Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad, 90.-te eesti muusikast pajatav saatesari on jõudnud oma viimase saateni järjekorranumbriga 18. Mina olen Taavi Libe. 90.-te muusikat võib armastada, vihata, sellesse kinni jääda või seda eitada. Toona publikuedu nautinud artistide ja laulukirjutajate hulgast võib leida kõiki mainitud seisukohti. Tänase saate peategelaste saatus on omapärane. Nad on naisartistid, kes on oma eluga liikunud küll edasi, kuid kes avalikkuse jaoks seostuvad esmapilgul siiski tüdrukutena 90.-test. Isegi nüüd, kui tegemist on küpsete naisterahvastega. Eesti naisartistidest defineerib üheksakümnendaid kõige stiilipuhtamalt ilmselt nüansi läinud sajandi lõpukümnendi muusika tõeline seksisümbol, kes erinevalt paljudest plikaohtu neiudest oli muusikataeva tippu tõustes 30. eluaasta lävel. Muusikast mööda minna oleks nüansile olnud ilmselt võimatu. Tema isa on armastatud muusik Lembit ja ema Els Himma. See oli nagu nii loomulik, et muusikali nagu igapäevaelu osa perekonnas meil, kuna ema tegeles muusikaga laulmisega ja isa täpselt samamoodi. New York Estant, eks ma selles kasvasin, aga muidugi mitte sellise muusika kerge muusika tegelikult. Et väga palju, nagu sai kuulatud just klassikalist muusikat, see oli põhiline ema korraldas meile igal õhtul selliseid klassikalise muusika kuulamise tunde. Et üks mu lemmikuid oligi kunagi šopäen, näiteks alguses ma ei mäleta, kui vana ma olin, võisin võib-olla üheksa, 10 alla ja noh, džässmuusikat ka muidugi hästi palju. Aga siis ise ma mäletan, et minu jaoks vist hakkas kõik sellest, kui kui isa pidi esitama mingisuguseid repertuaari aruandeid. Ja siis ma hakkasin kirjutama talle neid. Ja siis hakkasime talle laulusõnu maha kirjutama. Tekste tähendab, et tuli mingi välismaa lugu, näiteks populaarne ja temal oli vaja seda oma ansambliga ära teha, näiteks Viru hotellis, eks ole, töötas ka teisel oli orkestri juht ja siis ma hakkasin talle neid sõnu mahagi tekste maha kirjutama erinevates keeltes. Ise muidugi, oskamata neid väga põhjalikult. Et siis ma arvan, ma olin 12 kuskil, et noh, inglise keelt natuke soome keelt, ma muidugi rääkisin vene keelt. Aga siis ma hakkasin kirjutama ka itaalia keelt keeles maha ja prantsuse keeles ma kuulmise järgi. Sealt hakkas nagu. Ja siis hakkasin vaikselt ise laulma, sae nii, et keegi ei teadnudki midagi, aga ainult ajas veel tagasi minna, siis meil oli selline tore maakoht Kesk-Eestis ja siis talu ja seal me siis veetsime tegelikult kõik suved lapsepõlve, siis seal me korraldasime ikka vanematele igasuguseid soovisid, et kuna meie lemmik oli Beachis tähendab minu õde kaks täditütart, siis me võtsime ema, kostüümid, kingad selle sõu jaoks on jah, ja siis seadsime ise tantsud. Soomest oli saadetud meile ka testid ja siis müüsime pileteid, rehetoas oli siis meil toolid pandud ja siis me esinesime vanematele vanavanematele, et sellised episoodid elust, aga jah, et harjutama niimoodi sihipärasemalt hakkasin ma ilmselt 15 kuskil. Aga siis oli see väga niisama lihtsalt, et, et mul ei olnud mingit kindlat, 100 protsenti soovi, et ma just seda sooviksin elus teha, et seda nagu ei olnud. See salvestus pärineb aastast 1988. Kuinantsi kuulus ansamblisse paraad, mille eestvedaja oli Külli Katrescen, kes muide selle sajandi alguses pani kokku mobiilile helistamise lauluga tuntust kogunud varateismeliste tüdrukutebändi Ice Cream, kus laulis juba näen tütar. Ansambel paraad aga väga pikalt ei kestnud. Natsi jõudis esineda veel Mainori tantsutrupiga ja põgusalt laulda ka laeval, kui tema poole pöördusid juba vanad tuttavad Kotkas-Paulus Laisaar, kes otsisid tuukrid stardi kõrvale teist