, mida ma kuulsin, et selliste noh, mis on ka inimmõistusele omane nii toitumise kui liikumise suhtes, on see, et kui juhtub nagu mingisugune üks takistus või, või mingisugune eksitus, jääb trenn vahele sööd midagi, mida enda meelest oli justkui lubamatu või, või ei sobinud nagu enda menüüga. Et siis nagu öeldakse tahet. Ma ei saagi selle ülesandega hakkama, lüüakse käega, eks ju, ja ja vajuks käitumine tagasi endisesse rütmi. Aga noh, et see võrdlus oli see, mida ma, mis mulle väga meeldis, oli see, et noh, et seal umbes sama hea, et kui sa sõidad autoga ja üks rehv läheb katki, et siis sa nagu pettumusest nagu lööb noaga ülejäänud kolm tervet rekti ka katki ja siis hakkad nagu nelja rehvi vahetama, et et, et sellel pole nagu mõtet, et, et nii-öelda see on ka alati hästi oluline, tuleb tagasilangused ja, ja eksitusi ja, ja neid tuleb ette niikuinii. Neid tuleb algusest peale normaliseerida, prooviga ta nendega arvestada, et kui hakkad suure hurraaga käima jõusaalis, eks siis tuleb ka arvestada sellega, et aga võimalik, et ühel päeval tuleb see päev, kui mul on niisugune tunne, et ma üldse ei taha minna ja igav on ja, ja aga siis ongi hea, kui selleks on juba plaan valmis mõeldud. Et mida ma siis teen, kui see päev kätte jõuab. Kui üldistada teie ala võitlussport, siis seal selline kontaktala, selle seltskonnaalad, kas meeskonnaalad ja grupis tehtavad spordivõimalused on kuidagi motiveerivalt? See on noh, nii-öelda lihtne vastus oli jah, aga, aga seal on samuti nagu paljude asjadega elus, et tuleb lihtsalt mõnede lisateguritega arvestada, et, et seal võib-olla veidi nagu kahe teraga mõõk. Et eriti kui rääkida nagu sellisest mingist baarist tehtavast harrastusest, nagu tihti käiakse nagu näiteks kellegi lähedase sõbraga või elukaaslasega käiakse jõusaalis jooksmas või niiviisi et see on näiteks ka väga hea motivaator, aga, aga seal sellistel puhkudel kipub olema nii, et kui millegipärast nagu üks enam ei saa, et siis teine lõpetab ka palju suurema tõenäosusega. Et, et seal tuleb jällegi sellistel puhkudel nagu luua kohese plaan, B kui on nagu rohkem inimesi nagu meeskonnaaladel, siis on tõesti need on nagu väga head, et seal tekib nagu ka selline kamraaditunne või, või, või nagu koostegemistunne. Aga, aga seal on nagu jällegi täiskasvanud harrastajate seas. Meeskonnaalade probleem kipub olema sellega, et selleks, et sõpradega jalgpalli mängida, võib-olla korra nädalas õnnestub organiseerida 10 sõpra ühes ühte kohta, eks ju. Et kus, kus mingit pallimängu mängida ja, ja selle tõttu tegelikult ongi just nagu võitlusspordialad hästi toredad, et et need pakuvad nagu sellist suurema grupitunnet. Aga ja sul on nagu võimalus luua seal selliseid, et ka nii-öelda nagu sihukse Training, padi nagu laadseid, laadseid, suhteid inimestega ja see on nagu niisugune tore kogukonnatunne. Aga samas ikkagi ühest küljest vastutad ka enda enda arengu eest ja, ja sa ei sõltu nii palju nagu teistest, et see, see, see, nagu see grupitreening toimub ikka sõltumata sellest, et kas nüüd seal on 10 inimest või 15 inimesteks. Väljundid on olulised näiteks tantsurühma all või siis maadlusrühmal, neil on kas võistlused või esinemised. Seda seda küll, aga sellelegi on, on see noh, see, see on alati selline natukene kahe teraga mõõk, et kui inimesed hakkavad tõlgendama seda võistlust kui sellist asja, mille pärast nagu põdeda ja kus nagu hinnatakse ja peab mingi soorituse tegema, siis see võib hoopiski tekitada liigset ärevust ja tõugata sellest eemale kui inimesed. Ja see kehtib nüüd igasuguse harrastusspordi kohta, et kui seda võistlust suudetakse, Ta kui, nagu