Tere, mina olen Martti Kalda. Tänases saates tuleb juttu Kagu-Aasia kukutatud kuningate kurvast saatusest. Tai ja Kambodža kuningriigis ning Malaisias ja Brunei sultan. Aldis on monarhia säilinud. Ent teistes Kagu-Aasia riikides on kuningad võimult kõrvaldatud. Uurime, kuidas Birma tänase Myanmari kolba ongi kuningadünastia. Briti Birma sõdades hävitati. Räägime Vietnami Nuguenn dünastia keisri perekonna allakäigust prantsuse koloniaalvõimu all. Ühtlasi kõneleme laose Long bla vangi kuningriigi loomisest ja kahe kuninga võitlusest kommunistlike mässulistega. Vaatame, mis on saanud Indoneesia arvukatest sultanitest, kuningatest ja emiiridest. Milline on võimult kukutatud kuningate ja nende järglaste saatus, kus nad elavad ja millega tegelevad. Esimesena läheme ajarännakule Birmasse tänase nimega Myanmari kõlab Birma hümn Kaaba maa Chei kuni aegade lõpuni mis kasutusel alates 1947.-st aastast. Hümni autor, helilooja saaja Tinn istus nimetatud pala tõttu 15 aastat briti vanglas ning suri 1950. aastal peagi pärast Birma iseseisvumist tuberkuloosi. Kuni aegade lõpuni. Elagu Myanmar. Hüüab aga tema teos tänaseni. Con paungi kuningadünastia oli viimane ja ilmselt võimsaim Birma ajaloos. Riigi loojaks oli sõjapealik alang paja. Ta ühendas spamaarid ehk Birmalased ning Birma alad. Ja tegi seda siis 1700 viiekümnendatel aastatel. Ta tõrjus rannikult tegutsevad eurooplased minema, tungis taisse ning vallutas täna India koosseisu kuuluva manipuri riigi alampaia paniga aluse võimsale dünastiale sest tal oli oma seitsme naisega 10 poega ja seitse tütart. Alampae järglased jätkasid vallutusi, laiendades Birma riiki veelgi. Retki tehti Indiasse taisse Malaisiasse ja Laosesse. Tagasi löödi hiinlaste rünnakud. 1765 67 hävitasid Birmalased taide pealinna ajut hajaja seal valitsenud kuningadünastia põhjustades uue riigi loomise ja keskuse tekkimise Bangkokis. Pole siis ime, et Myanmar on täna Kagu-Aasia mandriosa suurim riik. Kolboungi kuningatele olid legendaarselt suured haaremid. Näiteks pelgalt 35 aastaseks elanud vallutaja Sinbužinnil oli 20 naist ja 41 last. Tema vend bodhaubajal aga oli juba 200 naist, kellega 62 poega ja 58 tütart. Ei tea, kas kuningas teadiski kõikide oma laste nimesid. Inglased, kes olid Indias kanda kinnitanud ja 19. sajandi esimesel veerandil pea kogu India oma ülemvõimule alistanud ihusid Birma aladele hammast. Põhjus oli üsna lihtne. Nad soovisid liita oma alad Indias oma valdustega Malaisias. Esimese briti Birma sõja 1824 26. Ajendiks olid Birma ülemvõimutaotlused Assamis, mida inglased pidasid India lahutamatuks osaks. 10000 meest Archibald Campbelli juhtimisel ründas detsembris 1824 jõudes 1826 veebruaris pealinna alla. Birma kuningad alistusid ja loovutasid kontrolli Assamis ning Arakani ja Tenasse riimi rannikualad inglastele. Teise briti, Birma sõja 1852 kutsus esile Birmalaste soov lõpetada inglaste omavoliline metsa väljavedu alamBirmast. Briti kaupmeeste vangistamisele. Järgnes rünnak ja kiire sõda, mis vältas kaheksa kuud. Admiral George lämbert vallutas inglastele Alam-Birma lõigates kolba ongi dünastia