Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Tänast saadet alustame mõtte virgutusega, mis kestab saate lõpuni. Tähelepanu, kallid kuulajad, esimene küsimus. Kes oli see Eesti päritolu psühholoog, kes esimesena kirjeldas inimese mälu, eri süsteeme, episoodilist ja semantilist mälu? Teine küsimus. Mis juhtus 1848. aastal Ameerika raudteetöölise Pinejaskeitšiga, tänu millele on tema lugu tänapäeval sees pea kõigis neuroteaduse õpikutes. Ja kolmas küsimus. Millisele oma järgi, kelle lähim sugulane Eestis on merinõel on saanud nime aju, osa hipo campus mille tähtsate rollide seas on mälestuste salvestamine ning ruumimälu. Nendele küsimustele on teil aega vastuseid mõelda saate lõpuni, siis saate teada ka õiged vastused. Mina olen ERR-i toimetaja Linda Eensaar ja koos toimetaja Allan Rajavee ja helioperaator Vivika Ludvig iga. Kutsume teid täna kuulama saadet, kuidas elada 100-ni, aga veel üheksakümneselt möllu teha. Kui eelmises saates rääkisime terve elukestvast õppimisest, siis täna uurime, kuidas üleüldse oma aju õppimisvõimelisena hoida või vähemalt mäletamis võimelisena. Üks murettekitavam vanemate inimeste haigus on dementsus ning see kimbutab lääne ühiskonna inimesi aina rohkem ja aina varem. Selle vältimiseks on äärmiselt olulised noorelt tehtud otsused, et veel üheksakümneselt mõistus selge oleks. Peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks on Alzheimeri tõbi. Hinnanguliselt põeb Alzheimerit maailmas ligi 47 miljonit inimest. Seda on peaaegu sama palju kui Hispaanias elanikke. Rahvastiku vananemise tõttu ennustatakse, et 2050.-ks aastaks kannatab Alzheimeri käes juba 131 miljonit inimest. Seda on umbes sama palju kui Venemaal elanikke. Võrreldes teiste riikidega on Eestis dementsuse aladiagnoositud. Haigekassa andmetel pannakse see diagnoos aastas keskmiselt 3000-le inimesele. Kui rahvusvahelisi andmeid Eestiga kohaldada, võiks eeldada, et meil võiks olla dementseid inimesi neli korda rohkem kui praegu. Tegemist on üldiselt vanade inimeste tõvega ja seda esineb mõnevõrra sagedamini naistel kui meestel. Aga see haigus ei tohiks jätta külmaks ka noori, sest sageli on just nooruses elatud elu dementsuse alguspunkt. Dementsus vähendab patsientide elukvaliteet, teetia kahjustab lähisuhteid. Kuid sel haigusel on suur mõju ka majandusele. Aastas kulub dementsuse tõttu maailmas miljardeid dollareid kuid prognooside kohaselt saab sellest juba käesoleval aastal triljoni dollari. Haigus. Mälumäng see on vist üks esimesi asju, mis tuleb inimestel pähe mõistuse teravaks tegemise, seoste loomise ja mälu parandamisega. Kas tegu on ka tegelikult ajugümnastika ka või on see lihtsalt üks tore meelelahutusuuris, toimetaja Allan rajavee kilbar Arko Oleskilt. Ristsõnade koostaja ja mälumängur Arko Olesk. Te olete aastaid koostanud, nüüd juba ristsõnasid, miks? Eks algas samamoodi sellepärast, et mulle meeldis lahendada neid, ühel hetkel tundus, et võib-olla see lahendamine ei paku enam piisavat pinget. Tahaks proovida ka koostamisega, et selline püüje intellektuaalse ajustimulatsiooni poole, ma arvan, on see põhjus, miks miks ma alustasin ja ja miks senimaani sellega tegeleda, sest ikkagi ta pakub natukene vaheldust sellisele tavatööle ja võimaldab jällegi võib-olla sellised kurnava igapäeva rutiini kõrval korraks lülitada natukene teisele lainele, kasutada natukene teisi ajurakke või ajuühendusi ja hoida ennast nii-öelda vormis seeläbi. Sa oled kindlasti läbinud väga paljud ristsõnade koostajad mälumängurite ka ja see tundub, et seal aastatepikkust sõltuvust tekitav tegevus, mis teised sinu kaasmängijad ja kas puhastajad on, on nii-öelda toonud põhjuseks, miks nad on hakanud sellega tegelema ja mis nad on tegelenud sellega aastaid. No eks jällegi, mõnel inimesel on nagu loom paranes huvi teadmiste, aju, pähkli puremise ajugümnastika vastu, et ma arvan, et sama hea on küsida, et miks mõned inimesed käivad laulukooride tantsuringis ja heegeldavad ja teevad oma aeda, et, et see on tegelikult ikkagi mingisuguse luupärasel huvi ja hobi realiseerimine, millel noh, olgem ausad, on ka mõned sellised kasulikud kõrvalmõjud, et ristsõna koostamine võib olla töömälumäng, saab olla selline edukas hobi, kui asuda juba võistlema, kus võib tõesti saavutada sellist ka rahvusvahelist edu või tunnetada seda, seda sporditunnet, et võistlust et seal nagu kombineeruvad need erinevad kasulikud küljed. Kuidas jätta siis asju meelde, kuidas treenida ennast väga heaks mängijaks, eks see on jällegi harjutamise küsimus, et vähesed inimesed on sündinud suurepärase mäluga, eks ole, sealt ka need