projekti, millesse panustada nüanssi ei kahelnud. Mis sa mõte minust tegelikult oli olemas, et ma tahtsingi ainult tantsumuusikat teha, tegelikult ma mõtlesin, et kui ma üldse teen midagi, siis see on see tantsumuusika ja noh, kuna mu Mainori grupp trupiga koos tegin ka sellist tantsulist mulle ma ei mõelnud hetkekski, tegelikult ma teadsin, et seda on vaja teha ja ma tahan seda teha. 94, novembris olin, ma olin ma laeva peal, aga ennem seda ma olin just jõudnud sisse laulda esimese loomul luba. Ja siis ma tulin laevalt maha ja siis seda mängite, siis ta oli aasta mingi lugude edetabelis vist isegi ma ei mäleta mitmendal kohal. Siis me tegime need ülejäänud loodust hellalt, hoia mind, sest see oli mu lemmiklugu tegelikult maha, et tol ajal ja siis ma hirmsasti tahtsin seda. Ameeriklanna Taylor teeni 1987. aastal ilmunud lugu tellituma. Mart jõudis USA singlimüügitabelis toona seitsmendale kohale. Lugu on arvukalt kõverdatud ja on kummaline kokkusattumus, et 1995. aastal ehk samal ajal kui sündistantsi hellalt hoia mind tegi Taylor, teen ka ise loost tantsu remiksi. Esimene esinemine oli siis 95. aastal. Ma pakun välja, et mingi kuuendal märtsil vist alles siis oli mingi kuus lugu vist või seitse lugu, see on kuidagi jah, kirkalt meelased minestus tahtis peale tulla enne lavale minekut siis tantsijatega, seal rahustasime 11. Et kõik läheb hästi ja nii ja naa. Ma täitsa tudisesin üleni, ma ütlen ausalt, selline hirm oli jube lihtsalt. Aga noh, see läks oluliselt vähemaks peale teist-kolmandat lugu, siis oli juba parem. Kuivõrd orgaaniliselt kogu see stilistika tuli või see oli ka selline kontseptsioon, mida pikalt nagu paika pandi Orgaaniliselt vist noh, nii ei saa öelda, et eks tal ikka valmis mõeldud ehet tegime mõned lood jälle juurde ja siis tulid ju need suvetuurid ja esimene oli vist juunikuus ja siis oli augustis Suvest Suveni ja topeltlöök. Et nendest on muidugi eredad mälestused, et et loomulikult selles protsessis olles ja tööd tehes koos tantsijatega ja stuudio vahet käies ja nii edasi, et siis ma ei mõelnud nagu hetkekski tegelikult selle peale, et et mis, mis sellest välja võib tulla tekib nagu üleöö kuulsus, võiks öelda isegi ja tuntus ja et inimesed tulevad nii massiliselt kontserditel seda mõtet lihtsalt tundsime, me peame tegema, nautisime seda protsessi 100-ga 1000-ga. Ja et see oligi seal asja võlu ja siis, kui me nägime, et kuhu see kõik viib, et noh, see oli nii müstiline, et ma siiamaani mõtlen. Hetkel tundub lausa uskumatu Kiire populaarsus tähendused 1995. aasta raadio kahe aastahiti tabelis oli 30 parema seas koguni viis näedsi lugu, edukaim, keegi teine, seitsmenda kohaga. Okkad hitid, atraktiivne välimus ja hea lavashow tõid loomulikult kuulsust, millest polnud pääsu ka väljaspool lava. Ma ei naudi seda üldjuhul, aga no ma andsin endale aru siiski, et kui see asi niimoodi läks, et, et see on osa sellest muidugi vahe vahepeal kannatad seda asja nagu hästi vahepeal vähem, et noh, see vaheldus muidugi kõik oleneb enesetundest ja kõigest muust perioodidest. Aga huvitav on see, et kui need tuurid läbisaid sügiseks, onju, et siis oli nagu selline nädal aega oli ikka väga raske olla nagu midagi oleks puudu ja ma oskan öelda, kas lausa depressioon, aga nagu kuskil auku kukkumine oli küll, aga noh, seal, eks ole. Aga nagu kahju oli, et läbi sai, aga praegu mul tuli meelde üks esinemine Lõuna-Eestis, see oli 95 sügise poole. Et oli see roosa kleit, oli mul see väike, mis on hellalt, hoia mind videos. Ja siis me sõitsime Lõuna-Eestisse kuskil esinema, seal esinemiskohad tagaruumis oli bassein. Ja siis üks poistest ütles mulle, et nii peale esinemist lähetada suplawan ja noh, niisama naljapärast muidugi lähen. Ja siis oligi, et väga palav oli, ma mäletan ja me tulime lavalt maha ja siis ta nii muti nüüd ujuma. Piltide seeria on olemas, kus rabab mu sülle, ütlesin, oota, oota, ma võtan saapad ära, võtsin saapad ära ja siis ma lendasin sinna basseini. Koseiatega. Siin meenutab toonast perioodi, kui tohutut töö tegemist. Ta hindab nii produtsentide kunstiliste Jana hallas on vanust ja toob välja, et nautis enda Amad tsoonlikult seksikat lavariietust. 