täielikult merest ära. Kolmas briti Birma sõda 1885 oli lihtsalt lõpliku vallutuse vormistamine. Inglased lootsid, et Ülem-Birma vallutus avab neile kaubatee Hiina. Samuti kardeti, et virmalised paluvad omale appi Indo-Hiinas tegutsevad prantslased ning puhkeb koloniaalsõda. Katsed diplomaatilist lahendust leida luhtusid, sest Birma kuningriik oli inglaste suhtes arusaadavalt vaenulik. Birma viimaseks kuningaks oli Hiibob minn võimul 1878 kuni 1885. Tema isa oli eelmine kuningas ja isal oli olnud 62 naist. Mingit Hiibo ema oli üks neist. Pärast poja sündi sattus Hiibo ema ebasoosingusse ja saadeti nunnaks. Kathivo ise elas lapsepõlves pikalt kloostris, saades põhjaliku budistliku hariduse. Tema esiletõus toimus võõrasemast kuninganna Sinbju massinny abil, kes laitis ta oma tütre suppa ja latiga, kes oli Sist Hibo poolade. 1878 korraldasid nemad kolm paleepöörde mille käigus kõrvaldati kuningas ja tapeti 80 kuningaperekonnaliiget. Et teised troonitaotlejad ära tappa. Kolmas Briti firma sõda, mis kuningriigi hävitas, vältas ainult 20 päeva novembrist 1885. Kuna inglaste ultimaatumit anda riik Birma ülemvõimu alla ei vastatud, vallutasid 11000 meest kindral Harri, teil Rimpl Bender, kästi juhtimisel pealinn manda, lai kuningaperekond kärutati vankriga paleest välja ja viidi laevaga piki jõge Indiasse. Eksiili. Birmast sai briti koloonia. Pirvalaste hilinenud mäss oli laialdane, ent tulemusteta. 1887.-ks aastaks olid inglased selle edukalt maha surunud. Con paugi dünastia riismete elupaigaks sai aga Rapla Kiri sadamalinnake India läänerannikul Mumbaist 400 kilomeetrit lõunas. Spetsiaalselt neile ehitatud paleed ümbritses kaheksa hektari suurune aed. Tiibo sai inglastelt esmalt 100000 ruupia tänases vääringus siis umbes 30000 USA dollarit pensioni. Hiljem seda vähendati ja ta sai ainult ühe neljandiku sellest. Kuningas suri eraldatuses 57 aastasena 1916. aastal ning on maetud lähedal asuvale kristlaste kalmistule. 2012 külastas surnuaeda India-visiidi käigus ka Myanmari kindral president. Heinsein. Hiibol ja tema naisel olid ainult tütred. 1916 kuni 56 juhtis perekonda eksiilis faja latt kes abiellus kuninga endise erasekretäriga, kellest selleks hetkeks oli saanud India politseiohvitser Indiast. Tema ega tema mees ei lahkunud. Ja see naisterahvas suri 1956. aastal Kalympongis Himaalaja eelmäestikus. Tema kaks õde naasidega Birmasse. Üks suri neist 1962. aastal vähki. Teine aga oli niinimetatud mässuv printsess Miat fajaga lai. 1915, kui ta Birmasse tagasi läks, nõudis ta inglastelt riigi ja varastatud kalliskivide tagastamist. Mis peale inglased teda ülejäänud elu koduarestis hoidsid. Tal oli neli poega ja kaks tütart ning just tema järglased kannavadki Birma kuninga suguvõsa edasi. Käesoleval hetkel kuulub Birma troonipärija au mässumeelse printsessi pojapojale. Soe Vunn on Birma diplomaat, kes on olnud saadik Jaapanis, Pakistanis, Austraalias ja Hiinas. Ta on sündinud 1948. Tema surres läheb troonipärilus au edasi tema onupojale, kes on küll Pirvalane, ent kannab nime Richard. Tema on sündinud aastal 1945. Endise kolbaudi