erinevused inimeste vahel. Sünnipärased on, kel on nagu loomupäraselt pisut parem mälu, kellel võib-olla kehvem, aga tippmälumängurid on ikkagi need, kes tõesti harjutavad ja treenivad, eks ole, kõige lihtsam, harjutamise treenimise Liis on lugeda hästi palju jälgida, mis toimub sinu ümber, olla uudishimulik, tahta teada, miks asjad on niimoodi, kust see sõna pärineb? Tänaval kaubasilti, kes see firma on, kust on ta asutatud kõik sellised aspektid ja siis neid selliseid meeldejätmise tehnikaid on ka mitmeid, võib üsna mehhaaniliselt pähe õppida asju ka tegelikult, mida rohkem lugeda, mida rohkem jälgida erinevaid asju, siis hakkavad tekkima sellised seosed, mis hõlbustavad asjade meeldejätmist, näiteks näed midagi uut. Seda on kohe võimalik seostada mingite varasemate teadmistega ja siis näiteks kui küsitakse seda küsimust, siis meelde, et ahaa, see oli ju seotud selle teise asjaga ja sealtkaudu näiteks tuleb meelde, et mis see siis uus asi oli. Seletage natukene lahti seda, et tuleb väga raske küsimus mälumängu ajal natuke seda Heureka moment, kuidas luua nii-öelda see sild, selle nii-öelda väljakutse ja siis selle teadmise vahel. Küsimus on erinevaid küsimusi, mis panustavadki väga selgelt fakti teadmisele, kes oli see mees, kes tegi tol aastal seda ja siis enamjaolt on küsimusele otsa vaadates teada, et kas sa tead seda asja või seal nagu fakt, mis ei ole sulle ette jäänud või ei ole sulle meelde jäänud, et mille puhul sa seda ei tea. Aga tõesti väga palju küsimus on ka selliseid, mis on nagu pigem vihjelised et kus saab hakata nii-öelda tuletama ja sealt tulebki see seosta võrgustik mängu, sa otsid sealt küsimusest mingisuguseid võtmesõnu võtmefraase, vaatad neid sõnastusi ja püüad veider, mis on sinna taha ära peidetud. Et sinna taha enamasti on peetud mingisugune seos mingisuguse tuntud asjaga läbi hammustad, siis jõuab nagu hoobilt kohale ka see, see õige vastus. Et noh, just selline seostatus, asjade omavahelised suhted on need, mis tuleb nagu aktiveerida. Mälumängu sellisele küsimusele otsa vaadates. Tegelikult, et see ongi see, see, see väga hea asi mälumängu juures, et enamus küsimusi ei ole sellised, et kas sa pead teadma seda fakti või sa ei pea sa tegelikult pead selle küsimuse aktiveerima päris paljud teistsuguseid teadmisi, mis tähendab aktiveerida erinevaid neid ajuvõrgustikke, et kusagil see vastus lõpuks välja kaevata. Tegelikult see tundub ka olevat nii-öelda viga ka spordis, et, et tundub, olevat selline vära positiivsete käitumisharjumuste juurde selles mõttes, et kui inimene ei maga piisavalt, kui inimene näiteks joob alkoholi liiga palju ega temast head mälumängurid ei saa. Et mis, mis on selline nii-öelda elu, stiililised otsuseid, et kui inimene, mõni kuulaja, meil näiteks otsustab mind tõesti huvitab? Ma tahan ma silmaringi laiendada, mis on need eeldused, mis on need tervislikud käitumisviisi, nendel, kas me oleme järginud? No eks need on täpselt needsamad, mida, mis tahes arst või elustiili soovitaja ütleb, et, et selleks, et et teha nagu mälumängu tipptasemel, tuleb ühelt poolt treenida aju tõesti lugeda palju, aga samas mitte unustada ennast raamatute ja arvuti taha vaid selle juures jälgida ka täiesti tasakaalustatud toitumine, mõõdukas, piisav füüsiline aktiivsus, tõesti hea uni. Et, et see on nagu mis tahes tippsportlase elu. Loomulikult, kes lihtsalt teeb seda nagu hobi korras selle jaoks ei olegi. Kui see saavutusvajadus ei ole nii suur, siis ei ole ka selle, selle nagu jälgimisnoh eluski jälgimise vajadus, nii suur inimene ei tee suurt numbrit sellest, et üks või teine asi talle mälumängu ajal meelde ei tule. Aga selline ütleme aju tervise huvides. Ka kogu keha tasakaalu silmaspidamine on alati hea mõte. Samas ütlesid kui me siin rääkisime ennem intervjuud, et see tulid mälumängus aru, et Eesti meistriks ja ennem öö oli väga kehva unega, aga ometi tuli positiivne tulemus oli võitjatunne. No eks ikka võita naati meeldiv ja, ja ma arvan, et, et noh, ongi, et siis üksiku juhtumiplaat on väga raske üldistada, et tõesti, kui on olnud kehv üsna magamata tunne, siis see ei tähenda seda, et aju kohe üldse ei tööta. Tegelikult võib-olla ikkagi siis võistluse olukorrast selline enese kokkuvõtmises sa võtad kõik need ressursid, mis seal kehas on, kasutavad ära ja ikkagi nagu õnnestub siis see tulemus sealt sealt välja saada. Pikaajalises plaanis loomulikult ma ei soovita kellelegi strateegiaks, et põllumajandusedu saavutamisel võti on see eelneval ööl nagu pidutseb pikalt või, või ei saa hästi magada, et nagu ehitanud pikas perspektiivis ikkagi