1996. aastal ilmunud samanimeline debüütalbum on jäänud Nance ainsaks. Väljaandja Auris Rätsep tunnistas saatele antud intervjuus, et ilmselt jäi album pisut hiljaks. Enamus lugudest olid juba liiga ammu hitiks mängitud. Aga miks ikkagi ei tulnud lisa? Vot see on hea küsimus, noh ma olen ise ka sellele mõelnud, et tegelikult noh, paljude asjade taha ma ei hakka sellest pikalt rääkima, et sel pole mingit tähtsust, tegelikult kui, kui oleks, siis võiks rääkida, aga seal oli palju põhjuseid Aga teie koostöö produtsentidega, millal sa läbi sai? Et see sai läbi kuskil kolm aastat tagasi Tegelikult ikkagi nii kaua see kestis kogu aeg ja seda enam ma tahaks uuesti küsida, et miks mingisugust uut materjali siis albumite kujul ei tulnud. Noh, et siis kunagi varem ma ei oska vastata sellele Et muidugi oleks võinud ja oleks tore, aga noh, ei ole. Tegelikult ma seadsin endale tärmin kolmandat tagasi, ütlesin ka paljudele, et nüüd on kõik, et nüüd aitab, et ja siis läks hulluks ära kätte. Siis hakati pakkuma ja siis pidin mõtted ära unustama. Alguses mõtlesin küll ei, ma tegin otsuse, ei, siis tuleb muuta seda otsust järelikult. Ja nii ta läks. Aga mingid tärminid tuleviku jaoks võib-olla aasta, võib-olla? Kaks, võib-olla kolm ei oska öelda, ei hakka ennustama mitte midagi rohkem, ühe korra panin paika, siis läks täitsa teistmoodi. Tunde järgi. Samal 1994. aastal, kui algas nantsi projekt oli helilooja Ivar Must naasnud Soomest Eestisse ning pääsenud Silvi Vraidi esitatud looga nagu merelaine eurovisioonile Dublinisse. Pärast seda oli must täis tahtmist avastada kohalikku muusikaturgu ning Soome enam ei läinud. Ja siin aga selline tore elu, eks ma üksinda mängisin siin kuskil mingit kõrtsudes ja õudselt palju oli, oli mul tellimusi, mängisin kõikidel praktiliste rikaste inimeste pidudel, sünnipäevadel, pulmades, niimoodi üksinda mul tööd, neljapäev, reede, laupäev. Ja siis ma olin mingi žüriis ka kuskile siis sattus Tiiu, kes palus mind, kas ma ei saaks teda Tabasalu koolist tuua Tallinnasse ja ma ei tea, mis ta tegi seal laulise midagi, ta oli Georg Otsa õpilane ja tema ei vist autos oli visse. Tema sõbranna lihtsalt küsiti, nagu, kas lähed Tallinna poole, et võtta nagu auto peale? No võtsin siis kiitsin natukene võid kiitnud, ikka kiitsin ja ütlesin, tahad laulda, tahan, aga ma. Väga palju tegin reklaamimuusikad. Ja mullast just oli niimoodi juhtunud, et toyota olid tellinud minu käest nagu väikse inimeste ekse lastele jaoks tangumuusikana tahtsid müüa elektri mingi mingit toyota auto elektriauto, kuhu mahtus nagu mahu sisse viie-kuue-seitsme aastane inimene, maksma pidi. Krooni ja muusika oli valmis, end loobusid sellest ja siis ma hakkasin ja see oligi see nukuke, mis on põhimõtteliselt nagu ehitatud jaapani pendatoonikatel. Septembrini revideerida. Ma lähen Antsi hitile, sõnad kirjutanud Valli ojavere geniaalne laulu tekst hakkas elama oma elu. Ja no lihtsalt ma andsin talle talle vihje või muusika andis seal natukene seotud sellise jaapani asjaga tegeleda, sellepärast kirjutaski nagu jaapani nukk, selle pealkiri on mittenukuke tegelikult jaapani nukk. See, mis seal nagu edasi, sest väljamõtteliselt