kuningaperekonnaliikmed on muide Birmas üsna jõukad. Neile kuulub aastal 1951 loodud kiibo kommeuszelutasindike mis tegeleb ekspordi-impordi vahendamisega. Järgmisena kukutame Vietnami keisri kõlab Vietnami Sotsialistliku vabariigi hümn. Tenn Quan tša sõdurimarss. Iroonilisel kombel oli hümni looja luuletaja ja helilooja van Chao Vietnamis keelatud autor. Tervelt 30 aastat 1956 kuni 87 oli tema teoseid keelatud esitada ja avaldada, sest ta kritiseeris jõuliselt sotsialistlikku korda ja nõudis poliitilisi vabadusi. 2016. aastal kinkis helilooja perekond vastutasuks suurte privileegide eest hümni autoriõigused Vietnami riigile. Vietnam on iseseisev olnud üle 1000 aasta. Aastal 1009 Hiina ülemvõimu alt vabanenud Taivieti valitsejad nimetasid end Hiina eeskujul keisrit. Eks viimane Guemm keisridünastia 1802 kuni 1945 kerkis esile 18. sajandi lõpul. Siis räsis Vietnami alasid kodusõda ja mässud. Guenny dünastia loonud prints Anhi aitasid prantslastest palgasõdurid, keda vahendas katoliiklik piiskop Pierre Joseph šarlus Pinjöö. Peheen. Hoolimata katoliiklaste prantslaste abist pöördusid printsanhi ehk siis esimese keisri dialoogi järglased 19. sajandil kristlaste vastu pidades kestlust võõraks ja ohtlikuks ideoloogiaks, mille järgijad kuuletuvad rohkem Rooma paavstile kui Vietnami keisrile. Kristlus keelati 1825 ning 1930.-te aastate lõpul algas kristlaste ja ka välismaiste misjonäride tagakiusamine. Tol hetkel oli Vietnamis umbes 450000 kristlast, kellest suur hulk ütles usust lahti. Ent umbes 30000 usu eest ka surma läks. Muide alles hiljuti kuulutas Rooma paavst kõik need Vietnami märtrid pühakuteks. Prantslased, kel erinevalt inglastest suured kolooniad puudusid, nägid siin võimalust kristlaste kaitsmise sildi all keisrid oma võimule alistada. Situatsioon kulmineerus Vietnami keiser tuduki valitsuse ajal, keda peetakse eriti suureks tagakiusajaks. Prantsusmaa president ja hilisem keiser Napoleon kolmas saatis kohale kahuripaadid. Vietnami väed alistati 1857 kuni 63. Lõuna-Vietnamist sai prantslastele alluv koloonia. Keiser jäi prantslaste ülemvõimu all võimule Kesk- ja Põhja-Vietnamis. Prantsuse koloniaalvõim oli ränk suur osariigis kasvatatud riisist, näiteks veeti välja ja müüdi Hiinas maha. Töö kaevandustes oli ränk. Prantslased röövisid mäed fosfaatidest ja kivisöest tühjaks. Raske oli tööga kohvi, kookuse ja kautšuki kasvandustes. Maksudena tuli ära anda 60 protsenti tuludest. 80 protsenti maast kuulus käputäiele kolonisaatoritele. Talupojad oma maad ei omanud. Prantslased ei andnud koloniseeritavatele peaaegu mitte midagi vastu. Teid, sildu ja sadamaid ehitati ainult kauba väljaveo tarvis. Hanois. Põhja-Vietnamis valitses ülem resident Poes. Kesk-Vietnamis olid sisuliselt oma palees koduarestis. Keiser ja tema perekond. Lõunas rajasid prantslased Aga õitsva Saigoni linna. Arusaadavalt polnud vietnamlased rahul, ent mässud suruti veriselt maha. Mässajad hukati või saadeti sunnitööle. Vangilaagrist hullemgi oli näiteks läkitamine eraldatud saartele rajatud vanglatesse, nagu näiteks Paulo Condoore saare poliitvangide laager, kus