on, on vajalik olla mõistlike terve. Kui ajutine nastik on sinu hobi, siis oma tööelus oled sa tegelenud ka teadusajakirjandusega ja kokku puutunud väga palju teadusuuringutega. Kas sa oled kokku puutunud ka uuringutega, kus väidetakse, et mälumängurlus aitab vältida dementsust, hoiab mälu teravana? Otseselt mälumängu kohta ei ole ma midagi sellist lugenud, sest mälu maininud kogu maailmas on ikkagi veel selline üsna kitsa harrastajaskonnaga valdkond, mida siis nagu ei lase, võib eraldi uurida, küll on selliseid uuringuid tehtud teistsuguse, niimoodi ajugümnastika kohta ristsõnade lahendamine, sudoku lahendamine, üldiselt sellised kognitiivsed ja mäluharjutused. Et neid on päris palju uuritud just tõepoolest selle eesmärgiga, et kas need kuidagi aitaksid ära hoida sellist dementsust edasi lükata need sümptomid ja seal päris palju uuringuid viitab, et see seos tõepoolest on olemas. Kui me hoiame oma aju aktiivsena, siis me suudame selliste vanadus trust ära hoida või vähemasti oluliselt edasi lükata, et ongi see, see lause, mida aju kohta ka tihti vastatakse, ongi see, et kui sa seda ei kasuta, siis sa jääd sellest ilma et seepärast ka paljudele pensionäride soovitataksegi tõstics ristsõna, Balzodokud päevas mingi tegevus, mis annab tööd nende ajuvõrgustikule, mis treenib seda mälu. Et need on nagu vaieldamatult kasulikud ja, ja see ei pea sugugi olema mälumäng olema ristsõnad tegelikult ka laulukooris käimine, laulusõnade pähe õppimine, tantsusammude pähe õppimine, mingisuguste uute kudumisvõtete või mustrite õppimine. Mis tahes uue õppimine on see, mis hoiab aju aktiivsena ja säästab neid võrgust. Aitäh ja tegelikult ju tegeleda ka mälumängur ka seal kõrval ka mingite muude erialadega valdkondadega, huvivaldkondadega, siis tuleb ka teadmise juurde, mida saab rakendada mälumängus. Kahtlemata, et ütleme, mälumäng, ütleme, lai silmaring ei ole ju kunagi mitte millestki kahju. Kahjuks siiski pole aga tõendeid, et aju treenimise mängud ja viktoriinid täidaksid neile pandud ootusi. Küll aga on see väga tore meelelahutus, mis kahju ei tee. Nii et mälu mängige rõõmuga. Samas on olemas muud tegevused ja elustiili valikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Üks selline on muusika õppimine. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele. Pillimängimine on mitmekülgne ja keerukas tegevus, mis hõlmab nägemist, kuulmist ja kompamist, samuti peenmotoorseid liigutusi ning sellisel tegevusel võib olla pikaajaline mõju meie ajule. Võib kõlada ootamatult, kuid ka saunas käimine võib kõrge eani säilitada vaimuerksust. Ida-Soome ülikoolis uuriti 20 aasta jooksul enam kui 2000 mehe saunas käimise harjumusi. Mehed jagati analüüsiks kolme rühma. Nendeks, kes käisid saunas kord nädalas nendeks, kes tegid seda kaks-kolm korda nädalas ja nendeks, kes käisid saunas üle nelja korra nädalas. Selgus, et suurematel Saunetajatel oli risk haigestuda dementsusesse tervelt 66 protsenti väiksem kui ainult kord nädalas saunas käinutel. Üldiselt parandavad mälu need tegevused, kus on omavahel seotud vaimne ja füüsiline tegevus. Selleks võib olla näiteks seltskonnatants või orienteerumine, kus korraga tuleb kasutada nii pead kui jalgu. Pimine nagu me eelmises saates teame, on kasulik igas vormis tantsige, mängige pilli, sööge tervislikult, käige saunas. Aga on veel üks asi, mis neist kõigist on veel palju lihtsam, odavam ja ehk isegi magusam. Aga me kipume seda alahindama, ära unustama. Mis see on, sellest räägib teile kohe ajuteadlane Jaan Aru. Lexus kimbutab üha rohkem ja üha varem kuuldavasti Lääne ühiskonnas elavaid inimesi meil kõik mis ta valmistus põhjustel ja sa saad teha, et olla meeleergas. Neid teooriaid muidugi on palju, mis dementsust põhjustav ja ka igasugu ravivõimalusi muidugi pakutakse igal pool 1000, aga nüüd, kui üritada nagu anda seda, mis oleks võib-olla kõige tähtsam ja samas kõige nagu alahinnatum nipp meelde ärksana hoidmisel, siis see on uni. Magamine jah, et meie ühiskonnas on nagu järjest enam seda, et inimesed ütlevad, et ma uhkustab magama öösel ainult viis tundi ja ma teen nii palju tööd ära ja et see on nagu selline asi, millega kiidelda. Aga tegelikult, kui me vaatame nagu tuhandeid teadustulemusi selle kohta, siis on üsna selge, et selleks, et olla edukas, heatujuline ja õnnelik, selleks on vaja hästi magada nii noortele inimestele kui ka vanadel inimestel ja tulles dementsuse juurde, siis on ka viimastel aastatel leitud üsna tugev seos selle vahel, et need vanemad inimesed, kes halvemini magavat, neil on ka suurem risk jääda dimentsuses. See on küll