Ethan nokub, see räägib ainult ütleme, kompetentsis või intelligentsusest. Ja põhimõtteliselt mitte midagi, tegin lugu sisse, andsin kuskil siia kindlasti mingi raadio, kahte ka rohkem raadiot polnud. Ja ja eks hommikul pakuti selle eest kiika oli pühajärvel ühe looga 15000 krooni. Kõik ja niimoodi rikuti kõik see, see suhtumine muusikasse äratavaid. Tehke üks lugu, eks me käisime selle nupukese ka päris palju mingi niimoodi me käisime ükskord kuskilt pühajärvel sealt Tartusse võru ööbisime Viljandi ja Rakverest tagasi. Aga see oli nii populaarne, et me laulsime seal viis, kuus, seitse, kaheksa korda järjest, miks mina seda ei teadnud, sellepärast mina ei leia, et see on nagu kõige paremini öelda. Ta on küll emotsionaalselt on küll muidugi ta tümps, aga noh, Tiiule olid nagu väga palju, väga palju paremad Lugus mulle endale nagu väga meeldib, magusad huuled. Ja ma usun, et nüüd on juba möödas 23 aastat ja Eesti nagu Eestis ei ole sellist lugu veel keegi teinud. Ta oli põhimõtteliselt juba esimene selline, naeran Pi elementidega lugu ja täiesti kõlab siiamaani väga hästi, tal on ja sellel lool on eakarmoonia. Tal on nagu kõik, aga inimesed ei saanud aru, ma mäletan kontserdid, siis kedagi tantsiti, tantsiti magu suule hobusetuur, et inimesed ei teadnud, mis teha. Kuna ta oli nagu selline, naeran piirangu või selline nagu kruu eesti inimene tol ajal oleks, ei olnud valmis. Probleem on selles, et see oligi see, see, see fonogramme aeg, et artistiti arenenud üldse. Et põhimõtteliselt oli Georg Otsa tüdruk, laulis väga hästi ja võib-olla see aastake olla olles Tiiu, no ütleme, nimetame teda Tiiu nukukene liikuski teda ära sellepärast, et oli vaja lihtsalt suu lahti teha ja, ja seda suu kuidagi kaitsta mikrofoniga, et kõik inimesed ei näe, et see laul, see on halb. Tiiu projekt kestis aastale. Ma usun küll, et aasta ja siis ta ise nagu tüdines ja ta tahtis Jaapanisse sõita ja põhimõtteliselt tol ajal oli selline asi, et pool aastat sind ei ole siin, ei ole üldse. Sellepärast tuli nagu neid artisti nagu seeni peale, ma ei tea, ühe lauluga 10 lauluga vahet pole, aga kogu aeg tuli väga rasked, leiab pärast visanudki tagasi. Üritasite. Ei mina rohkem üritanud vanakuu niinimetatud solvusin, kuna ma ütlesin talle, et ära sõida, et sellele nagu vajadus sõita ta ilgelt tahtis, siis ta proovis mingi džässi lauldajana kuku. Praeguseks avalikust elust täielikult tagasi tõmbunud Tiiu Kanter oli peasüüdlane, et täpselt samal perioodil kerkis esile veel üks noor disko printsess Astra, täisnimega Astra Põder, aga kõigepealt ikka algusest. Music juurde jõudsime tegelikult väga varakult lapse east juba ja muusikaline tee on mind saatnud noh, ütleme terve terve elu praktiliselt ma olen tegelikult ju maalt pärit Pärnumaalt ja tulin Tallinnasse ja siin hakkasingi õppima muusikaõpetajaks ja sain oma eriala kätte ja siis meie kandist oli seal nii mõnigi muusikainimene, kes juba Tallinnasse oli, oli, et teed rajanud endale ja siis tänu nendele ma sain siis tuttavaks praeguseks kadunud Silvi Vraidi ka. Ja tänu temale siis ma ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis hakkasin õppima estraadilaulu Silvi Vraidi kooli, nii et tema tuli just siis samal ajal õpetajaks sinna ja mina tahtsin minna õppima, aga ma sattusin tänu sellisele mehele nagu, kes meie kandist oli sealt Andres Peetson mängist tollel ajal Horretseiger bigbändis ja siis Silvi Vrait laulis seal ja tema ütles, et saage Silviga kokku, et ta viib meid kokku ja ja räägi oma soovist, et sa tahate estraadilaule laulma hakata. Ja äkki annab sulle nõu ja Silvi oligi väga-väga vastutulelik ja tulite, kuulas mind üle, nii, me teed