wireless 10000 inimest. Prantslaste võimule tegi lõpu teine maailmasõda, mil ülemvõimu võtsid jaapanlased. Ja pärast sõja lõppu kuulutasid hootšimin ja tema ustav kindralvoo Vietnami iseseisvaks. Algas esimene Indo-Hiina. Või kui soovite, siis Vietnami sõda mis lõppes prantslaste väljaajamise ning kahe Vietnami loomisega põhjas sotsialistlik diktatuur, Vietnami Demokraatlik Vabariik lõunas jällegi militaarkapitalistlik Vietnami Vabariik, mis püsis ainult Ameerika Ühendriikide toel. Guenny keisrid hue linnas ja suures hiidpalees, mida Hiina eeskujul keelatud linnaks kutsuti elasid kogu selle aja nagu ules. Prantslased vahetasid keisrid peaaegu nagu sokke. Niipea kui mõni ei meeldinud, ta kukutati, saadeti eksiili või lasti mõrvata. Pärast Tucci surma 1884 kuni aastani 1925 oli võimul kaheksa keisrit mõni paar kuud, teine mõne aasta, ent kindlasti mitte enam kui 10 aastat. Viimane Vietnami keiser kandis nime vao tai talivõimul 1926 kuni 45. Ta oli eelmise keisrikaid Hinhi kõrval naise poeg. Alates üheksandast eluaastast saidaharidust Prantsusmaal. Keisriks nimetati ta küll juba isa surres 1926 ent kodumaale tuli ta alles pärast ülikooli lõppu. 1932 kahekümneaastasena kaks aastat hiljem ta abiellus ning lisaks case rinnale oli tal elu jooksul veel kuus naist. Neist mitmega abiellus ta alles Prantsusmaal eksiilis ning kaks neist olid prantslanna. Keisrinna sünnitas keisrile viis last, kaks poega ja kolm tütart. Üks prantslanna test kinkis veel ühe poja. Lisaks sellele oli keisil ka sohipoeg Pätrik Edward plokk. Teise maailmasõja ajal oli vao tai keisripalee vang. Pärast sõda sundi Sootši minda 25. augustil 1945 võimust loobuma. 1946 saatis keiser oma perekonna Pariisi ja lahkus ise Hongkongi. Prantslaste palvel naasis ta, et olla nende vägede käilakuju. 1954 kuni 55 oli pao tai Lõuna-Vietnamis loodud Vietnami vabariigi nimeline riigipea ent peagi haaras lõunas võimu diktaator koodin tiemm ja keiser lahkus lõplikult eksiili. Millega pao tai eksiilis tegeles, ei tea. Igatahes surida Pariisis 1997. aasta juulis ja on maetud debassi surnuaiale. Pao tai järel kandis keisritiitlit 1997 kuni 2007. Tema vanim poeg, vaolong vao long oli teeninud 10 aastat prantsuse võõrleegionis osaledes muuhulgas sõjategevuses Alžeerias kus talle omistati vapruse medal. Hiljem töötas ta investeerimispankurina. Tema elupaigaks oli aga uhke loss shatootthouns kanni lähistel. Lapsi Paulongil polnud. Pärast tema surma 2007 oli siis nimeline keiser veel kümmekond aastat tema vend, paothang, kes oli samuti lastetu. Hetkel kannab Vietnami keisritiitlit, aga pao tai noorim poeg, pooleldi prantslane. Eksiilis sündinud Vao on sündinud aastal 1952. Tema Keiserliku kõrgusel on poeg ja tütar. Nüüd aga Indoneesiasse, kõlab Indoneesia hümn, Indoneesia raja Indoneesia riik mis võeti kasutusele 1945. aastal. Hümni autor vaage Rudolf Supratman suri juba 1938, see tähendab tükk aega, enne, kui teos hümniks sai. Tema neli õde müüsid hümni autoriõigused 1960. aastal Indoneesia riigile miljoni ruupia eest. Tänases vääringus 59 eurot. Indoneesia saarestikus kehtis 300 aastat