selle teema, mida ei ole veel nagu väga põhjalikult uuritud, aga need esimesed tulemused on küllaltki veenvad selle kohta, et, et seal on seos ja tüldiselt uni ja unepanus on. Rologinud nii, et millised need tulemused on prantslased, kui halvasti nende meetmete Ma arvan, et üks asi, mis oli teada juba pikalt, on see, et inimestel, kellel on dementsus näiteks Alzheimer, magavad halvasti aga siin on nagu raske arvutada, kumba pidi see seos jookseb, et võib-olla on nii, et kuna tal Al sajevel, siis seetõttu ta magab halvasti, aga on võimalik ka teistpidi, eks, et seetõttu, et ta magab halvasti, tal on Altžeimer ja silmitses viimaste aastate uurimused, on näidanud, et tõesti on võimalik ennustada inimeste une pikkuse ja une sügavuse põhjal seda, kas inimene mitu aastat hiljem jääb Altžeimer sisse või ei on võimalik vaadata seoseid Alzheimeri ja une sügavuse vahel näiteks. Ja siis nagu te teate, Altžeimer näiteks on siis seotud sellega, et ajus on teatud valgud, mis on toksilised ja mis siis hävitavad närvirakke teatud ajupiirkondades. Sest näidatud, et nende valkude lagu kogunemine teatud ajupiirkondades on vahetult seotud une kvaliteedi, une kvaliteedi halvenemisega. Aga mis meie ajus toimub, kui on mõni, miks ta hea on meie meie meeleerksusele? Et vanasti, nagu arvati, et uni on midagi taoliselt, aju lihtsalt lülitatakse välja, midagi seda eriti ei toimu, aga nüüd me teame päris hästi, et une ajal toimuvad ajus esiteks sellised tööd, mida võiks kutsuda sanitaartöödeks. Puhastustööde aju puhastatakse näiteks igasugustest tuksi teistest ainetest ja nii edasi, aga teiselt poolt une ajal toimuvad ka teised protsessi südamest seoksime pigem loomingulisega näiteks mälu, sisude ümbermõtestamine ja mälu, sisude teadmiste ümberstruktureerimine ahjus. Ja, ja selle põhjal ka, et hommikul hästi maganud teote kreatiivselt suudate tulla uudsete lahenduste peale. Ja nüüd mõelge, kui paradoksaalne see on siis, et need inimesed, kes tahavad töös edukad olla nad tegelikult on siis vähendavad und. Võiks öelda, et nädal kauem teevad tööd mõttetult. Samas kui nad hästi magaksid, siis see, mis nad selle omad sama lüli lühikese tööajaga ära teeks, oleks tunduvalt efektiivsem, tunduvalt parem. Vähemalt see on see, mida teadus meile üsna kindlalt ütleb. Aga milline on hea, oli kvaliteetne uni, kas on mõõdetav tundides magatud tundides või selles sügavuses nii-öelda? Natukene mõne mõlemas, et hea uni on see, kui Teie, ükskõik milline kuulaja magab, siis umbes umbes seitse kuni üheksa tundi keskmiselt kaheksa tundi, nii et öösel üles järka, nii et ta jääb hästi magama. Ja nii et hommikul on välja puhanud. Seal on üks, üks üsna laialt levinud ka müüt, et vanemad inimesed näiteks peavad vähe magamas mõtest võivadki kuus või viis tundi magada, aga ei tegelikult ka vanemate inimeste unevajadus on kaheksa tundi. Muidugi lastel ja puberteedi eas noortel on sõrmevajutus, seal suurus. Oleneb teismelisest, aga mina isiklikult arvan, et meie PISA testide tulemused oleksid veelgi paremad, kui teismelised saaksid saaksid magada kasvõi pool tundi või tund aega rohkem. Lihtsalt selleks, et midagi uut õppida on tarvis seda uld eelmisel ööl, sest uni ta nagu, nagu öeldud, ta ta kohendab neid mälu sisuseid, seda oleks õppinud ja ta paneb meid, nagu ta teeb sama sanitaartöid ja teeb seega selle aju uuesti nagu paneb sellisesse seisundisse, kus ta on valmis uut asja õppima. Samas, kui on väsinud unede privatsiooni saju ajutiselt unis haigutab siis põhimõtteliselt ta ei õpi mitte midagi. Seega seal ajaraiskamine nii õpetajale kui ka õpilasele. Tahad siis selle kohta võib ka endale laadida alla mingisuguseid äppe, aga üldiselt. Üldiselt on jah, lihtne on see, kui te jääte hästi magama, Te öösel üles ei ärka ja hommikul olete välja puhanud, siis on kõik korras, mingi äpi vaatamine tekitab ainult rohkem stressi. Aga kui teil on öösel mitu korda ärkate ülesse võid, ei jää hästi magama või hommikute väga unine, siis tasub hakata mõtlema natuke, milles see probleem on, et kuidas seda probleemi lahendada. Ja kui teil on seda tõesti, te magate ainult viis-kuus tundi ja oleme uhked selle üle. Üsna kindlalt öelda, et te ei ela 100 aastaseks. Et unekvaliteedil ja eluea pikkusele on väga kindel seos. Millal sa võid välja tulla praegu noorena olin ju isegi olla sellega uhkelt, ma, ma pean nii vähe. Millal sa pead maksma, kui nad käterdamaks murule? Nüüd, kui te ma ütlengi, et vähemalt praegu on juba seos selle vahel, et kui vähede magate ja, ja kas jääte Alselmerisse, nii et see tundub päris korralik karistus. Ja teine asi on see, et, et