kokkasidki sujuvalt ristuma ja, ja kõige naljakam oli see, et lõpuks ma laulsin ise Horetseiger bigbändis. Nii et, et me oleme nagu risti-põiki, nagu tänu sellele väikesele kohtumisele nagu seotud olnud päris palju Silviga. Nii et teilegi kõva soov lauljaks saada. See oli nagu jah hobi või ma ei oskagi öelda, see oli see hobi, tekkis noorena koolis, siis ma õppisin omal käel kitarrimängu ja tollel ajal oli hästi vägev malevaaeg ja siis kõik käisid malevas. Mina malevas ei käinud, aga kõik tulid sealt sellised inimesed malevast tagasi, kes muusikaga polnud seotud, usklik kitarri mingis mõttes, et mina käin muusikakoolis, mina ei oska kitarri, minu põhipill oli klaver, mõtlesin, et kuidas nemad oskavad. Seal õppisin siis ennast saatma kitarril ja siis mul hakkasid väiksed laulud tulema enda niuksed väljamõeldised ja siis tekkiski selline soov või tahe nagu selle muusikaga rohkem tegelema hakata. Ja siis ma mäletan, et ma isegi proovisin kaks takti, aitäh minu meelest käisid kas oli Antti Kammiste, käis sealkandis Pärnu kandis ja kadunud Alo Mattiisen. Ja muidugi siis ma veel ei, ei, ei hakanud silma, neile käisin küll selle sõela läbi sealt ja, ja nii see jäi. Aga ikkagi mul tekkis tahtmine laulmisega tegeleda, hiljem plasti kasutada, töötu ja just sain ka televooru ja, ja väga-väga huvitav ja hea kogemus oli. Kuigi pelgasin sinna minna, aga siis Kare Kauksi Stahlis kardad, et mine, mine ja tee läbise ja et see on nagu hea selline kogemus ja lavaline kogemus ja kõik asjad. Siis võtsin kuulda ja läksin. Aga laiem tuntus saabus ikkagi koostööst hilisema Eesti tantsumuusika tippu Caateri ühe liikme Kalle kukega. Siin jõuame ka Tiiu suunamiseni. Siis oli niimoodi, et kalle otsiski, endal tema tuli sealt see on nii huvitav, jälle teema, et tema aastasest paar nädalat ennem seda suurt laevakatastroofi laevalt maha tema oli diskor seal ja astus maha ja näed, kuidas saatus tõi nagu sellise pöörded alla. Võib-olla see oli isegi natuke varem, kui ta sealt laevalt maha siis ma tean, et oli täpselt sellel laeval, mis meil siin selle suure tormiga läks jah, Estonia põhja läks. Ja tema mõtles seda, et ta hakkab oma asjaga millegiga tegelema. Ja muidugi oli see kuum teema just Disgoritel tollel ajal hakata tegelema siis sellise diskomuusikaga, noh, see oli uus asi hakata seda viljelema. Ja sest välismaa on ju tegeles, see andis sellist entusiasmi ilmselt meie diskuritele ka ja otsis endale lauljat. Ja siis mul tuttav ütleski, et tuttavaks Tiiu, kes ütles, et kuule, Kalle otsib, et äkki sa oled proovid, mis ma lähen siis proovin, et tahab, et noh, ühesõnaga sa laulaksid talle ette midagi. No läksime, sinna sain kokku ja ja laulsingi, esimene laul oli kohe stuudios plakset, selle laulu nimi oli Aino, laulsin sisse. Ta vaatset vist kõlbab ja nii ta läks. Võib-olla see aina looga olidki näiteks. See situatsioon, et kuna Silvi oli mul õpetaja, siis kõik nagu kasutavad sellist kas siis tämbrit või nokke oma õpetaja tämbrit, siis see oli vajalik muuta natukene, et see ei oleks nii Silvilik. Et siis ma hakkasin ennast natukene muutma vastavalt sellele. Ma ei oskagi öelda, kas need erile erilisi selliseid nüansse nüüd nende lugudel oli, ma tean seda, et mulle väga meeldis see, et me kõik istusime õhtul ja poole tööd stuudios. Tegelikult oli hästi vägev aeg, mis mulle väga meeldis, et need loo lugude sündimised olid nagu siuksed. Üsna pikad, aga samas sellised põnevad, et kui me otsisime sinna erinevaid varjundeid ja nüansse ja siis kuulasime ja et see oli nagu vägev selline protsessist. See kõige kuulsam lugu lend. Ma tean, et ma olin siis Otepääl suusatamas ja Kalle ütles, et nüüd kohe stuudiosse ja et