seitsmeteistkümnendast kuni 20. sajandini hollandlaste ülemvõim. Ent see ei tähendanud, et kohalikud valitsejad, sultanid, kuningad, emiirid oleksid kadunud, pigem vastupidi. Hollandi võimu all lagunesid varasemad suurriigid väiksemateks ja valitsejaid tekkis juurde. Nõnda näiteks sündisid 18. sajandi keskpaiku sura karta ja joogia karta sultanaadid Jaava saarel. Kõik kohalikud vürstid olid Hollandi vasallid ja alamad. Huvitaval kombel ei muutunud olukord ka pärast Indoneesia iseseisvumist 1949. aastal. Valitseja perekonnad, keda hollandlased mässude mahasurumise käigus ei hävitanud, elavad oma lossides ja kindlustas edasi. Ning on muide indoneesia rahva poolt palavalt armastatud. Ainult võimu ja maavaldused on sultanid Indoneesia riigile loovutanud. Muide, paljud nendest valitsejatest on kirglikud natsionalistid. Kuna säilinud monarhia on Indoneesias tõeliselt palju, kõneleme ainult mõnest huvitavamast. Ida-Indoneesias keskusega thernate pisisaarel, mis on 111 ruutkilomeetrit asuv sultanaat, eksisteerib juba 13.-st sajandist. See on Indoneesia vanim säilinud monarhia. Islam võeti vastu 15. sajandil ja 15 16. Sajand aeg enne hollandlaste saabumist oligi sultalaadi õitseaeg. Tol ajal ulatus sultani mõjuvõim paljudele ümbritsevatele saartele Mysternatest kordi suuremad. Väidetavasti oli sellel sultalaadil võim isegi mõnede filipiini saarte üle. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul sai ternatest Hollandiga sall ja saarel elas ka hollandlasest kuberner, kes kavandas siitkaudu ümbruskonna saarte vallutust. Kuigi Holland võttis sultanile tegelikku võimu aastal 1914 oli sultani mõjuvõim kohalike elanike üle nii tugev, et 1927. aastal loodi perekonnapea tarvis Aua met. Esimene ausult. Ent ternate sultanaadi tegi maailmas kuulsaks tema järglane, 48. sultan Hadži Muzzafaar, šahh teine, kes oli võimul 1975 kuni 2015 77 kuni 87, oli ta Indoneesia Parlamendi mõjukas liige. Toetades kindral, president Su Harto režiimi. Sultan, kes oli kõva suitsumees, suri 2015. aastal kopsuvähki. Hetkel istub troonil tema vend Chafiirud in šahh. Turistide seas kuulsal paradiisisaarel valil aga pole nii hästi läinud. Hindudest kuningad ehk kraatiad valitsesid saart aga üheksandast sajandist kuni 20. sajandi alguseni. 13.-st sajandist alates allusid hindu kuningad Jaava saare moslemi valitsejatele ja 19.-st sajandist alates hollandlastele. 20. sajandi alguses oli Bali saarel üheksa kuningriiki. Aastal 1904 tõstsid nad Hollandi ülemvõimu vastu mässu. Vastupanujuhiks tõusis garangasseemi kuningas, kelle suguvõsa oli valitsenud vali saarel peaaegu 1000 aastat aastast 914. Mässajate viimaseks kantsiks sai Klunglumdi linn, mille hollandlased 18. aprillil 1908 sisse piirasid. Kuningas ja tema 200 õukondlast tormasid kindlusest välja ülekaaluka vaenlase vastu relvastatuna Indoneesia traditsiooniliste relvadega pistodadega, millel ussikujuline tera ja mille nimi on kris. Kuningas hukkus hollandlaste kuuli läbi. Tema kaheksa naist ja õukondlased tegid aga ülekaaluka vaenlase ees kollektiivse enesetapu. Torgates omale pistodad rindu. Säärane ühine enesetapp