sellist enda mõõtmise kohta, kus ma, kus ma lähengi nagu aru saama sellest, et milline mina sellel päeval olen, et, et siis võib see tõesti olla nagu selline hea hea arengu motivaator. Aga ülepingutamine, kui oled juba päris tükk aega tegelenud spordiga mingi alaga ja need tulemused tulevad ka ja siis sellest tekib hasart. Kuidas aru saada, kus on? Piir üldise nõuandena, et tuleks õppida kuulama enda keha ja mõistust ka, et mis, mis tegelikult enamike inimeste jaoks on see, et kui sa kuulajatest keegi mõtleb, et, et ma pigem olen nagu see inimene, kes, kes teebki palju trenni, kelle jaoks liikumine on alati olnud omane ja, ja, ja see treeningutel pingutamine tuleb nagu lihtsasti. Selliste inimeste jaoks on tihtipeale motivatsiooni langus, on üks nagu selliseid ülepingutuse ja ületreeningu sümptomeid ja, ja inimesed tihti unustavad ära ka selle, et mitte ainult treeningkoormus ei panusta sellisesse kurnatuse, et see võib olla ka mingisugune pingeline periood tööl, mis, mis nagu summeerub selle nii-öelda tavalise treeningperioodiga. Mis, mis lõpuks nagu tõukab üle selle liigse pingutuse läve. Kui sa muidu oled see inimene, kellel on olnud alati nagu nagu raud raudkindel, et oled jõusaalis paar-kolm korda nädalas, siis järsku ükspäev on see mõte, et oh, ma ei viitsi nagu minna, siis esimese küsimusena tasuks küsida, et äkki ma ei ole lihtsalt piisavalt puhanud ja ema lihtsalt peaksin võtma nädal pausi ja vaatame, kuidas siis on. Et, et see, see aitab tihti ennetada nagu sellist päris ülepingutust. Noh, ja siis teine asi ongi see, et, et selline Ebanormaalne väsimus ei ole tegelikult funktsionaalse treeningu tunnus, et, et see on jällegi viga, mida palju tehakse. Et arvatakse, et kui ma nüüd peale trenni valutan ja, ja olen rampväsinud või et järgmine päev on valus trepist üles minna, küll siis oli hea trenn. See ei ole tegelikult absoluutselt nii, et kui me räägime näiteks jõutrennist, siis seal tulemused ikka teadusuuringutes väga selged. Et, et see, kas mul on järgmine päev, lihased valusad või mitte, see ei ennusta tegelikult seda, kui efektiivne oli see trenn nii lihas kui ka jõukasvu seisukohalt ja, ja pigem tasuks treenida küll niiviisi, et on raske, aga mitte ennast viia sellele piirile, et, et mul nüüd kuidagi lihased väga kangel võimalused oleks. Et, et see on nagu märgist märk sellest, et pigem nagu panid küla, kus tekib mõnutunne ja, ja vahel isegi sõltuvussportlasest. Mulle isiklikult see sõltuvuse sõna selles kontekstis väga ei meeldi ja ma olen sellel teemal natukene kirjutanud ka varasemalt, et ma jätaks nagu sõltuvuse nendele asjadele, mis, kus mehhanism, kuidas mingisugune aine tekitab ka keemiliselt sõltuvust, et et jätaks selle termini. Aga, aga kindel on see, et inimesed võivad teha liiga palju igasuguseid käitumised, et on nagu sellised kompulsiivne või sunduslikud, ostlejad ja solaariumis käia ja noh, nagu nii-öelda igapäevase maa või, või tuntuma näitaja, no me räägime, eks ju, nendest inimestest, kes näiteks ei suuda hasartmängudest eemale hoida ennast, et sama fenomen on kindlasti treeningu puhul ka. Aga, aga seda nüüd Pean ütlema, et see teen mingit tegevust ja siis kohe ajus justkui vabanevad mingeid aineid ja siis ma sellest sõltuvusse, et et see on noh, see on ikkagi müüt, et päris sellised nagu meie ajukemikaalid ei, ei toimi. Ja, ja, ja see, et tõesti võib-olla mõni on kuulnud, et peale sellist ka aeroobset pingutust nagu jooksu või, või muud sellist vabaneb endorfiine endorfiinid on kuidagi nagu justkui siis mingid kehasisesed nagu narkootilised ained. Et see need ikka ei tekita nagu päris siukest