tuleb laulda sisse üks laulma hääl ära, ma tean, mul oli täiesti seda, ei kuulanud ma eriti seda laulu kaja, läksin täitsa tuimalt sinna siis seda muusikat ka, läksin tuimad stuudiosse ja vot sellest laulus tekkis täielik, siit siis tegelikult et sellisest laulust, millele, nagu üldse ei panusta mitte midagi suvaliselt hääl kähe, haige, poolenisti tuletselt häält, muud mõtted on seal suusatamise juures mida iganes ja, ja siis tuli, mina ei saanud midagi aru. Viibisid on. Aga noh, ilmselt see lugu oli nii positiivne ja, ja, ja selline ma just mõtlengi seda, et kui kuna mul ei olnud mõtted üldse selle loo juures ja, ja olid võib-olla hoopis mujal ja see võib olla, andiski sellele loole sellise mingisuguse sära juurde. Et, et seda ei punnitatud, vaid see tuli nagu iseenesest. Ja tavaliselt mina arvangi seda tšikid visiitideks saavad. Võib-olla tänapäeval prognoositakse neid, aga vanasti neid ei prognoositud ja, ja tuli ja rahval hakkas meeldima ja võeti omaks ja nii oligi ja ta on siiamaani. Millest te aru saite, et see lugu on rahva poolt armastatud, millise kriteeriumi? Need kriteeriumid olid vist treidet, teda hakati hästi palju raadiojaamades mängima, ilmselt teda nõuti disko del hästi palju. Sest diskoteegid minu meelest vanasti oli neid diskoteeki nagu seeni pärast vihma ja neid tekkis juurde kogu aeg ja juurde ja juurde, eks see, eks see oligi üks üks kandepind, mis, mis neid rahvale meeldis, siis rahvas pidutses enamalt jaolt disco apteekides ja siis nad nõudsid oma lemmiklugusid kas lisaraha eest, mida iganes ja see oligi siis see, et, et hakkas liikuma see lugu ja see lihtsakoelise silmselt ja see optimism on selles loos nii suur. No need esinemisi oli päris päris palju, ikka algas siis neljapäev, reede, laupäev olid kindlad esinemised, nädalalõpud absoluutselt igal pool, no ma ütlen, et esiteks diskoteeki oli hästi palju kõikvõimalikud diskoteegid. Päeval on esinejatel niimoodi, et kaks või kolm esinemist on ühel õhtul, et siis logistiliseks pannakse paika ja samamoodi oli ka meil logistiliselt paika pandud GPS tollel ajal ei olnud siis mina olin kaardilugeja kalle kõrval ja oli ka, et me eksisime teelt ja jõudsime väga hilja, kui rahvas oli peaaegu laiali läinud, öeldi, et oodake, oodake, kohe jõuab, kohe jõuab. Aga me ma tean, et üks esinemine oli nii ja tegime selle esinemise ära. Aga kõik olid õnnelikud, need jäänused, kes sinna jäänud olid, ütles, et jess, et kohale jõudsite. Me rääkisime oma oma seikluse ära ka rahvale, rahvas andis andeks. Et selliseid situatsioone oli, oli, aga neid oli vähe. Ja üle Eesti üle Eesti igal pool. Antslas, Valgas, Narvas, no igal pool Saaremaal kõik saared, kõik kõik kohad, kõikvõimalikud kohad, 90.-te Toiuse, meie suur mafioosnikud ta ka. Ja eks neid igal pool natukene jagus. Ja kui ma nüüd tagantjärgi noh, olen mõtelnud, seda ma enam sellistesse teatud üritustele kindlasti ei, ei läheks siis ei osanud ohtu karta. Me oleme selle sees ja me ei osanud mitte mingisugust ohtu karta. Ma isegi ei mäleta mingisugused sellised era eraüritused, kus meid kutsuti, ma tean, Viljandis oli üks niisugune baar pubi, mis oli selline ohtlik, natukene öeldi, et esinejat ära panetlemused, kuu- ja lähete tähelepanu, ärge pöörake liigselt lihtsalt esineja, minge. Ma tean, üks selline koht oli ja ja, ja siis oli siin Vabaduse väljakul. Ma ei tea, palassis mõnda palassotellali ja Panossotellistatud Kurzeleris, mingi mingi üritus oli samamoodi teatud seltskond. Nüüd ma tean, mis seltskond see võis olla sellel ajal, ma ei mõtelnud, mul oli ükskõik, ma käisin esisiin ära ja läksin minema oma teed. Et oli selline võib-olla natukene ohtlikum. Et eluski ma