Indoneesiapärase nimega puputan on pärit Indiast ning Indoneesia kultuuris sügavalt juurdunud. Kalymantanni ehk Borneo hiigelsaarel asuv Malaide ja hiinlastega asustatud Pontija naki sultanaat sõdis 19. sajandil pikalt ja edukalt hollandlaste ülemvõimu vastu ja sai selleks tuge muide, hiinogeensoritelt. Sultanaat alistati lõplikult alles 20. sajandi algul. Kuues sultan Searif Mohammad al-kaadri, kes oli võimul 1895 kuni 1944 valitses rahumeelselt. Ligi 50 aastat. 1942 vallutasid Indoneesia ka jaapanlased, kes sulgesid kõik Kalymantanni saare juhtivad isikud vangilaagrisse ja kahtlustasid neid vandenõus. Paranoia läks nii suureks, et nad hakkasid neid juhte vangilaagris hukkama. Nii ka 12 kalibantanni saare sultanid koos perekondadega. Pont Dianaki sultan hukati ühes 28 perekonnaliikmega jaapanlastele omasel kombel samuraimõõgaga pead maha lüües. Ainsana pääses tapatalgutest sultani poeg, kes oli vangis teisel Jaava saarel. Searif Hamid al-kaadri teine kasvas lapsepõlves oma šotlannast võõrasema käe all ja oskas seetõttu hästi inglise keelt. Ta oli õppinud hollandi sõjaväeakadeemias ning tal oli koloneli aukraad. Pärast teise maailmasõja lõppu oli ta viis aastakest Pontialaki sultan ja lisaks sellele ka Lääne kalibantanni president. Aastal 1950 said Saare-Lääne- ja lõunaalad Indoneesia osaks. Ja järgnevad 10 aastat oli sultan kui vastaline mässukatses ja riigireetmises süüdistatuna vangis. Pärast seda taandus sultan avalikkusest ja suri 1978. aastal. Tema Holland lannast. Naine lahkus kodumaale ja suri alles 2010. Neil olid poeg ja tütar. Täna Hollandis elav poeg kannab tiitlit prints Searif, maks Jussoff Al kaadri. Ja tema on siis Pontijalaki sultanaadi troonipärija. Kõige paremini on läinud Indoneesias aga joogia karta sultanaadi valitsejatel. Sultena eksisteerib aastast 1755. Tänaseks 260 aastat olemas olnud sultanaadis on võimul olnud ainult 10 sultanit. Kõige mõjuvõimsaim joogia karta sultan oli Hament kubu voono üheksas kes oli võimul 1940 kuni 88. Ta valitses joogia Cartat sümboolselt teise maailmasõja ajal ja toetas natsionalistide võitlust Hollandi ülemvõimu vastu. Ja oli rõõmuga nõus saava Indoneesia osaks. 1949 kuni 53 oli ta Indoneesia kaitseminister, 66 73 majandusminister ja 73 kuni 78 isegi asepresident. Seega oli ta heas kirjas nii diktaator, sucarno kui ka Suharto režiimi ajal. Indoneesias hinnati tema panust riigi juhtimisse nii kõrgelt, et 1900 kaheksakümnendatel aastatel oli tema pilt isegi 10 tuhandese ruupia rahatähel. Sultan suri ootamatult teisel oktoobril 1988, kui ta oli riigivisiidil Washingtonis. Kukkus kokku Indoneesia riigipeade auks peetud peol. Täna istub joogia karta troonil tema poeg habenku voono 10. kesis sündinud aastal 1946 ja võimul 89.-st aastast. 