okei, siin me räägime, noh, et see, see võib-olla tabab teid siis paarikümne aasta pärast, eks. Aga, aga tegelikult, kui te vähe magate, siis sellel järgmisel päeval Te olete halvem inimene, te olete vastikum, inimene, test suudate vähem õppida loote vähem originaalseid mõtteid, nii et selles suhtes maksab kätte järgmisel päeval. Paljudes suurkorporatsioonides ka lubatakse päevasel ajal tukastada ja kui nüüd inimene näiteks teeb väga aktiivset mõttetööd siis natukene oma ajule raske ja siis sel hetkel, kui ta tunneb, et ta tõesti väsinud sellel hetkel oleks tõesti parem tehase Kümneminutiline 15 minutiline uinak. Hovena mitte võtta kohvi, vaid tehakse power. Minu soovitus on küll, et kuidas suudate endal ühe või kaks kohvipausi päevas selle asemel hoopis tukkumis paus ja siis te näete, et tegelikult see mõjub teile paremini. Noh, see ongi jällegi meie, see töökultuur, eks, et inimesed, kes töö järel magavad, vaadatakse halvasti nende peale, eks. Aga ma loodan, et see ka muutub ja nagu, et üha enam ongi võimalik natukene magada ka töö ajal, kui, kui, kui teil on vist tähtsate päevade, eks, sest et uni on selline imerohi, mille sarnast ei ole. Kuidas ütelda elulisusest neurogeneratiivsed Haixi töötajad? Et see on selle jaoks huvitav müüt, mille, mida me ka mõistame, sest inimestel, kellel on dementsus, nende mälu tunduvalt halvem, eks, ja siis on loogiline mõelda, et olgu, kui ma treenin mälu siis ma lahendan selle probleemi. Aga tegelikult see nii ei ole. Et kui te näiteks mängite sudokud eesmärgiga, et saaksite parema vaimse võimekuse või parema mälu siis tegelikult te saate lihtsalt paremaks, sudoku mängijaks on kõik, mitte midagi muud. Te saate paremaks sudoku mängijaks, kui te olete endale alla laadinud kalli äpi teie telefoni mis teip peaks kognitiivset treenima, siis te saate paremaks nendes mängudes, mida sead kasutab, aga mitte milleski muus. See tundub, et see probleem on selles, et inimesed üritavad ravida nagu sümptomid, mis on siis mälu halvenemine ka tegelikult peaks üritama ravima, ravida põhjust. Ja põhjus on tihtipeale hoopiski see, tulles tõesti tagasi meie juurde, et inimesed magalad liiga vähe või magavad liiga vähe, enne mälu halveneb, nad ei mäleta nii hästi. Ja siis ei ole mõtet tegeleda mälu treenimisega, kui peaks tegelikult tegelema lihtsalt põhjusega selle unega. Jah, jah, ja see ongi see üks probleem, millest tänapäeva ühiskonnas hästi paljud inimesed ei suuda õhtul magama jääda. Niisiis arvatakse, et mul on uneprobleemid magalalise probleemid ja siis on meil ühiskonnas inimestel esimene reaktsioon arsti juurde küsida. Unerohte, ja kõige suurem probleem on see, et selle asemel, et arstid selgitaksid, mis, millest see probleem tegelikult on nad kirjutavadki Medule rohud. Mis sest, et on väga hästi teada. Teadus on korduvalt näidanud, et unerohud ei aita paremini magada. Kui me teeme katse, kus me anname lihtsalt unerohu või anname siis suhkrutableti aga inimestele ütlema, et seal unerohi siis unerohi päris unerohi ei aita paremini magada. Ja kuidas siis kuidas siis jääda paremini magada, millest see probleem? Mida teha sai? Tegelikult on paar väga lihtsat nippi, mis, mis aitavad siis und parandada ja mis aitavad paremini magama jääda. Esiteks on hea, umbes pool tundi enne magamajäämise aega mitte vaadata enam nutiseadmeid, mitte vaadata telekat. Võite lugeda. Võite muusikat kuulata. Need on ju ka ikkagi kuidagi ajus. Aga nad on natukene teistmoodi, et on, on probleemid, mis, mis tulevad ainult LED-ekraanidelt millest sa ei taha praegu laskuda, täpselt, mis on, aga et aga, aga mõte on selles, et, et ekraanidel on oma oma probleem. Seda ekraaniaega vähendada üks pooltund enne magamaminekut. Teine asi ja mis veel tähtsam, te tahate iga päev magama minna umbes samal ajal? No ma juba kujutan ette, kuidas osad raadiokuulajad praegu silmi pööritanud, reedel ja laupäeval, ma tahan peol käia, keegi, noh, mina lihtsalt ajuteadlasena ütlen teile, et kui te suudate iga päev seda rütmi hoida, et iga päev lähete samal ajal magama siis te tegelikult olete oma töös edukamad lihtsalt paremat inimest, aga okei, kui tahate peol käia, te võite ikka peol käia, see mina seda ei saa keelata, eks. Aga, aga et see on väga tähtis, et umbes samal lähete magama, sest siis aju juba teab, oskab ette valmistada, sellel ajal peaks üritama nagu unerežiimile minna, eks. Ja, ja siis, kui teil on ekraani pool tundi enne seda kinni, siis võiksite ka tulesid vähendada oma toas, sellepärast et tuled hoiavad mind üleval. Tuba võiks olla natukene pigem jahedam, neid võib akna lahti