ei läheks enam niimoodi. Ja ma tean, et kunagi oli, oli ka selline situatsioon, ma ei olnud küll iseenda esinemisega, aga oli ka Atlantises oli kus käisid teatud isikud söömas ja me laulsime selline punt nagu biit, box oli meil ja, ja laulsime siis bändiga laval ja kui lendas siis meie poole klaasid, mingi inimene sõi ta. Me vist häirisime teda selle muusikaga ja siin endasse klaasmeeslaulja suunas. Aga õnneks ta sai pea eest ära. Ja noh, vot selliseid situatsioone on olnud. Mis on olnud ohtlikud just teatud inimeste poolt ega noh, sellise ajastu ja sa ei osanudki seda mõtelda. Nüüd on tehtud need nõndanimetatud dokfilmid ja sellest räägitud sellest, et kui ohtlik ta tegelikult oli, mida me, mille sees me olime ja millega me ei osanud nagu arvestada tegelikult. Et, et see, et see võis olla ohtlik, Sa oled selle sees selle just nimelt selle selle keerise, selle pöörde sees ja sai, sai, sai näinud seda varjupoolt niimoodi, mis, mis selle taga kõik võis olla? 97. aastal keskendus kalle Kukkiva kaatorile ning jätkas Astra puhul ainult mänedžer-ina. Astra esimesi üksi sajandi vahetuseni, kuni tema lauljad Eeesse tuli mitme aasta pikkune paus. Ta ei kahetse, et ei üritanud kuulsuse tipul mõne teise produtsendiga koostööd teha. Ma vot mina olen, vist on, ma ei tea, võib-olla see minu minu mugavus olnud, et kuna ma endale sellise eesmärgi lõin, et mul on ikkagi amet, on muusikaõpetaja ja see laulmise pool on puhtalt lihtsalt hobi. Ja mu hing sai sellega toidetud, siis ma lihtsalt ei otsinudki muid väljundeid. Maa käisin täpselt nii palju, kui mulle Kalle, et andis neid esinemisi ja sellest mulle piisas, ma ei tahtnud nagu siduda ennast. Et see oleks minu põhitöö. Et hakkaks nagu. Ma tundsin, et mul on nagu vaba aega parasjagu ja kõike nagu minu jaoks, nagu tundus, et oli olemas. Ja sellepärast ma õhinat ei otsinudki kedagi uut. Ja, ja see nelja aastane paus, mis mul vahepeal oli, see oli piisav ja siis hakkaski tulema lihtsalt jälle iseenesest, mulle pakuti need jätsu asjad tulid lihtsalt iseenesest, täpselt samamoodi nagu sa muugi, kõik see toitis minu hinge. Mul ei olnudki muud vaja. Lootust leidis teiega Triin ruumeti nostalgia mängufilmi päevad, mis ajasid segadusse. Astra sõnul on noorema põlvkonna seas 90.-te nostalgia tõesti suur. Diskoteeki tulin ja vaatasin, ringi, võeti paarist ligi ühe väikesel ringil, istusin maha ja siis tulid, teadsime, palusin ainult küsimuseks, mul oli vaid keelel baarne, hurmav, ilmatu meelatu peale esimest mammut. Noorem põlv siin teeb, korraldab 90.-te stiilseid, sünnipäevasid, et just mul õnnestus ühel sellisel sünnipäeval osaleda ja tabasid täiesti 10-sse minu arust, et ma tundsin ennast hetkel korra 90.-test tõesti tagasi, mina tollel korral jõin näiteks sellist jooki nagu Otsot mune, seda ka tänapäeval juuakse, ma arvan, aga ma ei tarbi üldse alkoholi, siis ma ei tea, kas tänapäeval juuakse või tollel korral mina jõin seda otsati. Baarilett oli täis seda kogu aeg ja siis diskokerad ja tohutut toss ja tohutu värv ja ja värv oli selle muusika ümber selline natuke labane asi, noh, mitte niisugune kaasaegne ja kõik, ühesõnaga see väljendus ja siis need dressid, inimesed dressides ja, ja nendes suurtes kuldkettides on aga puhas üheksakümnendad. Triin ruumeti filmile tõusis unustusehõlmast ka sajandi lõpus põgusalt tegutsenud ansambel Klein, kelle suurim hitt läbi enese oli mängufilmis tähtsal kohal. Pleemi solist oli kaunis neiu Stina Märtson, kes sattus bändi küllaltki juhuslikult. Oli produtsent Lauri laagusel idee, et võiks, võiks olla noortebänd, kus on kaks poissi ja siis tüdruk ja poisid olid tegelikult juba eelnevalt olemas tema enda