Kell on 851, Vikerhommik läheb edasi, aeg on rubriigi jaoks vana kuld ja mul on hea meel, et Pärnu stuudios täiesti otse-eetris saan maa, tere hommikust öelda. JÜRI Plazzavile, tere. Tere hommikust, Jüri. Põhimõtteliselt oleks võinud ka eelmises intervjuus osaleda, sest selle samas Toomas Nipernaadi sinagi ühe rolli. Jaa, seda küll, keda sa mängid, mängin jaagu ana peremeest, kes saab noore naise? Ja kui palju sa naudid seda, et saad suure suvega suure kuumaga noh, kõigepealt ikkagi pikalt ja põhjalikult, mitu nädalat teiste inimestega tööd teha ja siis kolm nädalat mängida, rahvas. Noh üks. 45 aastat on ju seda tööd tehtud ja ikka tuleb meelde vahel ja siis oleks päris tore on, kui saab jälle midagi teha. Täitsa manas. Me sa järgmiseks neljaks päevaks valinud neli lugu ja Tegelikult andis valida seda nelja lugu, sest maailmas on nii palju muusikat ja väga vähe, mis mulle meeldib. Ja ma ka nüüd need lood, mis ma valisin valinud mitte sellepärast, et nad mul nüüd kõige-kõige-kõige-kõige oleks, aga lihtsalt noh, mingisugused emotsioonid on nendest lugudest jäänud meelde. Ja, ja tänane lugu, sest ma mõtlesin, et okei, et üks lugu võib siis kuldses trios olla ja ja see oleks lugu, see mina olen Robert sai kunagi nimeks pandud, toimus kui ma ei eksi, oli 79. aastal. Selle me salvestasime ja hiljem, kuid oli, tuli see telesaade miks, aga miks ka mitte, siis siis sai selle sinna sokutatud sisse ja ka video vastavalt tehtud. Ja, aga lugu me tegime niimoodi, kuna just äsja oli maailma ilmunud selline huvitav koosseis nagu Kraftwerk mis oli niuke minu arust üks esimesi elektroonilisi ansamblid üldse. Ja siis noh, aga trio mõte on alati olnud see, et teha just vastupidi, nimetame end kuld kuldseks, aga näeme välja nagu noh, ma ei tea, kesket ka selle loogiat teeks selle loo prooviks teha nalja pärast, teeme selle loo salvestame. Ja ainult akustiliste pillidega. Kuigi seal on üks elektri kidra natuke vigiseb ka sees, aga teised on, on, on mandoliin ja, ja, ja tavaline see kitarr tavaline Darja. Ja kui me hakkasime seda tegevust, tundus päris naljakas. Mina mängin seal tavalise akustilise kitarri peal, mängib bassi sisse, mis sai hästi madalaks proovitud, aetud siis seal mandoliinil tantadadantab, seda sai mängitud murumaa, ma ei teagi, mida Mihkel seal ka vist oli mandoliini seal ja lõpuks kui see valmis oli, siis ma ütlesin, et noh, et see on päris hea resultaati, et selle võiks ära kasutada videona. Ja see video, kui seda saadet tegime, võttis muidugi hirmus palju aeglasest. Krimm, Krimm ise oli ju mitu tundi kolmele mehele teha siukseid musta parukaga valgeid nägusid. Siis tuli välja mõeldud stsenaarium ka, et mis me ikkagi teeme, lisasime sinna traktori plärina algusesse ja lõppu, et see oleks kõik niukene mehaaniline nagu ja, ja koha valisime ka teatrikatlamaja, et et seal siis seda nagu salvestasime, je. Ei, see on tore lugu küll, aga kas see, et see Kraftwerki robot on siis teil, Robert, kas paralleel tuli kohe vä? Nojah, me mõtlesime, et mis paneme, paneme siis paneme, et Robert ja vene keeles fui, Robert ja ja et noh, tuleb, mis tuleb krahh, kihvt värk, oli meie meie pundi nimi. Kihvt värk. Jüri Vlassov, suur aitäh, kuulame kuldset triot, MINA OLEN Robert. Mina olen roomer. Veena olen Roberg. Poolel Robert. Mina olen Roberg. Lina olen Roomere. Leena oleme Roomere.