teha, eks, sest meie aju jääb hästi magama, kui ta pime ja jahe. Ja siis, kui tõenäoliselt tehtud voodisse lähed, saab olema lihtne reegel, et te ei mõtte seal töömõtteid. Sellepärast et töömõtted hoiavad aju üleval. See on nii lihtne, ongi. Töömõtted suudavad lihtsalt aju unekeskuste tööd alla suruda, mis tähendab, et efektiivselt lükata und kogu aeg edasi. Ja see, see reegel on iseenesest väga raske ja tüütu, aga ma isiklikult näiteks on läinud, kuidas see tõesti aitab. Et sellel hetkel, kui mu siis lihtsalt tuleb pähe seal voodis silmad kinni, teki all olles see töö mõtte vaesekestel silmad lahti. Või siis täitsa korraks tõuse püsti, aga näiteks silma lahti tegemisest piisab, et ma ütlen endale, okei, ma tabasin ära, mul oli töö, mõte, laste ainult minna. Sparavastasemadki. Paju teadlasena te ütlete seda, et ülejäänud ei ole vajalik. Läks isegi mitte ei ole, ainult et nad ei ole vajalikud, vaid nad on lausa halvab nad karuteene. Kui me mõõdame katses laboris vaatame laste, laseme inimestel magada, siis on näha, et, et need inimesed, kes võtavad unerohtu, nad tegelikult ei maga paremini. Aga nad on võtnud selle rohu siis, kui te tahate muld parandada. Katsetage neid lihtsaid nippe. See sõnum, mida ma ütlen, on see, et kui te teete päeval midagi rasket, midagi uut, üritate midagi näiteks midagi originaalset välja mõelda, siis Teie tugev abimees on Uly seedee magate. Sest siis teie slaagile magate teie ajus tegelikult aktiivne tööline teadmiste ümber, mida te üritate võib-olla koguda järgmistel päevadel paremas vormis ja võib-olla näete ka neid lahendusi, mida teemile päevinäinud nii päevast, päeva, kuust kuusse, nii tegelikult need tulemused tulevad ja teadustöö viitab, et see tõesti on nii siin nagu ei ole midagi nagu kahel. Ja siis muidugi, selle kõrval on mälu ja normaalne õppimine ja selle jaoks on vaimu EKRE jaoks on tarvis tervislikult toituda ja tervislikult elada, ka teha vahepeal aeroobset treeningut natukene joosta või rattaga sõita, eks. Aga mina ei keskendu nendele teemadele eelkõige seetõttu, et seda me kõik teame. On ju inimesed teavad, et tuleb tervislikult toituda, seda selle järgi, mida restoranide menüüdes pakuvad, et inimesed on teadlikud tervislikust toitumisest, teadlikud tervislikust eluviisist. Üllataval kombel siis nad lähevad, on ju, on kaua üleval nutiseadmes ja nad ei ole teadlikud sellest, et tervisliku eluviisi aluseks on tegelikult hea on nii et sellest tervislikust toitumisest ja tervislikust jooksmisest tiival nii palju kasu kui te tegelikult ei maga. Seal, nii lihtne asi, mis me kuidagi oleme ära unustanud ja seetõttu tulebki sellest lihtsalt rohkem rääkida, et inimesed oleksid sellest teadlikud. Aga kas mälu treenimine ongi päris asi, kas on saanud vähemalt veeta nagu sulgi oma tegevusega? On väga suur, väga suur soov oma mälu paremaks treenida, muidugi muidugi muidugi, et kui kellelgi on tõesti see spetsiifiline soov näiteks suuta meelde jätta 50 numbrit järjest, mis talle öeldakse, siis palun väga, te saate treenida, teie aju on selles suhtes võimalus, et te saate sellist asja treenida, aga lihtsalt see ideedest paremaks inimeseks see lihtsalt. See see Hoiede metsast ära vibradises mõnel peol saate kedagi üllatada sellega too, ütle mulle nüüd järjest 25 numbrit, tema ütelnud sulle tagasi, päris äge, eks, aga mitte mingit muud kasu sellest ei ole. Meie aju on plastiline, me suudame kõike treenida, mis me tahame rõõmsast mõtlema, et see aeg, mis veel on oma aju treenimiseks, seda kasutaksime nagu otstarbekalt, et kui me juba oleme tööinimene ja meie töö on midagi välja mõeldud, siis selle asemel et üritada enda seda mälumahtu laiendada. Me panemegi oma ressurssi mõtteressursse sellesse, et me teeksime innovatsioonid, mõtleksime välja midagi uut, eks. Aga kellel on vaba aega? Palun väga, et neid asju on võimalik, inimese aju on, on plastiline ja kõik on võimalik õppida. Aga seekord oli see küsimus. Kas neuroteadlased on leidnud ka unega saladuseni? Jah, et see on huvitav, huvitav ja tähtis küsimus, eks sellepärast, et suur osa 20.