mõrutunnet, et pigem on need seotud nagu seal sellise kehasisese nagu valuvaigistava efektiga, mis on vajalik siis, kui näiteks maratoni joosta. Ja, ja see heaolutunne, mis, mis on siis, kui trenn on läbi või, või, või nagu üldiselt üldse peale, sest et seal on pigem nagu hästi palju selliseid, rohkem psühholoogilisi efekte ka, et noh tunnemegi rõõmu sellest, kui me oleme millegagi hakkama saanud, aga me anname endale hinnangu, et näed, et mul oli raske, nüüd ma sain hakkama ja ja, ja see on mõnus ja, ja samamoodi, et kui ma olen pingutanud, et pingutus saab läbi, et seal on õhukese kontrasti efekt, et seda inimesega tajuvad meeldiva näoga aga öelda kuidagi hästi üheselt, et nii, et nüüd ma teen trenni ja siis kuskil mingid ained panevad mind ennast hästi tundma ja, ja siis ma tahan seda meile veel teha, et päris nii see kindlasti ei ole, sest kui see oleks nagunii lihtne, nii üheneksi, siis ei oleks raske inimesi meelitada trenni tegema. Lühidalt laialt, mis ma pean tegema, et olla sitke, sajaaastaseni välja. Selle mitmekesise liikumisega ei ole kunagi liiga hilja alustada, et, et viimasel ajal on tulnud väga-väga palju vahvaid uuringud, kus ikkagi just jõutreeninguga alustatakse ka seitsmekümneaastastel kaheksakümneaastastel kui see koormus on reguleeritud ja, ja see treening alguses on juhendatud või noh, selles mõttes, et sellel eakal inimesel peab olema piisavalt infot, kuidas ja mida tõsta, eks ju siis tegelikult nagu see annab selles vanuses nagu ülikiirelt positiivseid efekte, koordinatsioon paraneb, lihasmassi nagu kadumine aeglustub päris ruttu, kõik näib viitavat sinna, et mõned tegurid, mida me seostame vananemisega nagu selline liikuvuse piiratus just või noh, liikumisvõime piiratus ja, ja seal mingid valud ja, ja, ja see lihasmassi kadu, et selle kiirus, ehk need ei ole mitte seotud kuidagi vananemisega iseenesest, vaid, vaid pigem sellega, et me lihtsalt liigume vähem koormava ennast pähe. Ja seal tekib hästi, lihtsalt ei ole, kui see surnud ring, et inimene kuidagi võib-olla juba seal 50 60 aastaselt nagu kukub või murrab midagi, tõmbab midagi ära, midagi hakkab valutama, selle tõttu hoitakse ennast rohkem, liigutakse vähem ja ja seda rohkem valutama hakkab, seda piiranud oleks see liikumine muutunud, et et seal tuleb nii-öelda selles eas tuleb ennast inspireerida, natukene hambad risti tegema ja, ja siis saab see tulemus olema palju parem. Aitäh psühholoog ja Tartu spordiklubi võimla peatreener Jörgen Matsi. Kuidas elada 100-ni? Aga üheksa? Mida siis sellest tänasest siit kest saatest kaasa võtta? Esiteks näiteks seda, et karastamine teeb sitkeks nii keha kui vaimukeha on vaja karastada selleks, et me oleksime vastupidavad ootamatutes olukordadele näiteks ootamatu, külma või ootamatu kuuma kätte sattudes. Vaimu on vaja karastada selleks, et meil oleks tahtejõudu ja tahtejõudu omakorda on vaja selleks, et end karastada või liigutada. Liikuma hakkamiseks on vaja teha esimene samm. Olgu selleks kasvõi diivanilt püsti tõusmine. Olgu see esimene samm kuitahes väike või naeruväärne, see on 100 protsenti rohkem liikumine, kuid diivanil istumine. Selleks, et motiveerida end pidevalt liikuma, tasub appi võtta sõbrad. Meeskonnaaladega tegelemine, aga nii sotsiaalne kui ka tervistav. Meeskonnakaaslaste kutse peale on diivanilt teleka eest sportima saada kergem kui omapäi tahtejõud otsides. Ja kõigele lisaks sitkes kehas on dublini immuunsussüsteem ja tugevam vaim ning seda ka saja-aastaselt. Selle saate teemade edasiarendusi saab lugeda ERRi teadusportaalist novaator, kust leiate ka taskuhäälingu saade endaga kõikjale kaasa võtta.