1998 valiti ta ka joogia karta ala demokraatlikult valitud halduriks. Ta on õppinud ülikoolis juurat ja avalikku haldust. Tema abikaasa on aastast 1997 Indoneesia parlamendi liige ja aastast 2009 ka asespiiker. Sultani paaril on viis tütart, aga ei ühtegi poega. Vanim tütardest on joogia karta troonipärijanna. Tema nimi on Kusti Kanšeng, rattu Manku buumi. Ta on sündinud aastal 1972. Tal abielus prints Vironeegroga ja poja ja tütre ema. Tema unistus on teha joogia kartast. Indoneesia esimene e-valitsusega provints. Viimasena tuleb juttu laose kuningriigist. Alustuseks kõlab aga laose hümn. Het sat lao lao rahvahümn mis oli hümniks nii kuningriigi ajal kui ka rahvavabariigi ajal. Ainult sõnu kohendasid kommunistid pisut. Lao rahva ajalugu on küll 1000 aastat pikk ent laose kui riigi ajalugu algab prantslastest kolonisaatorite. Kui prantsuse looduse uurija ja maadeavastaja on riimu hoo, kes eelkõige tuntud kui alkory varemete, linna avastaja oma retkel Laosesse jõudis, oli nendel aladel neli riiki. Vietnami vasall Champassak, Birma vasall, Vienna Chan, siiami vasall Brabang ning mong Buenny riigikene. Anriimu hoo jättis oma elu laoses surres malaariasse. Ent tema kirjad, joonistused ja kaardid olid Euroopa jaoks avastanud sellegi maa nurga. Prantslased vallutasid Lõuna-Vietnami. 1862 sundisid Vietnami keisi oma ülemvõimu alla ja hiljem sai ka Kambodža, st Prantsusmaa protektoraat. Inglased vallutasid Birma 1885 ja Malaisia oli juba kindlalt briti kontrolli all. 1886 tegi load vangi saadetud konsul ogust Pavee laose müstidele. Ettepaneku nõustuda prantsuse ülemvõimuga, et pääseda tai ja vietnami kuningavõimu alt. 1893 saabusid Laosesse prantsuse väed ning laoskoloniseeriti. Osalt juhuse tahtel, osalt tingituna August Pavee isiklikest sümpaatiatest otsustasid prantslased laose ühendada ühe kuningavõimu alla. Selleks valitsejaks valisid nad Luang Brabangi kuninga Sakariini. Loodi laose kuningriik, mis eksisteeris 1893.-st kuni 1975. aastani. Teine Laose kuningas, sisa Wang Wong võimul 1904 kuni 59 oli prantslastele üdini lojaalne valitsedes 55 aastat. Prantslaste käe all loodi sõjavägi, mis alistas mitu kuningavõimu vastu puhkenud mässu. 1921 loodi riigis esimene gümnaasium ja 37 budistlik ülikool. Kuningas ise ja tema pojad ja pojapojad olid esimesed laorahva seas, kes said hariduse läänes valdavalt Prantsusmaal. Sisa vang Wong oli aga Playboy kuningas. Tal oli 15 naist ja vähemalt 50 last. Muide, kaks tema naistest olid tema enda poolõed. Laste arvu vähendas küll Mekongi jõel toimunud paadiõnnetus, milles hukkus korraga 14 last. Kuningas oli ka suur laose teatriarmastaja. Seda tõestab kunagise kuningapalee territooriumile ehitatud teatrihoone, kus tänaseni tantsuetendusi korraldatakse. Teine maailmasõda ja Jaapani okupatsioon jätsid Laosesse kaks relvastatud rühmitust. Ühed olid natsionalistid niinimetatud lao issa raa, keda juhtis Prints Pektsarat. Teine olid vasakpoolsed partisanid ehk pat het lao, keda juhtis prints Zopp Haanu vang. Kuningas ja prints suvanab huma seevastu eelistasid prantslaste ülemvõimu. Nagu aru saate, oli ka kuningaperekond ise ideoloogiliselt lõhestatud. Kuningas sisa vang vangub haigestus juba 1951 ning suri 59. aastal. Tema tuhaga urnasub Jentianis. Hiiglaslikus kullatud Atlu ongi stuubas. Tema järglaseks sai Zawangvat Hana, kes oli võimul 1959.-st kuni 75. aastani. Dali õppinud Mont Beljee erakoolis Prantsusmaal ja Pariisi ülikoolis riigiteadusi. Tal oli üks kuninganna, kellega kolm poega ja kaks tütart. 