-st sajandist me oleme selle arvamuse all olnud, et unenäod siis esindavad mingeid salajasi tunge või siis allasurutud mõtteid sihukeste tänu Sigmund Freudi teooriatele. Aga kui nüüd vaatame teadust, siis on üsna selge, et unenäod kajastavad meie argielu probleeme, nad ilmselt natukene peegeldava seda mälu, sisude teisendamise ja ümbertöötlemise protsessi, mis toimub une ajal. Nad kajastavad seda, kuidas meie aju üritab nagu emotsionaalsete mälu sisudega toime tulla ja nii edasi. Aga suures osas mul on veel lahtine, kas unenägudel on mingi suurem funktsioon. Aga me teame, et unenägudel ei pea otsima unenägudele mingit tõlgendust kellelgi spetsialisti juures, et nii see ei tööta, et ainus inimene, kes oma unenägusi natukenegi tõlgendada oskab, olete te ise Teppatesse tegema. Eelnevate kogemuste valguses. Aga kas see, ma mäletan unenägu ja ma näen, et see tähendab seda, et magasin hästi. Ei, see ei ole, sime ilmtingimata hea indikaator tegelikult tihti see tähendab hoopis seda, et teie äratuskell tuleb siis sel hetkel kui te näete veel unenägu, seetõttu teil on seal nagu meeles, see tähendab, et võib-olla teie äratuskell peaks tulema hiljem tegelikult. Et ideaalses olukorras märkame üles peaaegu ise ja kuna see unenägudes faas on juba möödunud, siis me oma unenägusid ei mäleta. Aga otseselt ma arvan, et keegi selle pärast muretsema ei pea, et kui te hommikul just äratuskell heliseb, mängite veel unenägu, siis pigem nautige seda, kirjutage üles võib-olla sellepärast, et kahjuks osa inimesi, kes, nagu nad kunagi mäletagi, ühtegi unenägu, eks, et see, ma arvan, et unenäod on vahvad elamused. Et võib seda ka nautida või positiivsena võtta, kuid unenägusid, hommikune peamine sõnum sellest kogu sellest jutust on see, et me kulutame kõvasti raha tervislikule toitumisele treeningutele ja nii edasi, aga tegelikult uni on selline lihtne baasasi, mida me saame ise paremaks sättida, lihtsalt sättides under. Under natukene oma seda igapäevast graafikut minnes magama natuke varem ja nii edasi, siis on täiesti tasuta kõik täitsa tasuta, see kõlab nagu täitsa nagu. Mõelge, kui ma ütleks mingi ravimi kohta nii, et see ravi ta parandab, teie mälu parandab teie meeleolu. Ta parandab seda, kui tähelepanelik te olete, kui loote olete? Tähendab väga, täpselt täpselt, see aitab teil aegaadee kaalu hoida vanemalt, eks. Ja see kõik on tasuta, siis see kõlaks uskmatute, eks, aga selline asi on olemas, selle nimeks on uni, nii et palun kui te tahate tervislikult elada, hästi elada üle sajaaastasest, palun magage hästi. Karbivad ano, suudad sa käiga, meil arvasid, suudad, Jabrayil? Arvasid täna lõbuks armastavat veel. Arvasid ära, ei. Väsinud ära ta ei kuiva, rajab väsinud, käed. Kuivad, ajab välja juba täna. Tuima näoga pääsuga näinud. Olin õlad, kauba epa, käisin laagerdatud Väi arrosega, täna olen puhanud, Ma arvasin. Tuima näoga siin juba täna oli uimane. Uimane ja väsinud täna lina ei kuivanud. Arvestades nende eile peol valutas pea, arvasid, et oma tööd ei täi. Arvasin täna oleme leiba seal ja arvasin ära ei kuiva rajaga siin juba täna oli uimane. Uimane. Uimane. Arvuti välja eile siis ka eto meie vahele. Miks jäi seinale pannud eestlaste arv ka? Arvasin? Tänagi räim. Iroonilisel kombel enne tänast saadet istusin ma öö otsa üleval, sest kõigepealt hakkas tänaval tööle üks autoalarm. Ja siis läks paar maja edasi tööle. Signalisatsioon. Kui see läbi sai, hakkas jälle auto lärm pihta. Ja nii vestlesid kaks sireeni omavahel terve öö. Katsu sa siis niiviisi isegi töömõtteid mõelda, mis muidu minu und oleks häirinud. Üleüldse on minu suguvõsa naisperel kombeks just enne magamaminekut peast läbi lasta kõik käsilolevat murettekitavad asjad. Ja sel viisil võib rahulik magama jäämine edasi lükkuda lausa tunda. Ehk tuleb see teilegi tuttav ette. Eestlaste keskmine uneaeg on seitse tundi ja 36 minutit. Siiski vaevavad uneprobleemid ligi kolmandikku eestlastest ning suurema tõenäosusega lausa kaks korda sagedamini esineb unehäireid just naistel. Teadlaste sõnul on see seotud naiste elukestva hooldaja rolliga. Esmalt tuleb hoolitseda oma laste ning hiljem haigete vanemate pereliikmete eest. Lisaks võivad und mõjutada psühholoogilised tegurid. Näiteks on naistel suurem tõenäosus langeda depressiooni südame-veresoonkonna haigustesse ning hiljem kaltsaimerisse, millel omakorda ongi seos unehäiretega. Unetuse mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusega leidsid Rootsi Uppsala ülikooli teadlased. Katse esimeses osas väsitanud vabatahtlikel katsealustel kenasti kaheksa tundi magada. Katse teises osas hästi neil olla öö otsa üleval. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis, ootamatud muutused veres tõusis erakordselt kõrgele teatud närvikoevalkude tase. Seega muudab üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused. Lihtsalt võibki öelda, et üks magamata öö võrdub peapõrutusega ja see omakorda kiirendab närvisüsteemi, taastuvate haiguste teket. Ma kordan veel kord, et hullemini kui viiruslik gripp hakkab meid kummitama unetus tõbi. Punetus kaasneb närvilikus üldfüüsiline kurnatus, mis ühiskonna terve liikme võivad muuta passiivseks ja loiuks. Või vastupidi, unetu käitumises hakkavad ilmnema hüsteeriliselt neuroloogilised nähud, millega pahatihti kaasneb mälus tegevuse taandareng. Kaunetute söögiisuga ei ole kõik korras. Neid iseloomustab söögini täielik puudumine, taltsutamatu haprus, ebaterve õhkkond perekonnas põhjustab laste õppeedukuse järsud langused, unetute abikaasad lahkuvad nende juurest ei muutuvad lihtsalt unistaks. Mis aga kõige tähtsam, selle tulemusena kahaneb märgatavalt unetute suutlikkus sooritada edukalt vastutusrikkaid, tööoperatsioone või töökohal. Kiirustage, seltsimehed, unetud. Kiirustage. Neile, kel pole võimalik kiirustada unetuse ravi sanatooriumis, seal on meil paar lihtsat nõuannet. Kas te olete üks neist, kes vähkleb õhtu Lunetuna voodis ja laseb peast läbi kõiki tegemata asju ja konfliktseid olukordi? Paar soovitust. Meie ajul on komme kasutada sissetöötatud mõttemustreid. Näiteks kui oleme kokku puutunud mingi negatiivse olukorraga, tuletab aju kohe meelde ka kõigi eelnevad sarnased olukorrad ja nii tekivad sundmõtted, enamasti negatiivsed sundmõtted. Õnneks on ajule võimalik vingerpussi mängida positiivsete mõtetega. Nimetagem seda rõõmsate mälestuste päevikuks. See käib nii, et panete viimase asjana voodis kirja kõik päeva jooksul rõõmu valmistanud asjad. See võimaldab ajul välja töötada positiivseid mõttemustreid. Aga oletame, et teil on siiski stressirohke aeg. Tööd on palju ja kohustused ei lase uinuda. Selge on see, et kui tegemist ootab palju asju, siis ühe ööga ja voodis vedeledes teeneid ju ometi ära ei tee. Seega on mõistlikum magada või tõusta hoopis üles ja teha nimekiri kõigist neist asjadest, mis tegemist ootavad. See annab ajule signaali, et te olete vähemalt midagi ära teinud. Kuna juba vanarahvas teadis, et hommik on õhtust targem, siis targem ongi asuda hommikul tööle, kuid enne seda mõnusasti magada. Aga mõnikord ei olegi tegu lihtsalt tegemata töödega on hoopis mingi konfliktne olukord, mis vajab lahendamist. Selle asemel, et lasta oma ajul negatiivset olukorda järjest ja järjest läbi mängida tasub tõusta voodist üles ja see olukord enda jaoks ausalt lahti kirjutada. Probleem paberil on alati parem kui probleem teie peas. Ja kui see ka ei aita, siis tasub kuulata seda rõõmsat muusikapala, sest te pole ainsad unetud. Mida tänasest saatest kaasa võtta? Naljatledes võib öelda, et magage 100 aastani korralikult välja. Pikaealisus, eks, nagu me teame, on vaja liikuda ja tervislikult toituda. Aga millegipärast kipume magamist kui üht eluks olulisemat asja ära unustama. Ärge uhkustage, et ei maganud ja tegite selle asemel tööd või pidutsesite. See pole popp ega tervislik. Aga ometi saab teha veel tervet rida asju, et aju tervena hoida ja dementsust eemale peletada. Andke oma ajule võimalus trenni teha. Aju on mõtlev organ, andke siis talle võimalust mõelda. Alustuseks mõelge läbi, kas teie aju tegeleb ikka ainult oluliste asjadega. Kas kõik info, mida te päeva jooksul saite, on ikka vajalik? Kui ebavajalik on liiga palju, tehke oma ajus suurpuhastus. Visake teadlikult kõrvale, tuv jätkaallas oluline. Mõelge näiteks täna õhtul enne magamajäämist läbi kogu see uus info, mille saite siit saatest. Siin oli ju päris palju olulist, kas pole. Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Ahja saate alguses küsisime teilt kolm mälumängu küsimust. Vastused neile on siin. Esimene vastus, Eesti päritolu psühholoog, kes esimesena kirjeldas inimese mälu, eri süsteeme episoodiliste semantilist mälu oli Endel Tulving teine vastus 1848. aastal Ameerika raudteetöölise Finejaskeegiga juhtunu, tänu millele on tema lugu tänapäeval sees. Pea kõigis neuroteaduse õpikutes oli järgmine. Tema aju otsmikusagara läbistas metallvarras, mille tõttu muutus mehe iseloom. Ja kolmas vastus see loom, kelle järgi on saanud nime aju, osa hipo campus ning mis salvestab mälestusi ning hoolitseb ruumi mälu eest on meri hobuke. Selle saate teemade edasiarendusi saab lugeda ERRi teadusportaalist novaator, kust leiate ka taskuhäälingu, et saade endaga kõikjale kaasa võtta. On lõppenud. Ja Valga. Ei mingit raha, ei mingit Rama puuni, tuul rutuga, et ma, aga ma katta oma tekiga räänsi, moos, must läheks, olen homme paare. Kui oli neile olen hom, aare kui hoolinud olen hom aare, kui oli neil, olen aare. Kui olin Uni tuule rutuga, et ma, ma kata oma tekiga, et see must läheks, olen homme juba. Kui oli, neile. Olen homme. Kui olin. Olen homme. Kui oli neil olen homme kui hoolinud Olen homme. Kui oli neil olen hom. Kui olid? Olen vam. Kui oli näinud?