tutvusringkonnast ja siis hakatigi siis nagu seda naishäält otsima. Ja mina olin just lõpetanud telerežii eriala Pedas ja figureerisid telemajas ja kuidagi läbi nende tuttavad siis nagu soovituste kaudu jõudis, nagu kogu see info minuni, nii et ma läksin proovilaulmisele ja siis sobising, tants ja laul on mind eluaeg saatnud, et selles mõttes ei olnud see midagi uut. Noh, loomulikult kõik väikesed tüdrukud tahavad saada lauljaks. Et kodus olin harjutanud kõvasti. Ja võib-olla lihtsalt kuidagi nagu see juhus tuligi väga-väga õigel ajal. Nii et see oli ahvatlev ettepanek tuna? Jaa, absoluutselt. No siis oli nii, et tegelikult oli olemas esimene lugu sügisele EK küll ilma sõnadeta ja avaneski võimalus mul ise kirjutada sõnad ka sinna mis mulle väga meeldis, sellepärast et minu meelest lauljal on alati lihtsam esitada oma sõnu, et tal on lihtsam neid mõtestada ja emotsioone olnud rohkem. Ja. Siis saigi kibekiiresti valmis kirjutatud ja sisselauldud. Sügisel Eek sündis 98. aasta sügisel. Üsna pea sündis ka ansambli suurim hitt. Läbijänesest sündis minu meelest suhteliselt kui kiiresti peale sügisel EEK ehk siis oli meie teine lugu, aga jällegi kirjutamise protsess oli, oli selline, et meloodia vist oli olemas maarjaseal, kes oli siis kolmas bändi laulja. Minu meelest oli see nii, et tema tegi lood ja, ja siis produtsent Lauri Laagose ehitasin ümber loo. Et siis nemad kahekesi tegid muusika, jällegi mina tegin sinna sõnad peale. Ja kuidagi juhtus niimoodi, et tollel ajal oli meil kõigil kolmel äärmiselt murtud süda, selline eluperiood ja seega sai see lugu hästi traagiline. Ja ilmselt on seda ka nagu välja kosta, et see tõesti oli ehe, kõik oli ehe ja sellepärast see lugu sai ka ilmselt populaarseks, kust ta peamiselt esineda. Me esinesime maasektoris põhiliselt ja ka nende esinemisi nüüd nagu üleliia palju ka ei olnud, kuivõrd oli tegemist nagu suhteliselt lühikese ajaperioodiga ja tollal oli eriti nagu suvi oli põhiline esinemisaeg pandidele. Kusjuures Tallinnas ma ei mäleta, et olekski esinenud maa vaiksed klubid, pubid sellised kohad meeles on üks Viljandi kontsert, Viljandi oli tollal selline mujalt tulnuna natuke ohtlik koht. Et eriti naisterahvastele seal võis nimelt kere peale saada. Kui ta ei vastanud kohalike ootustele kuidagi ja meil oli Viljandis kontsert ja ma mäletan, et poisid olid natuke hirmul ja me võtsime isegi kaasa ühe tuttava mehe nii-öelda turvameheks. Et see oli see kuidagi meelde nagu selline väike vürts, nagu oleks rahulikult ja ei midagi. Loomulikult ei juhtunud, aga lihtsalt, et kogu see poleemika selle ümber oli nagu väga suur. Noh, ütleme nii, et, et eks me olime natuke kärsitud. Tegelikult oleks võinud rahulikult edasi teha ja anda plaadi välja ja lihtsalt juurde teha lugusid. Aga ma tahtsin kõike nagu hästi kiiresti. Klein lõppeski 1999. aasta sügisel kunstina, märtsonit kutsuti Jaapanisse alguses laulma ja hiljem ka modellitööd tegema. Siis naasis ta lõplikult Eestisse ja tegeleb just praegu üle pika aja ka laulmisega. Aga korraks peame minema veel 90.-tesse, sest rääkimata fakt, kuidas sattus nantsi, repertuaari sarja nimilugu, aeg peatud, mille originaali esitas Jamaica regelegend Boris kaardina. Lugu mängis ja soovitas Näntsile ei keegi muu kui tema isa Lembit Himma. Selline avastamisrõõm nagunii suured muutused, selline elevus oli kogu aeg, et mis järgmiseks toimub selline kirg, selline põlemine kohe, et kohe tahad ta üles tõusta hommikul, et nii palju huvitavaid asju on toimumas, et noh, et see tahe oli väga suur ja need uued avastused just kõik oli teistmoodi, ühtäkki. See oli sarja aeg, peatub 18. saade aitäh kuulamast. Sarja autor oli Taavi Libe.