1950. aastal algas patet lao ja nende tõelise juhi kai son Fom vihani 25 aastat vältav kodusõda kuningavõimu kukutamiseks. Seda rühmitust toetas Põhja-Vietnam ja sealne kommunistlik liider. Hootšimin. Vietnam toetas Laose mässulisi eelkõige omakasu eesmärgil sest Vietnami sõja ajal varustati laose alade kaudu Lõuna-Vietnami sissivõitlejaid. 1956. aastal üritati laoses isegi rahvuslikku leppimist ja Pathet lao lubati korraks parlamendile. Ent 62. aastal koostöö katkes ja partisanivõitlus jätkus. Kõige hoogsam oli võitlus Vietnami sõja ajal 1968 kuni 75 mil võitlustes hukkus 200000 inimest. Pathet laod toetas suur umbes 70 tuhandeline Vietnam, laste vägi. Valitsusvägesid abistas mongide vähemus Vang Pao juhtimisel ja Ameerika Ühendriikide toel. Augustis 1975 vallutasid Pathet laoväed pealinna ja sundisid kuninga detsembris võimust loobuma. Ametnikud ja aadlikud põgenesid taisse. Hinnanguliselt lahkus 10 protsenti elanikest. Kuni 1989. aastani olid Maal Vietnami väed ja laose rahvademokraatlik. Vabariik oli sisuliselt vietnami ja pisut ka Nõukogude Liiduga. Sall. Presidendiks oli küll prints sopaanu vang, ent tegelik võim oli ikkagi kais, on Fom vihani käes, kes oli peaminister? Kuningas Zawangvatana oli kuni 77. aastani oma palees koduarestis. Seejärel ta vangistati ja saadeti koos naise, kahe poja ja kahe venna ning ustavate teenrite ka vangilaagrisse. Ümberõppele. Kuningas oli tol hetkel 70 aastane. Millal ja kus ja mil kombel kuningas ja tema perekonnaliikmed surid, ei ole teada. Ilmselt millalgi 78 84 vangilaagris. Kuninga noorim poeg Saurja vonks vang põgenes aga 75. aasta novembris riigist ujudes üle Mekongi jõe taisse. Oma perekonna oli ta juba varem riigist minema saatnud. Pääses ka mitu tema nõbu ning üks tema õdedest. Saurja vonksa vang esindas laose kuningakoda eksiilis kuni oma surmani 2018. Leiba teenis ta ka töötades Rennoo autotehases Pariisis. Laose troonipärija tiitlit kannab aga kommunistide poolt vangistatud ja teadmata kadunud kroonprints vonks vangi poeg, suuli Wong Zawalg. Sündinud 1963. Ta elab Pariisis. Tal on juristiharidus ja ta abiellus alles 2007. aastal. Ta juhib laose põgenike kogukonda, kuhu kuulub pool miljonit inimest Ameerikas 100000 Prantsusmaal ja 40000 Austraalias. Elus on ka tema vend, vang ning nende nõbu Mankra suvana puuma. Mõlemal on piisavalt poegi ja tütreid, et laose kuninga sugu edasi kestaks. Milline on kukutatud kuningate saatus halvemal juhul vangilaager ja sunnitöö, paremal puhul eksiil elu võõral maal ilma privileegide teenrite ja tiitlit deta. Just nagu lihtinimene. Võib-olla see viimane ongi kukutatud kuninga yle isegi surmast suurem karistus. Sest võimul olles poleks monarh ju mässaja ele halastanud vaid ka nemad vangi või surma saatnud. Siit ka moraal. Pole tähtis, kas oled valitseja või mässupealik aadlik või talupoeg. Vägivald on tupiktee. Helipuldis oli Maristombach, mina olen Martti Kalda. Lõpetuseks jäävad kõlama aga okupantide hümnid kaatseiv The Queen lamarsseljees ja vil Helmus, Vannas Suve kuulmiseni.